Kohtulahend

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 26.02.2015. a otsusega on M.H süüdi tunnistatud KarS § 329 järgi ja karistatud vangistusega 3 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus kohtuotsuste kogumi järgi, suurendades M.H-le mõistetud karistust temale Tartu Maakohtu 28.12.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-12424 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 7 kuud 28 päeva vangistust võrra. M.H-le mõisteti liitkaristuseks 10 kuud 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.02.2015. a ja lõppeb 23.01.2016. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid M.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Prokurör leidis, et M.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on põhjendatud. Prokurör leidis, et karistusjärgset käitumiskontrolli tuleks kohaldada kaheks aastaks ja määrata M.H-le lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, osaleda sotsiaalprogrammis ning lisaks tuleb kohustada M.H üleval pidama oma alaealisi lapsi. Prokurör osundas, et M.H on karistuse kandmise ajal, s.o 26.02.2015. a toime pannud uue kuriteo. Prokuröri hinnangul ei ole M.H talle mõistetud karistusest teinud vajalikke järeldusi ja vanglakaristus ei ole teda alkoholisõltuvusest võõrutanud. Prokurör leidis, et M.H on vajaduse korral võimalus endale leida kindel elukoht Eestis, kuid selleks peab ta ise tööd tegema. Samuti on M.H võimalus leida jõukohast tööd Eestis. Prokuröri hinnangul peaks M.H läbima alkoholivastase ravi. Lisaks pereliikmetele võib M.H ohustada kogu ühiskonda. Kaitsja palus kohtul jätta M.H suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Kaitsja osundas, et M.H on püstitunud endale vabanemisjärgselt õiguskuulekad eesmärgid ja M.H soovib minna tööle Soome Vabariiki. Kaitsja hinnangul on M.H puhul karistus täitnud oma eesmärgi ning M.H on aru saanud muutuste vajadusest oma elus. M.H on seadnud endale eesmärgiks mitte tarvitada alkoholi. Kaitsja hinnangul on M.H käitumine karistuse kandmise ajal olnud positiivne, v.a uue kuriteo sooritamine karistuse kandmise ajal. Kaitsja leiab, et M.H-le tuleks anda võimalus oma elu korda seada. Eestisse elama jäädes võib M.H tekkida probleeme töökoha leidmisel, mis omakorda tekitab sotsiaalseid probleeme. Süüdimõistetu M.H palus kohtul jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. M.H puudub vabanemisjärgselt kindel elukoht ja M.H soovib minna tööle Soome Vabariiki.

