Kohtulahend

kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg

10. november 2015.a. Rapla, kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number

1-15-3063

Kohtunik

Indrek Saar

Kriminaalasi

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametnik Rein Merila erakorraline ettekanne Janek Jäntsi kohta.

Süüdimõistetu

Janek Jänts, isikukood 37503040336, elukoht xxxxx maakond xxxxxxxx vald xxxx küla xxxxxxxx maja

Kohaldatud menetlusnormid

KrMS §§ 387 lg 1, 427 ja 432 lg 1

RESOLUTSIOON

Kehtestada Janek Jäntsi lisakohustuseks pöörduda ühe kuu jooksul arvates kohtu määruse jõustumisest psühhiaatri poole alkoholivastase ravi saamiseks ja alluda ravile kuni katseaja lõpuni. Määrus saata süüdimõistetule ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdimõistetu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu. Asjaolud Janek Jänts on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu poolt 15.aprillil 2015.a. KarS § 121 järgi ja karistatud kahe (2) aastase vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 kohaselt eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse võrra ja liitkaristuseks kahe kohtuotsuse alusel mõisteti kaks (2) aastat viis (5) kuud ja kakskümmend kaheksa (28) päeva, millest kuulus koheselt kandmisele kuus (6) kuud. Vangistuse ülejäänud osa kandmisest J. Jänts vabastati KarS § 74 lg. 2, lg. 3 ja lg. 5 ja §

75 lg. 2 p. 9 kohaselt kahe (2) aastase katseajaga, millest üheks kuuks allutati elektroonilisele valvele. Janek Jäntsi kohustuseks on täita KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Erakorralisest ettekandest nähtub, et Janek Jänts on toime pannud uue süüteo, mille kohta alustati 28.oktoobril 2015.a. kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 2 p 2 alusel. J.Jänts oli sündmuse ajal alkoholi tarvitanud. Kontrollnõudeid on süüdimõistetu täitnud ja alkoholi tarbimisega katseajal probleeme ei ole olnud. J.Jänts väidab, et ta kontrollib saab aru alkoholi ja kuriteo seostest ning soovib alkoholi tarbimise harjumusi muuta. J. Jänts väidab, et ta ei ole katseajal narkootikume ega alkoholi tarvitanud. 28.oktoobril k.a. oli J.Jänts aga endise elukaaslase juurde minnes alkoholi tarvitanud ja Registreerimistel on käsitletud hoolduskavas ette nähtud tegevusi, sotsiaalset toimetulekut ja seaduskuuleka elu elamist. J.Jänts töötab Kasti Metall OÜ-s keevitajana tähtajatu töölepingu alusel. Kriminaalhooldaja palub kehtestada J.Jäntsile lisakohustus pöörduda ühe kuu jooksul psühhiaatri vastuvõtule alkoholivastase ravi saamiseks ja alluda ravile, kuna alkoholi tarvitamine on J. Jäntsi riskitegur ja võib tuua kaasa vägivaldset käitumist. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 kohaselt võib kohus juhul, kui süüdimõistetu ei allu kontrollnõuetele või ei täida kohtu poolt pandud kohustusi, pikendada kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel katseaega, määrata täiendavaid kohustusi või pöörata vangistus täitmisele. Kõik senised süüteod on J.Jänts toime pannud alkoholijoobes ja seega on alkoholi tarvitamine on J.Jäntsi jaoks jätkuvalt riskitegur ja võib põhjustada uusi süütegusid. Kohtul puudub alus kahelda kriminaalhooldaja hinnangus arsti poole pöördumise vajalikkuse kohta.