lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-9471/9

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 29.12.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-9471/9
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
29.12.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
838
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-9471/6Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja08.12.20151-15-9471/22Viru Maakohus Rakvere kohtumaja15.06.20171-15-9471/29Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium25.08.2017

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-17-1248/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja16.06.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-15-9471

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29.detsembril 2015.a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-15-9471

Kohtukoosseis

Kohtunikud Orvi Tali, Meelika Aava ja Sten Lind

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.detsembri 2015.a kohtuotsus kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Karl Purlau (isikukood XXXXXXXXX) apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Karl Purlaua apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 08.detsembri 2015 otsusega mõisteti Karl Purlau kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati vangistusega 3 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus 4 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti kinnipidamise aeg 2 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuulub 4 aastat 5 kuud 26 päeva. Karistusaja alguseks loeti reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Sama otsusega mõisteti Karl Purlaualt välja menetluskulud ning kriminaalmenetluse kulud määrati tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena.

2.Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav Karl Purlau. Karl Purlau palub sisuliselt tühistada Harju Maakohtu 08.12.2015 aasta otsus ja arutada asja uuesti maakohtus üldmenetluses. Tema nõustus kokkuleppega, kuna avaldati survet ning ei olnud teada ka temale kriminaalhooldusasjas tehtud kohtumäärus, et katseaega pikendati. Tema kohustub seda määrust täitma korralikult. Temale väideti nii prokuröri kui kaitsja poolt, et saab väiksema liitkaristuse mis üldse võimalik ja üldmenetluses on karistus kindlasti suurem. Samuti pani tema kuriteo toime mitte vabal tahtel, vaid ähvarduste sunnil ja asja tuleb arutada üldmenetluses ning kutsuda ka tunnistajad kohtuistungile.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, Karl Purlau kaebusega, asub alljärgnevale seisukohale. Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4, lg 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seejuures seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9). Apellatsiooni, mille on esitanud Karl Purlau ei ole viidatud küll ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva Kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, kuid apellatsiooni sisust võib teha järelduse, et Karl Purlau viitab asjaolule, et kokkuleppe sõlmimisel ei ole ta väljendanud oma tõelist tahet (vaba tahte puudumine), millise vaidlustamine on võimalik eelpool viidatud seaduse kohaselt ka kokkuleppemenetluses. Samas kolleegium, tutvudes nii kriminaalasja materjalidega, kokkuleppega, kohtuotsusega ja apellatsiooni väidetega, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud oma lahendites nt 3-1-1-64-11 ja 3-1-1-43-11, et muuhulgas ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Kriminaalasjas on Karl Purlau, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkulepe 07.detsembril 2015.a (kd 5 lk 71-75). Karl Purlau kinnitab kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (kd 5 lk 75). Seejuures on kokkuleppes kirjeldatud nii toimepandud kuritegu, kuriteo kvalifikatsiooni kui ka selle eest taotletavat karistuse liiki ja määra, s.h liitkaristust. Seega on nii süüdistatav ja kaitsja nõustunud kuriteo kvalifikatsiooniga ja jõudnud kokkuleppele prokuröriga ka karistuse liigi ja määra osas, s.h ka liitkaristuse osas. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus Karl Purlau kinnitab, et ta on kokkuleppest aru saanud ning ta nõustub sellega (kd 5 lk 84 pöördel) ning sellele eelnevalt on prokurör avaldanud ka kokkuleppe sisu, s.h kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määra ning ka liitkaristuse. Ka on süüdistatav Karl Purlau kinnitanud kohtule, et jääb kokkuleppe juurde, sõlmis selle vabatahtlikult, keegi teda ei sundinud seda kokkulepet sõlmima (kd 5 lk 84 pöördel).

Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et maakohus on teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning süüdistatava väide, et tal puudus kokkuleppe sõlmimisel vaba tahe, on ainetu. Lisaks on Karl Purlau jätnud tähelepanuta asjaolu, et süüdistatav saab sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus ning apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. Selline kolleegiumi seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-81-11 p 27 tooduga. Tulenevalt eeltoodust on Karl Purlau apellatsioon ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu, mistõttu jätab kohtukolleegium apellatsiooni läbi vaatamata.

4.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätab apellatsiooni üksmeelselt kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali

ringkonnakohus Karl Purlau

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Meelika Aava

Sten Lind

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.