Kohtulahend

J.Z-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: • sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; • määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 168 (sada kuuskümmend kaheksa) eurot, s.o kokku menetluskulu 753 (seitsesada viiskümmend kolm) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „J.Z , 1-15-9562, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel J.Z-ile tema poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend: 1 CD-plaat kõnesalvestusega, mis asub kriminaaltoimiku tagakaanel, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Asitõend: J. Z-i poolt 08.01.2015 kahtlustatavana ülekuulamisel protokolli lisana üle antud kohver „Negrini 2014 X“ koos salve, varda, 6 padruni ja gaasipüstoliga ИЖ77-8 Cal. 8 mm, nr K020042 on saadetud koos kriminaalasjast materjali eraldamise määrusega 15.01.2015 Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalitusele väärteomenetluse alustamise otsustamiseks ning asitõendi suhtes kohaldatavad meetmed otsustatakse väärteomenetluses tehtava lahendiga. (tl 241).

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: J.Z süüdistatakse selles, et tema rikkus 21.09.2013 kella 02:00 paiku Tallinnas, Xxxmaja juures isikute grupis, vägivallaga ja relvaga ähvardades avalikus kohas käitumise üldnõudeid, millega häiris ka konfliktis mitteosalenud isikute rahu. Nimelt viibisid ööl vastu 21.09.2013 Tallinnas, Xxxkorteris nr 8 elavatel Xxx`l ja

Xxx`il külas Xxxja Xxx, mistõttu tegi samas majas korteris nr 2 elava J. Z-i elukaaslane Xxx kella 00:49 ajal politseile väljakutse, kurtes, et naabrite valju rääkimise ja karjumise tõttu ei saa magada. Peale seda, kui politsei oli väidetavat õigusrikkumist korteris nr 8 kontrollimas käinud, helistas J.Z kella 01:44 paiku oma tuttavatele, sh Xxx`ile ja kutsus appi naabritega tekkinud probleemi lahendama, väites, et teda rünnatakse, nimetatud kirjeldusest tegi Xxx järelduse, et ründajate näol on tegemist nn bandiitidega. Kui kella 02:00 paiku läksid Xxx ja Xxx külalisi saatma ja majast väljusid, karjus J.Z esmalt aknast, et laseb neid kõiki maha ja väljus peale seda majast, hoides ühes käes metallist ca 50 cm pikkust nuiataolist eset ja teises käes gaasipüstolit ИЖ77-8 Cal. 8 mm, nr K020042, mille suunas korterist nr 8 väljunud isikutele ning tulistas siis sellest ühe korra õhku, seejärel hakkas käes oleva metallist nuiataolise esemega vehkima, nimetatu tekitas Xxx`s hirmu enda elu pärast. Samal ajal sõitis nimetatud maja juurde sõidukiga Volkswagen Xxx ja viimase poolt omakorda appi kutsutud Xxxja xxx Harju sõidukiga BMW. Xxx väljus sõidukist nuiataolise esemega ning kui J.Z viitas käega Narvast pärit Xxx`ile ja karjus Xxx`ile, et peksku ta „seda narvakat“, lõi Xxx nuiataolise esemega Xxx`it kolm korda peapiirkonda, mis põhjustas füüsilist valu ja tervisekahjustused ning mille tulemusel kukkus viimane maha, lüües pea vastu äärekivi, samuti kaotas Xxx hetkeks ka teadvuse. Xxx`il tuvastati peale kuriteo toimepanemist peas kaks muhku, marrastused lõua all ja alumise huule veritsev haav ning paremal oimupiirkonnas põrutus. Samal ajal lõi J.Z metallist nuiataolise esemega Xxx`t vastu paremat kätt ja paremat jalga ning kui Xxx kukkus vastu jalga saadud löögist maha, jätkas J. Z tema peksmist metallist nuiataolise esemega käte ja jalgade piirkonda, mis põhjustas füüsilist valu ja tervisekahjustused, nimelt hematoomi koos tursega paremale jalasäärele ja turse paremale käevarrele koos punetusega. J.Z-i poolset tulistamist ja sellele järgnenud metallist nuiataolise esemega kannatanute peksmist nägid pealt Tallinnas, Xxx korteri nr 44 rõdul suitsetanud Xxx ja xxx, kelle rahu ja turvatunnet toimunu tugevalt häiris. Nimetatud J.Z-i tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning käsitletav Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1, 2 nõuete rikkumisena, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. J.Z pani tahtlikult toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, relvaga ähvardades ja grupis, s.o KarS § 263 p 1, 3, 4 (alates 01.01.2015 KarS § 263 lg 1 p 1, 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 13.11.2015 sõlmitud Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Ruta Rammo, süüdistatav J. Z-i ja tema kaitsja Merike Allikmäe vahel järgnev kokkulepe:

Põhja

KarS § 263 p 1, 3, 4 (al. 01.01.2015 KarS § 263 lg 1 p 1, 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 1 aasta ja 4 kuud. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub

seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 263 p 1, 3, 4 (al. 01.01.2015 KarS § 263 lg 1 p 1, 2) ja § 73; § 78 asub kohus seisukohale, et J.Z kuulub temale KarS § 263 p 1, 3, 4 (al. 01.01.2015 KarS § 263 lg 1 p 1, 2) ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. J.Z-i ankeetandmete kohaselt ta tööga hõivatud ei ole. Samas on süüdistatava puhul tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kellelt kohus eeldab tööle asumist. Süüdistatav ei ole kohtule esitanud tõendeid ka selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Samuti ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Lisaks on inkrimineeritud süüteo toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik, seega tuleb menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest ja süüdistataval töökoha puudumisest ning süüdistatava taotlusest lähtuvalt, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.