Kohtulahend

KarS § 69 lg 4 alusel on S.S üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud täitma alljärgnevaid KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks ; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi: Rahuldada tsiviilhagi ja S.S’ilt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista XXX’a kasuks 360 eurot. Menetluskulud: KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse: S.S’ilt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot, määratud kaitsja tasu 112 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega S.S’ile kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha või e-posti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. -2-

Asjaolud ja menetluse käik: S.S’i süüdistatakse selles, et tema, olles varem vargusi toime pannud isik, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis 20.07.2015 kella 15 paiku rattaluku lõhkumise teel Endla 4 Tallinnas asuva hoone kuuenda korruse koridori trepikäsipuu külge kinnitatud XXXkuuluva jalgratta Trek väärtusega 350 eurot. Seega S.S isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel süüdistatakse S.S’i selles, et tema isikuna, kes on varem vargusi toime pannud, olles teadlik, et mobiiltelefon Samsung Galaxy S4 väärtusega 279 eurot, mis kuulub XXX, on kohtueelses menetluses tuvastamata isiku poolt varastatud, sai nimetatud telefoni varguse toime pannud isiku käest enda kätte ja pantis selle 25.09.2015 Pinna 21 Tallinnas asuvasse AcraMagica OÜ pandimajja, mõne päeva pärast ostis telefoni XXX saadud raha eest välja ja müüs selle XXX 40 euro eest. Seega S.S isikuna, kes on varem toime pannud varguse turustas süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara, so pani toime KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga põhjustati kannatanu XXX’ale varaline ja moraalne kahju, tsiviilhagi esitati summas 360 eurot /tl 77/. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav S.S, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus S.S süüdi tunnistada KarS 199 lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 10 (kümme ) kuud. KarS 202 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 6 (kuus) kuud. KarS § 63 lg 2 ja 64 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta. KarS § 69 lg 1 alusel asendada S.S’ile mõistetud 1aastane vangistus 360 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta. KarS § 69 lg 4 alusel on S.S üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud täitma alljärgnevaid KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid : 1) elama alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks ; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Esitatud tsiviilhagi kuulub hüvitamisele. Kohtuistungil jäi süüdistatav S.S sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, määratud kaitsja tasu. -3-

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel S.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4; § 202 lg 2 p 2 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. S.S’ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 585 eurot, määratud kaitsja tasu 112 eurot. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo Kohtunik

-4-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.