lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-8787/17

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 04.12.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-8787/17
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kiirmenetlus lihtmenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg
04.12.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
861
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-8787/3Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja24.10.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-15-8787

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2015, Tallinn

Kriminaalasja number

1-15-8787

Kohtukoosseis

Meelika Aava, Ivi Kesküla, Sten Lind

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 24. oktoobri 2015. a otsus K.S-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses kiirmenetluse korras

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav K.S (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta K.S-i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 24. oktoobri 2015. a otsusega lühimenetluses kiirmenetluse korras tunnistati K.S süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistati vangistusega 6 kuuks. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 kuuks alates 23. oktoobrist 2015.
2.K. Mikrjuov tunnistati süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna üritas taas Tallnnas XXXX tänava R kauplusest varastada ühe pudeli viskit 11,79 euro väärtuses, kuid turvatöötajad pidasid ta kauplusest väljudes kinni. Seetõttu jäi vargus katse staadiumi.
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav K.S, kes palub vangistuse asemel saata ta narkootikumide vastasele sundravile rehabilitatsioonikeskusesse. Apellant ei nõustu

maakohtu seisukohaga, et puuduvad andmed tema narkosõltuvuse kohta. Teda on aastate jooksul korduvalt narkootiliste ainete ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest väärteomenetluse korras karistatud. Tema kätel on süstlajäljed narkootiliste ainete süstimisest. Kui kohtu poolt määratavast tähtajast narkosõltuvusest vabanemiseks ei piisa, siis jääb ta rehabilitatsioonikeskusesse vabatahtlikult kauemaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Apellant palub anda talle võimalus asuda sõltuvusravile rehabilitatsioonikeskuses. Sisuliselt taotleb apellant vangistuse asendamist raviga. KarS § 692 lg 1 sätestab, et kui isikule mõistetakse kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus teo eest, mille ta on toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu, võib kohus asendada vangistuse raviga. KarS § 692 lg 6 p 1 kohaselt tähendab vangistuse asendamine raviga narkomaanide puhul sõltuvusravi ning seda kohaldatakse isikule, kes on kuriteo toime pannud narkomaania tõttu. KarS § 692 lg 8 kohaselt peab ravi ajal süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 692 lg 9 sätestab, et kui süüdlane hoiab ravist kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule ja allutada süüdlane täiendavalt elektroonilisele valvele tema nõusolekul või pöörata süüdlasele mõistetud vangistus täitmisele. Kui süüdlane võtab enne ravi tähtaja lõppemist tagasi ravi kohaldamise nõusoleku või kui ravi katkestatakse arsti ettekirjutusel ravi kõrvalmõjude või muu meditsiinilise näidustuse tõttu, pöörab kohus süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. KarS § 692 lg 10 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb ravi ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, lõpetatakse tema suhtes ravi kohaldamine ning talle mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et K.S tarvitab küll aeg-ajalt narkootikume, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et tal esineks narkootikumide tarvitamisest põhjustatud psüühikahäire. Kauplusest varguse toimepanemise ajal ta narkojoobes ei olnud. Viimati karistati teda narkootiliste ainete ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest 6. mail 2014, s.o üle aasta tagasi. Asjaolu, et isik tarvitab aeg-ajalt narkootikume, ei tähenda kohtukolleegiumi hinnangul automaatselt seda, et tal esineb narkootikumide tarvitamisest põhjustatud psüühikahäire. K.S hakkas alles kohtuistungil väitma, et ta tahtis varastada viskipudeli selleks, et see narkootikumide eest tasumiseks maha müüa. Kuna kriminaalasi vaadati läbi lühimenetluses ja K.S enda ülekuulamist ei soovinud, siis arvestas maakohus põhjendatult tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Nendest ütlustest ei nähtu, et ta oleks pannud varguse toime narkootiliiste ainete hankimise eesmärgil või tal esineks narkootikumide tarvitamisest tingitud psüühikahäire. Seega puuduvad formaalsed eeldused K.S-ile mõistetud vangistuse asendamiseks narkomaanide sõltuvusraviga, ehkki K.S seda ise soovib. Kohtukolleegium selgitab, et lisaks formaalsetele eeldustele tuleb kaaluda alati ka ravi kohaldamise materiaalseid eeldusi.

2(3)

Karistusõiguses kehtib põhimõte, et iga järgnev karistus peab olema eelmisest karmim, sest kergem karistus ei ole mõjutanud süüdistatavat uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. K.S on varem karistatud vangistusega, mille kandmiselt on ta tingimuslikult vabastatud. Vaatamata sellele ei mõjutanud see asjaolu teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma, mistõttu on ta jätkanud kuritegude toimepanemist ja kandmata karistus pöörati täitmisele. Lisaks sellele on teda korduvalt karistatud väärteomenetluse korras varguste ja ühistranspordis tasuta sõitmise eest. K.S ei tööta, ehkki on tegemist töövõimelise isikuga. Neil asjaoludel puudub kohtukolleegiumil veendumus, et isegi narkootikumide tarvitamisest põhjustatud ravitava või kontrollitava psüühikahäire esinemise korral ei suudaks K.S sõltuvusraviravi ajal järgida kontrollnõudeid ning täita talle pandud kohustusi, samuti alluda ravile. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et puuduvad nii formaalsed kui materiaalsed eeldused K.S-ile mõistetud vangistuse asendamiseks narkomaanide sõltuvusraviga. Maakohtu otsuses märgitakse kohtukolleegiumi hinnangul õigesti, et K.S on võimalik soovi korral asuda ravile narkosõltuvusest vabanemiseks pärast seda, kui on ära kandnud kohtu poolt mõistetud 4 kuulise vangistuse.

5.Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et K.S-ile mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on süüdistatava apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.