Kohtulahend

asitõendite hoidlasse (akt nr 2014-2381), Rahumäe tee 6/1, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

tankurite hooldusvõtit ja tulekustutite kapi võtme. Võtmetega Rait Elenurm avas tankuri makseterminali kassasahtli ning võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt kassasahtli väärtusega 161 eurot, kaardilugeja väärtusega 828 eurot, printeri väärtusega 340 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 16.03.2014 kella 20.01 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõitis oranži värvi sõiduautoga Hyundai Santa Fe Tallinnas Linnu tee 64 asuvasse Kaubserv OÜ-le kuuluvasse teenindusjaama, tankis sõiduautosse 56,68 liitrit kütust 95 bensiini summas 69,94 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 21.03.2014 kella 20.54 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõitis oranži värvi sõiduautoga Hyundai Santa Fe, kasutades sellele sõidukile mittekuuluvat registreerimisnumbrit XXX, Tallinnas Endla 43 asuvasse Statoil Fuel & Retail Eesti AS Kristiine teenindusjaama, tankis sõiduautosse 60,25 liitrit kütust 95 miles summas 75,31 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 24.03.2014 kella 19.46 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõitis oranži värvi sõiduautoga Hyundai Santa Fe, kasutades sellele sõidukile mittekuuluvat registreerimisnumbrit XXX, Tallinnas Petrooleumi 4 asuvasse Statoil Fuel & Retail Eesti AS Petrooleumi teenindusjaama, tankis sõiduautosse 46,85 liitrit kütust 98 milesPlus summas 62,78 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 01.04.2014 kella 17.32 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõitis oranži värvi sõiduautoga Hyundai Santa Fe, kasutades sellele sõidukile mittekuuluvat registreerimisnumbrit XXX, Tallinnas Endla 43 asuvasse Statoil Fuel & Retail Eesti AS Kristiine teenindusjaama, tankis sõiduautosse 60,25 liitrit kütust 95 miles summas 79,23 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 08.04.2014 kella 16.17 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõitis oranži värvi sõiduautoga Hyundai Santa Fe, kasutades sellele sõidukile mittekuuluvat registreerimisnumbrit XXX, Tallinnas Tammsaare tee 111 asuvasse Statoil Fuel & Retail Eesti AS Tammsaare teenindusjaama, tankis sõiduautosse 56,02 liitrit kütust 95 miles summas 70,42 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 14.04.2014 kella 16.14 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõitis oranži värvi sõiduautoga Hyundai Santa Fe, kasutades sellele sõidukile mittekuuluvat registreerimisnumbrit XXX, Tallinnas Petrooleumi 4 asuvasse Statoil Fuel & Retail Eesti AS Petrooleumi teenindusjaama, tankis sõiduautosse 58,33 liitrit kütust 95 miles summas 76,70 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti ööl vastu 16.04.2014 lukustamata ukse avamise teel tungis sisse Tallinnas XXXasuvasse korterisse ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt XXX’le kuuluvat vara kokku väärtuses 4230 eurot: sülearvuti MacBook Pro 13 väärtusega 1500 eurot, sülearvuti Dell XPSL5 väärtusega 600 eurot, mobiiltelefoni

iPhone 3GS väärtusega 100 eurot, sõiduauto BMW 530D reg.nr XXXvõtme väärtusega 1000 eurot, sõiduauto BMW 530D reg.nr XXXregistreerimistunnistuse, sõiduauto Mercedes Benz GLK220 reg.nr XXX võtme väärtusega 800 eurot, rahakoti väärtusega 30 eurot, mille sees olid sularaha summas 200 eurot, ID kaart ja juhiload XXX nimele, Swedbanki krediitkaart, American Expressi krediitkaart, Neste krediitkaart, erinevad kliendikaardid. