1-08-15192
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
8. detsember 2015. a Põlva
Asja number
1-08-15192
Kohtunik
Lembit Käis
Kohtuistungi sekretär
Marve Alaver
Menetlustoiming
Riigi Tugiteenuste Keskuse avalduse – Ahti Hainile asenduskaristuse määramiseks – läbivaatamine ning uue liitkaristuse mõistmine
Süüdimõistetu
Ahti Hain (isikukood: 39010316511; kannab karistust Tartu Vanglas)
Kaitsja
vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde
1-08-15192
Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale.
Avalduse sisu ning süüdimõistetu ja kaitsja seisukoht Tartu Maakohtu 12.04.2010. a otsusega mõisteti Ahti Hain süüdi KarS § 266 lõike 2 punkti 1 ja KarS § 215 lõike 2 punkti 1 järgi ning tema liitkaristuseks mõisteti rahaline karistus 250kordses miinimumpäevamääras, s.o 12 500 krooni. Nimetatud otsus jõustus 02.11.2010. a (tl-d 103-105). Kuna süüdimõistetu pole rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud, rahalise karistuse tasumise tähtaega pole pikendatud ning tal ei ole ka vara, millele sissenõuet pöörata, sellepärast taotleb sissenõudja süüdimõistetule mõistetud rahalise karistuse asendamist vangistusega. Ahti Hain kinnitab, et tal on rahaline karistus tasumata, mistõttu asenduskaristuse kohaldamise ja vangistuse suurendamisega peab ta nõustuma. Kaitsja leiab, et asenduskaristuse kohaldamisel tuleks see lugeda KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel kaetuks Tartu Maakohtu 14.11.2014. a otsusega mõistetud liitkaristustusega.
Maakohtu põhjendused Täitemenetluse seadustiku § 206 lõike 2 teine lause sätestab, et kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. KrMS § 417 lõige 3 sätestab, et kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §des 70 ja 71 sätestatud korras. Rahalise või varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit. KarS § 70 lõike 1 kohaselt asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku §-s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat. KarS § 70 lõige 2 sätestab, et rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. KarS § 70 lõige 3 sätestab, et rahalise karistuse vangistusega asendamise korral on vangistuse alammäär kümme päeva.
2(2)
1-08-15192 Süüdimõistetul on Tartu Maakohtu 12.04.2010. a otsusega mõistetud rahaline karistus (250 miinimumpäevamäära ehk 12500 krooni) praeguse ajani tasumata. Süüdimõistetule mõisteti Tartu Maakohtu 12.04.2010. a otsusega rahaline karistus KarS § 266 lõike 2 punkti 1 ja KarS § 215 lõike 2 punkti 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude eest. KarS §-de 63 lõike 2 ja 64 lõike 1 alusel loeti kergem karistus, s.o KarS § 266 lõike 2 punkti 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest mõistetud rahaline karistus kaetuks raskema karistusega, s.o KarS § 215 lõike 2 punkti 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest mõistetud rahalise karistusega (250 miinimumpäevamäära, s.o 12 500 krooni). Tegu, mille eest süüdimõistetut karistati KarS § 266 lõike 2 punkti 1 järgi, on alates 01.01.2015. a käsitatav väärteona, sest kõrvalhoone, kuhu süüdimõistetu tungis, pole elamiseks kasutatav ruum, süüdimõistetu ei tunginud kõrvalhoonesse kõrvalhoone hõivamise või korrapärase tegevuse takistamise eesmärgil ning ei esine muid asjaolusid, mis võimaldaksid kvalifitseerida teo kuriteona praegu kehtiva KarS § 266 lõike 2 järgi. Tegu, mille eest süüdimõistetut karistati KarS § 215 lõike 2 punkti 1 järgi, on karistatav ka praegu kehtiva KarS § 215 lõike 2 punkti 1 järgi. Asja (rolleri) väärtus, mida süüdimõistetu kasutas omavoliliselt, ületab ka praegu kahtekümmend miinimumpäevamäära, arvestades KarS § 44 lõikes 2 neljandas lauses sätestatud miinimumpäevamäära suurust, milleks on 10 eurot. Kuna KarS § 266 lõike 2 punkti 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest mõistetud kergem karistus on Tartu Maakohtu 12.04.2010. a otsusega loetud kaetuks KarS § 215 lõike 2 punkti 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest mõistetud raskema karistusega, ei anna asjaolu, et KarS § 266 lõike 2 punkti 1 järgi kvalifitseeritud tegu on praegu kehtiva KarS § 266 lõike 1 järgi väärtegu, alust süüdimõistetule Tartu Maakohtu 12.04.2010. a otsusega mõistetud karistuse vähendamiseks, sest KarS § 266 lõike 2 punkti 