1-15-8426
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. detsember 2015, Tallinn
Kriminaalasja number
1-15-8426 (15940000010)
Kohtunik
Märt Toming
Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi
Eda Loor
Prokurör
F.U Koik
Süüdistatav
I.L ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, emakeel: vene keel, valdab eesti keelt, töökoht: XXXAS, elukoht: XXX, Harjumaa. tõkend: ei ole kohaldatud. Varasem karistatus: Harju Maakohtu 04.06.2013 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi vangistus 2 aastat ja 6 kuud, millest ärakandmata vangistus 2 aastat 2 kuud ja 19 päeva, milline karistus jäeti KarS § 74 alusel 3 aastase katseajaga kohaldamata. Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest , sh Kalapüügiseaduse § 231 lg 1 järgi Advokaat Mihkel Gaver
Kaitsja Süüdistatav
Kaitsja
I.L-i süüdistus KarS § 361 järgi I.K süüdistus KarS § 361 lg 1 järgi Kokkuleppemenetluses
I.K Ik: XXX, EV kodanik, haridus 8 klassi, emakeel: eesti keel, töökoht: XXX, elukoht: XXX Tõkend: ei ole kohaldatud Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest Kalapüügiseaduse § 231 lg 1 järgi Advokaat Risto Käbi
I.L süüdi tunnistada KarS §-s 361 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 10 (kümme) eurot päevamäär, so 1000 (üks tuhat eurot. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata mõistetud rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ositi tasumisele kuuluva rahalise karistuse osamaksete suurus ja tähtajad määratakse kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos. Rahalise karistuse tasumisel tuleb rahaline karistus tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud arvelduarvele, märkides ära makseinfos oleva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „I.L, 1-15-8426, rahaline karistus, ositi tasumine“ KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 04.06.2013 otsusega mõistetud karistusega, so vangistusega 2 aastat ja 6 kuud, millest on ära kandmata vangistus 2 aastat 2 kuud ja 19 päeva, milline karistus jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga kohaldamata. KarS § 64 lg 2 alusel kuulub Harju Maakohtu 04.06.2013 otsusega mõistetud karistus täitmisele Harju Maakohtu 04.06.2013 otsuses märgitud tingimustel ning käesoleva otsusega mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. I.K süüdi tunnistada KarS §-s 361 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta I.K-le mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 1 kuu I.K suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et I.K temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada I.K-le määratud 1 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 21.12.2015. I.L-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: • teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; • määratud kaitsjale kohtueelsel ja kohtulikul menetlusel makstud tasust 1308 (üks tuhat kolmsada kaheksa) eurot ja 28 (kakskümmend kaheksa) senti osa tasust, so 415 (nelisada viisteist) eurot, s.o kokku menetluskulu 1000 (üks tuhat) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „I.L , 1-15-8426, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel I.L-ile tema poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ülejäänud osa menetluskulust, so määratud kaitsjale makstud tasust 893 (kaheksasada üheksakümmend kolm) eurot ja 28 (kakskümmend kaheksa) senti jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. I.K-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: • teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; • määratud kaitsjale kohtueelsel ja kohtulikul menetlusel makstud tasu 440 (nelisada nelikümmend) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, s.o kokku menetluskulu 1025 (üks tuhat kakskümmend viis) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas,
EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „I.K , 1-158426, menetluskulud“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel I.K-le tema poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Süüdistusakti kohaselt on F.H ile esitatud süüdistus selles, et tema harrastuskalapüügiõiguse alusel kalastades augustis 2015.a. eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval ühiselt ja kooskõlastatult koos I.K-ga asetasid Harju mk Keila vallas Leetse külas Läänemerel Lahepere lahte kalapüügiks kaks nakkevõrgujada ühe pikkusega vähemalt 156,58 meetrit ja teise kuuest nakkevõrgust koosneva võrgujada pikkusega vähemalt 350,10 meetrit, millistel kasutasid märgistust ehk isikukoode XXX, 48201050327 ja 34411040310 (vastavalt I.L-i enda, tema abikaasa XXXja I.L-i kalastuskaarti omava tuttava XXXisikukoodid) ja tõmbasid nimetatud nakkevõrgujadad 13.08.2015.a. varahommikul kaldale koos nakkevõrkudes olnud kaladega - 493 lesta, 6 harilikku kammeljat, 1 merisiig ja 1 ahven, milliselt tegevuselt keskkonnainspektorid I.L-i ja I.K koos tabasid. Kalapüügi ebaseaduslikkus ehk riigi poolt kehtestatud nõuete rikkumine seisnes antud juhul alljärgnevas: Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 22 lg 1 alusel tohib igaüks kalastuskaardi alusel või harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuskalapüügivahendiga kala avalikul ja avalikult kasutataval veekogul, järgides KPS-ses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud piiranguid. KPS § 23 lg 1 p 4 kohaselt on nakkevõrk harrastuskalapüügivahendiks. KPS § 29 lg 4 p 1 alusel on harrastuskalapüügiõiguse piiranguks asjaolu, et ühe kalastuskaardi alusel tohib veekogul, kus on kehtestatud kalastuskaartide piirarv, kasutada ühte nakkevõrku merel sügavusest sõltumata. Kehtiva Kalapüügieeskirja § 6 lg 2 p 1 kohaselt on lubatud nakkepüüniseks nakkevõrk, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti b alapunktis i – ehk püünis, mis koosneb ühest võrgutükist ja mida hoitakse vees ujukite ja raskustega vertikaalasendis ning püüdmine seisneb selles, et vee-organismid takerduvad võrkudesse – ning võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse arvestusliku võrgu suuruseks võrk, mille ülemise selise pikkus on 70 m või võrgujada üldpikkusega kuni 70 m. Märgitust pikema võrgu või võrgujada puhul on kalapüügiks nõutav juba kutselise kalapüügi õiguse omamine. KPS § 31 p 2 kohaselt on nakkepüünised (mille alla kuuluvad ka nakkevõrgud) kutselise kalapüügi vahendiks ning KPS § 32 lg 1 kohaselt annab kutselise kalapüügi õiguse kalapüügiluba, milleks võib olla nii kalalaeva kui kaluri kalapüügiluba, millist õigust pole väljastatud ei I.L-ile ega I.K-le - I.L oli 2015.a. augustis kehtiv kalastuskaart ühele nakkevõrgule, I.K puudus üldse kalastuskaart ehk harrastuskalapüügi õigus. Oma tegevusega rikkus I.L ka KPS § 71 lg 1 p 1, mille kohaselt kalapüüginõuete tõsisteks rikkumisteks kutselisel kalapüügil loetakse järgmisi kalapüügi või sellega seotud nõuete rikkumisi, millisteks on nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 nimetatud tõsised rikkumised ehk tegevus, mida sama määruse artiklis 3 kehtestatud kriteeriumite kohaselt käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Sama määruse artikli 3 p 1.a) järgi käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina, kui kalalaev on kalastanud ilma riigi väljastatud kehtiva tegevusloa, loa või litsentsita. KPS § 73 lg 1 p 1 kohaselt loetakse kalavarule kahju tekitamiseks kala püüdmist ilma nõutava püügiõiguseta ning KPS § 73 lg 2 kohaselt tuleb kalavarudele tekitatud kahju hüvitada. Hüvitamise kord ja kahju arvutamise metoodika on kehtestatud KPS § 73 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse 19.06.2015.a. määruse nr 67 „Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise akti vorm“ alusel ja kahju hüvituse arvutamisel kasutatakse määruse lisas nr 1 sätestatud määrasid, mille kohaselt on kahju määr isendi kohta 2 eurot lestal, 10 eurot harilikul kammeljal, 10 eurot merisiial ja 3,2 eurot ahvenal. KPS § 73 lg 6 alusel rakendatakse KPS § 71 loetletud rikkumise korral viiekordset isendile kehtestatud määra ehk antud juhul: (lest: 493x2x5) + (harilik kammeljas: 6x10x5) + (merisiig: 1x10x5)
