1-15-9885/5 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

8.S.Z ́ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: • KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o 585 eurot. • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 72 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel kriminaalmenetluse kulud tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo/graafiku leht). Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kohtuotsuse põhiosa On tõendamist leidnud, et 18.04.2015 kl 00:33 juhtis S.Z Tallinnas Õismäe tee 111 maja juures mootorsõidukit Audi 100 Avant reg nr XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,98 mg/l). S.Z rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani S.Z toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav S.Z ning tema kaitsja vandeadvokaat Riine Lumiste kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja II astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kohus leiab, et S.Z ́i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg 2, § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9, § 179 lg 1 p-st 2, § 180 lg 1, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249,