1-15-8926/8 - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

9.Edastada kohtuotsus Eesti Haigekassale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus T.J’t süüdistatakse selles, et tema, viibides 22.10.2013. a kella 19.05 ajal alkoholijoobes olles * asuvas korteris, kus isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus lõi oma elukaaslasele L. E.`ile ühe korra rusikas käega vastu nägu – vastu paremat näo poolt, mille tagajärjel kannatanu kukkus peaga vastu tualettruumi ust, põhjustades oma tahtliku tegevuse tagajärjel kannatanu L. E.le füüsilist valu ja mitteeluohtliku lühemaajalise alla 4 nädalat kestva tervisekahjustuse – haava alahuule parempoolsele siseküljele. Sellise tahtliku tegevusega T.J , kahjustades teise inimese tervist füüsilist valu põhjustanud löömise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise isiku vastu, kellega oli lähisuhtes, s.o kuni 31.12.2014 kehtinud karistusseadustiku kohaselt KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning alates 01.01.2015 kehtiva karistusseadustiku kohaselt KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele T.J’t süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem, s.o 22.10.2013. a, toime pannud kehalise väärkohtlemise, viibides 10.05.2015. a täpselt tuvastamata päevasel ajal alkoholijoobes olles oma elukohas * asuvas korteris, kus isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus tungis kallale oma naistuttavale L. T.`ile, keda lõi korduvalt rusikas käega vastu nägu – vastu otsaesist ja parema silma piirkonda, põhjustades oma tahtliku tegevuse tagajärjel kannatanu L. T.le füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised alla 4 nädalat kestvad tervisekahjustused – hematoomid läbimõõduga ca 4-5 cm paremal otsaesisel ja parema silma ümbruses. Sellise tahtliku tegevusega T.J , kahjustades varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna teise inimese tervist füüsilist valu põhjustanud löömise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /I kd tl 19; II kd tl 2-3/. Prokuröri poolt kohtus T.J ’le nõutud karistus: KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka T.J kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 22.10.2013 kell 19.26 kuni 24.10.2013 kell 13.50 /II kd tl 13-14/, s.o 3 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 2 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 73 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 15 kuulise katseajaga.

1-15-8926 Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab T.J süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Eesti Haigekassal on tsiviilkohtumenetluses õigus süüdlaselt sisse nõuda kannatanule L. T. 10.05.2015. a tekitatud tervisekahjustusega seoses temale osutatud raviteenuste tasu arve seeria CX nr * alusel 18,49 eurot /I kd tl 14-15/. Kohtuotsus tuleb peale jõustumist saata teadmiseks Eesti Haigekassale. Tõkend – T.J on kahtlustatava kinni peetud 22.10.2013. a kell 19.26 - 24.10.2013. a kell 13.50 /II kd tl 13-14/, s.o kolm päeva, mis tuleb arvata karistusaja hulka KarS § 68 lg 1 alusel. T.J suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /I kd tl 37/, mis tuleb tühistada. Asitõend - käesolevas kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud kõnesalvestist politsei telefoninumbrile 110 /II kd tl 22-24/, plaat kõnesalvestisega asub eraldi pakendis kriminaalasja materjalide juures II kd tl 22. Plaat jätta kriminaaltoimikusse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleks T.J’lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 585 eurot (1,5 * 390). Määratud kaitsjatele makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale U. Simon’ile T.J kaitsmise eest makstud tasu 24 eurot /II kd tl 19-21/, kaitsjale P. Rajavere T.J kaitsmise eest makstud tasu 24 eurot /I kd tl 4042/, 72 eurot /II kd tl 50-53/ ja kohtuistungi tasu 24 eurot, kokku 144 eurot. Kaitsja taotles, et kohus jätaks osa menetluskulusid riigi kanda, arvestades T.J seisundit, ta arusaamine asjadest on oluliselt piiratud ja kõigi kulude väljamõistmine takistab resotsialiseerumist. T.J saab töövõimetuspensioni ja on kinnitanud, et sellest igakuiselt suudab kulude katteks riigile tasuda 25 eurot, seega on ta võimeline hüvitama menetluskulud summas 300 eurot ja seda ositi 1 aasta jooksul igakuiste maksetena. Prokurör toetas kaitsja taotlust, arvestades isiku arusaamisvõimet ja seda, et ta on * % töövõimetu. Kohus rahuldab menetluskulude vähendamise ja menetluskulude tasumise ajatamises taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsja poolt esitatud alustel. Kohus mõistab T.J`t välja kaitsjatasu ja sundraha summas 156 eurot ja määrab kulud tasuda aasta jooksul igakuiste maksetena 25 eurot kuus. Käesolevas kriminaalasjas on tehtud süüdistatava T.J suhtes ambulatoorsed kohtupsühhiaatriaekspertiisid – akt nr * 30.06.2015 /tl 54-56 I kd/ ja akt nr * 24.10.2013 /tl 28-31 II kd/. Ekspertiisitasud 255 eurot /tl 58-61 I kd/ ja 350,63 eurot /tl 32-36 II kd/, kokku 605,63 eurot, jätta Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 alusel riigi kanda.