1-15-9120
Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik
Pärnu Maakohus
Taotluse esitaja
Ringkonnaprokurör Gardi Anderson
Kriminaalasi Kahtlustatav
16. november 2015.a, Kuninga tn kohtumaja, kirjalik menetlus 1-15-9120 (12940000020) Igor Pütsep Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse J.N. ja M.M. suhtes lahendamine J.N. Isikukood: xxxxxxxxxxx
Kaitsja
v.adv Kaire Aus
Kahtlustatav
M.M. Isikukood:
xxxxxxxxxxx
Kaitsja
v.adv Kaire Aus
Kannatanu, tsiviilhageja
x Juhindudes KrMS §§-de 145, 189 lg 2, 202, 206, 262 lg 5 kohus määras:
Lõpetada kriminaalmenetlus J.N.`e suhtes KarS § 361 lg 1 tunnustel. Kohustada J.N.`e tasuma riigi tuludesse KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel 390 €, mis tuleb tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. J.N. suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. Lõpetada kriminaalmenetlus M.M.` suhtes KarS § 361 lg 1 - § 22 lg 3 tunnustel. Kohustada M.M.`u tasuma riigi tuludesse KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel 390 €, mis tuleb tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. M.M. suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. Kindel summa riigituludesse tasuda Rahandusministeerium a/a nr: EE062200221059223099 SWEDBANK; EE221700017003510302 NORDEA PANK; EE513300333522160001 DANSKE BANK või EE571010220229377229 SEB PANK. J.N.`el märkida tasumisel viitenumber 99915900001153 ning M.M.`il märkida tasumisel viitenumber 99915900001140. Selgitusse märkida: kindel summa riigituludesse, kriminaalasjas 1-15-9120, isiku nimi. Asjas menetluskulud puuduvad.
1/6
1-15-9120 Selgitada, juhul kui isikud ei täida endale võetud kohustust uuendab kohus kohtumäärusega prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse kooskõlas KrMS § 202 lg 6 järgi. Asitõendid ja salvestised: • Sündmuskoha vaatluse käigus J.N.elt asitõendina ära võetud ahvenad, 350 tk, pakendatud, märgistatud ja paigutatud KKI asitõendihoidlasse /pakend 1/ konfiskeerida ja hävitada; • Sündmuskoha vaatluse käigus J.N.elt asitõendina ära võetud ahvenad, 357 tk, pakendatud, märgistatud ja paigutatud KKI asitõendihoidlasse /pakend 2/ konfiskeerida ja hävitada; • Sündmuskoha vaatluse käigus J.N.elt asitõendina ära võetud nakkevõrgud, 10 tk, pakendatud, märgistatud ja paigutatud KKI asitõendihoidlasse /pakend 3/ konfiskeerida ja hävitada; • Sündmuskoha vaatluse käigus J.N.elt asitõendina ära võetud võrgulipud, 2 tk, pakendatud, märgistatud ja paigutatud KKI asitõendihoidlasse /pakend 4/ konfiskeerida ja hävitada; • x lahest püügiruudust nr x püügilt eemaldatud ja asitõendina hoiule võetud nakkevõrgud, 14 tk, pakendatud, märgistatud ja paigutatud KKI asitõendihoidlasse /pakend 5/ - konfiskeerida ja hävitada; • x lahest püügiruudust nr x püügilt eemaldatud ja asitõendina hoiule võetud nakkevõrgud, 17 tk, pakendatud, märgistatud ja paigutatud KKI asitõendihoidlasse /pakend 6/ - konfiskeerida ja hävitada; • x lahest püügiruudust nr x püügilt eemaldatud nakkevõrkudes olevad ja asitõendina hoiule võetud 297 ahvenat ja 7 lesta, pakendatud, märgistatud ja paigutatud KKI asitõendihoidlasse /pakend 7/ - konfiskeerida ja hävitada; • J.N.elt asitõendina ära võetud GPS-seade hoitakse kriminaalasja materjalide juures – kohustuse täitmisel tagastada; • CD 1tk fotomaterjaliga toimikus /kd I, Lisa 1/ - jätta toimiku materjalide juurde; • Liivi lahe navigatsioonikaart /kd 1, tl 171, Pakend 9/ - jätta toimiku materjalide juurde. Määrus saata täitmiseks J.N.`le ja M.M.`le ning teadmiseks ringkonnaprokurörile ja kaitsjale. Edasikaebamise kord Kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras KrMS § 385 p.10 järgi ei kuulu.
