Kohtulahend

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Tallinna

Vangla

Ida-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 14.10.2015. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Lea Andressalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 04.06.2015. a kohtuotsusega tunnistati Lea Andressalu (N.E) süüdi KarS § 424 järgi ja karistati teda 9-kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 02.06.2015. a ja lõpp on 02.03.2016. a. Lea Andressalu kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole individuaalset täitmiskava koostatud, kuna vangistusaeg on alla 1 aasta. Distsiplinaarkaristusi ei oma. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga ,kuid vabanemisjärgne garanteeritud töökoht puudub. Lea Andressalu kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga ja toetavaks isikuks oma tema ema, kuid puudub kindel töökoht. Isikul on olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Lea Andressalu taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus asuma alkoholismivastasele ravile.

Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab Lea Andressalu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Samuti toetab abiprokurör lisakohustuste määramise vajalikkust KarS § 75 lg 2 p 2 (mitte tarvitama alkoholi), p 4 (otsima endale töökoha kohtu määratud ajaks või võtma ennast töötuna arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul vabanemise päevast arvates) alusel. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Lea Andressalu võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Lea Andressalu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 10-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 4. korda. Isikut on varasemalt karistatud varguste eest, viimased süüdimõistmised on joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vanglamaterjalide kohaselt Lea Andressalu tunnistab alkoholi kuritarvitamist, mille põhjuseks on olnud töötus. Isikut on korduvalt karistatud alkoholi varastamise eest. Tõsisemad rikkumised seisnevad joobeseisundis auto juhtimises. Kinnipeetav on käinud ka 2009. a ja 2010. a alkoholismiravil, kuid jällegi on esinenud tagasilangusi. L. Andressalu kuritegelikke hoiakuid ei väljenda, kuid katseajal olles pani toime uue kuriteo. Suhtumist ühiskonda iseloomustavad tema joobeseisundis autojuhtimised. Ta on analüüsivõimeline ning oskab näha seoseid toimepandud kuritegude ja alkoholi tarvitamise vahel, kuid olles alkoholi tarvitanud, kaob tal kontroll oma tarbimise üle. Sellest järeldub, et kinnipeetav küll tunnistab oma probleemi, kuid ei taju selle tõsidust. Isikul on soov elada õiguskuulekalt ja seda aitab saavutada alkoholi mittetarvitamine ja endale sihipärase tegevuse leidmine. Isiku impulsiivset käitumist soodustab just alkoholi tarvitamine. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks avalikkusele, kuid ohtlikuks seisneb joobeseisundis mootorsõiduki juhtimises. Riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 45 %. Kohus usub, et praeguseks jällegi vanglas viibitud aeg – 5 kuud, on pannud Lea Andressalu mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Lea Andressalul on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht ning ta on nõus asuma alkoholisõltuvuse ravile. L. Andressalu ärakandmata karistusaeg on 4 kuud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Lea Andressalu tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Lea Andressalule võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal

on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka Lea Andressalu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.