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 19.04.2014 kella 04.48 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõitis oranži värvi sõiduautoga Hyundai Santa Fe, kasutades sellele sõidukile mittekuuluvaid registreerimisnumbreid XXX (ees) ja XXX (taga), Tallinnas Endla 43 asuvasse Statoil Fuel & Retail Eesti AS Kristiine teenindusjaama, tankis sõiduautosse 58,09 liitrit kütust 95 miles summas 73,48 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 11.06.2014 ajavahemikul kella 01.30 kuni kella 04.18 paiku terassiukse painutamise teel tungis sisse Harjumaal Saue linnas Perve 15 asuvasse eramusse ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt Kai Lehe’le kuuluva sülearvuti Dell Latitude väärtusega 200 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti ööl vastu 21.07.2014 lukustamata ukse avamise teel tungis sisse Tallinnas Kloostrimetsa tee 25 asuvasse eramusse ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt sularaha summas 100 eurot, EV passid XXX’i, XXX, XXX, XXX ja XX nimedele, rahakoti väärtusega 200 eurot, milles olid XXX nimele pangakaardid, OÜ-le My Furnix kuuluvad pangakaardid, maja võtmekoodid, fotoaparaadi statiivikoti väärtusega 50 eurot, Nordea panga paroolikaardid. Samuti tema samal ajal ja samas kohas lukustamata ukse avamise teel tungis sisse hoovi peal olevasse sõiduautosse Mercedes Benz ML270 reg.nr XXX ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt XXX’ile kuuluvad garaaži ja värava puldid kokku väärtusega 35 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 11.08.2014 ajavahemikul kella 00.00 kuni kella 08.00 lukustamata ukse avamise teel tungis sisse Tallinnas XXXasuvasse eramusse ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt XXX’ile kuuluvat vara kokku väärtuses 11673 eurot: mobiiltelefoni iPhone 4 väärtusega 799 eurot, mobiiltelefoni LG G2 väärtusega 434 eurot, mobiiltelefoni LG L7 väärtusega 129 eurot, mobiiltelefoni LG L7 väärtusega 129 eurot, iPad 2 väärtusega 689 eurot, sülearvuti Dell Studio XPS 16 väärtusega 1500 eurot, fotoaparaadi Sony väärtusega 386 eurot, fotoaparaadi Sony DSC-RX 100 väärtusega 700 eurot, fotoaparaadi Nikon D3100 väärtusega 447 eurot, musta värvi Calvin Klein rahakoti koos raha ning kaartidega kokku väärtusega 400 eurot, tumesinise Tommy Hilfigeri rahakoti koos raha ning kaartidega kokku väärtusega 300 eurot, helesinise rahakoti kuldse pandlaga koos rahaga kokku väärtusega 100 eurot, spordikoti koos sise- ja välisriiete, ujumispükste ja ujumisprillidega kokku väärtusega 500 eurot, musta värvi Tommy Hilfiger naiste õlakoti väärtusega 300 eurot, beeži värvi nahast Louis Vuitton ruudulise naiste koti väärtusega 2500 eurot, riided (teksapüksid, särgid, kampsunid, plätud, päikeseprillid) kokku väärtusega 1500 eurot, ID kaardi XXX nimele, ID kaardi XXXnimele, ID kaardid XXXXXX, XXX nimedele, 4 vihmavarju kokku väärtusega 60 eurot, jalgratta väärtusega 800 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 20.08.2014 kella 06.45 paiku lukustamata ukse avamise teel tungis sisse Tallinnas XXX asuvasse eramusse ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt XXX kuuluvat vara kokku väärtuses 3582 eurot: sülearvuti Dell Vostro 3500 väärtusega 705 eurot, sülearvuti HP väärtusega 916 eurot, mobiiltelefoni Apple iPhone 4S väärtusega 400 eurot, Apple iPad 3 väärtusega 450 eurot, punase naiste jalgratta Scott väärtusega 287 eurot, jalgratta Lady Sport väärtusega 255 eurot, hõbedase

rolleri väärtusega 100 eurot, lakknahast käekoti väärtusega 50 eurot, iPadi laadimisbloki JBS väärtusega 149 eurot, valgest kullast kõrvarõngad väärtusega 170 eurot, musta nahast rahakoti, milles olid sularaha summas 100 eurot, SEB ja Danske pankade kaardid, autojuhiload, autovõtmed BMW koos väravapuldiga, auto tehniline pass. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti ööl vastu 20.08.2014 lukustamata ukse avamise teel tungis sisse Tallinnas XXX asuvasse eramusse ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt XXX’le kuuluvat vara kokku väärtuses 250 eurot: käekoti väärtusega 45 eurot, rahakoti väärtusega 25 eurot, sularaha summas 50 eurot, erinevate kaupluste kliendikaardid, EV passi XXXnimele, lõhnaõli Chanel väärtusega 50 eurot, kosmeetikakoti koos kosmeetika toodetega kokku väärtusega 80 eurot, SEB pangakaardi. Samuti võttis Rait Elenurm 20.08.2014 kella 07.42 paiku Tallinnas Õismäe tee 107A asuvast sularahaautomaadist ATM00112 välja XXXarvelduskontolt sularaha summas 45 eurot tekitades XXX’le varalist kahju. