lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-5127/268

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 02.11.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-5127/268
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
02.11.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1113
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-5127/163Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium25.08.20141-14-5127/204Tartu Maakohus Tartu kohtumaja11.03.20151-14-5127/246Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium26.06.20151-14-5127/282Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium02.12.20151-14-5127/284Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja10.12.20151-14-5127/292Tartu Maakohus Tartu kohtumaja23.02.2016

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-16-1352/5Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.02.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. november 2015, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-14-5127

Kohtunik

Rutt Teeveer

Kohtuistungisekretär

Helju Rebane

Tõlk

Meeli Antonov

Prokurör

kirjaliku seisukoha esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo

Kriminaalasi

Artur Orlovi süüdistus KarS § 255 lg 1, § 209 lg 2 p-de 1, 3, § 213 lg 1 järgi; Vassili Mihhailovi süüdistus KarS § 255 lg 1, § 209 lg 2 p-de 1, 3, § 213 lg 1 järgi; Ilko Mitnitšuki süüdistus KarS § 255 lg 1, § 209 lg 2 p-de 1, 3, § 213 lg 1järgi; Artur Dubini süüdistus KarS § 255 lg 1, § 209 lg 2 p-de 1, 3, § 213 lg 1 järgi; Šalva Mamutšarašvilii süüdistus KarS § 255 lg 1, § 209 lg 2 p-de 1, 3, KarS § 213 lg 1 järgi; Galina Šapovalova süüdistus KarS § 255 lg 2, § 209 lg 2 pde 1, 3 järgi; Anatoli Kapitonovi süüdistus KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3 - § 22 lg 3, § 213 lg 1 - § 22 lg 3 järgi; Edvika Teern-Golovani süüdistus KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3 - § 22 lg 3, § 213 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kokkuleppemenetluses

Menetlustoiming

süüdimõistetu Ilko Mitnitšuki tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Menetlusosalised

süüdimõistetu: Ilko Mitnitšuk (isikukood 36306132717; elukoht vabanemisel XXXX

Kohtuistungi toimumise aeg

02.11.2015

RESOLUTSIOON

Jätta Ilko Mitnitšuk Tartu Maakohtu 13.06.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5127 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse koopia saata kinnipeetavale, Tartu vanglale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

1-14-5127/301
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
15.03.2016
1-14-5127/304Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium22.03.2016

kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 13.06.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5127 tunnistati Ilko Mitnitšuk süüdi KarS § 255 lg 1; § 209 lg 2 p-de 1, 3 ja § 213 lg 1 järgi ning tuginedes KarS § 63 lg 1 mõisteti temale karistuseks 3 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise aja algust alates 13.08.2013, s.o alates Ilko Mitnitšuki kahtlustatavana kinnipidamisest. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 08.10.2014. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 13.08.2013 ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 13.10.2016. Ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes Ilko Mitnitšukil 07.10.2015. 06.10.2015 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid süüdimõistetu Ilko Mitnitšuki tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks. Materjalidest nähtuvalt Tartu vangla toetab, tulenevalt uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, Ilko Mitnitšuki vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et kinnipeetava lähivõrgustikuks vabaduses on tema elukaaslane N.P. ja kaks alaealist last, kellega kinnipeetav on jätkanud suhtlemist ka vangistuses. Kuna aga kuriteo sooritas kinnipeetav grupis koos teiste isikutega, on ametnikul alust arvata, et suhtlusringkonda kuuluvad ka kuritegelikku käitumist pooldavad tuttavad. Vabaduses on Ilko Mitnitsukil võimalik elama asuda XXXX asuvasse korterisse; elukaaslane ja lapsed elavad XXXX. Vabanedes on kinnipeetaval kokkulepped töökoha osas; kuni iseseisva sissetuleku tekkimiseni on Ilko Mitnitšuki nõus toetama N.P.. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör ei toeta Ilko Mitnitšuki tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ta leiab, et Ilko Mitnitšuki varasemad karistamised, sh ka vägivalla- ja varavastaste kuritegude eest, oma süü mittetunnistamine, negatiivne käitumine vangistuse ajal, kalduvus agressiivsusele ning impulsiivsusele, samuti ebamäärased ja juhusele lootvad eesmärgid vabanemisel, viitavad sellele, et isik võib tulevikus panna toime uue raske kuriteo. Süüdimõistetu Ilko Mitnitšuk kinnitas kohtus, et ta on saanud küllaldase karistuse juba kätte. Peamiselt kavatseb ta suhelda oma perega ja ka nende isikutega, keda varem ei ole kriminaalkorras karistatud ja kes saaksid talle tuge pakkuda. Tal on veendumus, et saab asuda võimalikult ruttu tööle. Kohtu seisukoht Ilko Mitnitšuk kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdi mõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdlane on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Ilko Mitnitšuk on temale mõistetud karistuse ajast vähemalt kaks kolmandikku ära kandnud, kusjuures ärakantud karistusaeg ületab tuntavalt nelja kuud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Ilko Mitnitšukki on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on olnud varieeruv, vaheldudes vägivaldsete ning varavastaste tegudega. Seejuures tuleb märkida, et isik eitab enamikke oma sooritatud kuritegusid, pidades end pigem ühiskonna ohvriks. Senised korduvad karistused ning kuritegude iseloom viitavad sellele, et Ilko Mitnitšuk ei aktsepteeri ning suhtub hoolimatult ühiselu reeglitesse. Selliste hoiakute olemasolu omakorda viitab sellele, et oht, et Ilko Mitnitšuk jätkab vabaduses kuritegude toimepanekut, on endiselt olemas. Ohtu võimendab asjaolu, et Ilko Mitnitšuk kaldub emotsionaalsele ebastabiilsusele ning võib käituda hetkeimpulssidest lähtudes. Ohutaset tõstab seegi, et Ilko Mitnitšukil on madal agressiivsuse ja vägivalla vallandumise lävi. Lisaks on Ilko Mitnitšuk korduvalt rikkunud vangla sisekorra eeskirju, mistõttu on tal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Ilko Mitnitšukil on küll vabaduses toimiv tugivõrgustik elukaaslase näol, kuid selline toetus oli tal olemas ka ajal, mil ta pani toime kuriteod, mille eest ta käesolevat karistust kannab. See näitab, et perepoolne toetus ja laste olemasolu ei oma kinnipeetava puhul õigusrikkumiste ärahoidmisel määravat tähtsust. Lähedasi pereväliseid suhteid Ilko Mitnitšukil ei ole. Seega peaks ta vabaduses enda ette kerkivate probleemidega suutma pigem üksi toime tulla. Samas on vangla iseloomustanud teda inimesena, kel esineb probleemide äratundmises ning nende lahendamises puudujääke. Ratsionaalsuse asemel võib ta lähtuda pigem hetkeemotsioonist. Kinnipeetaval on vabanedes võimalik asuda elama oma elukaaslasele kuuluvasse korterisse. See vajab küll remonti, kuid seal on siiski võimalik elada. Töökoha osas on Ilko Mitnitšukil kokkulepe olemas, kuid ta peab selleks saama C kategooria juhtimisõiguse. Sissetuleku tekkimiseni saaks teda rahaliselt toetada elukaaslane. Kui tugivõrgustiku olemasolu ja võimaliku materiaalse toetuse kõrval arvestada aga Ilko Mitnitšuki isiksuseomadusi, millel kohus peatus ülal, siis ei pruugi kinnipeetav oma probleemide lahendamisega adekvaatselt toime tulla. Tema taaskohanemine ühiskonnaga võib kujuneda keerukaks ning see omakorda võib viia konfliktsituatsioonideni, mis päädivad õigusrikkumiste toimepanekuga. Nimelt viitab kohus täiendavalt asjaolule, et vangistuse jooksul ei ole Ilko Mitnitšuk läbinud ühtki programmi, mis aitaks temast lähtuvat ohtu minimeerida ning soodustada tema resotsialiseerumist. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et Ilko Mitnitšuki katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 02.12.2015.a määrus:

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 2. novembri 2015 määrus muutmata.

Jätta määruskaebused rahuldamata.

Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel&Partnerid kaudu 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot) advokaat Valli Murdele määruskaebemenetluses Ilko Mitnitšukile riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Ilko Mitnitšukilt välja menetluskulud riigituludesse.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.