Kriminaalasi nr 1-15-9646
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. jaanuar 2016. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-9646 (15249000198)
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Kriminaalasi
Kokkuleppemenetluses Ants Kärpi süüdistus KarS § 424 järgi
Prokurör
Liane Peets
Süüdistatav
Kaitsja
Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talu, telefon xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), isikukood: 35805230367, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeeleesti keel, töövõimetuspensionär, puue 60%, kriminaalkorras 1 kehtiv karistus, väärteokorras 6 kehtivat karistust, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 22.06.2015. a Vandeadvokaat Lembit Nirgi
Süüdi tunnistada Ants Kärp KarS § 424 järgi ning mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Ants Kärbi poolt kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 21.-22.06.2015. a, s.o 2 (kaks) päeva vangistust, karistusaja hulka. Ants Kärbi kandmata karistus on 8 (kaheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Ants Kärbile Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 27.02.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-14-10291 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 3 (kolm) kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Ants Kärbile mõista 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
1(3)
KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda Ants Kärbilt menetluskuludena riigituludesse 600 (kuussada) eurot, mis määrata tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul kohustades Ants Kärpi tasuma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2016. a veebruarist 50 eurot kuus. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB
EE502200221014193355
EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99916700001611. Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohustada Ants Kärpi ilmuma karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse (Turu 56 Tartu linn)
Ants Kärpi süüdistatakse selles, et tema 21.06.2015. a kella 11.16 paiku Jõgeva maakonnas Torma vallas Näduvere-Sadala tee 7. kilomeetril juhtis, omamata juhtimisõigust, mootorsõidukit Opel Vectra registreerimisnumbriga xxxxxxx olles joobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 1,15 mg/l kohta. Sellega pani Ants Kärp toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo. KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale Ants Kärbile kohtus 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamine 21.06.2015. a kuni 22.06.2015. a, s.o 2 päeva, arvata karistusaja hulka, kandmata karistus on 8 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Ants Kärbile mõistetud karistust Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 27.02.2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuu vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda kinnipidamiskohta saabumisest. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Süüdistatav taotles võimalusel ka muu karistusliigi kohaldamist, kuid peale kohtu selgitusi kokkuleppemenetluses karistuse mõistmise võimaluste kohta, jäi selle juurde, et on nõus sõlmitud kokkuleppega ja palus teha sellekohase kohtuotsuse. Kohus selgitas täiendavalt ka kaebekorda kokkuleppemenetluses. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 2(3)
KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Ants Kärp taotles menetluskulude tasumise määramist ühe aasta peale ja leidis, et on võimeline tasuma 100 eurot kuus. Kaitsja taotles sundraha sisse nõudmata jätmist, kuna isik on aasta jooksul teist korda kohtu all. Prokurör toetas taotlust menetluskulude osade kaupa tasumisele määramiseks. Kohus leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud osaliselt. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud sundraha sisse nõudmata jätmine isikul, kes on aasta jooksul kohtu all teist korda. See oleks põhjendatud juhul, kui tegemist oleks kuriteoga, mis on toime pandud enne eelmise otsusega karistuse mõistmist. Käesolevalt on isik jätkanud kuritegude toimepanemist katseajal. Küll aga peab kohus võimalikuks menetluskulusid vähendada arvestades asjaolu, et tegemist on pensionäriga, kelle töötamise võimalus on tulenevalt tervislikust seisundist oluliselt vähenenud. Ka vähendatud suuruses ei oleks kogu menetluskulu tasumine ühe korraga süüdimõistetule ilmselt jõukohane. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine on põhjendatud – süüdimõistetult sisse nõutavate menetluskulusid tuleb vähendada ja nende tasumine tuleb määrata ositi ühe aasta jooksul.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.