Kohtulahend

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4.1 Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. 4.2 Käesoleva kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning P.I ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi (tl 143-144). P.I enda küsitlemist ei soovinud ja jäi kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Seega oli esimese astme kohtus tagatud P.I-le õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. 4.3 Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on süüdistatavale karistusena vangistuse mõistmist põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Maakohus võttis karistuse mõistmisel arvesse karistust kergendava asjaoluna süüdistatava puhtsüdamliku kahetsuse ja karistust raskendavate asjaolude puudumise. Samuti seda, et varastatud esemete väärtus ei olnud märkimisväärselt suur, materiaalne kahju puudub ning kuriteod jäid katse staadiumi. Samas märkis maakohus õigustatult, et süüdistatavat on varem korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud vangistusega, kuid see asjaolu ei ole mõjutanud teda vargustest loobuma. Käesolevas asjas pani ta esimese varguse toime juba vanglast vabanemise päeval. P.I ei tööta ja paneb jätkuvalt toime vargusi. Lisaks sellele on teda korduvalt karistatud väärteomenetluse korras, mille eest mõistetud rahatrahvid on tasumata. Seetõttu märgitakse maakohtu otsuses põhjendatult, et tegemist on isikuga, kes paneb järjepidevalt toime vargusi, mistõttu teda on võimalik karistada vaid reaalse vangistusega. Alkoholi tarvitamisest ei suuda P.I hoiduda, sest kõikide varguste toimepanemise ajal oli ta eelnevalt tarvitanud alkoholi. Lisaks sellele selgitab kohtukolleegium, et mõistetud karistusest KarS § 74 alusel tingimisi vabastatud süüdimõistetul on katseajal kohustus järgida kontrollnõudeid ning täita talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-75 sätestatule. KarS § 69 kohaselt on süüdimõistetul samasugused kohustused ka üldkasuliku töö tegemise ajal. KarS § 69 lg 7 ja KarS § 74 lg 6 kohaselt on üldkasuliku töö tegemisel või katseajal uue kuriteo toimepanemine selline rikkumine, mis toob kaasa KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise.

3(4)

Kuna P.I on oma käitumisega näidatud, et ta ei suuda alkoholi tarvitamisest ja kuritegude toimepanemisest hoiduda, siis ei pea kohtukolleegium võimalikuks talle mõistetud vangistust üldkasuliku tööga asendada. Kohtukolleegium on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kuriteo toimepanemise asjaoludes ega süüdlase isikus midagi sellist, mis muudaks karistuse reaalse kandmise ebaotstarbekaks. Varem korduvalt kohtu poolt karistatud ning vangistuses viibinud P.I teadis, et kuritegude toimepanemise tõttu mõistetakse talle suure tõenäosusega karistuseks vangistus. Seega teadis P.I juba kuritegude toimepanemise ajal, et vanglasse paigutamisel tekkib tal raskusi korteriüüri tasumisega. See asjaolu ei takistanud tal aga toime panemast järjest uusi vargusi. Seega on P.I kaitsja K. Mägi apellatsioon P.I-le mõistetud karistuse üldkasuliku tööga asendamata jätmise peale ilmselt põhjendamatu ja kohtukolleegium jätab selle läbi vaatamata.

Orvi Tali

Urmas Reinola

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.