Liiklussüüteod

Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Esitatud süüdistus W.Q ’it süüdistatakse selles, et tema 07.06.2014 kella 10.40 ajal juhtis tahtlikult Tallinnas Tulika tänaval mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi veres 2,65 mg/g). W.Q rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. W.Q pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse W.Q ’i selles, et tema olles 07.05.2014 Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud ja karistatud KarS § 424 alusel lisakaristusega, millega temalt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 11 kuuks, mis jõustus 23.05.2014 ning mis pöörati täitmisele 26.05.2014, juhtis teadlikult 07.06.2014 kella 10.40 ajal Tallinnas Tulika tänaval mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX, omamata juhtimisõigust, mis oli kohtu poolt karistusena ära võetud. Seega W.Q , hoides teadlikult kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest, pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: 1) W.Q süüdi mõistmist KarS §-de 424, 329 järgi ja karistamist KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 2 (kaks) aastat. 2) KarS § 68 lg 1 järgi karistusaja hulka W.Q poolt eelvangistuses viibitud aja 07.06.2014-08.06.2014, so. 2 (kahe) päeva lugemist; W.Q peab seega ära kandma 1 (ühe) aasta, 11 (üheteistkümne) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse. 3) KarS § 69 lg 1, 3 järgi W.Q-le mõistetud ja ärakandmata karistuse asendamist 718

tunni üldkasuliku tööga, töö tegemise tähtajaks 2 aasta pikkuse perioodi määramist; 4) KarS § 69 lg 4 järgi peab W.Q üldkasuliku töö tegemisel järgima Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all KarS §des 75 lg 1 p 1-6, 75 lg 2 p 2, 5, 8, 75 lg 4 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi: - elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: XXX; - ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; - kohustub mitte tarvitama alkoholi; - kohustub osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; - allub alkoholiravile, millega alustab hiljemalt 2 (kahe) kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest; - käib regulaarselt, iganädalaselt AA (anonüümsed alkohoolikud) tugigruppides alates kohtuotsuse jõustumisest. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokurör jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et W.Q poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb W.Q-le mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,34 eurot tunnis ja 390 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 585,00 eurot. W.Q pani toime II astme kuriteod, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 585,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. W.Q-le oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi kokku 540,00 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks W.Q-lt välja mõista kaitsjatasu 540,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3, 5 kohaselt on menetluskulu joobe tuvastamisega seotud kulu ning ekspertiisikulu; asjas teostati DNA ekspertiis, mille maksumus oli 114,00 eurot, joobe tuvastamise kulu asjas oli 38,00 eurot.

KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav leppisid kokkuleppe sõlmimisel kokku, et W.Q tasub menetluskulud ositi, 12 kuu jooksul. Kohtu hinnangul on selline kokkulepe mõistlik ja põhjendatud, menetluskulu on suur ning kohtupraktikas on tavapärane, et isikule antakse kulude tasumiseks pikem aeg, kui seadusega ette nähtud 30 päeva.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.