Kohtulahend

KriminaalasiOsaliselt jõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 28.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 1-12-12478/405
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 28.10.2015
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 56 530

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-12-12478/434Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium04.05.2016

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee

3-18-1043/19Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium26.03.2019 3-18-1043/11Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja22.11.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-12-12478

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

28.oktoobril 2015, Jõhvi kohtumaja

koht Kriminaalasja number

1-12-12478 (09913000015)

Kohtukoosseis

Kohtunik Astrid Asi, rahvakohtunikud Ülle Kuusik, Antonina Roosimägi

Kohtuistungi sekretärid Tõlgid

Kriminaalasi

Prokurör Süüdistatav

Kaitsja Süüdistatav

Marju Palm, Ingrid Koddo, Piret Juuse, Egle Nigulist, Kristine Kriisk, Raili Raja, Jelena Muttonexxx Marina Davõdovitš, Inga Kaljus, Riina Palmi, Svetlana Hamaza, Olga Nõmmemees, Valentina Michelson Ipbüker. Jevgeni Solovjovi süüdistuses KarS § § 294 lg 2 p 1, § 400 lg 1,2 – 22 lg 3, § 201 lg 2 p 3; § 2172 lg 1, § 344 lg 1,2 - § 22 lg 3, § 345 lg 1 - § 22 lg 3 järgi, Jüri Kollo süüdistuses KarS § 2172 lg 1, § 289, § 299 lg 1 järgi; Xxxi süüdistuses KarS § 400 lg 1, § 298 lg 1 järgi ja OÜ Xxx süüdistuses KarS § 400 lg 2, § 298 lg 3 järgi, üldmenetluse korras Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kask Jevgeni Solovjov isikukood 34803262239, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx, linnapea, varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – puudub, oli kinni peetud 24.11.2009-26.11.2009 Raul Palmaru, Andres Simson

Jüri Kollo isikukood 34603182219, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, emakeel – eesti keel, töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata.

1-12-12478 Tõkend- puudub. Kaitsja

Süüdistatav

Kaitsja

Arvo Suuban Xxx isikukood 35804032213, elukoht xxx, Vene Föderatsiooni kodanik, kõrgharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx, xxx, varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend- puudub. Xxx Rõzhov

1-12-12478 15). 1.1 Kõnealuses kriminaalasjas alustati menetlust 17.03.2009.a. Samas esimesed nö avalikud menetlustoimingud – süüdistatavate töö- ja elukohtade läbiotsimised ning kahtlustuste esitamised – mille tulemusel said süüdistatavad teada nende suhtes käimasolevast kriminaalmenetlusest, toimusid 2009.a novembri teises pooles. Kohtu hinnangul tuleb mõistliku menetlusaja kulgu arvestada justnimelt sellest ajast. Süüdistusaktist nähtuvalt oli kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kaitsjatele üle antud kriminaaltoimik 25 köites. Arvestades nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses ülekuulatud tunnistajate ja kahtlustavate arvu, kogutud ja uuritud dokumentaalseid tõendeid ning süüdistuse sisu ja mahtu, on kindlasti tegemist keskmisest mahukama ja ka keerukama kriminaalasjaga. Süüdistusakt saadeti kohtusse 31.12.2012, so rohkem kui kolm aastat pärast esimesi avalikke toiminguid. Kuigi tegemist on keskmisest keerukama ja mahukama kriminaalasjaga, ei ole kolm aastat kestev kohtueelne menetlus antud juhul siiski põhjendatud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille sisust nähtuks, et nende kogumine oleks olnud tavapärasest keerukam või eriliselt aeganõudev – nt rahvusvahelise õigusabi raames kogutud tõendid või tavapäratult keerukad ja aeganõudvad ekspertiisid vms. Neil asjaoludel leiab kohus, et antud juhul pidanuks pärast esimeste avalike menetlustoimingute teostamist olema kaks aastat täiesti piisav aeg tõendite kogumiseks, analüüsimiseks ning süüdistusakti koostamiseks. 1.2 16.10.2013 toimunud eelistungil pakkus kohus kriminaalasja kohtuliku arutamise alguseks 2014.a jaanuari lõppu. Arvestades prokuratuuri hinnangut istungi päevade arvu osas (61 päeva), olnuks kohtul võimalik planeerida istungi ajad 2014 kevadeks ning selle arvestuse järgi jõudnuks maakohus otsuse kuulutamiseni 2014.a sügisel. Kaitsjate hõivatuse tõttu ei olnud aga võimalik määrata asja arutamist katkematult 2014.a esimesse poolaastasse ning kõigile sobivate aegadena tuvastati 03-06.03.2014, 24.03.2014, 26.03.2014, 02-03.04.2014, 07-10.04.2014, 20-22.05.2014, 28-30.05.2014, 02-05.06.2014, 09-12.06.2014, 11-14.08.2014, 18-19.08.2014, 06-07.11.2014, 1314.11.2014, 17-20.11.2014, 02-04.12.2014, 10-12.12.2014, 15-18.12.2014, 05.01.2015, 1922.01.2015, 09-11.02.2015 ja 16-18.02.2015. Sealjuures ka 03.03.2014 ei saanud kohus kriminaalasja arutamist alustada, kuivõrd üks süüdistatavatest oli haige ning kohus määras tema suhtes arstliku ekspertiisi. Neist asjaoludest tulenevalt sai kohus alustada kohtulikku arutamist alles 03.06.2014 ning määras ära jäänud istungite asemele uued istungi ajad ajavahemikus jaanuar kuni juuni 2015. Kohtuvaidlused lõppesid 2015.a mais. Eelnevast tulenevalt leiab kohus ligikaudu pooleteise aastane kohtumenetlus oleks asja mahtu ja keerukust arvestades olnuks igati mõistlik menetlusaeg. Nimetatud ajapiiri ületamine ei toimunud kohtust olenevatel põhjustel, vaid eelkõige kaitsjate hõivatuse ning ühe süüdistavata haigestumise tõttu. 1.3 Eelnevat kokkuvõttes tuleb möönda mõningat mõistliku menetlusaja rikkumist kohtueelses menetluses. Kas ja kui, siis millises ulatuses avaldab see süüdimõistva otsuse korral mõju mõistetavale karistusele või kas see tingib menetluse lõpetamise, selles osas võtab kohus seisukoha allpool punktis 8.

1-12-12478 sätestatud nõuetele. Põhilise etteheitena on toodud välja, et lubades puudub motiveeriv osa (sh hinnang ultima ratio põhimõtte järgimisele) ning jälitustoimik avati juba järgmisel päeval pärast kriminaalmenetluse alustamist, mistõttu on kaheldav, et selleks ajaks võis olla olemas tõendeid, mis andnuks piisavalt alust eeldada kuriteo tunnustega teo olemasolu. Algselt seati kahtluse alla ka lubasid välja andnud kohtuniku pädevus, samas ühtki konkreetset vastuväidet selles osas esitatud ei ole. Lisaks taotlesid Solovjovi, Xxx ja AS XXX kaitsjad jälitustoimikuga tutvumist ning samuti kohtu poolt jälitustoimikuga tutvumist. Viimase taotluse kohus rahuldas ning tutvus jälitustoimikuga. Juhindudes kohtupraktikast (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-37-14 p 24.2), mille kohaselt peaks jälitustoiminguga kogutud teabe tõendina kasutamisel lisama jälitustoimingu aluseks olnud jälitustoimingu loa ja taotluse koos jälitusprotokolliga kriminaaltoimikusse, kohustas kohus prokuröri esitama kohtule kriminaaltoimikusse lisamiseks ja ka kaitsjatele tutvumiseks jälitustoimingute load ning nende aluseks olnud taotlused osas, mis ei sisalda piiratud tasemega riigisaladust. Seega riigisaladust mittesisaldavas osas oli kaitsjatel võimalik lubade ja taotlustega tutvuda. Ülejäänud osas jättis aga kohus kaitsjate taotluse toimikuga tutvumiseks rahuldamata. Kaitsjate taotlustes põhjendati toimikute tutvumise võimaldamist eelkõige vajadusega teostada kaitseõigust tõendite kahtluse alla seadmise ja õigustavate tõendite hankimise näol. Samas kohtueelse menetluse lõpuleviimisel vastavat taotlust prokuratuurile KrMS § 225 korras ei esitatud. Seega kohtueelses menetluses ei tekkinud kaitsjatel kahtlusi jälitustoimingute seaduspärasuses ega ka alust arvata, et jälitustoimingute raames võiks olla kogutud nende kaitsealuseid isikuid õigustavaid tõendeid. Kui kaitsjatel taolised kahtlused olid, pidanuks nad esitama KrMS § 225 korras prokuratuurile taotluse vastavat kahtlust kinnitavate või ümberlükkavate tõendite lisamiseks kriminaaltoimikusse. Juhul kui prokuratuur jätnuks selle taotluse rahuldamata, olnuks kaitsjatel õigus seda kohtumenetluses korrata. Kuna kaitsjad aga kohtueelses menetluses sellist taotlust ei esitanud, siis ei pea kohus põhjendatuks võimalike tõendite tuvastamise taotlemist kohtult. Samuti ei ole kohtule teada, et toimikute koopiate üleandmise ja kaitseaktide esitamise vahele jääval perioodil ilmnes mingeid uusi asjaolusid, mis võisid taoliste kahtluste tõusetumise põhjustada. 2.1 Seoses jälitustoimingute lubasid andnud kohtuniku pädevusega märgib kohus, et tulenevalt 2009.a kehtinud KrMS § 24 lg-st 4 annab jälitustoiminguks eeluurimiskohtunikuna loa maakohtu esimees või tema määratud kohtunik. Kõik kõnealused jälitustoimingu load andis kohtunik Xxx, kes oli 2009.a Viru Maakohtu esimees. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et jälitustoimingute load on antud selleks vastavat pädevust omanud kohtuniku poolt. Tema pädevus tulenes otsesõnu KrMS § 24 lg-st 4 ning puudus igasugune vajadus täiendava volituse olemasoluks. 2.2 Jälitustoiminguks loa andmise määruse nõuetekohasuse hindamisel tuleb lähtuda loa andmise ajal, st 2009.a kehtinud KrMS redaktsioonist, mille § 114 lg 1 sätestas, et jälitustoiminguks antakse luba määrusega. Riigikohus on sealjuures olnud seisukohal, et loa andmise määrus peab vastama KrMS §-s 145 kehtestatud määruse üldnõuetele, st loa andmise määrus peab olema kirjalikult vormistatud ja põhistatud menetlusotsustus. Kuivõrd KrMS § 110 lg-st 1 tulenevalt oli kohtu poolt jälitustoiminguteks lubade andmise ajal jälitustoimingute tegemise üks eeldus see, et tõendite kogumine muude menetlustoimingutega oli välistatud või oluliselt raskendatud (ultima ratio põhimõte), pidi ka jälitustoimingut lubava kohtumääruse põhjenduses sisalduma kohtu selge ja arusaadav argumentatsioon, miks ei ole võimalik tõendeid koguda teisiti. Ühtlasi tuleb kohtumääruses esitada selged põhjendused, millistest asjaoludest ja olemasolevatest tõenditest tulenevalt on olemas põhjendatud kuriteokahtlus. (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-14-14).

2.3 Antud juhul ei ole vaidlust selles, et jälitustoiminguteks loa andmise määrustest taoline põhistus puudus. Piirdutud on standardsete ja deklaratiivsete formuleeringutega, et jälitustoimingutega tõendite kogumine on lubatud ning kõnealuses asja on tõendite kogumine muude menetlustoimingutega kas välistatud või oluliselt raskendatud. Samuti on nenditud, et prokuratuuri taotlused on põhjendatud ja seaduslikud. (7kd, tl 159-195) See ei tähenda aga kuni 31.12. 2012 kehtinud KrMS § 111 mõttes siiski automaatselt seda, et jälitustoiming ei olnud õiguspärane. Nimelt peab ka kriminaalasja lahendav kohus eeluurimiskohtuniku loa olemasolust hoolimata jälitustoiminguga kogutud tõendi lubatavust hinnates kontrollima, kas tõendi kogumisel jälitustoiminguga järgiti enne 1.01.2013 kehtinud KrMS § 110 nõudeid. Seejuures on kohus kriminaalasja lahendades vaatamata eeluurimiskohtuniku määruses märgitule pädev tuvastama, kas konkreetse jälitustoimingu puhul olid KrMS §-s 110 sätestatud materiaalsed eeldused täidetud (vt Riigikohtu otsused 3-1-1-68-14, 3-1-1-14-14 p 779). 2.4 Olles tutvunud jälitustoimikuga ning lubade aluseks olnud prokuratuuri taotlustega, on kohus seisukohal, et käesolevas asjas olid KrMS § 110 lg-st 1 tulenevad jälitustoimingu tegemise eeldused jälitustoimingu lubade andmise ajal täidetud. Kriminaalasjas oli menetlust alustatud KarS § 293 lg 1 järgi, so koosseisu järgi, mille sanktsiooni ülemmäär ületas KrMS § 110 lg-s 1 sätestatud vähemalt kolmeaastast vangistuse määra nõuet. Kohus andis esimese loa 15.04.2009 ning vaieldamatult oli selleks ajaks kogutud teabe pinnalt piisavalt alust kahtlustada KarS § 293 kohase süüteo tunnuste esinemist, seda eelkõige erinevate õiendite alusel. Tagantjärele hinnates kinnitab piisava kahtluse olemasolu ka asjaolu, et kohtueelne menetlus päädis süüdistuse esitamisega mitmetele isikutele, kelle suhtes jälitustoiminguid teostati. Tõsi, hiljem prokurör osaliselt loobus altkäemaksu süüdistusest. Samas esitati aga kogutud tõendite pinnalt süüdistus veel mitme muu süüteo toimepanemise kohta. Seoses ultima ratio põhimõtte järgimisega tuleb märkida, et pistise ja altkäemaksu andmise ja võtmise korral tegutsevad mõlemad osapooled tavapäraselt äärmiselt varjatult ning kasutades oma tegude varjamiseks erinevad konspiratsiooni võtteid (sh kuriteo jälgedega dokumentide vm tõendite varjamist, muutmist, hävitamist), mistõttu on oma olemuselt tegemist peitkuriteoga, mille avastamine tavapäraste (isikute põhiõigusi vähem riivavate) uurimistoimingutega on pea võimatu. Antud juhul raskendas seda veelgi tõik, et võimalik pistise võtja juhib asutust, mille tegevuse korraldamise raames talle pistise võtmist ette heideti. Tõenäolised pistise andjad juhtisid omakorda ettevõtteid, mille majandustegevuse hõlbustamiseks Solovjov ja Kollo väidetavalt ebaseaduslikke toiminguid tegid. Seega isegi, kui eksisteeris mõni tunnistaja, on tegemist situatsiooniga, kus kõik võimalikud tunnistajad töötavad ühe või teise süüteo toimepanija alluvuses ning on seeläbi temast majanduslikult sõltuvad. Taolises olukorras on äärmiselt ebamõistlik loota võimalusele, et see tunnistaja või süüteo toimepanija ise tuleks vabatahtlikult uurimisasutusele ütlusi andma või süüd üles tunnistama. Lisaks sellele ei saa jätta tähelepanuta, et kuriteo toimepanemise kahtlus oli isikute suhtes, kes kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil töötasid olulistel ametikohtadel (vastavalt linnapeana, aselinnapeana) või olid kohalike suuremate ettevõtete juhid, mis teostasid linna rahaliste vahendite arvelt tellitud töid. Seetõttu oli olemas ka väga kõrge avalik menetlushuvi selgitamaks välja, kas tõusetunud kahtlused peavad paika või mitte. Kohtu hinnangul ei olnud neil asjaoludel menetluse algfaasis võimalik uurimisasutusel loota, et on võimalik koguda selliseid kirjalikke või elektroonilisi dokumente ning isikulisi tõendeid, millest eraldivõetuna või kogumis teiste dokumentide või muude väljaspool jälitustegevust kogutavate tõenditega piisaks uuritava kuriteokahtluse kõrvaldamiseks või kuriteo tõendamiseks. Täiendavate ja jälitustoimingute lubade pikendamiste taotluses kirjeldas prokuratuur seniste

1-12-12478 toimingute tulemusi, mis veelkord kinnitasid, et Linnavalitsuse ametnike tegevuses ning linna tellimusel töid teostavate ettevõtjate käitumises esineb kuriteotunnustega tegusid (eelkõige linna majanduslikke huve rikkuvaid tegusid) ning oli näha, et võimalik kahtlustuse maht ja kahtlustatavate arv on esialgsega võrreldes suurem. Selle kontrollimiseks oli omakorda vajalik teostada täiendavaid jälitustoiminguid. Arvestades eeltoodut ning olles kontrollinud jälitustoimiku materjale, on kohus seisukohal, et jälitustoimingute teostamine oli põhjendatud ning seda tehti KrMS nõuetega kooskõlas. 2.5 Kohtu hinnangul ei ole midagi ebakohast ka selles, et jälitustoimik avati koheselt pärast kriminaalmenetluse alustamist. Esimesest loa taotlusest on näha, et menetlust alustati uurimisasutusele laekunud vihje alusel, mitte uurimisasutuse initsiatiivil nö juhuleiu otsimiseks. Vihje alusel kriminaalmenetluse alustamine eeldab eelnevat analüüsi, kas tegemist on piisavalt usaldusväärse allikaga ja kas vihje sisu pinnalt on võimalik sedastada mõne süüteo tunnuseid. Taoline analüüs peaks omakorda hõlmama ka vihje kinnitamiseks või ümberlükkamiseks vajalike edasiste tegevuskavade versioone, otsustamaks kas ja kui, siis mil viisil saaks olemasolevat informatsiooni kontrollida ja tõendusteavet koguda. Seega juba kriminaalmenetlust alustades pidi uurimisasutusel olemas olema vähemalt esialgne uurimisplaan, mis toimiku materjalidest järelduvalt hõlmas ka jälitustoimingute teostamist. 2.6 Eelnevat kokkuvõttes on kohus seisukohal, et jälitustoimingute teostamine oli seaduspärane ning nende alusel koostatud jälitusprotokollid on kriminaalmenetluses lubatavaks tõendiks. 2.7 Kohtumenetluse raames seadsid kaitsjad korduvalt kahtluse alla erinevate elektrooniliste tõendite usaldusväärsuse viidates võimalikele puudustele tõendite kogumisel ja fikseerimisel. Samuti viitas kaitsja Leppik vajadusele kontrollida kõikide asitõendina äravõetud elektroonilistest andmekandjatest tehtud tõmmiste ning varukoopiate (mida kasutati vaatlusel) räsiväärtusi. 15.01.2015 kohtuistungil leidis kohus, et taoline lauskontroll ei ole põhjendatud, kuivõrd kaitsjad ei ole toonud välja ühtki konkreetset asjaolu, mis annaks alust arvata, et need andmed ei ole õiged. Elektrooniliste tõendite kogumisel rakendatud metoodikat ning kasutatud riist-ja tarkvara osas selgituste andmiseks kuulati kohtus asjatundjana üle Xxx (03.02.2015 protokoll), kes on töötanud seitse aastat eksperdina infotehnoloogia valdkonnas ning seejärel kolm aastat sama valdkonna analüütikuna Kaitsepolitseiametis. Samas valdkonnas on Xxxl omandatud TTÜs magistrikraad. Arvestades Xxx töökogemust ning haridust, samuti istungil antud selgitusi, on kohus seisukohal, et tegemist on pädeva isikuga selgitamaks menetluslikke küsimusi, mis jäävad infotehnoloogia valdkonda. Asjatundja selgitas istungil kuidas tehakse elektroonilisest andmekandjast tõmmiseid (mis kujutavad endast kinniseid konteinereid ning milles olevate andmete muutmine ei ole võimalik), kuidas toimub nendest vaatluse läbiviimiseks vajalike koopiate tegemine ning kuidas neid toiminguid protokollitakse. Sealjuures demonstreeris Xxx nii riist- kui ka tarkvara, mida selle protsessi käigus kasutatakse. Samuti selgitas asjatundja kaitsjatele, mis on räsiväärtus ja kuidas toimub selle arvutamine ja kuidas on selle väärtuse kontrollimine võimalik. Kohtu palvel kontrollis asjatundja Xxx elukohast leitud mälupulgal olnud andmetest tehtud tõmmise ja tõmmise koopia räisväärtusi ja võrdles ka neil olevaid andmeid. Kõigil saalisviibijail oli võimalik seda protsessi jälgida ning kontrolli tulemusel tuvastati, et tõmmisel ja koopial olevad andmed on vaatlusprotokollidesse korrektselt kantud. Lisaks selgitas asjatundja erinevate tõenditena esitatud failide metaandmete võimalikke allikaid ning nende andmete usaldusväärsuse küsimusi (nt mil viisil saab andmekandja kasutaja ise neid andmeid muuta või neid manipuleerida).

1-12-12478 haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded. Linnapea pädevuses oli sealjuures ka linnavalitsuse töö korraldamine, linna esindamine ja linnavalitsuse nimel lepingute sõlmimine. Linna põhimääruse § 62 lg 1 ja 4 kohaselt on linnavara linna kui kohaliku omavalitsuse omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning linna varalised õigused ja kohustused. Kontrolli linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise üle teostavad linnxxxlikogu revisjonikomisjon ja linnavalitsuse poolt volitatud isikud. Sealjuures § 64 lg-st 2 tulenevalt võis linnavara kasutada vaid avalikuks otstarbeks, linna valitsemiseks või tulu saamiseks. Kohtla-Järve linnavara eeskirja (kinnitatud Kohtla-Järve Linnxxxlikogu 02.05.2007.a määrusega nr 85, edaspidi ka: Linnavara eeskiri) § 3 lg 1 p 2 kohaselt on linnavara valitsejaks muu hulgas ka linnavalitsus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on linnavara valitsejad kohustatud nende valitsemisel olevat linnavara majandama heaperemehelikult, hoolitsema selle säilimise ja korrashoiu eest ning pidama linnavara arvestust. Seega oli Solovjovil linnapeana õigus ja kohustus tegutseda Kohtla-Järve Linnavalitsuse nimel, käsutada linna vara, võtta linnale varalisi kohustusi ja järgida linna varalisi huve. Kollol oli linnavalitsuse liikmena samuti õigus ja kohustus käsutada linna vara, võtta linnale varalisi kohustusi ja järgida linna varalisi huve. KVS (kehtis kuni 31.03.2013) § 3 lg 2 kohaselt loeti ametiseisundiks ametikohast tulenevat ametiisiku õiguspädevust vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel ning kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt. Sealjuures 4 lg 2 p-st 15 tulenevalt loeti linnapead ja linnavalitsuse liikmeid ametiisikuteks. Samad põhimõtted sätestab ka kehtiva KVS § 2 lg-st 1,2 ja § 13 lg 1 p 2. ATS (kehtis kuni 31.03.2013) § 2 lg 3 p 2, § 3 ja § 4 kohaselt oli linnavalitsus ametiasutus ning selle palgaline töötaja oli avalik teenistuja. Tulenevalt §-st 6 olid nii Solovjov kui ka Kollo ametnikeks, kellel oli § 59 lg 1 kohaselt kohustus täita oma teenistuskohustusi täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Vastavalt § 62 lg 1 p-le 1 oli neil keelatud anda korraldust, mis on vastuolud õigusaktidega. Samasisulised põhimõtted on sätestatud kehtiva ATS § 2 lg 3 p-s 10, § 5 lg-s 1, § 6 lg 3 p-s 3, § 7 lg-s 1 ja 2. Sealjuures § 7 lg 3 p 1 ja 8 kohaselt loetakse avaliku võimu teostamiseks ametiasutuse juhtimist ning linnavalitsuse ja ametiasutuse pädevuses olevate poliitikat kujundavate otsuste sisuline ettevalmistamist või rakendamist. § 51 lg 2 ja 5 kohaselt peab ametnik oma teenistusülesandeid täitma erapooletult, sealhulgas valima teenistusülesandeid täites igaühe õigusi ja vabadusi ning avalikku huvi parimal võimalikul viisil arvestava lahenduse. Ametnik peab kasutama ametiasutuse ning ametniku kasutusse antud vara ja vahendeid heaperemehelikult ja sihipäraselt. Solovjov ja Kollo olid seega linnavalitsuse liikmetena KarS § 288 lg 1 (v.r) tähenduses kohaliku omavalitsuse organi liikmed, kellele oli pandud linna haldamis- ja juhtimisülesanded ning linnavara liikumist korraldavad ülesanded. Taoline roll vastab ühtlasi kehtiva redaktsiooni kohaselt avaliku ülesande täitmiseks antud ametiseisundile.

