Kohtulahend

Määruse koopia saata kinnipeetavale ja tema kaitsjale ning Tartu vanglale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 05.03.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-2116 tunnistati Voldemar Põder süüdi KarS § 121 järgi ja temale mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi mõisteti Voldemar Põderale liitkaristus kohtuotsuste kogumi eest, suurendades mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 31.03.2004 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-3431/03 mõistetud karistuse (15 aastat vangistust) ärakandmata osa, s.o 5 aastat 3 kuud 15 päeva vangistust võrra ja alates 05.03.2013 ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti Voldemar Põdrale 5 aastat 6 kuud 15 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 21.03.2013. Voldemar Põdra karistusaeg algas seega 05.03.2013 ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 20.09.2018. KarS § 76 lg 2 p-s 1 toodud aja oli kinnipeetav ära kandnud 13.12.2015. Voldemar Põder esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla. Tartu Vangla ei toeta Voldemar Põdra taotlust, kuna on suur tõenäosus, et isik paneb vabaduses toime uued kuriteod. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles nõustub vangla seisukohaga ja ei toeta Voldemar Põdra ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu Voldemar Põder selgitas kohtuistungil, et ta ei kavatse tulevikus enam seadusvastaseid tegusid toime panna. Süüdimõistetu sõnul on ta pikka aega vanglas viibides mõistnud oma tegude ohtlikkust ja ka tagajärgi, mida ta võib olla kannatanutele põhjustanud. Voldemar Põder avaldas, et tema tegude ajendiks oli nii alkohol kui ka tema haigus. Alates 2009.aastast on ta pidevalt olnud psühhiaatri järelevalve all ja end ka ravinud. Kaitsja leidis, et Voldemar Põder tuleks vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastada. Kinnipeetav soovib elada ausalt ja seadusekuulekalt ning alluda kriminaalhooldaja järelevalvele. Kohtu seisukoht Voldemar Põder kannab karistust muuhulgas ka tahtlike esimese astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Voldemar Põder temale mõistetud karistusajast poole, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega.

Justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et Voldemar Põder plaanib vabanemisjärgselt asuda elama aadressil XXXX. Korteri omanik ning kinnipeetava elukaaslane H.S., kes elab samuti sel elupinnal, on andnud nõusoleku seal elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Tehnilise poole pealt (korteri üldine seisukord, elektrienergiaga varustatus jne) vastab kõnealune korter samuti elektroonilise valve seadme paigaldamise eeltingimustele. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalsete eeldustena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Voldemar Põtra on varem kriminaalkorras karistatud. Sellele vaatamata jätkas ta õigusvastast käitumist ning pani toime uued kuriteod, mida iseloomustab vägivaldne ja hoolimatu suhtumine kaasinimestesse. Viimase kuriteod pani Voldemar Põder toime ajal, mil ta kandis reaalset vangistust kinnipidamisasutuses. Seega ei ole varasemad karistamised Voldemar Põdra osas oma eesmärki täitnud, kuna need ei ole mõjutanud teda oma hoiakuid muutma ega hoiduma edasiste kuritegude toimepanekust. Kinnipeetav väidab, et karistuse kandmise aeg on teda mõjutanud paremuse suunas. Ta leiab, et tema käitumine on olnud piisavalt usaldusväärne, et teda saaks tingimuslikult ennetähtaegselt vabastada. Ta on praeguseks ajaks oma prioriteedid paika pannud ning tahab näidata, et on võimeline elama ka õiguskuulekalt. Kohus nõustub, et Voldemar Põdra käitumine vanglas on praeguseks ajaks liikunud paremuse suunas. Ta ei ole enam kuritegusid toime pannud. Kui vanglas viibimise algusaastatel rikkus kinnipeetav süstemaatiliselt ka vangla sisekorra eeskirja, mistõttu tuli teda korduvalt distsiplinaarkorras karistada, siis alates 2014. aastast on tema käitumine oluliselt paranenud. Käesoleva aja seisuga tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Tunnustamist väärib seegi, et vangistuses on Voldemar Põder aktiivselt osalenud tööhõives. Lisaks on ta tegelenud oma alkoholi- ning emotsionaalset laadi probleemidega, mis soodustasid tema kuritegelikku käitumist. Nimelt on temaga toimunud vestlused alkoholi mõjust tervisele, käitumisele ja seostele kuritegevusega, samuti vestlused seoses agressiivse käitumise negatiivsetest tagajärgedest ja viha vaos hoidmisest. See kõik peaks aitama Voldemar Põdral ennetada impulsiivsusest tingitud kuritegude toimepanemist. Vanglas on Voldemar Põder läbinud ka sõltuvuskäitumisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Samuti on ta läbinud seksuaalkurjategijatele suunatud programmi „Tagasilanguse ennetamine“ ning käinud psühhiaatri vastuvõtul. Eelnev viitab asjaolule, et Voldemar Põdra soov muutuda õiguskuulekamaks on tõsine. Positiivne on seegi, et pärast ennetähtaegset vabanemist oleks Voldemar Põdral olemas kindel elukoht.

