1-15-4967
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. november 2015. a Võru
Kriminaalasja number
1-15-4967 (14260102756)
Kohtunik
Lembit Käis
Kohtuistungi sekretär
Marve Alaver
Kriminaalasi
T.T (T.T) süüdistuses KarS § 121 järgi
Prokurör
Terje Aleksašin
Süüdistatav
T.T - isikukood: XXX ; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidusega; emakeel – eesti keel; pensionär; varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral, sealhulgas viimati 13.05.2014. a Tartu Ringkonnakohtu poolt KarS § 121 järgi rahalise karistusega 60 päevamäära, s.o 160,68 euroga, rahaline karistus tasumata; tõkendit ei ole kohaldatud
Kaitsja
vandeadvokaat Karl Saavo
T.T süüdi tunnistada KarS § 121 järgi (alates 01.01.2015. a kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi) ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel vabastada T.T täielikult talle mõistetud rahalise karistuse tasumisest tingimisi ning määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest. Jätta T.T-le Tartu Ringkonnakohtu 13.05.2014. a otsusega mõistetud rahaline karistus iseseisvale täitmisele.
1-15-4967 Välja mõista T.T-lt Eesti Vabariigi kasuks 1303 (üks tuhat kolmsada kolm) eurot menetluskulude (sealhulgas sundraha 585 eurot) katteks. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel määrata, et T.T tasub menetluskulud - 1303 eurot - ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes vastava kuu viimaseks kuupäevaks esimesel üheteistkümnel kuul 108,60 eurot ning kaheteistkümnendal kuul 108,40 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank või kontole nr EE502200221014193355 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Nordea Bank Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida: maakohtu poolt teatatud viitenumber, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Tähtajaks menetluskulu tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulu tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Asitõend – kõnede salvestised CD plaadil – võtta kohtutoimikusse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, s.o hiljemalt 24.11.2015. a. Apellatsiooniteate esitamisel tehakse otsus avalikult teatavaks 27.11.2015. a. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Esitatud süüdistus ja süüdistatava seisukoht T.T on antud kohtu alla süüdistatavana KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuriteos, mis seisnes selles, et ta 09.07.2014. a kella 14.25 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxx) xxxxx ässitas E. R. kallale oma koera, andes talle käskluse „võta“, mille peale koer ründas E. R. ja hammustas teda parema reie pealt kubeme piirkonnast. Sellega tekitas ta kannatanule füüsilist valu ning parema reie ja kubeme piirkonna hammustushaavad lihaste vigastusega. Kriminaalasja kohtuliku uurimise alguses prokurör täpsustas, et antud tegu on toime pandud 09.07.2014. a kell 13.25 paiku. T.T ei tunnista ennast esitatud süüdistuses süüdi. Ta väidab, et 09.07.2014. a ei ta E. R. üldse näinud.
2 (7)
1-15-4967
II Kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja maakohtu põhjendused süüdistuse osas
3 (7)
1-15-4967
4 (7)
1-15-4967 Samuti ei pea kohus süüdistatava väidet, et kannatanu on andnud tema kohta valeütlusi seetõttu, et nad enam ühiselt alkoholi ei tarvita, eluliselt usutavaks. Kannatanul puudub vajadus ja põhjus süüdistatava peale valetamiseks. Usutavaks võib lugeda süüdistatava ütlusi selles, et tema koerad koduloomi ja – linde ei ole rünnanud. Samas antud asjaolu ning faktid, et enne kannatanu juurde jõudmist liikus koer rahulikult süüdistatava kõrval ja ründas kannatanut momentaalselt süüdistatava käskluse peale, näitavad, et koera oli kasvatatud sõna kuulama ning ta allus täielikult süüdistatavale.
