Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja nimetus) Asja lahendamine Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav
Süüdistus
Viljandi kohtumaja 14. detsember 2015 nr 15284000454; kohtuasi nr 1-15-9399 riik versus I.U kohtuistung kokkuleppemenetluses kohtunik Toomas Lillsaar Irina Meremaa Küllike Taits I.U (isikukood XXX ; elukoht xxxxx xxxxx xxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx; ei oma kriminaalkaristatust) karistusseadustik KarS § 121 (Kehaline väärkohtlemine) lg 1 järgi
RESOLUTSIOON
(Kohtuotsuse resolutiivosa) Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
1.Tunnistada I.U süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangis tus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata I.U-le katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust 3 (kolm) kuud ei pöörata täitmisele, kui I.U ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; tühistada I.U-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Asja lahendamisega seonduvad muud otsustused
2.Kriminaalmenetluse kuludes: 2.1 välja mõista riigi kasuks I.U-lt kriminaalmenetluse kulu 633 (kuussada kolmkümmend kolm) € (sundraha 585 €, õigusabi tasu 48 €) ; määrata väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2016 a jaanuari kuust igakuise menetluskulu osa 52 ( viiskümmend kaks) € 75 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2 kohtuotsuse jõustumisel asitõend teleskoopveljevõti (asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis Riia 132, Tartu) tagastada I.U-le. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsuse täitmiseks
3.Selgitada:
3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § -s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel ning pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul (KrMS § 408 lg 2); 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e- toimiku süsteemi vahendusel; 3.5 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk; 3.6 KrMS § 248 (Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
(Kohtuotsuse põhiosa) KrMS § 249 ( Süüdimõistva kohtuotsuse põhiosa kokkuleppemenetluses) kohaselt kohtuotsuse põhiosas märgitakse: 1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ning 2) kokkuleppe sisu.
1.Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on I.U toime pannud kuriteona teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise KarS § 121 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles alkoholijoobes, 22.09.2015.a kella 00.20 -00.30 vahel tungis xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxx -xxx x-x korteris kallale J.I.le, kellele lõi korduvalt teleskoopveljevõtmega vasaku õla-, pea- ja rindkerepiirkonda, tekitades sellega kannatanule valu ja tervisekahjustused – vasaku õla verevalumi ja põrutuse, huulele haava ja muhu peas.
2.Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmises KarS § 121 lg 1 järgi ja karistamises vangistusega 3 kuud. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus tema suhtes kohaldamata ning täitmisele ei pöörata, kui I.U üheaastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
Menetluskulud kululiikide järgi on sätestatud KrMS §-s 175 (Menetluskulud).
3.1.1.Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 585 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013 määrusest nr 166 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud alates 01. jaanuarist 2015 töötasu alammääraks 390 € kuus.
3.1.2.Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja määramine) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p -le 1 on riigi õigusabiks määr atud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.
3.1.2.1.Kohtueelsel uurimisel riigi õigusabi I.U-le kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi on 48 €. Kohtueelsel uurimisel on kaitsja õigusabi tasutaotlus rahuldatud.
3.2.Menetluskulude summaarne arvestus Kokku moodustub kululiikidest kriminaalasjas menetluskulu 633 € (585 +48).
3.3.Menetluskulude hüvitamise põhjendused KrMS § 189 (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K ohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu otsusega (KrMS. § 189 lg 2). KrMS § 180 (Menetluskulude hüvitamine süüdimõistva kohtuotsuse korral) lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid; kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda; kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda ei ole ta eelduslikult võimeine temalt väljamõistetud menetluskulusid koheselt tasuma. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata süüdimõistetul menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb I.U-lt riigi kasuks välja mõista kriminaalmenetluse kulu 633 €.
4.1.KrMS § 312 (Kohtuotsuse põhiosa ) p 7 kohaselt kohtuotsuse põhiosas esitatakse tõkendi kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid. KrMS § 313 (Süüdimõistva kohtuotsuse
resolutiivo sa) lg 1 p 8 kohaselt s üüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine.
4.3.Kriminaalasja juures olevad asitõend teleskoopveljevõti tuleb KrMS § 126 (Asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes võetavad meetmed) lg 3 p 2 alusel I.U-le. Kohtuotsuse täitmisega seonduv
4.4.KrMS § 408 ( Kohtuotsuse ja –määruse jõustum ine) lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas (KrMS § 408 lg 6).
4.5.KrMS § 412 ( Kohtuotsuse ja –määruse täitmisele pööramise tähtaeg ) lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
4.6.KrMS § 423 (Kriminaalmenetluse kulude sissenõudmine) kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Lillsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.