1-15-10031/9 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

5.U.P-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ja kohtumenetlusel 120 (ükssada kakskümmend) eurot, s.o kokku 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot, s.o kokku menetluskulu 813 (kaheksasada kolmteist) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „U.P, 1-15-10031, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel U.P-le tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kohus leiab, et 14.10.2015 kella 11.00 paiku Toompuiestee 37 asuvas Balti Jaama Selveris kauba maksumusega 0,99 euro varguse katse toime panemine U.P poolt on tõendatud nii U.P süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tunnistab U.P end süüdi ja kahetseb tehtut (tl 15). 14.10.2015 kella 11.00 paiku läks ta Balti Jaama Selverisse, kus võttis riiulilt ühe pudeli džinni ja pani selle endale taskusse. Seejärel möödus kassadest võetud kauba eest tasumata. Kauplusest väljumisel pidas turvatöötaja ta kinni ja avastas kontrollimise käigus varastatud džinni. U.P-le inkrimineeritava varguse katse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatava süü ülestunnistamisele ka tunnistaja XXX ütlused (tl 4-7), millede kohaselt tunnistaja, olles 14.10.2015 tööl Selveris, nägi ta kell 11.07, kuidas üks meesterahvas võttis pudeli GIN Alecoq ja pani selle endale taskusse. Kell 11.08 ületas ta kassade joone võetud kauba eest maksmata. Varastatud eseme väärtus oli 0,99 eurot ja isik toimetati kuni politsei saabumiseni turvaruumi. Isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt osutus kinnipeetud meesterahvaks U.P (tl 13-14). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Selver AS-i poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (tl 2-3), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 14.10.2015 kella 11.00 paiku Toompuiestee 37 asuvas Balti Jaama Selveris pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Selver AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 0,99 eurot. Seega on sedastatav, et see ese oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et eseme äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asja äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus eseme äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et eseme äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemest ilma kestvalt ning ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav oleks

Hinnates U.P süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 1 varguse katse toimepanemist, millega varalist kahju ei tekitatud. Arvestades ka varastada proovitud eseme väärtust, mis jäi alla 1 eurot, siis kohtu arvates U.P süü on hinnatav väga väikesena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Hinnates süüdistatava kohtueelses menetluses väljendatud kahetsust, siis leiab kohus menetluse käigus uuritud tõendite pinnalt, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras ning sellesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatavale inkrimineeritava süüteo puhul tegemist juhuslikku laadi episoodiga, vaid sellist tegevust on võimalik vaadelda eesmärgipärase planeeritud süsteemse ja süüdistatava jaoks harjumuspärase tegevusena. Süüdistatavat on nii varguste kui varguste katsete toimepanemise eest korduvalt karistatud, kuid pärast karistuste kandmist on süüdistatav jätkanud samalaadset õigusvastast käitumist. Vaid kolme kuu möödudes eelmise karistuse kandmiselt vabanemist jätkas süüdistatav samalaadse kuriteo toimepanemist, mis viitab sellele, et süüdistatav ei soovi aru saada oma teo keelatusest. Kohtu hinnangul näitab taoline järjekindel käitumine igasuguse kahetsuse puudumist. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Samas süüdistatavale inkrimineeritud süüteo puhul on tegemist olukorraga, kus süütegu on jäänud katse staadiumisse ja varalist kahju tekitatud ei ole. Selline olukord vähendab kohtu arvates isiku süüd, mistõttu on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, s.o ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Puutuvalt võimalusse jätta süüdistatavale mõistetav karistus tingimisi kohaldamata või asendada see üldkasuliku tööga leiab kohus, et nii karistuse kohaldamata jätmine kui ka asendamine on välistatud, kuivõrd süüdistatav on oma varasema käitumisega üheselt näidanud, et ta käitub kriminaalhooldust takistavalt ega allu kontrollnõuetele. Nimetatud meetmeid on tema peal korduvalt proovitud, kuid senini on jäänud need tulemuseta. Lisaks sellele puudub süüdistataval ka alaline elukoht, mis oleks käitumiskontrolli eelduseks, mistõttu on ka käitumiskontrollile allutamine välistatud. Seetõttu kuulub mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele.