Kohtulahend

ja § Harju Maakohtu 28.03.2015.a kohtuotsusega tunnistati T.A süüdi KarS § 423 424 järgi ja mõisteti talle KarS § 63 lg 1, § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel karistuseks 1 aasta 2 kuud ja 29 päeva vangistust.

Karistuse algus oli 26.03.2015 ja karistuse lõpp on 24.06.2016. T.A kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral joobes juhtimise eest. Vangistuse ajal osaleb alates 21.08.2015 sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, 1 distsiplinaarkaristus. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist. T.A kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetav soovib vabanemisel asuda elama aadressile Xxx. Antud korter kuulub kinnipeetava vanemale ja vanaisale. Kinnipeetav on antud korteris varasemad neli aastat elanud. T.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab T.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör lisakohustuste määramise vajalikkust: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi; KarS § KarS § 75 lg 2 p 4 alusel asuma tööle või võtma ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vabanemist; KarS § 75 lg 2 p 5 alusel alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud – antud kohustus aitaks lahendada tekkinud probleemi alkoholi tarvitamisega.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud T.A arvamuse, leiab, et T.A võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T.A isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 9 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas praegust karistust kandes on olnud enamuse ajast korrektne (1 distsiplinaarkaristus). Lähtudes kinnipeetava valdavalt korrektsest käitumisest vanglas võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Samuti arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholismivastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude põhiliseks käivitajaks alkoholi liigtarvitamine ning mõtlematu/hoolimatu suhtumine oma tegude võimalikesse tagajärgedesse. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et praegune vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on T.A olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.