+ (ahven: 1x3,2x5) = 5296,00 eurot. Seega pani I.L toime loodusliku loomastiku kahjustamise ehk kalapüügi nõuete rikkumise, tekitades sellega olulise ehk vastavalt KarS § 121 4000 eurot ületava kahju keskkonnale ehk KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I.K le on süüdistus esitatud selles, et tema, et tema augustis 2015.a. eeluurimisel täpset tuvastamata kuupäeval ühiselt ja kooskõlastatult koos I.L ́iga asetasid Harju mk Keila vallas Leetse külas Läänemerel Lahepere lahte kalapüügiks kaks nakkevõrgujada ühe pikkusega vähemalt 156,58 meetrit ja teise kuuest nakkevõrgust koosneva võrgujada pikkusega vähemalt 350,10 meetrit, millistel kasutasid märgistust ehk isikukoode XXX , 48201050327 ja 34411040310 (vastavalt I.L-i, I.L-i abikaasa XXXja I.L-i kalastuskaarti omava tuttava XXXisikukoodid) ja tõmbasid nimetatud nakkevõrgujadad 13.08.2015.a. varahommikul kaldale koos nakkevõrkudes olnud kaladega - 493 lesta, 6 harilikku kammeljat, 1 merisiig ja 1 ahven, milliselt tegevuselt keskkonnainspektorid I.L-i ja I.K koos tabasid. Kalapüügi ebaseaduslikkus ehk riigi poolt kehtestatud nõuete rikkumine seisnes antud juhul alljärgnevas: Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 22 lg 1 alusel tohib igaüks kalastuskaardi alusel või harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuskalapüügivahendiga kala avalikul ja avalikult kasutataval veekogul, järgides KPS-ses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud piiranguid. KPS § 23 lg 1 p 4 kohaselt on nakkevõrk harrastuskalapüügivahendiks. KPS § 29 lg 4 p 1 alusel on harrastuskalapüügiõiguse piiranguks asjaolu, et ühe kalastuskaardi alusel tohib veekogul, kus on kehtestatud kalastuskaartide piirarv, kasutada ühte nakkevõrku merel sügavusest sõltumata. Kehtiva Kalapüügieeskirja § 6 lg 2 p 1 kohaselt on lubatud nakkepüüniseks nakkevõrk, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti b alapunktis i – ehk püünis, mis koosneb ühest võrgutükist ja mida hoitakse vees ujukite ja raskustega vertikaalasendis ning püüdmine seisneb selles, et vee-organismid takerduvad võrkudesse – ning võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse arvestusliku võrgu suuruseks võrk, mille ülemise selise pikkus on 70 m või võrgujada üldpikkusega kuni 70 m. Märgitust pikema võrgu või võrgujada puhul on kalapüügiks nõutav juba kutselise kalapüügi õiguse omamine. KPS § 31 p 2 kohaselt on nakkepüünised (mille alla kuuluvad ka nakkevõrgud) kutselise kalapüügi vahendiks ning KPS § 32 lg 1 kohaselt annab kutselise kalapüügi õiguse kalapüügiluba, milleks võib olla nii kalalaeva kui kaluri kalapüügiluba, millist õigust pole väljastatud ei I.L-ile ega I.K-le - I.L oli 2015.a. augustis kehtiv kalastuskaart ühele nakkevõrgule, I.K puudus üldse kalastuskaart ehk isegi harrastuskalapüügi õigus. Oma tegevusega rikkus I.K ka KPS § 71 lg 1 p 1, mille kohaselt kalapüüginõuete tõsisteks rikkumisteks kutselisel kalapüügil loetakse järgmisi kalapüügi või sellega seotud nõuete rikkumisi, millisteks on nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 nimetatud tõsised rikkumised ehk tegevus, mida sama määruse artiklis 3 kehtestatud kriteeriumite kohaselt käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Sama määruse artikli 3 p 1.a) järgi käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina, kui kalalaev on kalastanud ilma riigi väljastatud kehtiva tegevusloa, loa või litsentsita. KPS § 73 lg 1 p 1 kohaselt loetakse kalavarule kahju tekitamiseks kala püüdmist ilma nõutava püügiõiguseta ning KPS § 73 lg 2 kohaselt tuleb kalavarudele tekitatud kahju hüvitada. Hüvitamise kord ja kahju arvutamise metoodika on kehtestatud KPS § 73 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse 19.06.2015.a. määruse nr 67 „Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise akti vorm“ alusel ja kahju hüvituse arvutamisel kasutatakse määruse lisas nr 1 sätestatud määrasid, mille kohaselt on kahju määr isendi kohta 2 eurot lestal, 10 eurot harilikul kammeljal, 10 eurot merisiial ja 3,2 eurot ahvenal. KPS § 73 lg 6 alusel rakendatakse KPS § 71 loetletud rikkumise korral viiekordset isendile kehtestatud
määra ehk antud juhul: (lest: 493x2x5) + (harilik kammeljas: 6x10x5) + (merisiig: 1x10x5) + (ahven: 1x3,2x5) = 5296,00 eurot.Seega pani I.K toime loodusliku loomastiku kahjustamise ehk kalapüügi nõuete rikkumise, tekitades sellega olulise ehk vastavalt KarS § 121 4000 eurot ületava kahju keskkonnale ehk KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 21.12.