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistus ei suurendanud faktiliselt süüdimõistetu karistust. Seega on võimalik asendada süüdimõistetule Tartu Maakohtu 12.04.2010. a otsusega KarS § 215 lõike 2 punkti 1 järgi mõistetud ja tasumata rahaline karistus (250 miinimumpäevamäära, s.o 12 500 krooni ehk 798,90 eurot) vangistusega. Kuna süüdimõistetu pole rahalist karistust tasunud viie aasta jooksul, rahalise karistuse tasumise tähtaega pole pikendatud ning tal ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, seetõttu on vaja talle kohaldatud ja tasumata rahaline karistus asendada vangistusega arvestusega, et kolmele rahalise karistuse päevamäärale vastab üks päev vangistust. Süüdimõistetul on tasumata KarS § 215 lõike 2 punkti 1 järgi mõistetud rahaline karistus 12 500 krooni (798,90 euro), s.o 250 (798,90 : 3,20) päevamäära. Seega vastab tasumata rahalisele karistusele 83 (250 : 3) päeva vangistust. Järelikult tuleb süüdimõistetule mõista asenduskaristuseks 2 kuud 23 päeva vangistust. Eelmärgitud asenduskaristuse kohaldamine tingib süüdimõistetule uue liitkaristuse mõistmise KarS § 65 lg 2 alusel lähtudes siinjuures KrMS §-st 413 ja § 432 lõikest 1, kuna Tartu Maakohtu 12.04.2010. a otsusega mõisteti Ahti Hainile rahaline karistus kuriteo eest, mille ta pani toime Tartu Maakohtu 10.03.2008. a otsusega mõistetud katseajal. Ka on Riigikohus asjas nr 3-1-1-1-13 (punktis 24) märkinud, et kui kuritegu on toime pandud pärast süüdimõistvat otsust karistusest tingimisi vabastamisel määratud katseajal, tuleb liitkaristuse mõistmisel kohaldada KarS § 65 lg 2 sätteid. Kui selliselt saadud liitkaristuse osaks olev rahaline karistus asendatakse hiljem vangistusega, ei muuda see karistuste liitmise
3(2)
1-08-15192 aluseks olevate sätete kohaldamist ja ka asenduskaristus tuleb seetõttu varasema karistusega liita just KarS § 65 lg 2 alusel. Seega suurendab maakohus KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud asenduskaristust (2 kuud 23 päeva vangistust) Tartu Maakohtu 10.03.2008. a otsusega mõistetud karistuse ärakandamata osa - 3 aastat vangistust) – võrra ning mõistab Ahti Hainile liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud 23 päeva vangistust. Lisaks eelnevale on maakohtul vaja mõista Ahti Hainile liitkaristus KarS § 65 lg 3 alusel. sest ta kannab praegu Tartu Maakohtu 14.11.2014. a otsusega mõistetud vangistust. Tartu Maakohtu 14.11.2014. a otsusega karistati Ahti Haini KarS § 320 lg 1 järgi 4-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 02.01.2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (3 aastat 6 kuud 16 päeva vangistust) võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 10 kuud 16 päeva vangistust alates 14.11.2014. a (tl 140). KarS § 65 lg 3 sätestab, et kui mõni käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kogumit moodustav karistus on asendatud või süüdlane sellest tingimisi vabastatud, määrab kohus pärast liitkaristuse moodustamist uuesti selle täideviimise korra kas seda asendades, süüdlast sellest tingimisi vabastades või liitkaristust täitmisele pöörates, järgides käesoleva seadustiku §-s 56 sätestatut. Kui üks kogumit moodustavatest karistustest on ärakandmata reaalne vangistus, mõistetakse liitkaristuseks reaalne vangistus. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu kannab praegu Tartu Maakohtu 14.11.2014. a otsusega liitkaristuseks mõistetud vangistust, siis leiab kohus, et Ahti Hainile tuleb mõista uus liitkaristus vangistuse näol KarS § 65 lg 3 alusel. Uue liitkaristuse moodustamiseks tuleb suurendada Ahti Hainile Tartu Maakohtu 14.11.2014. a otsusega mõistetut liitkaristust osaliselt käesoleva määrusega KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse arvelt, s.o vähemalt asenduskaristuse (2 kuud 23 päeva vangistust) võrra. Eelneva alusel tuleb mõista Ahti Hainile KarS § 65 lg 3 alusel lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu 9 päeva vangistust ning selle kandmise aega tuleb arvestada viimase kohtuotsuse järgi, s.o alates 14.11.2014. a. Riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu – 72 eurot - tuleb välja mõista süüdimõistetult riigi kasuks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik
4(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.