5.1 Esitatud süüdistuses on märgitud, et 2009.a viidi Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt erinevate tööde tegijate / teenuste osutajate leidmiseks läbi rida hankemenetlusi, mille käigus J. Solovjov lõi linnapeana oma ametiseisundit korduvalt ära kasutades põhjendamatuid soodustingimusi tuttavatele ettevõtjatele (teiste hulgas OÜ Xxx juhatuse liige Xxx, OÜ Xxx juhatuse liige Xxx ja OÜ XXX juhatuse liige XXX Xxx). Sealhulgas osutas J. Solovjov tema poolt soositud ettevõtetele aktiivselt kõikvõimalikku kaasabi pakkumiskutse / hinnapäringu saajate ringi pääsemiseks ning hankevõidu saavutamiseks. Seejuures tagas J. Solovjov erinevaid hankepõhimõtteid ja –reegleid rikkudes ning oma ametiseisundit ära kasutades, et kutsed hangetes või konkurssidel osalemiseks saadetaks linnaametnike poolt vaid ülal viidatud ettevõtjatega eelnevalt kooskõlastatud ettevõtetele. Samuti osales ta hankevõitjate kooskõlastamises / kindlaksmääramises. J. Solovjov mõju hankemenetluste käigule väljendus ka sel moel, et tema initsiatiivil kujunes Kohtla-Järve Linnavalitsuses tõrjuv suhtumine väljastpoolt Virumaad pärit võimalikesse pakkujatesse (eeskätt teede-tänavate hooldus- ja remonditööde hangetes). Samuti kooskõlastas J. Solovjov rea hangete puhul XXX Xxx ning viimase poolt palgatud juristidega, kuidas vastata hankes osalevate / osaleda soovivate teiste ettevõtete poolt esitatud järelepärimistele või ka kuidas kõrvaldada pakkujate / riigihankest huvitatud isikute ringist AS XXX võimalikud konkurendid (Xxx OÜ, Xxx AS jt.). Samuti edastas J. Solovjov teede-tänavate hooldus- ja remonditööde hangete puhul XXX Xxxle teavet teiste hankes osalemisest huvitatud isikute kohta. Ülalkirjeldatud tegevuse tulemusel kujunes välja ebaseaduslik olukord, kus hankija ei lähtunud pakkujate leidmisel ning seeläbi hanke eesmärgi saavutamisel mitte seaduses sätestatud kindlatest tingimustest ja kriteeriumitest (sh kohustusest tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ning säästlik kasutamine; kohustusest kohelda kõiki hankes osaleda soovivaid isikuid võrdselt ja anda neile reaalne võimalus hankes osalemiseks, arvestades turusituatsiooni ning kasutades efektiivselt ära olemasolevaid konkurentsitingimusi), vaid linnapea J. Solovjovi ning tema tuttavate ettevõtjate isiklikest eelistustest ja eesmärkidest. Sel moel tegutsedes eiras J. Solovjov RiigiHS §-s 3 ning linna RiigiHK §-s 11 sätestatud põhimõtteid, RiigiHS § 43 p 4 sätteid (mille kohaselt riigihanke pakkumus on konfidentsiaalne ning hankijal on keelatud pidada hankemenetluse käigus läbirääkimisi), aga samuti KVS § 3 lg 2 (ametiisikul on /.../ kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt) ja ATS § 59 lg 1 sätteid (avalik teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma /.../ omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. /.../). J. Solovjovi poolt eelistatud ettevõtjad leppisid 2009.aastal rea Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt väljakuulutatud hankemenetluste või konkursside puhul kokku erinevate Ida-Virumaa ehitus- / teeehitusturul tegutsevate ettevõtjatega selles, et just kokkulepetes osalevad ettevõtted saavad linnalt hankekutsed / hinnapäringud ning koordineerivad seejärel oma tegevuse hankes / konkurssidel osalemisel. Sellisel moel otsustati igakordselt ette ära vastava (hanke)konkursi võitja ning kooskõlastati linnale esitatavate hinnapakkumuste maksumused. Taolisel viisil ja J. Solovjovi kaasabil tagati ehitus- ja remondihangetes või -konkurssidel osalevate ettevõtete eelneva kindlaksmääramisega, et (hanke)konkurssidel ei saaks osaleda ’siseringi’ mittekuuluvad ettevõtted, kelle pääsu kaubaturule piirati või ka lausa tõkestati. Kõik selles valdkonnas tehtavad munitsipaaltellimused jagati omavahel. Konkursil ’kaasa mänginud’ ettevõtted võisid saada vastutasuks võidu mõnes järgmises hankes või siis said nad tellimusi allhanke korras. Ajavahemikul 2009.a. juulist kuni novembrini leidsid J. Solovjovi osavõtul aset järgmised konkurentsialased süüteod: Vastavalt KonkS § 2 lg 1 on antud seaduse tähenduses ettevõtja äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Vastavalt KonkS § 4 lg 1 p 1 ja p 3 on keelatud

1-12-12478 konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, sealhulgas otsene ja kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine (sh kauba hinna määramine), samuti kaubaturu jagamine (sh kolmandale isikule kaubaturule pääsu piiramine või püüd teda sealt välja tõrjuda). Eelkirjeldatud moel 2009.a. juulist kuni novembrini J. Solovjovi poolt osutatud vaimse ja füüsilise kaasabi toel erinevate ettevõtjate poolt toimepandud konkurentsi kahjustav tegevus oli suunatud sellele, et eelnevalt loetletud (hanke)konkurssidel saavutaksid võidu vastavalt kas OÜ Xxx, AS XXX või OÜ Xxx. Mistahes sisuline konkurents välistati. Vastavalt kooskõlastustele loodi toimunust osa võtnud ettevõtjate / ettevõtete poolt nii hankekomisjonile kui ka võimalikule kõrvalseisjale igakordselt väärarusaam sellest, et hankes osalejad on võistlevad konkurendid, kes on esitanud kolm iseseisvalt kujunenud hinnaga pakkumust. Tegelikult aga vormistati konkreetsete hangete puhul eelnevalt kindlaksmääratud / kokkulepitud võitjate pakkumused selliselt, et nad oleksid võrreldes ülejäänud ettevõtjate nimelt tehtud pakkumustega soodsamad (madalamad). Eelkirjeldatud moel toimides kindlustasid omavahelist tegevust kooskõlastanud ettevõtjad kindlatele äriühingutele sissetuleku ja garanteeritud osaluse linna tellitud ehitus- või hooldustöödes. Isegi kui eelnevalt kokkulepitud võitja oleks ka vaba konkurentsi tingimustes igal üksikul juhul ülejäänud kahe konkursil osalenud ettevõtte ees ausalt võitnud, mida tagantjärele on võimatu kindlaks teha, piirati / tõkestati hankes osalevate ettevõtete ja ettevõtjate kooskõlastatud tegevusega ning J. Solovjovi kaasabil pakkumiskutsete saajate ringi kontrollimise teel kolmandate ettevõtete pääs kaubaturule (Kohtla-Järve linna munitsipaaltellimustega seotud hooldustööde- ja ehitusturg). Samuti tagati olukord, kus teatud hangete osas oli kaubaturg kindla ettevõtjate ringi kontrolli all. 5.2 Kokkuvõtvalt heidetakse süüdistuses ette, et ettevõtete esindajad leppisid Kohtla-Järve linnapea kaasabil kokku, millised konkreetsed ettevõtted saavad osaleda Kohtla-Järve linna poolt korraldavatel hooldus- ja ehitustööde riigihangetel. Samuti lepiti kokku, kes nendest ettevõtetest konkursi võidab ning selleks lepiti omakorda kokku millise ettevõtte pakkumus on soodsaim.

1-12-12478 sealhulgas riigihankes osalemisel, kui sellega: 1) määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind või muud kauplemistingimused; 2) piiratakse tootmist, teenindamist, kaubaturgu, tehnilist arengut või investeerimist või 3) jagatakse kaubaturgu või varustusallikat, piiratakse kolmanda isiku pääsu kaubaturule või püütakse teda sealt välja tõrjuda. Nii 27.02.2010 kui ka 15.07.2013 jõustunud redaktsiooni lõike 3 ja 4 kohaselt on ette nähtud juriidilise isiku vastutus lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud tegude eest. 2009.a kehtinud redaktsiooni ja 27.02.2010 jõustunud muudatuste tõlgendamise osas on Riigikohus lahendis nr 3-1-1-32-10 märkinud järgnevat: Karistusseadustiku § 400 lg 1 oli kuni 27. veebruarini 2010 kehtinud sõnastuses formaalne tegevusdelikt. Seega ei olnud vaja eraldi tuvastada, kas kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse tagajärjel sai keegi kasu või kahju. ... Seega nähtus KarS § 400 lg-st 1, et teatud kokkuleppeid, otsuseid ja kooskõlastatud tegevusi peeti juba olemuslikult konkurentsi kahjustavaks ja süüdistuses ei olnud vaja eraldi välja tuua asjaolusid, mis kinnitaksid, et need tegevused on konkurentsi kahjustavad. Ülejäänud juhtudel tuli süüdistuses näidata kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse konkurentsi kahjustav iseloom. Märkimist väärib, et kuigi KarS § 400 ülesehitus ja sõnastus 27. veebruarist 2010 muutus, ei ole see süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste seisukohalt olulisi muudatusi kaasa toonud. Nimelt karistatakse KarS § 400 lg 1 kehtiva redaktsiooni kohaselt konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelise kokkuleppe sõlmimise, otsuse tegemise või kooskõlastatud tegevuse eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Seega tuleb KarS § 400 lg-s 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu tasandil tuvastada kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse konkurentsi kahjustav tagajärg. See ei muuda aga KarS § 400 lg 1 iseenesest materiaalseks deliktiks, kuna selle sätte sõnastuse kohaselt piisab sellest, kui süüdlastel oli kokkuleppe sõlmimisel, otsuse tegemisel või kooskõlastatult tegutsedes eesmärk konkurentsi kahjustada. .... Seevastu kehtivas KarS § 400 lg 2 redaktsioonis on toodud kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevused, mida peetakse a priori konkurentsi kahjustavaks ja mille puhul ei ole eraldi nõutud konkurentsi kahjustava tagajärje või eesmärgi tuvastamist. Selle sätte kohaselt karistatakse rahalise karistuse või ühe- kuni kolmeaastase vangistusega konkurentidevahelise kokkuleppe sõlmimise, otsuse tegemise või kooskõlastatud tegevuse eest, sealhulgas riigihankes osalemisel, kui sellega määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind või muud kauplemistingimused; piiratakse tootmist, teenindamist, kaubaturgu, tehnilist arengut või investeerimist või jagatakse kaubaturgu või varustusallikat, piiratakse kolmanda isiku pääsu kaubaturule või püütakse teda sealt välja tõrjuda. Sama põhimõte KarS § 400 lg 1 ja 2 vahelise erinevuse osas kehtib ka 15.07.2013 jõustunud § 400 redaktsioonis. Antud asjas on tehtud etteheide justnimelt sellistes tegevustes, mida peetakse a priori konkurentsi kahjustavaks ja mille puhul ei ole eraldi nõutud konkurentsi kahjustava tagajärje või eesmärgi tuvastamist. Etteheidetavad teod vastavad 2009.a kehtinud redaktsioonis KarS § 400 lg-le 1 ning alates 27.02.2010 jõustunud redaktsioonides § 400 lg 2 punktidele 1 ja 3 ning juriidilise isiku vastutuse osas vastavalt lg-le 2 ja hilisemas redaktsioonis lg-le 4. 5.3 Kuivõrd tegemist on konkurentsialase süüteoga, tuleb selle koosseisuliste tunnuste sisustamisel lähtuda eelkõige konkurentsiõiguse normidest. KarS § 400 subjektiks saavad olla vaid ettevõtjad. See tuleneb sõnaselgelt 2010.a jõustunud redaktsioonist, mis sätestab, et tegemist peab olema ettevõtjatevahelise kokkuleppega, otsuse tegemisega või kooskõlastatud tegevusega. Konkurentsiseaduse (edaspidi ka KonkS) § 2 lg 1 sätestab, et ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Antud juhul on süüdistuses subjektidena nimetatud erinevaid äriühinguid ning nende juhatuste liikmeid, kes on eelviidetud KonkS § 2 lg 1 tähenduses

