Kohtulahend

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 16.05.2013. a otsusega tunnistati E.A süüdi KarS § 331 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.01.2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. E.A-le mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 19 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.05.2013. a ja lõppeb 04.01.2016. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid E.A suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu E.A palus kohtul jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. E.A avaldas, et ta kavatseb karistuse kandmiselt vabanemise korral asuda elama Rootsi õe juurde kuna E.A pole Eestis lähisugulasi, elukohta ega ka töökohta. Prokuröri hinnangul on E.A isik, kes vajab karistusjärgset käitumiskontrolli. Prokurör osundab, et E.A on kaheksal korral kriminaalkorras karistatud ning E.A puhul on risk uute kuritegude toimepanemiseks väga kõrge. E.A on kuritegusid toimepannud ka vangistuses karistuse kandmise ajal. E.A puudub teotav lähivõrgustik. Prokuröri hinnangul ei ole usutav, et E.A on karistuse kandmiselt vabanemise korral tagatud kindel elukoht õe juures Stockholmis. Prokurör osundab, et E.A on tagatud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sotsiaalosakonna poolt ning see on ainuke reaalne koht, kuhu E.A on võimalik vabanemise korral elama asuda ning kriminaalhooldus läbida. Prokurör

leiab, et IE.A suhtes tuleks karistusjärgne käitumiskontroll kohaldada kohustusega mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, otsima töökoha ning käitumiskontrolli ajal peaks E.A järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Prokuröri hinnangul tuleks E.A suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada kaheks aastaks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, hinnates E.A varasemat elukäiku, leiab, et E.A käitumises on välja kujunenud ilmne kuritegelik muster. E.A on karistatud kuritegude toimepanemise eest juba alaealisena (st alates aastast 1991). Vaatamata möödunud ajale, ei ole aga E.A senine tegutsemisviis muutunud - E.A paneb jätkuvalt toime kuritegusid, sh varavastaseid süütegusid, aga ka vägivalla kasutamisega seonduvaid süütegusid. E.A on kriminaalkorras karistatud kokku kaheksal korral (5 karistust kustunud). Sealjuures on E.A ka mitmel korral kandnud karistusena reaalset vangistust. Kohus peab oluliseks, et E.A , olles varasemalt süüdi mõistetud röövimise toimepanemise eest (Harju Maakohtu 05.01.2010. a otsus kriminaalasjas nr 1-08-6249), on toime pannud uued samaliigilised süüteod (2 röövimist ja kehalise väärkohtlemise) ja seda vaatamata asjaolule, et E.A-le oli varasemalt toimepandud kuritegude eest mõistetud karistusena reaalne vangistus ja teda oli ka karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Sellest tulenevalt saab järeldada, et E.A-le ei ole avaldanud mingisugust mõju talle varasemalt mõistetud karistused, aga ka võimalus kanda karistust vabaduses. Siinkohal osundab kohus asjaolule, et kuigi E.A vabastati Harju Maakohtu 20.04.2010. a määrusega tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt, tuli ärakandmata karistus pöörata täitmisele, kuna E.A ei täitnud talle määratud kontrollnõudeid ja lisakohustusi (mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, osaleda sotsiaalprogrammides). Harju Maakohtu 17.11.2010. a määrusega kuulutati E.A tagaotsitavaks ja Harju Maakohtu 20.01.2011. a määrusega pöörati ärakandmata karistus täitmisele. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et E.A pani ligikaudu 4 kuud pärast karistuse kandmiselt vabanemist toime uued kuriteod (mais 2010. a vabanes karistuse kandmiselt tingimuslikult enne tähtaega, röövimised pani toime septembris 2010. a). Veelgi enam, E.A on jätkanud kuritegude toimepanemist ka karistuse kandmise ajal, tarvitades ilma arsti ettekirjutuseta Tallinna Vanglas korduvalt metadooni ja fentanüüli. Kohus, hinnates E.A senist käitumisviisi, järeldab, et E.A-le on õigusvastane käitumine eluviisiks, mida ei ole suutnud muuta ka mõistetud karistused ja seeläbi kujutab E.A suurt ohtu kogu ühiskonnale. Temast lähtub oht teiste isikute eludele, tervisele, aga ka varale. Kohtu hinnangul on E.A puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholi- ja narkosõltuvus. E.A on selgitanud, et hakkas narkootikume tarvitama juba 1995. aastal ja narkootikume on ta tarvitanud vanglas karistuse kandmise vahelistel perioodidel. E.A tarvitas tugevaid narkootilisi aineid amfetamiin ja fentanüül. Kohus, võttes arvesse E.A vastuolulisi selgitusi tema narkosõltuvuse kohta (vabanemise korral kavatseb E.A narkootikumide tarvitamisest loobuda, kuid samas kinnitas, et sõltuvust narkootilistest ainetest tal ei ole), aga ka alkoholisõltuvuse kohta (ta on varem käinud ravil, kuid sõltuvust tal ei ole) ja asjaolu, et E.A on karistuse kandmise ajal toime pannud narkootikumidega seotud süüteo, leiab, et käesoleval juhul puudub alus arvata, et E.A on teadvustanud endale sõltuvust tekitavate ainete ja jookide tarvitamisest tingitud probleemide suurust. Kohtu hinnangul ei ole seega E.A puhul piisavalt maandatud riskid, et vabaduses hoiduks E.A narkootikumide ja alkoholi tarvitamisest ning sellest tulenevalt ka uute kuritegude toimepanemisest. Seega on E.A-st lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks suur. 3.2 Kohtu hinnangul ei saa E.A käitumist karistuse kandmise ajal pidada positiivseks ja seda ennekõike arvukate distsiplinaarkaristuste tõttu. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on E.A järjepidevalt vanglas rikkunud kehtestatud korda ja pannud toime väga erinevaid distsipliinirikkumisi. Ka käesoleval ajal on E.A kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud esemete (tubaka) hoidmise eest. Lisaks on E.A suhtes korduvalt rakendatud täiendavaid julgeolekuabinõusid raskete õigusrikkumiste ärahoidmiseks, sh tunnistajate mõjutamise, vanglasse keelatud esemete toimetamise ja põgenemise organiseerimise ärahoidmiseks, aga ka kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest. Kohtu hinnangul kinnitab E.A kehtestatud korda eirav käitumine vangistuses selgelt, et E.A ei allu kehtestatud

