Kohtulahend

Avalduse sisu ja süüdimõistetu seisukoht Tartu Maakohtu 02.12.2010. a otsusega mõisteti G.A süüdi KarS § 121 järgi ning teda karistati rahalise karistusega 102-kordses miinimumpäevamääras (üks päevamäär 50 krooni), s.o 5100 krooni. KrMS § 238 lõike 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe

1-10-14992 kolmandiku võrra ning G.A kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti rahaline karistus 68-kordses miinimumpäevamääras, s.o 3400 krooni (217,30 eurot). Tartu Maakohtu 02.12.2010. a otsus jõustus 09.12.2010. a (tl 84). Kuna süüdimõistetu pole rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud, rahalise karistuse tasumise tähtaega pole pikendatud ning tal ei ole ka vara, millele sissenõuet pöörata, sellepärast taotleb sissenõudja süüdimõistetule mõistetud rahalise karistuse asendamist vangistusega. G.A kinnitab, et tal on rahaline karistus tasumata ning ta on nõus rahalise karistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Kohtu põhjendused Täitemenetluse seadustiku § 206 lg 2 teine lause sätestab, et kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. KrMS § 417 lg 3 sätestab, et kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §des 70 ja 71 sätestatud korras. Rahalise või varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit. KarS § 70 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku §-s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga. KarS § 70 lg 2 sätestab, et rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. KarS § 70 lg 3 sätestab, et rahalise karistuse vangistusega asendamise korral on vangistuse alammäär kümme päeva. Süüdimõistetul on rahaline karistus praeguse ajani tasumata. Süüdimõistetule mõisteti Tartu Maakohtu 02.12.2010. a otsusega rahaline karistus KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest. Tegu, mille eest süüdimõistetut karistati, on karistatav ka praegu kehtiva KarS § 121 lõike 1 järgi. Kuna tegu, mille eest mõisteti süüdimõistetule Tartu Maakohtu 02.12.2010. a otsusega rahaline karistus, on karistatav kuriteona ka praegu, on võimalik süüdimõistetule mõistetud ja tasumata rahaline karistus asendada vangistuse või üldkasuliku tööga. Kuna süüdimõistetu pole rahalist karistust tasunud ligi 5 aasta jooksul, rahalise karistuse tasumise tähtaega pole pikendatud, tal ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, ning ta on andnud kohtuistungil nõusoleku rahalise karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, seetõttu on vaja talle kohaldatud ja tasumata rahaline karistus asendada üldkasuliku tööga arvestusega, et kolmele rahalise karistuse päevamäärale vastab üks päev vangistust ning ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd.

2(2)

1-10-14992 Süüdimõistetul on tasumata rahalisest karistusest karistuse 3400 krooni (217,30 eurot), s.o 67 (217,30 : 3,20) päevamäära. Seega vastab tasumata rahalisele karistusele 22 (67 : 3) päeva vangistust. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu on nõus tegema üldkasulikku tööd rahalise karistuse asemel, siis leiab kohus, et G.A-le mõistetud rahaline karistus on otstarbekas ja võimalik asendada üldkasuliku tööga. Vastavalt KarS § 69 lg 1 teisele lausele vastab ühele päevale vangistusele üks tund üldkasulikku tööd. Seega kuulub süüdimõistetul rahalise karistuse ärakandmata osa – 217,30 eurot (3400 krooni) - asendamisele 22 tunni üldkasuliku tööga. Kohus määrab üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 kuu alates kohtumääruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

3(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.