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri F.U Koik, süüdistatava I.L ja tema kaitsja Mihkel Gaver vahel järgnev kokkulepe: KarS § 361 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus I.L-ile karistuseks rahalist karistust 100 (ühesaja) miinimumpäevamäära suuruses summas ehk 1000 (üks tuhat) eurot, mis tuleb KarS § 66 lg 1 alusel tasuda osadena 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Rahaline karistuse viiakse täide iseseisvalt I.L-ile Harju MK 04.06.2013.a. otsusega KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud vangistusest. Keskkonnainspektsioon on selles kr.asjas esitanud tsiviilhagi 5296 euro suuruses summas, millest kokkuleppe sõlmimise ajaks on I.K hüvitanud vabatahtlikult 1⁄2 hagisummast ehk 2648 eurot ning I.L samuti vabatahtlikult 1000 eurot, seega kokkuleppe sõlmimise hetkeks on tsiviilhagist veel hüvitamata 1648 (üks tuhat kuussada nelikümmend kaheksa) eurot, mille hüvitamiseks I.L tasub kolme aasta jooksul igakuiselt alates 2016.a. jaanuarist kuu 10-ndaks kuupäevaks 46 (nelikümmend kuus) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE8910 10 2200 3479 6011, viitenumbriga 28 0004 9463, märkides selgitusse „Tsiviilhagi . Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 21.12.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri F.U Koik, süüdistatava I.K ja tema kaitsja Risto Käbi vahel järgnev kokkulepe: KarS § 361 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus I.K-le karistuseks 1 (üks) kuu vangistust, mis tuleb jätta KarS § 73 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata katseajaga 1 (üks) aasta – seda juhul kui I.K ei pane nimetatud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Keskkonnainspektsiooni on selles kr.asjas esitanud tsiviilhagi 5296 euro suuruses summas, millest kokkuleppe sõlmimise ajaks on I.K hüvitanud vabatahtlikult 1⁄2 hagisummast ehk 2648 eurot ning I.L samuti vabatahtlikult 1000 eurot, seega kokkuleppe sõlmimise hetkeks on tsiviilhagist veel hüvitamata 1648 (üks tuhat kuussada nelikümmend kaheksa) eurot ning arvestades kannatanu Keskkonnainspektsiooni kirjalikku seisukohta kokkuleppemenetluse nõusolekus tuleb antud tsiviilhagi I.K poolt lugeda täielikult täidetuks. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkulepete ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkulepete kohta, prokuröri ja kaitsjale arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 169; §-st 73; §-st 78 asub kohus seisukohale, et I.L ja I.K kuuluvad neile KarS §-s 361 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja neile tuleb mõista karistus sõlmitud kokkulepete kohaselt. Menetluskulud
KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatavate menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses ja kohtulikus menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Lisaks sellele on menetluskuluks tõlgile makstud tasu kohtueelses menetluses. Puutuvalt tõlgile makstud tasusse nähtub kriminaaltoimikust, et tõlki on kaasatud tunnistajate ülekuulamisse. KrMS § 177 p 3 kohaselt loetakse tõlgile makstud tasu lisakuluks ning vastavalt KrMS § 173 lg 4 sätetele jäävad lisakulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kuivõrd kulu tekkis Keskkonnainspektsioonil, so riigi eelarvest rahastataval asutusel, tuleb need kulud jätta Keskkonnainspektsiooni, so riigi kanda. Kohtulikul menetlusel kinnitasid mõlemad süüdistatavad endal töökoha olemasolu, millest saab järeldada ka sissetuleku olemasolu. Samas on menetluskulud suhteliselt suured. Kuivõrd I.K avaldad valmisolekut menetluskulu täies ulatuses koheselt tasuda ning ta ei esitanud taotlust menetluskulude vähendamiseks või ajatamiseks, leiab kohus, et välja mõistetav määratud kaitsjale makstud tasu ja sundraha tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses. Mis puudutab süüdistatavalt I.L-ilt välja mõistetavaid menetluskulusid, siis süüdistatava kaitsja määratud korras on esitanud kaitsjatasu taotlused, milles kajastub ka transpordikulu. Kohus leiab, et süüdistatavaid tuleb kohelda võrdselt ning kohtu arvates ei saa välja mõistetav menetluskulu suureneda kaitsja transpordikulu tõttu. Seega tuleks välja mõistetava menetluskulu hulka arvestada vaid õigusabi osutamisele kulunud summad. Lisaks sellele esitas süüdistatav taotluse menetluskulude vähendamiseks seoses majandusliku olukorraga. Kohtule esitati nelja lapse sünni tõendid, millest saab järeldada, et süüdistataval on neli alaealist ülalpeetavat. Lisaks sellele andis süüdistatav selgitusi temale lasuvate rahaliste kohustuste ja sissetulekute suuruse kohta. Kohus leiab, et esitatud kirjalikud tõendid ja suulised selgitused olid piisavalt veenvad ja põhjendatud, et vähendada süüdistatavalt välja mõistetavaid menetluskulusid ning määrata nende tasumine pikema aja jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.