1-15-10543/9 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Esitatud süüdistus: U.N süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 01.08.2015 kella 02:52 ajal Tallinnas Kivila 18 maja juures mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,87 mg/l). U.N rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani U.N toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokuröri abi kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 9 (üheksa) kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 01.08.2015, s.o 1 (üks) päeva karistusaja hulka, seega kandmisele kuulub 8 (kaheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. Lähtuvalt KarS § 73 lg 1 ja 3 jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi ning kaitsja jäid kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et U.N poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb U.N-ile mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,34 eurot tunnis ja 390 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 585,00 eurot. U.N pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 585,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. U.N-ile oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi kokku 96,00 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks U.N-ilt välja mõista kaitsjatasu 96.00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus jätta menetluskulu osaliselt riigi kanda ja määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Kaitsja, süüdistatav ja prokurör esitasid ühise taotluse selles, et sundraha jätta osaliselt riigi kanda: U.N sissetulek on 680 eurot, isiku ülalpidamisel on 2 alaealist last. Kohtu hinnangul võib menetluskulude täielik väljamõistmine kahjustada laste huvi saada kohast ülalpidamist. U.N-ilt tuleb seega välja mõista 96 eurot kaitsjatasu ja 200 eurot sundraha. Sundraha 385 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kohus leiab, et U.N võib väljamõistetud menetluskulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest.