lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-9488/11

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 02.12.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-9488/11
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
02.12.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1031
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-9488/6Viru Maakohus Rakvere kohtumaja12.11.20151-15-9488/22Viru Maakohus Rakvere kohtumaja31.03.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-9488 Mati Kartau

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)

12.novembri 2015 otsus L.K KarS § 121 lg

p

ja

järgi süüdimõistmises kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse

Süüdistatav L.K, apellatsioon

liik

RESOLUTSIOON

Jätta L.K apellatsioon Viru Maakohtu 12. novembri 2015 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-15-9488 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Maakohtu 12.11.2015 otsusega tunnistati L.K kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti sellele talle Viru Maakohtu 03.03.2015 otsusega mõistetud kandmata karistus 5 kuud ja 5 päeva vangistust, saades liitkaristuseks 8 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.07.2015.
2.Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni L.K, kes palub tühistada maakohtu otsuse KrMS § 339 lg 1 p 3 sätete rikkumise tõttu, sest kaitsja ei osalenud kohtumenetluses, kuigi tema osavõtt oli kohustuslik.

2.1 Apellant märgib, et maakohtu 12.11.2015 otsuses on kaitsjana kirjas vandeadvokaat Margus Viira, kuid tegelikult kaitsja kohtuistungist osa ei võtnud. Seetõttu ei olnud tal võimalik kohtuistungil saada õigusabi. Apellant leiab, et kaitsja osavõtt oli kohustuslik. Seega olevat rikutud KrMS § 339 lg 1 p 3 nõudeid ja kohtuotsus tuleb tühistada. Apellatsioonile on lisatud apellandi 25.11.2015 avaldus palvega vabastada adv M. Viira tema kaitsja kohustustest kriminaalasja edasisel menetlusel. Ringkonnakohtu seisukoht

3.Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.
4.KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid. KrMS § 339 lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.
5.L.K on vaidlustanud kohtumenetluse läbiviimise, väites, et seejuures rikuti KrMS § 339 lg 1 p 3 nõudeid, sest kaitsja ei osalenud kohtumenetluses, kuigi tema osavõtt oli kohustuslik.
6.Seega tuleb vaadata, millal on kaitsja osavõtt kohtumenetluses kohustuslik. KrMS § 45 lg 2 annab ammendava loetelu tingimustest, mille esinemisel kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest (seega ka kohtumenetlusest) on kohustuslik. Ringkonnakohus leiab, et L.K ei ole isik, kellele obligatoorselt laieneks KrMS § 45 lg 2 sätted.
7.KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, välja arvatud juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest: 1) teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses; 2) kohtuotsuse kuulutamisel lihtmenetluses.
8.KrMS § 45 lg 42 sätestab, et kui kaitsja ei osale süüdistatava soovil kohtulikul arutamisel, siis on süüdistataval samad menetluslikud õigused ja kohustused, mis oleksid kaitsjal kohtuliku arutamise käigus.
9.L.K väidab, et tema kaitseõigust on rikutud.
10.Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu, sest see ei vasta toimiku materjalidele. Ringkonnakohus märgib, et toimikust nähtuvalt kriminaalmenetlus antud asjas alustati 14.07.2015 ja L.K koheselt, s.o 15.07.2015 esitas taotluse riigi õigusabi saamiseks, mis samal päeval rahuldati (lk 3, 26-28). Kui L.K 16.07.2015 kahtlustatavana üle kuulati ja hiljem vahistati, siis oli tal kaitsja adv M. Viira nende toimingute juures (lk 29-32 ja 54-58). Kokkuleppemenetluses 12.11.2015 toimunud läbirääkimiste käigus L.K ja tema kaitsja adv M. Viira nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras (lk 111-112). Maakohtu 12.11.2015 istungi protokollist (lk 116) nähtub, et kaitsjat seal ei viibinud, kuna L.K oli eelnevalt samal päeval maakohtule esitanud kaitsjast loobumise taotluse nii kohtuliku arutamise kui kohtuotsuse kuulutamise suhtes ning allkirjaga kinnitanud, et on teadlik kaitsjast loobumise tagajärgedest (lk 110). Kohtuistungil L.K-le selgitati tema õigusi vastavalt KrMS § 35 lg 2 sätetele, mis olid talle arusaadavad. Ringkonnakohus leiab, et kuigi ta oli eelnevalt maakohtule esitanud kaitsjast loobumise taotluse, siis oli tal veel õiguste selgitamise staadiumis võimalus esitada taotlus, et ta siiski soovib kohtuistungile kaitsjat, kuid sellist taotlust ta ei esitanud. L.K vastas kohtule, et ta on kokkuleppega nõus, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ja ta soovib kokkuleppe kinnitamist. Prokurör jäi kokkuleppe juurde ning seda kohtuistungil ei muudetud.
11.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS § 339 lg 1 p 3 nõudeid. Maakohus õigustatult rakendas KrMS § 45 lg 4 p 1 ja 2 sätteid, sest L.K ei soovinud kohtuistungile kaitsjat ning ta ei ole isik, kelle osas kaitsja osavõtt oleks olnud kohustuslik. Maakohus võttis kaitsjast loobumise vastu, kuna oli veendunud, et see ei too kaasa süüdistatava huvide kaitseta jätmist. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonis ei ole ka näidatud, millised huvid kaitsja mitteosalemise tõttu kaitseta jäid.
12.Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et maakohtu 12.11.2015 otsuse sissejuhatavas osas on kaitsjana näidatud adv M. Viira, kuid seda ilmselt ekslikult, nagu seda apellant ka ise on apellatsioonis sõnastanud. Kohtuistungi protokolli kohaselt kaitsja istungil ei osalenud ja seda seetõttu, et süüdistatav oli nii soovinud.
13.Ringkonnakohus leiab, et L.K puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus.
14.Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus L.K apellatsiooni läbi vaatamata.

/allkiri/ Mati Kartau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.