KOHTU SEISUKOHT

maailmavaatega. Vaatamata sellele, et M.H on korduvalt pidanud kandma karistust vangistuses, on tema väitel ta just sellel korral aru saanud muudatuste vajadusest. M.H on kinnitanud asja arutamiseks määratud kohtuistungil, et vabanemise korral liitub ta AA-grupiga ning laseb endale teha alkoholi tarvitamist pärssiva süsti. Ühtlasi soovib M.H minna tööle ja hakata tasuma rahalisi nõudeid. M.H puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholi tarvitamise harjumused ja sellest lähtuv mõtlematu tegutsemine. Kohtu hinnangul on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel oluline hinnata ennekõike karistuseesmärkide saavutamist. Kohtu arvates ei anna M.H poolt antud selgitused käesoleval juhul alust arvata, et karistus, mida M.H käesolevalt kannab, ei ole täitnud oma eesmärke. Kohtu hinnangul on nimetatud asjaolu oluline, kuna esmajärjekorras on oluline isikut mõjutada edasiste kuritegude toimepanemisest hoiduma just mõistetavate karistustega (karistuse eripreventiivsed eesmärgid), mitte karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Kuna karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Üksnes juhul, kui sanktsioonisüsteemis järjest raskemate karistuste mõistmisega ei ole võimalik isiku ohtlikkust kalduvuskuritegude toimepanemisel ühiskonnas maandada piisavalt, on kohtu hinnangul põhjendatud kaalutleda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, mis muude meetmete ammendumisel võimaldaks teostada isiku üle järelevalvet ja suurendada ühiskonna turvalisust ning tagada isiku paremat resotsialiseerumist. 3.2 Kohtu hinnangul on positiivne, et M.H on käesoleva vangistuse jooksul läbinud erinevaid rehabiliteerivaid programme ja osalenud aktiivselt vangla poolt pakutavates tegevustes. M.H on läbinud sõltuvusvõõrutusprogrammi Usk ja teadmine ning nimetatud programmi raames on M.H-ga töötatud ka individuaalselt. M.H osales lisaks sotsiaalprogrammis Viha juhtimine, kuid programm jäi lõpetamata temast mitteolenevatel põhjustel. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt tunnistab M.H sõltuvusprobleemi ja on motiveeritud sellega tegelema. M.H mõistab, et karistuse kandmiselt vabanemise korral peab ta uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks alkoholi tarvitamisest lõplikult loobuma. Kohus leiab, et osalemine sotsiaalprogrammides võib vabanemise korral aidata kaasa M.H paremale resotsialiseerumisele. Sotsiaalprogrammides on tegeletud probleemidega, mis M.H puhul kuritegude riskifaktoriteks on olnud - alkoholi tarvitamine ja agressiivsus. Kohus peab positiivseks, et M.H on osalenud vangla tööhõives ja seda vaatamata talle määratud töövõimetusele 60%. Alates 06.08.2014. a paigutati M.H karistuse kandmise jätkamiseks Tallinna Vangla Maardu üksuse avavanglasse. Avavanglas kohaldati M.H suhtes mitmeid soodustusi ja teda lubati lühiajalisele väljasõidule. M.H paigutati kinnisesse osakonda, kuna ta pani lühiajalisel väljasõidul olles toime uue kuriteo. Käesoleval ajal M.H kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Asjaolud, et käesoleval ajal puuduvad M.H kehtivad distsiplinaarkaristused ning tema suhtes on kohaldatud erinevaid soodustusi ja lubatud lühiajalisele väljasõidule, kinnitavad, et M.H on suuteline oma korda eiravat käitumist muutma ning piisava soovi ja tahte korral järgima kehtestatud nõudeid. 3.3 M.H puudub vabanemisel kindel elu- kui ka töökoht. M.H selgituste kohaselt soovib ta vabanemise korral minna paariks päevaks Lääne-Virumaale oma tütre juurde ja seejärel Soome Vabariiki tööle. Vabanemise korral M.H garanteeritud töökoht puudub, kuid ta on pidanud võimalikuks asuda tööle Soome Vabariigis metsatöödel, kus ta on ka varasemalt töötanud. Soome Vabariigis on M.H võimalus elama asuda oma endise abikaasa poja juurde, kellega ta on vangistuses olles jätkanud suhtlemist. Kohtu hinnangul suurendab lähedase moraalne toetus võimalusi, et M.H oleks piisava tahte ja motivatsiooni korral võimalik kohaneda ühiskonnas ning seda endale edasiseks õiguskuulekad eesmärgid ja nendele vastavalt kohandada oma käitumist. M.H on kohtule selgitanud, et ta ei läheks Soome tööle, kui tal oleks Eestis võimalus ühineda MTÜ-ga Teekond ning saada

seeläbi endale nii elu- kui ka töökoht. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on MTÜ Teekond rahalistes raskustes ja tegevuse jätkamine küsitav, mistõttu on kaheldav M.H ühinemine MTÜ-ga Teekond. Samuti ei ole M.H-le tema enda väitel tagatud sotsiaalelamispinna olemasolu. M.H hinnangul ei ole tal Eestis võimalik leida endale töökohta, mis võimaldaks nii temal endal, kui ka tema alaealistel lastel äraelamist. Kohus peab oluliseks, et M.H kindlasti endale vabanedes töö leiaks, kuna see võimaldab olla tegevuses ja saada regulaarset ning legaalset sissetulekut. Töökoha olemasolu on vajalik ka seetõttu, et M.H on tasumata rahalisi nõudeid ligikaudu 4200 eurot. M.H teatav sissetulek on tagatud saadava töövõimatuspensioni näol.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.