1-15-8846/6 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

7.A.G-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o 585 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 144 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Asitõendid: CD-plaat on pakitud ümbrikusse ning lisatud kriminaalasja materjalide juurde – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kohtuotsuse põhiosa On tõendamist leidnud, et 11.07.2015 kl 21.04-kl 22.04 A.G olles üle kuulatud kannatanuna (Ida-harju politseijaoskonnas aadressil P. Pinna tn 4 Tallinnas) kriminaalasjas nr 15230103684 ning hoiatatud vastutuse eest KarS § 318 ja 320 järgi teadvalt vale ütluste andmise eest, andis teadvalt ütlusi selle kohta, et 11.07.2015 kl 17.00 Keemikute 20-1 Maardu lõi teda vastu põske ja kägistas kaelast tema elukaaslane Jevgeni Vassiljev, millega tekitas talle füüsilist valu. 12.07.2015 toimunud korduval ülekuulamisel A.G avaldas, et 11.07.2015 XXXei ole tema suhtes tarvitanud füüsilist vägivalda. Seega A.G pani toime kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluste andmise, see on KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud varguseid, nimelt 17.07.2015, mille eest on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti 17.07.2015 otsusega, ja 19.08.2015, mille eest on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti 19.08.2015 otsusega, uuesti 29.08.2015 kella 17.40 paiku

1-15-8846 Tallinnas Pae 76 asuvas ja Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas kaupluses Pae Säästumarket, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalis likööri „Jägermeister“ 0,7 l maksumusega 18,79 eurot, peitis kauba endaga kaasas olnud käekotti ning väljus kaupluse müügisaalist kauba eest tasumata. Tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud varguseid, nimelt 17.07.2015, mille eest on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti 17.07.2015 otsusega, ja 19.08.2015, mille eest on teda karistatud Politsei- ja Piirivalveameti 19.08.2015 otsusega, uuesti 04.09.2015 kella 15.19 paiku Tallinnas Lootsi 7 asuvas ja Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalis kaupa kogumaksumusega 99,93 eurot: rumm „Bacardi Black“ maksumusega 25,99 eurot; rumm „Bacardi Carta Blanca“ maksumusega 25,99 eurot; 2 viina „Zelenaja“ maksumusega 10,99 eurot üks, kogumaksumusega 21,98 eurot; naiste aluspüksid maksumusega 5,99 eurot; naise stringid maksumusega 6,99 eurot; naiste rinnahoidja maksumusega 12,99 eurot. Peitis kauba proovikabiinis endaga kaasas olnud käekotti ja kilekotti ning väljus kaupluse müügisaalist kauba eest tasumata. Tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Seega A.G olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud varguseid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav A.G ning tema kaitsja vandeadvokaadi abi Ilja Sipari kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja II astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kohus leiab, et A.G poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg 2, § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9, § 179 lg 1 p-st 2, § 180 lg 1, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, §-st 311, §-st 313 asub kohus seisukohale, et A.G kuulub temale KarS § 320 lg 1, § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, st määrata väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t, et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Leo Kunman Kohtunik