1-12-12478 ettevõtjad. Sealjuures puuduvad igasugused viited, et tegemist võiks olla üksteisega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjatega, mis tulenevalt KonkS § 2 lg–st 3 võiks välistada nendevahelise konkurentsi. 5.3.1 Kõik süüdistuses kirjeldatud ettevõtjate vahelised väidetavad ebaseaduslikud kokkulepped on leidnud aset Linnavalitsuse korraldatud hankemenetluste raames. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb ka hankemenetlus lähtuda ettevõtjate koostöö osas konkurentsiõiguse sätetest, kuivõrd ka riigihangete raames koostööd tegevad pakkujad võivad moonutada konkurentsisituatsiooni riigihankemenetluses. (Riigikohtu kohtuotsus nr 3-1-1-12-11). Küsimustes, kas süüdistuses nimetatud ettevõtjad olid ka tegelikkuses konkurendid, kas nende tegevus kõnealustel riigihangetel osalemisel oli konkurentsi kahjustav ning milline oli sealjuures süüdistatava Solovjovi roll, võtab kohus seisukoha faktiliste asjaolude tuvastamise järgselt. Samas tuleb kohtu hinnangul nentida, et formaalselt vastab süüdistuses kirjeldatud ettevõtjate tegevus 2009 kehtinud KarS § 400 lg 1 tunnustele so ettevõtjate vahelised kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus, millega määrati kindlaks kolmandate isikute suhtes hinnatingimusi, piirati ja jagati kaubaturgu. Alates 27.02.2010 jõustunud KarS § 400 redaktsioonides vastab süüdistuses kirjeldatu § 400 lg 2 p 1 ja 3 kohasele tegevusele, so riigihankes osalemisel konkurentidevahelise kokkuleppe sõlmimine ja kooskõlastatud tegevus, kui sellega: määratakse kolmandate isikute suhtes kindlaks hind, jagatakse kaubaturgu, piiratakse kolmanda isiku pääsu kaubaturule. Järgnevalt käsitleb kohus erinevate süüdistuses kirjeldatud konkurentsisüütegudega seonduvaid faktilisi asjaolusid. 5.4 Kohtla-Järve Spordihoone siseujula meeste duširuumide remont (2009.a juuli). Süüdistuse kohaselt tõusetus 2009.a suvel vajadus remontida Kohtla-Järve Spordikeskuse ujula meeste duširuume, milliste tööde teostaja leidmiseks oli kooskõlas RiigiHS sätetega vaja küsida hinnapakkumisi vähemalt kolmelt ettevõttelt. Initsiatiiv taolise konkursi / hinnapakkumiste küsimise korraldamiseks tuli J. Solovjovilt. Enne konkursi ametlikku väljakuulutamist helistas J. Solovjov 06.07.2009.a Xxxile ja leppis kokku, et Xxxi juhitav OÜ Xxx võidab konkursi ja teostab nimetatud duširuumide remonttööd. Toimunud vestluse käigus andis J. Solovjov mõista, et eelistab tööde teostajana näha just Xxxit ning OÜ Xxx võib töötasuna arvestada summaga suurusjärgus 100 000.- krooni. Samas palus J. Solovjov Xxxil mõelda välja ja anda J. Solovjovile teada ülejäänud kaks ettevõtet, kellele tuleks saata pakkumiskutsed. Nimetatud ettevõtted pidid olema nõus konkursil osalemisega ja võidu loovutamisega OÜ-le Xxx. Xxx nõustus tehtud ettepanekuga ning võttis ühendust OÜ Xxx juhatuse liige XXX Xxxi ja OÜ Xxx juhatuse liige Xxxiga, kes andsid nõusoleku oma ettevõtetega konkursil ’kaasa mängida’. Samas lepiti kokku, et Xxx võtab teiste ettevõtete nimelt esitatavate hinnapakkumiste vormistamise enda peale. Vastavalt eelnimetatud kokkuleppele ja eesmärgiga varjata asjaolu, et tegelikult oli konkursivõitja ette ära otsustatud, andis J. Solovjov linnapeana oma alluvatele korralduse kuulutada 08.07.2009.a välja konkurss / hange Kohtla-Järve Spordihoone (asukohaga Järveküla tee 44, Kohtla-Järve linn) siseujula meeste duširuumi remonttööde teostaja leidmiseks. Samas andis J. Solovjov ka korralduse saata hinnapäringud (ettepanekud pakkumuse esitamiseks) kolmele Xxxiga eelnevalt kooskõlastatud ettevõttele (OÜ Xxx, OÜ Xxx ja OÜ Xxx). Pakkumiste esitamise tähtajaks oli määratud 13.07.2009.a. Pärast konkursi väljakuulutamist ning Xxxilt ja XXX Xxxilt nõusoleku saamist valmistas Xxx ajavahemikul 08.-13.07.2009.a OÜ Xxx kontoris ette ja vormistas nii OÜ Xxx kui ka OÜ Xxx ja OÜ Xxx hinnapakkumiste materjalid. Seejärel esitas ta kahe viimati nimetatud osaühingu nimelt tehtud pakkumused allkirjastamiseks vastavalt Xxxile ja XXXXxxile. Pakkumuste koostamisel olid need kujundatud selliselt, et soodsaim esitatav pakkumus tuleks OÜ-lt Xxx. Pärast

1-12-12478 pakkumuste allkirjastamist toimetati need Linnavalitsusse. 13.07.2009.a olid Kohtla-Järve Linnavalitsusele laekunud OÜ Xxx, OÜ Xxx ja OÜ Xxx hinnapakkumused. Linnavalitsuse 14.07.2009.a korraldusega nr 768 tunnistati hankekonkursi võitjaks OÜ Xxx pakkumus maksumusega 88430.- krooni (s.o 5652,98 eurot; summale lisandus käibemaks). 20.07. 2009.a sõlmiti Kohtla-Järve Spordikeskuse ja OÜ Xxx vahel töövõtuleping nr 006/09 Spordikeskuse ujula duširuumide remontimiseks. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükkidest nähtuvalt oli 2009.a Xxx OÜ juhatuse liikmeks Xxx Xxx, OÜ Xxx juhatuse liikmeks Xxx (3 kd, tl 83-86). Xxx Xxxi poolt kohtumenetluses antud ütlustest tulenevalt on OÜ Xxx juhatuse liikmeks just tema. (19.11.14 protokoll). Xxx tunnistab oma ütlustes, et osales kõnealuses hankes ning ta sai selles osalemise võimalusest teada jutuajamisest Solovjoviga. Neil oli juttu nii konkursist kui ka maksumusest, milleks oli umbes 100 000 krooni. Solovjov küsis temalt arvamust, kes võiksid olla teised konkursil osalejad ja kas ta ise oleks huvitatud osalemisest. Seejärel saabus kutse konkursil osalemiseks. Ta läks objekti hindama ning esitas enda firma nimelt pakkumuse. Samuti koostas ta Xxxi firma nimelt pakkumuse. Eelnevalt ta ütles Xxxile, et tuleb konkurss ja kas ta tahab osaleda. Xxx vastas, et osaleb, aga tal ei ole aega hinnapakkumist koostada ja et Xxx koostaks selle ise. Tunnistaja koostas mõlemad pakkumused, märkides oma firma pakkumuseks madalama summa ning viis teise Xxxile allkirjastamiseks. Xxx kirjutas alla ja ta viis mõlemad pakkumused Linnavalitsusse sekretärile. Mingit probleemi sellest, et ta viis korraga mõlemad ümbrikud, ei olnud. Enne hinnapakkumuse esitamist suhtles ta ka Xxx OÜ esindaja Xxxiga ning rääkis viimasele, et taoline konkurss on ning nimetas sealjuures ka summa, mida ta plaanib ise pakkuda. Ka Xxx OÜ nimelt trükkis ta hinnapakkumuse valmis ja viis Xxxile. See sisaldas tööde maksumust, mis oli tema enda pakkumusest kõrgem. Tunnistaja täpselt ei mäleta, aga võis olla, et ta ütles Xxxile ja Xxxile, et soovib kõnealust konkurssi võita. Solovjoviga ei olnud tal juttu sellest kuidas toimus hinnapakkumuste koostamine. Xxx kinnitab oma ütlustes (19.11.2014 protokoll), et on OÜ Xxx juhatuse liige. 2009. a KohtlaJärve spordihoones siseruumis meeste duši ruumide remondi hanke osas ütles tunnistaja, et ta ei osalenud sellel konkursil aga helistas Xxx Xxx ja palus koostada dokumendid ning määrata suurem hind, et tunnistaja ei võidaks seda konkurssi. St osales konkursil ainult dokumentide järgi. Kes dokumendid koostas, ta ei mäleta. Kui ta oli dokumendid allkirjastanud, andis need Xxxi kätte ja sellega oligi kõik. Linnaametnikega tal selle hankega seoses mingeid kontakte ei olnud. Dokumendid viis Linnavalitsusse ilmselt Xxx ise. Kaitsja taotlusel tunnistaja usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldatud kohtueelses menetluses antud ütlustes on Xxx andnud ütluseid, mis on eelöelduga vastuolus. Xxx ise põhjendas seda asjaoluga, et ta muutis kohtueelses menetluses oma ütlusi. Algul andis ta kahtlustatavana nö ennast õigustavaid ütluseid, kuid hiljem, kui ta oli kaitsjaga rääkinud ja tutvunud teiste tõenditega, siis sai aru, et ei ole mõtet nende ütluste juurde jääda. Uuel ülekuulamisel ta muutis oma positsiooni ning andis tõepärased ütlused, mis on samased sellega, mida kohtus rääkis. Arvestades siinkohal asjaolusid, et Xxx poolt kohtus antud ütlused haakuvad teiste asjas kogutud tõenditega, millele on käesolevas punktis viidatud, siis puudub kohtul alus kahelda kohtus antud ütluste tõepärasuses. Xxx selgitus algselt ebaõigete ütluste andmise ning ütluste muutmise osas on eluliselt usutav ning veenev. Samas ei saa kohus jätta tähelepanuta, et Xxx on ise olnud samas kriminaalasjas kahtlustatav ning tema suhtes on menetlus lõpetatud otstarbekuse kaalutlusel. Eelnevast lähtuvalt ei ole teda hoiatatud valeütluste andmisega kaasnevast kriminaalvastutusest vastavalt KarS §-le 320 ning seega ei saa kohus sündmuste käigu tuvastamisel tugineda üksnes Xxxi ütlustele.