5 (7)
1-15-4967
III Maakohtu seisukoht karistuse mõistmise osas Eeltoodu alusel tuleb mõista T.T-le karistus KarS § 121 järgi. KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. T.T on toime pannud II astme kuriteo tahtlikult, kasutades kannatnaule kehavigastuse tekitamiseks koera kui suurema ohu allikat. Karistusrtegistri väljavõtte (tl 24-26) kohaselt on süüdistatavat varem juba karistatud kannatanu kehalise väärkohtlemise eest. Vaatamata varasemale kriminaalkaristusele, mis on käesoleva ajani tasumata (tl 40), on ta ikkagi jätkanud õigusvastast käitumist ning pannud toime uue isikuvastase kuriteo. Seetõttu saab järeldada, et süüdistatav ei ole eelnevast karistusest teinud enda jaoks vajalikke järeldusi. Tal on kalduvus vägivallategude toimepanemisele. Kehalise väärkohtlemise toimepanemise ajal kehtinud KarS § 121 sanktsioon nägi karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Alates 01.01.2015. a oleks süüdistatava tegu subsumeeritav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning sellise teo eest on ettenähtud kas rahaline karistus või kuni viieaastase vangistus. Kuna kehaliste väärkohtlemiste toimepanemise ajal kehtinud sanktsioon on kergem alates 01.01.2015. a kehtivast sanktsioonist, siis lähtub kohus karistuse määramisel KarS § 5 2. lõike esimeses lauses sätestatust, mille kohaselt seadusel, mis kergendab karistust, on tagasiulatuv jõud. Seega lähtub kohus süüdistatavale kehalise väärkohtlemise eest vangistuse mõistmisel kuni 31.12.2014. a kehtinud sanktsioonist. Arvestades T.T isikut, tema varasemat karistatust ning asjaolu, et kuriteo sooritamisega ei kaasnenud kannatanule raskeid tagajärgi, siis peab maakohus õiglaseks teda karistada edaspidiste süütegude toimepanemisest hoidumise eesmärgil ja õiguskorra kaitsmise huvides sooritatud kuriteo eest sanktsioonis ettenähtud raskemaliigilise karistusega, s.o vangistusega ning seda sanktsiooni ühe kolmandiku määra ulatuses. Seega mõistab maakohus talle karistuseks KarS § 121 järgi 1 aasta vangistust. Kuna T.T on töövõimetuspensionär, kuid tegutseb jõudumööda oma talus, siis leiab maakohus, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine ei ole tema suhtes praegu otstarbekas, mistõttu võib jätta karistuse täielikult täitmisele pööramata tingimuslikult 1-aastase katseajaga KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel. IV Maakohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja asitõendi osas Antud kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS § 175 lg 1 p 9 järgi kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013. a määruse nr 166 “Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 järgi on alates 01.01.2015 töötasu alammäär kuus 390 eurot. Seega on sundraha suurus selles asjas 585 (1,5 x 390) eurot. Peale selle on käesolevas kriminaalasjas süüdistatavaga seotud veel järgmised menetluskulud: määratud kaitsjale makstav tasu ja kulu hüvitis – 713,52 eurot (72+641,52; tl 43, 46-48) ning kutsete saatmise kulu 4,48 eurot (tl 45).
6 (7)
1-15-4967 Seega on T.T kriminaalmenetluse kulud kokku 1303 (585+713,52+4,48) eurot. KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab menetluskulud käesoleva seadustiku järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega on maakohtul vaja otsustada menetluskulude hüvitamine. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Arvestades aga asjaolu, et menetluskulud ületavad Vabariigi Valitusse poolt kehtestatud palga alammäära ligi 3,5-kordselt, süüdistatav on kaotanud oma töövõimest 85% ning vältimaks sissenõude pööramist kohtutäituri kaudu tema kinnisvarale, siis leiab maakohus, et KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel on otstarbekas määrata süüdistataval menetluskulude (1303 eurot) tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Asitõend – kõnede salvestised CD plaadil – tuleb võtta kohtutoimikusse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.
Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus veel KrMS §-dest 306 ning 311 – 313.
/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.