05.11.2015.a. esitas Lääne Ringkonnaprokuratuur Pärnu Maakohtule taotluse lõpetada kriminaalasjas nr 12940000020 menetlus J.N. ja M.M. suhtes KrMS § 202 alustel. Taotluse kohaselt alustati Lääne Ringkonnaprokuratuuri menetluses olevas kriminaalasjas menetlust 29.08.2012 KarS § 361 lg 1 tunnustel. Nimelt 29.08.2012. a ajavahemikul kella 12:05 kuni kella 16:45 püüdsid J.N. ja M.M. x lahes püügiruudus nr x x vallas asuva x küla traaversis J.N.ele kuuluva plastikust kalapaadiga (registreerimisnumber xxx-xxx) kahe märgistamata võrgujadaga, milles oli 31 kalapüügieeskirjade § 26 lg 2 kohaselt keelatud nakkevõrku (võrgusilma suurusega 58 mm) kokku 1004 ahvenat ja 12 lesta. Kontrollimise hetkel oli J.N.e ja M.M. valduses 707 ahvenat ja 5 lesta. Keelatud püügivahendi püügilt eemaldamisel merest tuvastati võrkudes veel 297 ahvenat ja 7 lesta. Sellega rikkusid J.N. ja M.M. 2/6
1-15-9120 kalapüügiseaduse (KPS) § 202 lg 1 p 1 (alates 01.07.2015 kehtiv KPS § 71 lg 1 p 1), mida loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks. Lähtudes Vabariigi Valitsuse
1-15-9120 7 lesta. Sündmuskoha vaatlusega on tõendatud, et järelevalve käigus inspektoritele J.N.e poolt näidatud paadis olevaid nakkevõrke ei ole vahetult püügil kasutatud, sest 7 nakkevõrku olid ainult pealt niisked ja 3 nakkevõrku olid alles jaemüügipakendis. Samas on J.N. talle väljastatud rannapüügipäevikus nr 005172 lehel nr 000024 deklareerinud püügivahendite arvuks 10 nakkevõrku ja kalakoguseks 70 kg ahvenat ja 1 kg lesta. Kriminaalasja eeluurimisel kogutud tõendid annavad alust kahtlustada J.N.e KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja M.M.u KarS § 361 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Antud kuriteoga on tekitatud keskkonnakahju ning Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu on esitanud tsiviilhagi summale 16 184 eurot. Käesoleval ajal on kahtlustatavate ja x vahel sõlmitud kompromissleping. Menetlusosalised kinnitavad kompromissilepingus, et kompromissi kinnitamise ja täieliku täitmise järel puuduvad neil muud varalised või mittevaralised nõuded üksteise vastu antud asjas. Kompromiss jõustub, kui kohus on selle määrusega kinnitanud. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Prokuröri hinnangul kahtlustatavate süü võimaldab oportuniteedi kohaldamist. Nimelt, menetleva kuriteokahtlustuse kohaselt pandi toime KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu – kalapüügi nõuete rikkumine, millega tekitati oluline kahju keskkonnale, samas on tegemist II astme kuriteoga, mille eest näeb seadusandja ette karistuseks rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. M.M. ja J.N.e puhul puuduvad KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. Isikud on avaldanud kahetsust toimepandu ees ning soovi heastada tekitatud kahju. Prokuröri hinnangul on käesoleval juhul oluline eelkõige tekitatud kahju hüvitamine, mitte isikute karistamine. Seega luuakse käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamisega mõlemaid osapooli rahuldav tulemus, üheltpoolt ei järgne kriminaalõiguslikku vastutust karistuse näol ja teiselt poolt nö garanteeritakse kahju hüvitamine teatud tähtajaks. Kriminaalmenetluse jätkamiseks käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi ka põhjusel, et prokuratuurile teadaolevalt ei ole kahtlustatavad pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu, millest võib järeldada, et nad on teinud sellest piisavaid järeldusi. Kriminaalmenetluse aluseks olev kuriteoepisood on toime pandud 29.08.2012. J.N. ja M.M. on näidanud, et suudavad õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist, mistõttu nende kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki. Tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikutega, kelle suhtes ei ole enne käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist kohaldatud kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel ning nende karistamine ei ole vajalik õiguskorra kaitsmise huvides.
4/6
1-15-9120 Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, asjas on saavutatud tekitatud kahju suuruse ja heastamise osas kõiki osapooli rahuldava kompromissi ning kahtlustatavad on andnud nõusoleku täita neile määratud kohustused, siis leiab ringkonnaprokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades. Vastavalt KrMS § 202 lg 2 määratakse kriminaalmenetluse lõpetamisel isikule tema nõusolekul kohustused: 1. tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju, 2. maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks, 3. teha üldkasulikku tööd. Nimetatud kohustuste tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Käesoleva kriminaalasja kohtueelse menetluse kulud puuduvad. Mis puutub kahtlustatavale kohustuste määramist vastavalt KrMS § 202 lg 2, arvestab ringkonnaprokurör , et tegemist on töötavate inimesega ning seetõttu on otstarbekas määrata kohustus tasuda kindel summa riigi tuludesse ja seda 2015 aastal kehtiva kuutasu alammäära ulatuses, s.o 390 eurot. Kohustuse määra puhul tuleb arvesse võtta tsiviilhagi samaaegse tasumise kohustust. Eelnimetatud kohustused tuleb täita 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui on täidetud viis nimetatud normis kirjeldatud elementi - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohtueelses uurimises ei ole süüdistatava käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo eest näeb seadusandja ette karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, seega tegemist on teise astme kuriteoga. Kriminaalmenetluse jätkamiseks käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi. Kohus nõustub prokuröri hinnanguga, et kahtlustatavate süü võimaldab oportuniteedi kohaldamist. Kannatanu ning kahtlustatavad on tsiviilhagi osas sõlminud kompromisslepingu ning on kohtul palunud kompromiss kinnitada ja tsiviilhagi osas menetlus lõpetada. Kahtlustatavad on nõustunud tasuma kindla summa riigi tuludesse, asjas menetluskulud puuduvad. Kriminaalmenetluse aluseks olev kuriteoepisood on toime pandud 29.08.2012.a. J.N.`e ja M.M. näol on tegemist isikutega, keda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Teadaolevalt ei ole kahtlustatavad pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu. Seega on J.N. ja M.M. näidanud, et suudavad õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist, mistõttu nende kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki.
5/6
1-15-9120 Juhindudes KrMS § 202 sätetest ja eeltoodud põhjustel kohus lõpetab J.N. ja M.M. suhtes kriminaalasja menetluse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.