1-12-12478 Xxx Xxx rääkis kõnealuste sündmuste kohta (02.12.2014 protokoll), et ta on Xxx OÜ omanik. Tegemist on Ida-Virumaal ehitustöid teostava ettevõttega, mis tegutses kuni 2011.a. Tunneb nii Xxxit kui Xxxit. Viimane tegi talle ettepaneku esitada Xxx OÜ poolt hinnapakkumine kõne all olevas konkursil. Pakkumuse projekti koostas Xxx ise ning kirjutas sinna ka pakkumuse summa. Tunnistaja allkirjastas pakkumuse. Selleks ajaks oli ta juba lõpetanud ettevõtte tegevuse ja tal polnud enam inimesi palgal ning seega puudus soov reaalselt konkursil osalemiseks. Samas kohtueelses menetluses on Xxx öelnud, et tal siiski oli huvi konkursi võitmiseks. 23.11.2009 teostati OÜ Xxx ruumides läbiotsimist (kd 2, tl 121-138), mille raames võeti muu hulgas ära ka neis asunud arvuti, mille vaatluse (kd 2, tl 184-201) lisast nr 7 nähtub, et arvutis on olnud fail, mis sisaldab Xxx OÜ nimelt vormistatud hinnapakkumust siseujula meeste duširuumide remondiks (maksumus kokku 112 560 krooni). Faili atribuudid näitavad faili loomise ja viimase salvestamise ajaks 9.07.2009. Lisas nr 8 on väljatrükk failist, mis sisaldab samade tööde osas hinnapakkumust OÜ Xxx nimelt (summas 106 116 krooni). Ka selle faili loomise ja muutmise ajaks näitavad faili atribuudid 9.07.2009. Linnavalitsuses Xxx kabinetis toimunud läbiotsimisel (kd 2, tl 15-16) leitud dokumentide hulgas on ujula meeste duširuumi remondi hanget puudutavad dokumendid, mille vaatlusest (1 kd, tl 1743) nähtub, et Xxx kabinetist leiti OÜ Xxx pakkumus (esitatud 13.07.2009 kell 08.00), OÜ Xxx pakkumus (esitatud 13.07.2009 kell 08.03) ja OÜ Xxx pakkumus (esitatud 13.07.2009 kell 08.01). Tähelepanuväärne on siinjuures asjaolu, et Xxx OÜ ja Xxx OÜ pakkumused vastavad nii vormilt kui sisult (so tööde maksumuse osas) failidele, mis olid leitud OÜ Xxx arvutist. Nimetatu kinnitab nii Xxxi kui ka Xxxi ja Xxxi ütluseid, et kõigi kolme ettevõtte hinnapakkumused valmistas ette Xxx, seda ka pakkumuste summade osas. Ning ta tegi seda viisil, et tema enda ettevõtte OÜ Xxx pakkumine oleks kõige madalam, see nähtub Xxx kabinetist leitud pakkumustest. ET Xxx kabinetist leitud pakkumused on need samad, mida Xxx koostas, tõdes Xxx ka ülekuulamisel, kui talle neid dokumente näidati. Tõika, et tegelikkuses vormistas Xxx kõik kolm pakkumust, Xxxil ja Xxxil oli üksnes allkirjastamise roll ja pakkumused toimetas Linnavalitsusse Xxx ise, kinnitab ka see, et kõik kolm pakkumust on Linnavalisusse laekunud mõne minutiliste vahedega. Ei ole kuigi tõenäoline, et kõik kolm ettevõtjat sattusid oma pakkumusi Linnavalitsusse toimetama ühel ja samal ajal. Jälitusprotokollist (8 kd, tl 77-82A) nähtuvalt helistas Solovjov 06.07.2009 Xxxile ja ütles sissejuhatuseks, et on üks 100 000-ne jutt, oleks vaja nõu pidada. Ta selgitab, et jutt on spordikeskuse duširuumidest, kus kõik lekib. Solovjov küsib, kas Xxx võtab selle töö ette ning saades jaatava vastuse märgib, et no ma sulle lubada ei saa Xxx sa ju tead et ma sind nii öelda näen ja hoian esmajärjekorras kuid sa saa minust aru ka... ja hetk hiljem lisab siis tähendab ma praegu Leenale ütlen et ta väikene konkurss ikkagi meil läbi viia on vaja kellele esitada e e dokumendid sa mõtle et me teeksime järelepärimise nagu hinnapakkumisele. 08.07.2009 kõnes Xxx teavitab Solovjovi kõnealuse konkurssi korraldamise arengutest ning Solovjov omakorda ütleb, et ta rääkis Xxxiga ja Xxx on valmis. Kõne kontekstist lähtuvalt on ta valmis nii tööde koheseks teostamiseks kui ka selleks, et tasumine nende eest toimub alles järgmise aasta eelarvest. Eelkõige jälitusprotokollist ja Xxxi ütlustest järeldub, et kõnealuse konkursi korraldamise initsiatiiv ja otsustus tuli Solovjovilt. Kõnest Xxxiga on aru saada, et ta andis Xxxile korralduse konkursi läbiviimiseks alles siis, kui oli eelnevalt saanud Xxxilt nõusoleku tööde teostamiseks tema poolt etteantud tingimustel. Sh oli Xxxile öeldud, et tegemist on 100 000 kroonise hankega, millega anti Xxxile ühtlasi teada suurusjärk, mille raamesse peaks hinnapakkumine jääma. Arvestades taoliste konkursside läbiviimisel ja osalemisel väljakujunenud praktikat (vt ka

1-12-12478 järgmised episoodid) jäi Xxxi, kui sisuliselt Solovjovi soosiku, rolliks otsida teised kaks ettevõtet, kellele Linnavalitsus saadaks samuti kutsed konkursil osalemiseks ning kes siis omakorda Xxxiga lepiks kokku oma pakkumuste suuruse või kelle nimelt Xxx ise pakkumised koostaks ja annaks neile vaid allkirjastamiseks. Siinkohal ei saa käsitleda Xxxi poolt teiste ettevõtjate nimelt pakkumuste koostamist lubatud koostööna KonkS tähenduses. Sisuliselt oli nende ettevõtete näol tegemist siiski konkurentidega, mitte aga ettevõtete vahelise lubatud koostööga nt ühispakkumuse esitamiseks või alltöövõtu kokkuleppimiseks vms. Kõik kolm ettevõtjat said aru, et tegemist on nö sihitud konkursikutsetega, mille saajate ring on piiratud, ning nende arusaama kohaselt pidi konkursi võitma Xxxi juhitud ettevõte ja selleks pidid Xxx ja Xxx kirjutama enda ettevõtete nimelt alla pakkumustele, mille suurus ületas Xxx OÜ pakkumust. Oleks äärmiselt naiivne arvata, et Xxxil ja Xxxil võis olla arusaam, et nad ka tegelikkuses konkureerivad, kui nende ettevõtete nimelt koostas pakkumused ja määras kindlaks pakkumuse suuruse Xxx, kes neile teadaolevalt samuti konkursil osales. Sellises olukorras ei saanud ükski mõistlik ettevõtja eeldada, et Xxx võiks teha nende nimelt pakkumuse, mis oleks tema enda omast madalam ja osutuks seega tõenäoliselt võitjaks. Kõik kolm, st Xxx, Xxx ja Xxx, said väga hästi aru, et vastavalt Solovjovi poolt Xxxile tehtud pakkumisele, peaks konkursi võitma Xxxi juhitud Xxx OÜ. Xxx ja Xxx allkirjastasid teadlikult hinnapakkumused, mis olid Xxx OÜ pakkumusest kõrgemad ja kõnealuse konkursi raames ilmselgelt ebaedukad. Taolisel viisil konkursil osaledes said kõik kolm ettevõtjat aru ka sellest, et nende kokkuleppe tulemusel välistatakse teiste ettevõtete kandideerimine, kes reaalselt oleksid tööde teostamisest huvitatud ja kes pakuks ka OÜ-le Xxx tegelikku konkurentsi. 5.5 Kohtla-Järve sotsiaalmaja tubade remont (2009.a september) Süüdistuse kohaselt tõusetus 2009.a septembris vajadus remontida Kohtla-Järve linna Järve linnaosas asuva sotsiaalmaja tube ja tualettruume, milliste tööde teostaja leidmiseks oli kooskõlas RiigiHS sätetega vaja küsida hinnapakkumisi vähemalt kolmelt ettevõttelt. Enne konkursi ametlikku väljakuulutamist leidis septembri keskel Kohtla-Järve linnas (täpne kuupäev ja koht tuvastamata) aset vestlus J. Solovjovi ja Xxxi vahel. Kohtumise käigus lepiti kokku, et Xxxi juhitav OÜ Xxx võidab konkursi ja teostab nimetatud remonttööd. Ühtlasi palus J. Solovjov Xxxil mõelda välja ja anda J. Solovjovile teada ülejäänud kaks ettevõtet, kellele tuleks teha hinnapäring / saata pakkumiskutsed. Nimetatud ettevõtted pidid olema nõus konkursil osalemisega ja võidu loovutamisega OÜ-le Xxx. Xxx nõustus tehtud ettepanekuga ning võttis ühendust OÜ Xxx juhatuse liikme Xxxi ja OÜ Xxx juhatuse liikme Xxxiga, kes andsid nõusoleku oma ettevõtetega konkursil ’kaasa mängida’. Samas lepiti kokku, et Xxx võtab teiste ettevõtete nimelt esitatavate hinnapakkumiste vormistamise enda peale. Vastavalt eelnimetatud kokkuleppele ja eesmärgiga varjata asjaolu, et tegelikult oli konkursivõitja ette ära otsustatud, andis J. Solovjov linnapeana oma alluvatele korralduse kuulutada 21.09.2009.a välja konkurss / hange Kohtla-Järve sotsiaalmaja (asukohaga Järveküla tee 17, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn) tubade remondi teostaja leidmiseks. Samas andis J. Solovjov ka korralduse saata hinnapäringud (ettepanekud pakkumuse esitamiseks) kolmele Xxxiga eelnevalt kooskõlastatud ettevõttele (OÜ Xxx, OÜ Xxx ja OÜ Xxx). Pakkumiste esitamise tähtajaks oli määratud 28.09.2009.a. Pärast konkursi väljakuulutamist ning Xxxilt ja Xxxilt nõusoleku saamist valmistas Xxx ajavahemikul 21.-25.09.2009.a OÜ Xxx kontoris ette ja vormistas nii OÜ Xxx kui ka OÜ Xxx ja OÜ Xxx hinnapakkumiste materjalid. Seejärel esitas ta kahe viimati nimetatud osaühingu nimelt tehtud pakkumused allkirjastamiseks vastavalt Xxxile (24.09.2009.a) ja OÜ Xxx juhatuse liige Xxxile (25.09.2009.a). Xxx kirjutas OÜ Xxx hinnapakkumusele faktiliselt alla seetõttu, et nimetatud kuupäeval viibis Xxx kontorist eemal ning ta palus hinnapakkumise fiktiivsusest ning toimuva tegelikest asjaoludest mitteteadlikul Xxxil pakkumus allkirjastada. Pakkumuste koostamisel olid need kujundatud selliselt, et soodsaim esitatav pakkumus tuleks OÜ-lt Xxx.

