Kohtulahend

Süüdistatav

B.P, isikukood XXX; elukoht XXX; EV kodakondsusega; keskeriharidusega; emakeel- vene keel; töökoht puudub; Varem kriminaalkorras karistatud 2 korda: 27.09.2012.a.Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7 järgi vangistusega 2 kuud,,mis asendati ÜKT-ga 116 tundi; 25.03.2013.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 121 järgi liitkaristuses eelmise otsusega vangistusega seitse kuud, mis asendatud ÜKT-ga 420 tundi, kõik ära tehtud 17.09.2014 Kahtlustatavana kinni peetud 18.06.2014.a.-18.06.2014.a. Tõkend- elukohast lahkumise keeld alates 18.06.2014.a.

Kaitsja

Alar Neiland

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §§ 175, 179, 180, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313,

1-15-10168

Süüdi tunnistada V.R KarS § 202 lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 300 (kolmsada) miinimumpäevamäära summas 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka V.R-i eelvangistuses viibitud aeg: 21.10.2014.a.-22.10.2014.a, s.o kokku 2 (kaks) päeva ja lugeda V.R rahalisest karistusest kantuks 6 päevamäära. Seega ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 294 (kakssada üheksakümmend neli) päevamäära, summas 940 (üheksasada nelikümmend) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti.

Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada T.M KarS § 202 lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus – 5 kuud vangistust – kaetuks Harju Maakohtu 17.04.2014.a otsusega mõistetud raskema karistusega – vangistusega 6 kuud - ning lugeda karistus kantuks.

Süüdi tunnistada T.M KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata T.M karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: 09.10.2015.a ja 01.11.2015.a.-03.11.2015.a. s.o 4 (neli) päeva, ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 7 (seitse) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada T.M-ile mõistetud karistus- 7 kuud ja 26 päeva vangistust- üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd ning mõista T.M-ile karistuseks 236 (kakssada kolmkümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd ja määrata selle töö ärategemise tähtajaks üks aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada T.M-i üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS §-s 75 lg 1 sätestatud järgmisi käitumiskontrolli nõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas (XXX); ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

1-15-10168

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

territooriumilt

Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada B.P KarS § 202 lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata B.P karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: 18.06.2014.a. s.o 1 (üks) päev, ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta B.P-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus- 11 kuud ja 29 päeva - tema suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et B.P temale määratud üheaastase kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada B.P-le alates 10.12.2015.a.

Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõendid. 3 CD plaati hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Tsiviilhagi ei ole esitatud.

Kriminaalmenetluse kulud.

määratud katseaja kulgemist

V.R-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kulud järgmiselt:

1-15-10168

II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot. Kaitsja tasu summas 96 (üheksakümmend kuus) eurot. Infotehnoloogiaekspertiisi nr 14E-IA0050 tasu osaliselt summas 804 (kaheksasada neli) eurot. Ekspertiisi tasu summas 804 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. T.M-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kulud järgmiselt: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot. Kaitsjatasu summas 216 (kakssada kuusteist) eurot. B.P-lt välja mõista kriminaalmenetluse kulud järgmiselt: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot. Kaitsjatasu summas 216 (kakssada kuusteist) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad väljamõistetud menetluskulud tasumisele ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo nii rahalise karistuse kui ka kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega süüdistatava(te)le kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha- või e-posti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Juhul, kui isik tasub rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada

1-15-10168

apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

SÜÜDISTUS

V.R-i süüdistatakse selles, et tema omandas B.P ja Dmitri Timini ettepanekul, ajavahemikul 12.02.2014 kuni 13.02.2014 Tallinna linnas täpsemalt tuvastamata kohas võõrale isikule - XXXkuuluva ja viimase teadmise ning nõusolekuta sõiduauto Volkswagen Jetta, reg nr XXXI, 2000 euro eest. Tegelikult oli sõiduki väärtus 7000 eurot. Seejärel tegi tema ettepaneku T.M-ile müüa nimetatud sõiduk tema asemel edasi ning esitleda ennast ostjale sõiduki omanikuna XXX. Enne ostja saabumist lasi V.R T.M-i Tallinnas XXXasuva maja trepikotta, et jätta ostjale mulje nagu V.T.M elaks seal majas ning müüdav sõiduk oli pargitud sama maja ette. T.M müüs nimetatud sõiduki 13.02.2014 Tallinnas XXX maja ees edasi XXX3900euro eest, esitledes ennast XXX ja öeldes ostjale, et temal pole isikut tõendavat dokumenti kaasas. Samuti koostati ostu-müügi leping, millele T.M kirjutas alla XXXnimelt. T.M sai nimetatud tehinguks V.R-ilt mobiiltelefoni ja uue sim-kaardi abonentnumbriga 58946155, millelt ostjaga suheldi. Müügitehingut jälgis V.R eemalt autost ning osutatud teenuse eest maksis müügist saadud rahast T.M-ile 300eurot. Seega omandas ja hoidis ning isikute grupis turustas V.R süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 202 lg 2 p 1 järgi. T.M-i süüdistatakse selles, et tema, olles varem varguse toimepannud isikuks nõustus 12.02.2014 varalise kasu saamise eesmärgil V.R-i poolt tehtud ettepanekuga müüa tema eest ära võõrale isikule kuuluv sõiduk - XXXkuuluv sõiduauto Volkswagen Jetta, reg nr XXXI, ilma viimase teadmise ja nõusolekuta, ning esitleda ennast ostjale sõiduki omanikuna. Seejärel 13.02.2014 enne ostja saabumist, lasi V.R T.M-i Tallinnas XXXasuva maja trepikotta, et jätta ostjale mulje nagu V.T.M elaks seal majas ning müüdav sõiduk oli pargitud sama maja ette. T.M müüs nimetatud sõiduki 13.02.2014 Tallinnas XXXmaja ees edasi XXX3900euro eest, esitledes ennast sõiduki omanikuna XXX ja öeldes ostjale, et temal pole isikut tõendavat dokumenti kaasas. Samuti koostati ostu-müügi leping, millele T.M kirjutas alla XXXnimelt. T.M sai nimetatud tehinguks V.R-ilt mobiiltelefoni ja uue simkaardi abonentnumbriga XXX, millelt ostjaga suheldi. Müügitehingut jälgis V.R eemalt autost ning osutatud teenuse eest maksis müügist saadud rahast T.M-ile 300eurot. Tegelik sõiduki väärtus oli 7000 eurot. Seega T.M , olles varem varguse toimepannud isikuks, turustas isikute grupis süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 202 lg 2 p 1, 2 järgi.

1-15-10168

Samuti tema, olles varem toime pannud vargusi, sealjuures poole aasta jooksul kahel korral varguse - 05.07.2015 ja 20.08.2015 ja süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise, taas 09.10.2015 kella 11:46 paiku Tallinnas X asuvas Maxima Eesti OÜ kaupluses püüdis varastada purgi soolvees rannakarpe maksumusega 1,46 eurot, kuna pani purgi endale jope taskusse ja möödus kassast selle eest tasumata, kuid nähes seejärel turvatöötajat endale vastu astumas, sai aru, et tema vargus on avastatud ja karistuse hirmus pöördus tagasi kauplusesse ning viskas purgi õlleriiulile. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. Samuti tema, 01.11.2015 kella 19:03 paiku Tallinnas Tammsaare tee 116 asuvas Prisma Peremarket AS kaupluses, pani salaja endale tasku õhuvärskendaja täite maksumusega 1.89eurot ja karbi ziletiteradega maksumusega 9,36eurot ning möödus kassast kauba eest tasumata, kuid ta peeti enne välisuksest väljumist turvamehe poolt kinni, kaup võeti ära ning tagastati kauplusele. Seega võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, olles varem korduvalt vargusi ja süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise toimepannud isikuks, pani T.M toime süstemaatilise varguse katse, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 199 lg 2 p 9 -25 lg 2 järgi. B.P süüdistatakse selles, et tema, kes on varem varguse toimepannud isikuks ja Dmitri Timin, müüsid Dmitri Timini ettepanekul ajavahemikul 12.02.2014-13.02.2014 Tallinnas Lasnamäel XXXjuures B.P tuttavale V.R-ile võõrale isikule XXXkuuluva sõiduauto Volkswagen Jetta, reg nr XXXI, ilma viimase teadmata ja nõusolekuta, kahe tuhande euro eest. Tegelikult oli sõiduki väärtus 7000 eurot. D.Timin andis V.R-ile üle ka ühed sõiduki võtmed ja registreerimistunnistuse. Nimetatud sõiduk oli Dmitri Timini poolt eelnevalt omandatud XXX(uue nimega XXX) võla katteks. Ants Ambos oli selle sõiduki rentinud pettuse teel koos Laura Pihkanen’iga 11.02.2014 kella 19:30 paiku Tallinnas, XXX, XXX. V.R omakorda tegi ettepaneku enda tuttavale T.M-ile , müüa nimetatud sõiduk tema asemel edasi ning esitleda ennast ostjale sõiduki omanikuna XXX. T.M müüs nimetatud sõiduki 13.02.2014 Tallinnas XXXmaja ees edasi XXX3900euro eest, esitledes ennast XXX ja öeldes ostjale, et temal pole isikut tõendavat dokumenti kaasas. Samuti koostati ostu-müügi leping millele T.M kirjutas alla XXXnimelt. Seega B.P, varem varguse toimepannud isikuna, isikute grupis turustas süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 202 lg 2 p 1, 2 järgi.