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 25.08.2014 ajavahemikul kella 01.00 kuni kella 09.00 paiku ukseluku avamise teel tungis sisse Tallinnas Mirta 7 juurde pargitud sõiduautosse BMW X6 reg.nr XXX ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt XXXkuuluvat vara kokku väärtuses 430 eurot: Hugo Bossi mapi väärtusega 100 eurot, milles olid OÜ Lumberson dokumendid, vihmavarju Audi logoga väärtusega 20 eurot, musta värvi vihmavarju väärtusega 20 eurot, auto minimudeli väärtusega 30 eurot, kaks mänguasja kokku väärtusega 20 eurot, Rayban päikeseprillid väärtusega 140 eurot, kaks plaadikotti koos 50 CD plaadiga kokku väärtusega 100 eurot. Samuti tema, samal ajal samas kohas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas maja juurde pargitud OÜ-le Lumberson kuuluva ja XXXkasutuses oleva sõiduauto BMW X6 reg.nr XXX väärtusega 32 000 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 27.08.2014 ajavahemikul kella 01.00 kuni kella 06.05 ukse avamise teel tungis sisse Tallinnas XXX asuvasse eramusse ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt vara kokku väärtuses 1988 eurot: XXXkasutuses oleva Kultuuriministeeriumile kuuluva sülearvuti Lenovo väärtusega 1000 eurot, käekoti väärtusega 25 eurot, rahakoti väärtusega 60 eurot, mille sees sularaha summas 4 eurot, Swedbank krediitkaart ja deebetkaart, Belgia ING Pank deebetkaart, Danske pank krediitkaart, Kultuuriministeeriumile kuuluv krediitkaart, internetipanga koodikaardid, ID kaart XXXnimele, EV juhiluba XXXnimele, erinevad kliendikaardid, fotod, 1 komplekti koduvõtmeid, Kultuuriministeeriumi uksekaardi koos turvakoodiga ja uksevõtme, kosmeetikakoti koos sisuga kokku väärtusega 40 eurot, XXX kuuluva rahakoti väärtusega 40 eurot, milles olid ID kaart XXX nimele, ID kaart XXX nimele, Swedbank krediitkaart ja deebetkaart, Danske panga krediitkaart, erinevad kliendikaardid, EV juhiluba XXX nimele, ühe komplekti autovõtmeid koos väravapuldiga väärtusega 200 eurot, tahvelarvuti Prestigio Multipad 4 koos kattevutlariga väärtusega 119 eurot, digipeegelkaamera Canon koos kotiga väärtusega 500 eurot. Samuti tema, samal ajal ja samas kohas ukse avamise teel tungis sisse maja hoovis seisvasse sõiduautosse Peugeot 407 reg.nr XXX ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt XXX kuuluva GPS seadme Garmin XXX väärtusega 240 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 27.08.2014 ajavahemikul kella 01.00 kuni kella 06.05 paiku ukse avamise teel tungis sisse Tallinnas XXX maja hoovis asuvasse sõiduautosse KIA Optima reg.nr XXX ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt XXX kuuluvat vara kokku väärtuses 100 eurot: võtmekimbu 5 võtmega, tänava tõkkepuu puldi ja autovärava puldi. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja 09.09.2014 ajavahemikul kella 00.30 kuni kella 05.00 ukse

avamise teel tungis sisse Tallinnas Vaalu 13 asuvasse eramusse ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt XXX kuuluvat vara kokku väärtuses 1070 eurot: käekoti väärtusega 30 eurot, rahakoti, milles sularaha 200 eurot, rahakoti, milles sularaha 150 eurot, SEB ja Swedbank pangakaardid XXX nimele, SEB pangakaart OÜ Flame nimele, ID kaart XXX nimele, pensionitunnistus XXX nimele, erinevad kliendikaardid, SEB ja Swedpank pangakaardid OÜ Tasapisitasakaal nimele, OÜ Tasapisitasakaal võtmed, mobiiltelefoni Nokia väärtusega 50 eurot, maja võtmed, sõiduauto Honda Jazz reg.nr XXX võtmed ja registreerimistunnistuse, sülearvuti koti väärtusega 40 eurot koos sülearvutiga Dell väärtusega 600 eurot. Seega Rait Elenurm pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimisega varguse, 09.08.2014 kella 07.23 paiku tungis valdaja XXX tahte vastaselt ebaseaduslikult läbi lahtise akna sisse võõrasse Tallinnas XXX asuvasse elamiseks kasutavasse eramusse. Seega Rait Elenurm pani toime vähemalt teist korda valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, see on kuni 01.01.2015 kehtinud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 01.01.2015 on Rait Elenurme poolt toime pandud tegu kvalifitseeritav KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, see on valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimisena. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses enda ülekuulamist taotlemata. Võtab õigeks kõik esitatud tsiviilhagid täies ulatuses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatav on end süüdi tunnistanud, kuriteo kvalifikatsioon on õige. Lühimenetluse eripära on selgitatud, takistusi lühimenetluse kohaldamiseks ei ole.