1-12-12478 Pärast pakkumuste allkirjastamist toimetas Xxx need Linnavalitsusse. 28.09.2009.a. olid Kohtla-Järve Linnavalitsusele laekunud OÜ Xxx, OÜ Xxx ja OÜ Xxx hinnapakkumused. Linnavalitsuse 06.09.2009.a. korraldusega nr 1016 tunnistati hankekonkursi võitjaks OÜ Xxx pakkumus maksumusega 153 140.- krooni (so 9787,43 eurot; summale lisandus käibemaks). 09.10.2009.a sõlmiti Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse ja OÜ Xxx vahel töövõtuleping nr 008/09 remonttööde teostamiseks. Punktis 5.4 kohus tuvastas, et OÜ Xxx juhatuse liikmeks oli Xxx ning OÜ Xxx juhatuse liikmeks xxx Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk (3 kd, tl 92-93) tõendab, et süüdistuses kirjeldatud sündmuste ajal olid Xxx OÜ juhatuse liikmeteks Xxx, Xxx ja Xxx. Samad isikud on ka osanikud. Kõnealuse episoodi osas on Xxx andnud ütluseid, et ta võitis selle konkursi. Ta ei mäleta täpselt kuidas ta konkursist teada sai, aga kui ta vastava info sai, helistas Xxxile ning tegi talle ettepaneku osaleda konkursil ning sealjuures leppisid kokku, et Xxx koostab ise Xxx OÜ nimelt hinnapakkumise. Kuna Xxxit polnud parasjagu kohal, allkirjastas selle teine juhatuse liige Xxx. Xxx tegi pakkumise ka enda firma nimelt ning selle pakkumuse summa oli väiksem võrreldes Xxx OÜ pakkumusse märgituga. Täpselt samal viisil tegi ta ettepaneku ka Xxx OÜ juhatuse liikmele Xxxile ning palus kaasa mängida. Kes Xxx OÜ nimelt dokumendid vormistas, ta täpselt ei mäleta, kuid võimalik, et ta ise koostas. Et kaasata just Xxx OÜ ja Xxx OÜ, oli Xxxi enda otsus. Ta pidas võimalikuks neid ettevõtteid kaasata hiljem alltöövõtjatena, kuid lõpuks ikkagi ei kaasanud. Solovjoviga tal selle konkursi osas mingit jutuajamist ei olnud. Ka kõnealuse episoodi osas kinnitavad Xxxi ütlused Xxxi poolt kirjeldatud sündmuste üldist käiku, öeldes, et tema kokkupuude selle konkursiga seisnes selles, et Xxx helistas talle, palus kokkusaamist ning andis üle hinnapakkumise, mis oli Xxxi firma nimelt vormistatud ning ta pani sellele allkirja. Tunnistajal endal ei olnud huvi seda konkurssi võita ning ta pani allkirja, et Xxx saaks osaleda konkursil ja ilmselt tema neid töid ka teostas. Sellest hankest kuulis ta esmakordselt Xxxilt. Pakkumust ta ise Linnavalitsusse ei viinud, seda tegi vist Xxxixxx Xxx OÜ esindaja Xxx andis kohtumenetluses ütluseid, et kõnealuse konkursi pakkumuskutset ta ise ei näinud. Ta kirjutas üksnes alla hinnapakkumisele, mille tõi Xxx ja ta andis selle Xxxi kätte tagasi. Viimane tuli tegelikkuses kontorisse otsima teist juhatuse liiget Xxxit, kuid teda ei olnud kohal ning seetõttu allkirjastas tunnistaja ise pakkumuse. Enne helistas ta Xxxile ja küsis üle. Ta oletas, et tegemist on ühiselt konkursil osalemisega, aga täpsemalt ta ei tea sellest konkursist. Xxx OÜ teine juhatuse liige Xxx andis kohtus ütluseid, et Xxx palus tal osaleda sotsiaalmaja konkursil. Tunnistaja ütles, et tal ei ole praegu aega ja kui Xxx teeb ise nende firma nimel hinnapakkumise, siis ta on nõus. Xxx koostas ise pakkumuse ja kirjutas sinna ka pakutava hinna, tunnistaja ainult mängis kaasa ning tema jaoks oli arusaadav, et Xxx OÜ nimelt esitatakse pakkumine, mis on suurem Xxxi enda pakkumisest. Sel hetkel kui Xxx tuli kontorisse allkirja võtma, ei olnud tunnistajat ennast kohal ning allkirja andis teine juhatuse liige Xxx. Mis sellest konkursist edasi sai, ta ei tea. Kõikide eelnimetatud tunnistajate ütluseid selle kohta, et Xxx OÜ ja Xxx OÜ nimelt Linnavalitsusele esitatud pakkumused olid koostatud Xxxi poolt, kinnitab ka 23.11.2009 OÜ Xxx ruumide läbiotsimisel (kd 2, tl 121-138) leitud arvutis asuvad failid. Arvuti vaatluse (kd 2, tl 184201) lisast nr 1 ja 2 nähtub, et kõnealuses arvutis on OÜ Xxx nimelt vormistatud pakkumuse ümbriku pealdis ning pakkumus summas 225000 krooni. Lisast nr 5 nähtuvalt on arvutis ka OÜ Xxx nimelt koostatud pakkumuse (summas 202 884 krooni) fail. Lisas nr 3 kajastub Xxx OÜ enda nimelt esitatud pakkumus summas 183 768 krooni.

Linnavalitsuse vastuskirjast ja selle lisadest (3 kd, tl 1-12, 13-34) nähtuvalt esitas Linnavalitsus sotsiaalmaja tubade remondi pakkumuskutse 21.09.2009 äriühingutele Xxx, Xxx ja Xxx. 28.09.2009 kuulutati konkursi võitjaks OÜ Xxx. Kusjuures kõigi eelnimetatud ettevõtete poolt esitatud pakkumuste summad on samad, mis kajastusid OÜ Xxx arvutist leitud failides. See kinnitab veelkord tunnistajate ütluseid, et pakkumuste koostajaks oli Xxx OÜ esindaja Xxxixxx Kaudselt kinnitab vastavat tõika ka ekspertarvamus (3 kd, tl 25-27), millest nähtub, et kõigi kolme hinnapakkumuse printimisel on tõenäoliselt kasutatud sama tüüpi paberit, toonervärvi ja printerit. Eelnevat kokkuvõttes järeldub, et Xxx oli isikuks, kelle otsustuse alusel tehti valik ülejäänud kahe konkurxxx kaasatava ettevõtte osas, mis omakorda tähendab, et Xxx pidi olema konkursist teadlik enne kui see ametlikult välja kuulutati ning sealjuures andma Linnavalitsusele tagasisidet millistele ettevõtetele pakkumuskutsed saata. Vastasel juhul oleks ebatõenäoline, et pakkumuskutsed oleks esitatud just nendele kahele ettevõtjale, kelle poole ka Xxx ettepanekuga pöördus. Seega keegi Linnavalitsuse ametnikest pidi olema Xxxit informeerinud planeeritavast konkursist ning andis Xxxile korralduse otsida teised ettevõtjad, kellele kutsed saata või siis aktsepteeris olukorda, kus konkursil osalejate ring dikteeritakse neile ettevõtja poolt. Xxx leidis kaks ettevõtjat, kes olid nõus „kaasa mängima“ ning koostas ise nende ettevõtete nimelt pakkumused, mille hind oli tema enda omast kõrgem, võttis ettevõtete esindajatelt allkirjad ja edastas pakkumused ise Linnavalitsusele. Seega skeem oli analoogne eelmise episoodiga. Ka antud juhul ei saa käsitleda Xxxi poolt teiste ettevõtjate nimelt pakkumuste koostamist lubatud koostööna KonkS tähenduses. Sisuliselt oli nende ettevõtete näol tegemist siiski konkurentidega, mitte aga ettevõtete vahelise lubatud koostööga nt ühispakkumuse esitamiseks või alltöövõtu kokkuleppimiseks vms. Kõik kolm ettevõtjat said aru, et tegemist on nö sihitud konkursikutsetega, mille saajate ring on piiratud, ning nende arusaama kohaselt pidi konkursi võitma Xxxi juhitud ettevõte ja selleks pidid Xxx, Xxx ja Xxx kirjutama enda ettevõtete nimelt alla pakkumustele, mille suurus ületas Xxx OÜ pakkumust. Kummalgi ettevõttel ei olnud arusaama, et nad ka tegelikkuses konkureerivad, kui nende ettevõtete nimelt koostas ja määras kindlaks pakkumuse suuruse Xxx, kes neile teadaolevalt samuti konkursil osales. Sellises olukorras ei saanud ükski mõistlik ettevõtja eeldada, et Xxx võiks teha nende nimelt pakkumuse, mis oleks tema enda omast madalam ja osutuks seega tõenäoliselt võitjaks. Kõik, st Xxx, Xxx ja Xxx, said väga hästi aru, et vastavalt Xxxile tehtud pakkumisele, peaks konkursi võitma Xxxi juhitud Xxx OÜ. Xxx ja Xxx (vahendlikult kasutades ära Xxxi teadmatust tegelikest asjaoludest) allkirjastasid teadlikult hinnapakkumused, mis olid Xxx OÜ pakkumusest kõrgemad ja kõnealuse konkursi raames ilmselgelt ebaedukat. Taolisel viisil konkursil osaledes said kõik kolm ettevõtjat aru ka sellest, et nende kokkuleppe tulemusel välistatakse teiste ettevõtete kandideerimine, kes reaalselt oleksid tööde teostamisest huvitatud ja kes pakuks ka OÜ-le Xxx tegelikku konkurentsi.

1-12-12478 Solovjov planeeritavate tööde mahtu ja konkursi korraldamist linna ehitusnõunik Xxxi ja OÜ Xxx juhatuse liikme Xxxiga. Samuti leppisid J. Solovjov ja Xxx enne konkursi ametlikku väljakuulutamist (täpne koht ja aeg tuvastamata) faktiliselt kokku selles, et tööde teostaja leidmiseks korraldatava formaalse konkursi võidab OÜ Xxx. Xxxi ülesandeks jäi leida ülejäänud kaks ettevõtet, kellele tuleks saata pakkumiskutsed. Nimetatud ettevõtted pidid olema nõus konkursil osalemisega ja võidu loovutamisega OÜ-le Xxx. Samas lubas J. Solovjov Xxxi vahendusel Xxxil trepi ja katuse remonttöödega alustada juba enne konkursi tulemuste selgumist. Vastavalt eelnimetatud kokkuleppele ja eesmärgiga varjata asjaolu, et tegelikult oli konkursivõitja ette ära otsustatud, andis J. Solovjov linnapeana oma alluvatele korralduse kuulutada 26.10.2009.a välja konkurss / hange Kunstide Kooli sissepääsu trepi ja katuse osalise remondi teostaja leidmiseks. Samas andis J. Solovjov ka korralduse saata hinnapäringud (ettepanekud pakkumuse esitamiseks) kolmele Xxxiga eelnevalt kooskõlastatud ettevõttele (OÜ Xxx, OÜ Xxx ja OÜ Xxx). Pakkumiste esitamise tähtajaks oli määratud 02.11.2009.a. Faktiliselt sai pakkumiskutsed enda kätte Xxx, kes võttis ajavahemikul 26.-29.10.2009.a telefoni teel ühendust ülejäänud kahe ettevõtte esindajatega (OÜ Xxx juhatuse liige Xxx ja OÜ Xxx juhatuse liige Xxx). Mõlemad nimetatud ärimehed nõustusid oma ettevõtetega konkursil ’kaasa mängima’. Samas lepiti kokku, et Xxx võtab teiste ettevõtete nimelt esitatavate hinnapakkumiste vormistamise enda peale. Pärast Xxxilt ja Xxxilt nõusoleku saamist vormistas Xxx ajavahemikul 26.-30.10. 2009.a OÜ Xxx kontoris ette ja vormistas nii OÜ Xxx kui ka OÜ Xxx ja OÜ Xxx hinnapakkumiste materjalid. Seejärel esitas ta kahe viimati nimetatud osaühingu nimelt tehtud pakkumused 30.10.2009.a allkirjastamiseks vastavalt Xxxile ja Xxxile. Pakkumuste koostamisel olid need kujundatud selliselt, et soodsaim esitatav pakkumus tuleks OÜ-lt Xxx. Pärast pakkumuste allkirjastamist toimetas Xxx need Linnavalitsusse. 02.11.2009.a. olid Kohtla-Järve Linnavalitsusele laekunud OÜ Xxx, OÜ Xxx ja OÜ Xxx hinnapakkumused. Linnavalitsuse 03.11.2009.a korraldusega nr 1096 tunnistati hankekonkursi võitjaks OÜ Xxx pakkumus maksumusega 219 014.- krooni (s.o 13997,55 eurot; summale lisandus käibemaks). 11.11.2009.a sõlmiti Kohtla-Järve Kunstide Kooli ja OÜ Xxx vahel töövõtuleping nr 13/09 Kunstide Kooli sissepääsu trepi ja katuse osaliseks remontimiseks. Seejuures oli OÜ Xxx lepingu sisuks olnud remonttöid teostanud faktiliselt juba alates 2009.a oktoobri keskpaigast (s.o enne ametlike hanketulemuste selgumist ja lepingu sõlmimist). Punktis 5.4 tuvastas kohus, et OÜ Xxx juhatuse liikmeks oli Xxxixxx Äriregistri teabesüsteemi väljatrükid (3 kd, tl 96-99) tõendavad, et süüdistuses kirjeldatud sündmuste ajal oli Xxx OÜ juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks Xxx ning Xxx juhatuse liikmeks ja üheks osanikuks oli Xxx. Xxx andis kõnealuse sündmuse kohta ütluseid (02.12.2014 protokoll), et ta on Xxx OÜ juhatuse liige. Ta teostas Linnavalitsuse palvel Kunstide kooli trepi avariiremonti st kattis seda graniitkillustikuga. Konkursi alusel teostas ka käsipuude paigaldust ja katuse remonti. Avarii tööde osas suhtles ta J.Solovjoviga ning hanke osas kellegi naisterahvaga, võis olla Xxx. Ei mäleta kas ta Solovjoviga suhtles või mitte. Konkursil osales peale tema veel OÜ Xxx ja OÜ Xxx. Nad olid saanud kutse konkursil osalemiseks nii nagu temagi. Xxx alustas käsipuude ja katuse remondiga ilma lepinguta, kuna oli oktoobri lõpp, katus lasi läbi. OÜ Xxx ja OÜ Xxx nimel koostas ja esitas ta ise pakkumused ja ka ümbriku pealdised. Nende äriühingute esindajad Xxx ja Xxx üksnes allkirjastasid need. Xxxi ütluste kohaselt kuulis ta konkursist Xxxi käest ning Xxx palus tal pakkumuse allkirjastada. Xxx ise koostas pakkumuse OÜ Xxx nimelt ning kokkusaamisel tunnistaja allkirjastas selle. Süüdistatav Xxx (11.02.2015 protokoll)märkis, et ta ei suuda kõiki kõnealuse konkursi detaile meenutada. Tegemist oli tema jaoks väikse konkursiga ning temal olid alati suuremad objektid.