KOKKULEPPE SISU

Juhindudes KrMS § 245 sätetest, on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör, süüdistatavad ja nende kaitsjad käesolevas kriminaalasjas sõlminud järgmise kokkuleppe:

1-15-10168

Prokurör taotleb süüdistatava Andei V.R karistamist KarS § 202 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega kolmsada /300/ miinimumpäevamäära, mis moodustab üheksasada kuuskümmend /960/ eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja sisse V.R-i kinnipidamise aeg 21.10.201422.10.2014, so kaks päeva. Lähtudes KarS § 70 lg 2 arvestada, et rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust, mille tõttu jääb mõistetud karistusest kanda rahaline karistus summas 940.80 eurot. Prokurör taotleb süüdistatava T.M-i karistamist KarS § 202 lg 2 p 1, 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega5 kuud. KarS § 65 lg 1, 64 lg 1 alusel tuleb mõista liitkaristus 17.04.2014 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusega vangistusega 9 kuud, millest lühimenetluses määrati kandmisele vangistus 6 kuud, lugedes kergem kaetuks raskema karistusega ja kokku mõista liitkaristuseks vangistus kuus kuud, mis on T.M ära kantud ajavahemikul 16.04.2014 - 16.10.2014. KarS § 199 lg 2 p 9 -25 lg 2 järgi mõista T.M-ile kuud;

tähtajaline vangistus kaheksa /8/

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.10.2015 ja 01.1103.11.2015, so 4 päeva, mille tõttu karistusest jääb kanda seitse /7/ kuud 26 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada mõistetud vangistus 7 kuud 26 päeva üldkasuliku tööga nii, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd ja kokku mõista üldkasulikku tööd (lähtudes Riigikohtu lahendist 3-1-1-68-15) kakssada kolmkümmend kuus /236/ tundi , mis tuleb ära teha ühe aasta jooksul. KarS § 69 lg 4 alusel määrata, et T.M on kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal kriminaalhooldaja järelevalve all järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 p 1- 6 sätestatule: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Prokurör taotleb süüdistatava B.P karistamist KarS § 202 lg 2 p 1, 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega1 aasta.

1-15-10168

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja sisse kinnipidamise aeg 18.06.2014, s.o. üks päev, seega jääb karistusest kanda vangistus üksteist /11/ kuud 29 päeva; KarS § 74 sätteid kohaldades jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui B.P ei pane ühe /1/ aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsjate ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuuluvad V.R , T.M ja B.P neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja neile tuleb mõista karistus sõlmitud kokkulepete kohaselt. Kohtunik Julia Vernikova

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.