reeglitele ja korrale isegi mitte range järelevalve tingimustes. See omakorda ei anna alust olla veendunud, et E.A sooviks või üritaks järgida kehtestatud reegleid ja norme vabaduses. Vangistuse jooksul on E.A osalenud Covictuse tugigrupis, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osalenud Agressiivsuse asendamise treeningu asendusvestlusel. Samuti on E.A vangistuse jooksul osalenud eesti keele õppe Ai, A2 ja B1 tasemel (B1 kursuse läbis, kuid ei lõpetanud). Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on E.A 2013. a ebaviisaka käitumise tõttu eemaldatud riigikeele õppe kursustelt. Kohtu hinnangul on alust kahelda, et vanglas läbitud sotsiaalprogrammid on omanud E.A suhtes positiivset mõju, kuna E.A ei tunnista alkoholi- ega ka narkosõltuvust. Seega ei ole põhjust arvata, et vabanemise korral oleks uute kuritegude toimepanemise oht, mis tuleneb E.A sõltuvuskäitumisest, sotsiaalprogrammide läbimise tõttu maksimaalselt maandatud. 3.3 Vangla esitatud materjalide kohaselt puudub E.A vabanemisel kindel elukoht. E.A selgituste kohaselt soovib ta vabanemise korral minna Rootsi õe juurde elama. E.A ei tea õe perekonnanime, ega oska öelda aadressi, kuhu ta täpselt Rootsis elama läheb. Ühtlasi ei osanud E.A kohtuistungil öelda õe kontakttelefoni. Kuigi kohtul ei ole olnud võimalik kontrollida E.A võimaliku elukoha olemasolu Rootsi Kuningriigis, ei pea kohus eluliselt usutavaks ka E.A selgitusi selle kohta, et ta tegelikkuses ka Rootsi minna kavatseb. Esiteks puudub E.A endal täpne arusaam, kuhu ta Rootsi minna kavatseb ja mida täpselt seal tegema hakkab (esialgselt selgitusi andes ei mäletanud E.A ka linna nime, kuhu ta väidetavalt minna kavatseb, samuti ei ole ta pikemat aega õega suhelnud, ta ei teadnud, millist tööd ta seal tegema hakkaks, kas ta saaks keskkonnas hakkama keeltega, mida ta valda jne). Sellest tulenevalt ei pea kohus usutavaks, et E.A on reaalselt kavatsus pärast karistuse ärakandmist lahkuda Eesti Vabariigist ja asuda elama Rootsi Kuningriigis. E.A rahvastikuregistrijärgne elukoht kuni 23.03.2010. a oli xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Harjumaa. Kinnipeetava ema ja isa on surnud. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on E.A lähedaseks õde xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kes ei soovi ruumipuudusel E.A enda juurde elama asumisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt E.A-le karistuse kandmiselt vabanemise korral tagatud voodikoht sotsiaalmajas. E.A on selgitanud kohtule, et tema hinnangul on sotsiaalmaja näol tegemist avavanglaga ja ta ei soovi sinna elama asuda. Kohtu hinnangul on kriminaalhoolduse näol võimalik E.A-le tagada abi edasise elu korraldamiseks, sealhulgas kindla elukoha ja vajalike teenuste leidmise osas. Lisaks ei ole E.A vabanemise korral tagatud kindlat töökohta, mille olemasolu peab kohus oluliseks kuriteoriskide maandamise eesmärgil. Kohus peab E.A väljavaateid töö leidmiseks vähesteks tema terviseprobleemide, aga ka tööoskuste ja -kogemuste tõttu ning seda vaatamata sellele, et E.A omab lühiajalist töökogemust ehitusalal. Tartu Vangla andmetel on E.A rahalisi nõudeid ligikaudu 13 000 eurot ja vabanemisfondis 544,25 eurot.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.