1-12-12478 Süüdistatav sõnas, et oskan öelda nii, et kõiki pisiasju ei mäleta. Ja mis moel osutus minu allkiri sellele hinnapakkumisel, ei oska meenutada. Eeluurimisel ütlesin sama. Võin oletada, et meie kui ehitajad, suhtleme hinnapakkumiste osas. Milles see väljendub? Kui peab toimuma eriti suur konkurss, siis esitab keegi hinnapakkumise alltöövõtu tööde tegemiseks. Või hoopis peatöövõtja pakub alltöövõtjale, et hind on selline ja kui sa oled selle hinnaga nõus, siis arvestan selle hinnaga põhitööde tegemisel ja alltöövõtja töötab selle hinna eest. Seetõttu hinnapakkumiste osas suhtleme omavahel. Ma võin exxx tuua palju näiteid selle kohta, et peatöövõtjale tehakse alltöövõtja poolt hinnapakkumised, millega ta edasi tuleb konkurxxx teiste ettevõttete hinnapakkumisi arvestades. Peatöövõtja toob juba allkirjastatud hinnapakkumised või ta tuleb allkirjastama. Seetõttu ma ei välista, et Xxxiga oli nii, kuid täpselt ei mäleta, et ta tuli selle hinnapakkumisega ja ma allkirjastasin selle. Linnavalitsuse poolt esitatud dokumentidest nähtuvalt tunnistati 03.11.2009 korraldusega edukaks pakkumuseks Xxx OÜ pakkumine ning 11.11.2009 sõlmiti töövõtuleping. Konkursi raames laekus Xxx OÜ-lt pakkumus summas 262 816,80 krooni, Xxx OÜ-lt summas 302 032,80 krooni ja OÜ-lt Xxx summas 283 171 krooni. (3 kd, tl 28-34; 1kd, tl 24-29) Xxx OÜ kontoris toimunud läbiotsimisel (3kd, tl 66-73, 74-77) leiti muude dokumentide hulgast kõnealuse konkursi raames Linnavalitsuse poolt OÜ-le Xxx adresseeritud pakkumuse kutse originaal. Ettevõte, kes on reaalselt panustanud ressursse konkursil osalemiseks, säilitab üldjuhul mõneks ajaks ka vastava dokumentatsiooni. Asjaolu, et teise ettevõtja originaaldokumentatsioon asus Xxx OÜ kontoris, kinnitab Xxxi ütluseid selles, et ta koostas pakkumused ka nende kahe ettevõtte nimelt, kes lisaks temale said kutsed kõnealusel konkursil osalemiseks. See fakt kinnitab omakorda, et kumbki nendest ettevõtetest ei osalenud konkursil eesmärgiga võita, kuivõrd vastasel juhul oleks välistatud, et lastakse pakkumus vormistada konkurendi esindajal. Taolist asjade käiku kinnitab ka Xxxixxx Kuigi Xxx on öelnud, et ta ei mäleta konkursiga seonduvat, tuleb siiski märkida, et tal ei saanud jääda kuidagi tähelepanuta, et ta osaleb fiktiivselt konkursil. Ei ole eluliselt usutav, et kui tema poole pöördus teise ettevõtte esindaja (mitte alluv), olles varasemalt valmistanud ette mitmesaja tuhande kroonise pakkumuse OÜ Xxx ja Xxxi nimelt ning paludes see Xxxil allkirjastada, ei pööranud Xxx tähelepanu dokumendi sisule ega saanud aastaid ehitusvaldkonnas tegutsenud isikuna aru millega tegemist oxxx Juba dokumendile esmast pilku heites on arusaadav, et tegemist on ehitustööde teostamise pakkumusega. Mõistes, et tegemist on pakkumusega ja selle on tema nimelt koostanud teise ettevõtte (konkurendi) esindaja, ei saanud Xxxil kuidagi tekkida muljet, et tema äriühing plaanib ka reaalselt vastaval konkursil osaleda. Selline arusaam saanuks tekkida vaid juhul, kui vastava dokumentatsiooni oleks valmistanud ette keegi Xxxi alluvatest ja palunud tal see allkirjastada. Sel juhul oleks mõistetav, et ettevõtte juht ei süvene iga väiksema konkursi üksikasjadesse ning usaldab vastavad ülesanded alluvatele. Kolme ettevõtja vahelist kokkulepet ning asjaolu, et tulevase konkursi võitja oli Solovjovi poolt ette ära otsustatud, kinnitavad ka asjaosaliste telefonivestlused (8 kd, tl 62-72a). Nimelt, 22.10.2009 helistas Solovjov Xxxile ja selgitas, et Kunstide Koolis oleks vaja remontida ka katust ja paigaldada trepi käsipuud. Alles seejärel, 26.10.2009, annab Solovjov Linnavalitsuse ehitusnõunikule korraldusi ja juhiseid teha konkurss Kunstide Kooli katuse ja trepi remondiks. Pärast kõnet Solovjoviga helistab ehitusnõunik Xxxile ja selgitab, et käsipuid pole vaja, küll aga vaja trepp puistada üle ja katuse remont tuleb ka. Eriti tähelepanuväärne on asjaolu, et Toots selgitab Xxxile, et konkurss tuleb ka, aga töödega võib juba alustada. Tootsilt kuuldule kinnituse saamiseks helistas Xxx mõnikümmend minutit hiljem Solovjovile. 29.10.2009 helistas Xxx nii Xxxile kui ka Xxxile ja ütles mõlemale, et tal vaja üks katus alla kirjutada ning leppis kokku kokkusaamise ajad. 02.11.2009 helistas Xxx ehitusnõunikule ja küsis kuidas katusega on ja saab

1-12-12478 vastuseks, et töö on nende. Sealjuures on jutt, et Xxx võib töödega ka kohe alustada, aga leping tuleb hiljem. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et nii Xxx, Xxx kui ka Xxx olid teadlikult tekitanud olukorra, kus konkursi tulemus oli ette ära otsustatud – st kõik kolm konkursil osalenud isikut teadsid, et nende nimelt vormistab pakkumuse üks ja sama isik, kes on seega teadlik kõikide pakkumuste suurustest. Xxxil ja Xxxil puudus selles olukorras igasugune alus eeldada, et Xxx võiks soovida, et nende ettevõtted võidaks ning märgiks selleks enda pakkumuse hinna nende omadest kõrgemaks. Samuti pidi nad mõistma, et oma tegevusega takistavad nad teiste ettevõtete, kes sooviks kõnealuseid töid teostada ja ausalt konkureerida, konkursil osalemist. Asjaolu, et võitja oli ette ära otsustatud, kinnitavad ka Xxxi ütlused, et ta alustas tööde teostamist enne lepingu sõlmimist. Ei ole usutav, et ükski mõistlik ettevõtja alustaks ca 200 000 krooni maksvate tööde teostamist, kui ta pole veendunud, et ta selle tellimuse üldse saab. Tegemist oleks äärmiselt ebamõistliku riski võtmisega. 5.7 Hooldustööde teostamine (2009.a august). Süüdistuse kohaselt oli Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja AS XXX vahel 31.08.2006.a. sõlmitud töövõtuleping nr 2-8.3/180 linna (Järve linnaosa ja Ahtme linnaosa) teede-tänavate ja parkidehaljasalade remondi-, hooldus- ning korrashoiutööde teostamiseks. Antud leping kehtis kuni 31.08.2009.a. Pärast eelnimetatud lepingu kehtivusaja lõppu oli antud töödega jätkamiseks vaja sõlmida järgmiseks neljaks aastaks uus töövõtuleping. Sel põhjusel oli 2009.a. korraldatud riigihange ‘Hooldus-, korrashoiutööd ja teenused’, mille võitjaks osutus Kohtla-Järve Linnavalitsuse 15.09.2009.a. korralduse nr 950 kohaselt taas AS XXX. Tehnilistel põhjustel hange venis, mistõttu ametlikud tulemused hankevõitja osas kinnitati alles septembris. Seetõttu osutus uue töövõtulepingu sõlmimine võimalikuks alles 2009.a. septembri keskpaigas ning see leping hakkas kehtima alates 2009.a. oktoobrist. Eeltoodust tulenevalt tõusetus Kohtla-Järve Linnavalitsuses 2009.a. augustis vajadus leida Ahtme ning Järve linnaosade teede-tänavate ja parkide-haljasalade hooldustööde, aga samuti Raudi kalmistu hooldustööde teostaja ajavahemikuks 01.-30.09.2009.a. (s.o ajaperioodiks, mis jäi vana lepingu lõppemise ja uue lepingu kehtima hakkamise vahele). Töövõtja leidmiseks oli kooskõlas RiigiHS sätetega vaja küsida hinnapakkumisi vähemalt kolmelt ettevõttelt. Korraldati (hanke)konkurss, mis viidi läbi väljakuulutamata läbirääkimiste teel. Enne konkursi ametlikku väljakuulutamist leppis J. Solovjov XXX Xxxga ajavahemikul 25.-26.08. 2009.a J. Solovjovi töökabinetis toimunud kohtumistel kokku selles, et XXX Xxx juhitav AS XXX võidab konkursi ja jätkab hooldustööde teostamist ka 2009.a septembris. Ühtlasi palus J. Solovjov XXX Xxxl nimetada ülejäänud kaks ettevõtet, kellele tuleks saata pakkumiskutsed. Nimetatud ettevõtted pidid olema nõus konkursil osalemisega ja võidu loovutamisega AS-ile XXX. Arvestuslik tööde maksumus (parim pakkumine) pidi seejuures jääma suurusjärku 300 000.- krooni (ilma käibemaksuta). Vastavalt eelnimetatud kokkuleppele ja eesmärgiga varjata asjaolu, et tegelikult oli hankekonkursi võitja ette ära otsustatud, andis J. Solovjov linnapeana 25.08.2009.a peaspetsialist T. Xxxle ülesande kuulutada 26.08.2009.a välja konkurss septembrikuu hooldustööde teostaja leidmiseks. Samas andis J. Solovjov 26.08. 2009.a oma alluvatele korralduse saata ettepanekud pakkumuse esitamiseks kolmele XXX Xxxga eelnevalt kooskõlastatud ettevõttele (AS XXX, OÜ Xxx ning OÜ Xxx). Pakkumiste esitamise tähtajaks oli määratud 31.08.2009.a. 26.08.2009.a, viibides J. Solovjovi töökabinetis Kohtla-Järve Linnavalitsuses, võttis XXX Xxx telefoni teel ühendust OÜ Xxx juhatuse liikme Xxxga. Telefonivestluse käigus täpsustati Xxx juhitava ettevõtte nime ja registreerimisaadressi. Saadud info edastas XXX Xxx J. Solovjovile, misjärel neid andmeid kasutati Linnavalitsuse töötajate poolt pakkumuskutse koostamisel OÜ-le Xxx. Samal päeval toimunud kohtumisel leppis XXX Xxx Xxxga kokku selles, et OÜ Xxx osaleb