samuti hüvitama. Lisaks nendele rahalistele kohustustele lisandub ka kohustus hüvitada väljamõistetavad menetluskulud. Taolised asjaolud välistavad kohtu arvates kergemaliigilise karistuse, so rahalise karistuse kohaldamise ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust, so vangistust. Hinnates Rait Elenurme süü suurust KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 20 varavastase süüteoepisoodi toimepanemist, millega tekitati varalist kahju paljudele kannatanutele ning mitmetele kannatanutele ka olulist varalist kahju. Samas tuleb silmas pidada, et Rait Elenurme tegevuses on sedastatav ka kolme kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis omakorda tähendab suuremat süüd. Suurem süü on aga võrdeline suurema karistuse määraga. Edasi analüüsib kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistusaktis ka kohtuvaidluses on riiklik süüdistaja märkinud kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 esinemise, s.o puhtsüdamliku kahetsuse. Kohtuistungil viimases sõnas teatas süüdistatav samuti, et ta kahetseb. Kohus suhtub süüdistatava kahetsuse siirusesse kriitiliselt. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav tunnistanud kuritegude toimepanemist pärast seda, kui tema süü kohta oli kogutud piisavalt tõendeid, mis teda varavastaste kuritegude toimepanemises süüstasid. Süüdistatav on iga kuriteoepisoodi osas ülekuulamisel kahetsenud, kuid samas näitab süüdistatava järjekindel õigusvastane käitumine tema tegevuse järjekindlust ja etteplaneeritust. Seega ei ole tegemist üksiku juhusliku episoodiga, vaid süsteemse õigusvastase käitumisega. Süüdistatav on väga lühikese ajavahemiku jooksul, s.o 08.03.2014 kuni 09.09.2014 pannud toime 20 varavastast kuritegu, mis näitab, et selline käitumismuster on muutunud tema elustiiliks ja väljakujunenud elatusvahendiks. Vaatamata sellele peab kohus võimalikuks kahetsuse avaldamisega arvestada, kuid kohtu arvates ei saa see kahetsus vähendada isiku süüd ega oluliselt mõjutada karistuse raskust. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale tuleb karistus mõista vastavalt süü suurusele, s.o üle sanktsioonimäära keskmise määra. Seadusandja on kuni 01.01.2015 kehtinud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Hinnates Rait Elenurme süü suurust KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 1 süüteoepisoodi toimepanemist. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et süüdistatav tungis eramusse sisse akna kaudu, akent lõhkumata ning sissetungimisega kannatanule varalist kahju ei tekitatud. Samuti viibis süüdistatav eramus vaid ühe hetke ning signalisatsiooni tööle hakkamisel lahkus. Seega on kuriteo asjaoludest lähtuvalt Rait Elenurme süü hinnatav keskmisest väiksemana. Seega on ka karistust võimalik määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, s.o miinimummäära lähedasena. Kuritegude sarnasest toimepanemise viisist, s.o sissetungimisest lähtuvalt peab kohus liitkaristuse mõistmisel kuritegude kogumi eest KarS § 64 lg 1 alusel võimalikuks kohaldada kergemat karistuse liitmise viisi ja lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kohus leiab, et arvestades süüdistatava süsteemset käitumist varavastaste kuritegude toimepanemisel ühes sissetungimisega, siis ilmselgelt oli valdaja tahte vastaselt akna kaudu eluruumi sisenemine kantud eesmärgist toime panna varavastast kuritegu, kuid süüdistatav jõudis toime panna vaid süüteokoosseisu ühe osateo ja oli sunnitud eluruumist väljuma signalisatsiooni tööle hakkamise tõttu. Samas moodustas ka see osategu juba eraldi süüteokoosseisu. Seega oli süüteo toimepanemine kantud samast eesmärgist nagu varavastaste kuritegude toimepanemisel ning tegemist ei ole sisult teiseliigilise kuriteoga, mille eest karistuse mõistmisel tuleks karistused liita täies ulatuses.