Kohtulahend

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena H.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 27. novembril 2015.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.

sundraha 292,50 (kakssada üheksakümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot; kaitsjatasu 147,60 (ükssada nelikümmend seitse eurot ja 60 senti) eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et H.G on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 440,10 (nelisada nelikümmend eurot ja 10 senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11 (üheteistkümne) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda igakuiselt vähemalt 36,68 (kolmkümmend kuus eurot ja 68 senti) ning 12-ndal (kaheteistkümnendal) kuul tasuda 36,62 (kolmkümmend kuus eurot ja 62 senti) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99915700080400 ning selgituse “H.G, otsus nr 1-15-9407, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg

2 (4)

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

H.G süüdistatakse selles, et tema 05.novembril 2015a. kella 15:00 ajal juhtis Võru maakonnas Rõuge vallas Rõuge-Rebäse-Haanja tee 3,5.kilomeetril mootorsõidukit Mercedes Benz E220 registreerimismärgiga xxxxxxx olles alkoholijoobes so alkoholisisaldus H.G väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 0,89mg/l (-/+ 0,09 mg/l) kohta. Antud teoga rikkus H.G Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2; § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani H.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kiirmenetluses sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest H.G-le karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 alusel jätta vangistuskaristus H.G suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.G ei pane 2-aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Anda H.G katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: - elada oma alalises elukohas aadressil: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljas-pool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta H.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. 3 (4)

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse H.G süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. H.G menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 123,60 eurot ning kohtumenetluses makstud tasu istungil esindamise eest 24 eurot, kaitsjatasu kokku 147,60 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (alates 1. jaanuarist 2015.a on kuupalga alammäär 390 eurot), mida tuleb KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendada poole võrra. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. H.G on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades et H.G ei tööta, käib temale ilmselgelt üle jõu. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 2565 lg 2 alusel nõuab kohus H.G-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: sundraha 292,50 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu 147,60 eurot, menetluskulu kokku 440,10 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades H.G varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda H.G-le KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimalus menetluskulu kokku 440,10 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Marju Persidskaja kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.