Vaatamata eelnevalt kajastatud positiivsetele asjaoludele, leiab kohus, et Voldemar Põtra ei saa käesoleval ajal enne tähtaega vabastada. Kohus on seisukohal, et isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ning et sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on selgelt erandiks. Seejuures tuleb selle erandi kohaldamist igakordselt põhjalikult kaaluda. Isiku puhul, kes on vanglas jätkanud kuritegude toimepanekut, nagu on ka Voldemar Põder, tuleb sellist erandi tegemist kaaluda veel eriti suure põhjalikkuse ning ettevaatlikkusega. Kohus möönab, et Voldemar Põder on vanglas tegelenud resotsialiseeruva tegevusega ning et ka vabaduses on tal olemas vajalik sotsiaalne võrgustik, kes saaks teda ühiskonda taaslülitumisel toetada ning aidata. Samas ilmneb kohtule esitatud materjalidest, et Voldemar Põdra kuriteod olid enamasti vägivalla- või vägivalla abil toime pandud kuriteod ning et nende tegude põhjused tulenesid eelkõige Voldemar Põdra isiksuseomadustest ja suutmatusest oma emotsioone ning käitumist ohjeldada. Seetõttu ongi tema puhul resotsialiseeriv tegevus olnud peamiselt keskendatud selle õppimisele, kuidas oma käitumist ning emotsioone analüüsida ning kontrollida. Ilmselgelt ei kinnistu sellise tegevuse mõjud inimese juures kiiresti, vaid see on pikaaegne protsess, mille jooksul tuleb iseenda kallal järjepidevat tööd teha. Praegusel juhul ei ole möödunud piisavalt pikk aeg, et sellise resotsialiseeriva tegevuse mõjud oleksid saanud kinnipeetava hoiakutes ja käitumises tagasipöördumatult kinnistuda (viimane vägivallategu vanglas toimus 21.01.2013 ja viimane distsiplinaarkaristus 01.04.2014). Kinnipeetava iseloomustusest nähtub ka asjaolu, et kuigi Voldemar Põder läbis ajavahemikul 29.01.201417.04.2015 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, ei olnud tal kontrollküsimusi üle vaadates mitmeid asju meeles. Lisaks on vangla iseloomustuses kajastatud arvamus, et isik on kuritegude toimepanemisel keskendunud vaid enda vajadustele ja tegude tagajärgedele ei mõtle. Seega ei ole vanglas kohaldatud resotsialiseerivad meetmed käesoleval ajal veel piisavaks garantiiks, et Voldemar Põdral ei tekiks vanglast vabanemisel oma emotsioonide ja käitumise valitsemisel tagasilangust. Eelnevaid asjaolusid kogumis hinnanud, leiab kohus, et Voldemar Põtra ei saa käesolevalt enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul ei suudaks ka elektroonilise valve kohaldamine piisavalt tagada seda, et Voldemar Põder ei jätka uute kuritegude toimepanekut. Juhul kui Voldemar Põder suudab jätkuvalt vanglas õiguskuulekalt elada, võib tema ennetähtaegne vabastamine üldtingimustel tulevikus aga aset leida, et läbi kriminaalhoolduse abistada teda resotsialiseerumisel. Menetluskulud Süüdimõistetu kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks summas 96 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p-de 30-31 ja 61-63 kohaselt. Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud hüvitada Voldemar Põdral. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 08.02.2016.a määrus

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.