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Rait Elenurme enne käesolevat kohtuotsust süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 24.09.2014 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 ja 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja karistatud liitkaristusega vangistusega 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva (III kd tl 242-245). 10.10.2014 on süüdistatav vastavat karistust asunud kandma Tartu Vanglas. Sellele kohtuotsusele eelnevalt on süüdistatavat samalaadse süüteo toimepanemise eest karistatud samuti 4 aastase vangistusega, mis on ära kantud ja süüdistatav vabanes karistuse kandmiselt 2013 aasta märtsis. Seega on süüdistatavat juba korduvalt karistatud pikaajaliste vangistustega. Käesoleval juhul on süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod toime pandud enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Seega tuleb kohtuotsuste kogumis liitkaristuse mõistmisel juhinduda KarS § 65 lg 1 sätetest. KarS § 65 lg 1 näeb ette, et kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus KarS §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt tõdenud, et kuigi kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral mõistetakse liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi, peab kohus siiski looma olukorra, kus enne esimese kohtuotsuse kuulutamist mitu kuritegu toime pannud isikute karistusõiguslik kohtlemine oleks võrdne, vaatamata sellele, kas nende kuritegude eest mõistetakse karistus ühe kohtuotsusega KarS § 64 lg 1 järgi või mitme kohtuotsusega KarS § 65 lg 1 järgi (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7, detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). DNA ekspertiisi akt nr 14E-GE0877 (I kd tl 152) oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna ekspertiisi tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastatud bioloogiline materjal viitab süüdistatavale. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemus toetab süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud ekspertiisikulu jätta süüdistatava kanda täies mahus. DNA ekspertiisi akt nr 14E-GE1109 (I kd tl 44), DNA ekspertiisi akt nr 14E-GE1153 (II kd tl 143), DNA ekspertiisi akt nr 14E-GE1152 (II kd tl 156), DNA ekspertiisi akt nr 14E-GE1151 (II kd tl 164), DNA ekspertiisi akt nr 14E-GE0603 (III kd tl 147), DNA ekspertiisi akt nr 14EGE0525 (IV kd tl 216-217) ja sõrmejäljeekspertiis (II kd tl 110) olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuid samas ekspertiisi tulemusena süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ei kogutud ning tuvastatud bioloogiline materjal viitab teisele isikule. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiisitulemus ei toeta süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb see menetluskulu jätta riigi kanda. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna Rait Elenurme on varem korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest (kd III tl 233-241). Lisaks on Rait Elenurm eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Arvestades Rait Elenurmele eelmiste kohtuotsustega mõistetud karistusi ja kuritegude rahvatervisevastast iseloomu oli R.Elenurm üheselt teadlik menetluskuludets, mis temalt juba eelnevalt on välja mõistetud. Peale selle on süütegude toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleb määratud kaitsjale makstud tasud ja DNA ekspertiisi akti nr 14E-GE1109 kulud süüdistatavalt välja mõista täies mahus. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja konkureerivaid kohustusi tsiviilhagide hüvitamise näol esinevad alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.