1-12-12478 hankekonkursil ’Hooldustööde teostamine’ ja et Xxx allkirjastab tema poolt juhitava ettevõtte esindajana fiktiivse hinnapakkumuse. Samas lubas XXX Xxx, et OÜ Xxx nimelt esitatavad hankedokumendid ja hinnapakkumuse valmistavad ette / vormistavad AS XXX töötajad. Lisaks sellele leppis XXX Xxx ajavahemikul 26.-27.08.2009.a AS XXX töötajate Xxxi ja Xxxa vahendusel OÜ Xxx juhatuse liikme Xxxiga kokku selles, et OÜ Xxx osaleb hankekonkursil ’Hooldustööde teostamine’ ja et Xxx allkirjastab tema poolt juhitava ettevõtte esindajana fiktiivse hinnapakkumuse. Lisaks sellele kohtus XXX Xxx ajavahemikul 26.-28.08.3009.a (täpne kuupäev tuvastamata) isiklikult Xxxiga ja palus viimase juhitaval ettevõttel ’kaasa mängida’. Vastavalt kokkuleppele pidid ka OÜ Xxx nimelt esitatavate hankedokumentide ja hinnapakkumuse vormistamise korraldama ära AS XXX töötajad. Pärast Xxxlt ja Xxxilt nõusoleku saamist andis XXX Xxx Xxxile korralduse lasta Xxxal vormistada hinnapakkumuste materjalid konkursil osalemiseks nii AS XXX kui ka OÜ Xxx ja OÜ Xxx nimelt. Seejuures pidi Xxxa kujundama hinnapakkumused selliselt, et OÜ XXX pakkumine oleks madalaima maksumusega. Samuti tuli pakkumuste kujundamisel arvestada etteantud suurusjärguga 300 000.- krooni. Xxx edastas saadud korralduse Xxxale. Xxxilt saadud tööülesannet täites koostas Xxxa ajavahemikul 26.-31.08.2009.a kõik kolm vajaminevat hinnapakkumust. Seejuures kasutas Xxxa OÜ Xxx nimelt tehtud pakkumuse koostamiseks selle osaühingu digitaalseid blankette, mille saatsid talle 28.08.2009.a vastavalt kokkulepitule OÜ Xxx töötajad. AS XXX nimelt allkirjastas hinnapakkumuse XXX Xxx. OÜ Xxx ning OÜ Xxx nimelt koostatud dokumendid esitati Xxxa poolt allkirjastamiseks vastavalt Xxxle ja Xxxile. Pärast allkirjastamist andis Xxxa kõik hinnapakkumused Xxxile, misjärel need toimetati (eeluurimise käigus tuvastamata) AS XXX töötajate poolt 31.08.2009.a. Kohtla-Järve Linnavalitsusse. Seejuures koordineerisid J. Solovjov ja XXX Xxx toimuva käiku omavahel telefoni teel. Kohtla-Järve Linnavalitsuse linnavara konkursikomisjoni 31.08.2009.a protokollist nähtuvalt esitasid hankekonkursi ‘Hooldustööde teostamine’ raames hinnapakkumused AS XXX, OÜ Xxxed ja OÜ Xxx. 31.08.2009.a tunnistati Linnavalitsuse korraldusega nr 869 hankekonkursi võitjaks AS XXX pakkumus maksumusega 305 604.- krooni (s.o 19531,66 eurot; summale lisandus käibemaks) ning 01.09. 2009.a sõlmiti Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja AS XXX vahel töövõtuleping nr 2-8.3/217 hooldustööde teostamiseks ajavahemikul 01.-30.09.2009.a. Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli süüdistuses nimetatud perioodil AS XXX juhatuse liikmeks ja aktsionäriks Xxx. OÜ Xxx juhatuse liikmeks ja osanikuks oli Valeri Xxx ning OÜ Xxx juhatuse liikmeteks olid Xxx (sünd xxx), Xxx ja Xxx (sünd xxx), ainuosanikuks oli Xxx (sünd xxx). (3kd, tl 87-91, 94-95) Linnavalitsuse esitatud dokumentide kohaselt on kõnealuse konkursi raames esitatud kolm pakkumust – AS XXX poolt summas 366 725 krooni, Xxx OÜ pakkumus summas 416 800 krooni ja OÜ Xxx pakkumus summas 398 900 krooni. (1 kd, tl 30-42) 31.08.2009 Linnavara konkursikomisjoni koosoleku protokolli ja Linnavalitsuse korralduse kohaselt tunnistati edukaks AS XXX pakkumus.( 4kd, tl 121-126) Samuti kinnitavad Linnavalitsuse esitatud andmed, et Linnavalitsuse ja AS XXX vahel oli 31.08.2006 kuni 31.08.2009 kehtiv töövõtuleping hooldustööde teostamiseks ning vastava lepingu sõlmimiseks oli kuulutatud välja riigihange. (3kd, tl 100-115, 116-214). Linnavalitsuse ametnik Xxx andis kohtus ütluseid (13.08.2014 protokoll), et süüdistuses nimetatud perioodil töötas ta linnavara spetsialistina ja oli ka hankekomisjoni liige. Seoses remondi- ja ehitushangetega märkis tunnistaja, et kui hanked puudutavad mingit remonti linnaametites, siis antud ametite juhid kirjutavad linnapea nimele taotluse ja lähtudes rahaliste vahendite

1-12-12478 olemasolust või mitte, siis otsustakse kas need tööd on vajalikud... Kui otsustakse, et need tööd on tõesti vajalikud, et need tööd teha, siis komisjon tuleb kokku, otsustavad küsimuse, valivad hankemenetluse, milline hankemenetlus peab olema. Summast sõltub lepingu tüüp ja kus tuleb see konkurss kuulutada kas on riigi- või lihthange. Kui on tegemist hankega, mis näeb ette pakkumuskutsete saatmist, siis komisjon otsustas, kes pakkumuskutsed vormistab või ette valmistab. Eraldi hankespetsialisti selleks ei olnud. Tavaliselt tegeles sellega tema ja veel üks isik, vist Tatjana Xxxa. Istungite protokolle koostas valdavalt samuti tema või tema äraolekul Xxxa. Pakkumuskutsete saajate ringi arutati komisjonis ja otsustati, kellele saata. Kui tegemist oli ehitushankega, siis ettepanekuid tegi vist ehitusspetsialist. Kui vastava valdkonna spetsialisti pole, siis arutasid koos. Vaatasid registri järgi, kes sellise valdkonnaga tegelevad ja uurisid ka eelmisi hankeid. Kõnealuse lühiajalise hooldustööde konkursi pakkumuskutsed valmistas samuti ette tunnistaja. Kahe lepingu vahel oli mingi ajaline vahe. Üks lõppes ja teist veel ei olnud. Tekkis vajadus läbi viia selline väike konkurss. Kuna ta oli puhkusel, kutsus linnapea ta puhkuselt tagasi ja anti ülesanne korraldada see konkurss. Ta saatis kutsed kolmele firmale, kes olid osalenud varem analoogsel konkursil. Komisjonis neid ei arutatud, kuna kõik olid puhkusel. Enne kutsete saatmist ta firmade esindajatega ei kontakteerunud, et selgitada välja, kas nad on konkursil osalemisest huvitatud või mitte. Ta ei ole seda ka teiste konkursside puhul teinud. Xxx osas ta teadis, et ettevõte osutab samalaadset teenust Jõhvis ning XXX tegi seda varem Kohtla-Järvel. Kohtla Teenuste kohta tal mingit teavet ei olnud. Eeldas, et ta on võimeline taolist teenust osutama, kuna oli varem konkursil osalenud. Tunnistaja Xxx andis ülekuulamisel (18.08.2014 protokoll) ütluseid, et OÜ Xxx tegeleb muu hulgas ka teedeehitusega ja sanitaartehniliste töödega. Kuskil 2000 alguses osales ta Kohtla-Järve teeremondi konkursil. 2009.a aset leidnud kuuajalise hooldustööde konkursi kohta ütles tunnistaja, et ta põhimõtteliselt ei osalenud seal, ta ainult mängis kaasa. Ta sai Linnavalitsuselt kutse osalemiseks, aga ta ei olnud huvitatud, see oli ebamõistlikult lühike periood – 1 kuu. Kuid AS XXX palvel allkirjastas ta siiski alternatiivse pakkumise st pakkumise, mille hind oli suurem kui AS XXX pakkumisel. OÜ Xxx töötaja Xxxga võttis esmalt ühendust Xxx ASist XXX. Ta helistas ise Xxxle tagasi ja ütles, et tal ei ole aega sellega tegeleda, kui tahavad, siis võivad pakkumuse ise valmis teha ja ta tuleb hiljem allkirjastab. Järgmine päev ütles ta sama ka kohtumisel Xxxga. Millalgi hiljem kirjutas ta Xxx juures dokumentidele alla. Kuidas tema hinnapakkumus Linnavalitsusse jõudis, ta ei tea. Hiljem ta sai Linnavalitsuselt kirja, et ta ei võitnud konkurssi. Tunnistaja Xxx (18.08.2014) kõnealuse konkursiga seonduvaid asjaolusid ei mäletanud. Tunnistaja Xxx ütluste (18.08.2014 protokoll) kohaselt tegeleb Xxx linna heakorrastusega ja teede asfalteerimisega. Kohtla-Järve linnavalitsuse hangetes ei ole ta osalenud. Kõnealuse konkursi kohta ütles tunnistaja, et osales seal puht formaalselt, st ta ise konkursil osalemise dokumente ei esitanud. Irina või Vjatšeslav helistas talle ja palus allkirjastada paber. Enne seda oli talle helistanud ka Xxx ja kokkusaamisel palus teha formaalse pakkumise. Kuna ta teadis, et tema firma konkursil osaleda ei saa, sest tal puudub vastav tehnika, siis ta lihtsalt läks AS XXX kontorisse ja allkirjastas dokumendid konkursil osalemiseks, teades, et ei hakka seal töötama. Kes need paberid koostas ja Linnavalitsusse viis, ta ei tea. Küsimusele, miks ta oli nõus konkursil kaasa mängima, vastas tunnistaja, et eesmärk oli üksainus. Meie kui väiksed firmad kes ei oma spetsiaalset tehnikat teostada neid töid, sel eesmärgil, parem juba kohalik firma osaleb, kui keegi tuleb teistest linnadest. Meil pisifirmadel ei ole võimailik osaleda nendel konkurssidel. Seega kinnitavad nii Xxx kui ka Xxx, et nad said konkursist teada kas Xxx või teiste AS XXX

1-12-12478 töötajate kaudu, mitte aga Linnavalitsuselt. Sealjuures võtsid AS XXX esindajad nendega ühendust selleks, et nendele kuuluvad ettevõtted esitaks konkursil fiktiivsed pakkumised. Mõlemad tunnistajad kinnitavad, et neil endal puudus tegelik soov konkursil osalemiseks ja selle võitmiseks. Nende mõlema ettevõtte nimelt valmistasid pakkumused ette AS XXX töötajad ning nemad üksnes allkirjastasid. Pakkumuste Linnavalitsusse toimetamisega nad samuti kokkupuudet ei omanud. Nii Xxx kui Xxxi ütlustest järeldub, et nad said aru, et oma tegevusega loovad nad olukorra, kus konkursi saaks võita AS XXX. Kusjuures Xxx ütlustest tuleneb üheselt, et sellise tegevuse eesmärgiks oli tagada, et konkursi võidaks keegi kohalikest ettevõtetest, mitte aga teistest linnadest. Peale AS XXX ei olnud aga kohalikel tööde teostamiseks vajalikku võimekust. Taoline asjade käik eeldab aga omakorda seda, et Xxxl pidi olema teave väljakuulutatava konkursi kohta. Ta sai ise otsustada, millistele ettevõtetele tuleks lisaks AXxx XXX kutsed saata, kuivõrd tunnistajate ütlustest nähtuvalt tegeles just tema nn „kaasa mängijate“ otsimisega. See asjaolu lükkab omakorda ümber Xxx ütlused, kes väidab, et ta otsis ja otsustas ise, millistele ettevõtetele kutsed saata. Seega pidi olema keegi Linnavalitsuse töötajatest informeerinud Xxxt konkursist ning andma talle võimaluse valida ettevõtted, kes temaga koos võiks „konkureerida“. Xxx pidi omakorda andma Linnavalitsusele tagasisidet, kellele kutsed saata. Esmalt tuleb märkida, et tegemist on sarnase skeemiga, mis toimis eelmistes punktides käsitletud episoodide puhul. Lisaks tuleb antud juhul arvestada ka asjaolu, et paralleelselt kõnealuse konkursiga toimus hankekonkurss Kohtla-Järve linna teede hoolduse ja remondi teenuse osutaja leidmiseks järgmiseks neljaks aastaks alates 01.10.2009 ning varasemalt so 01.09.2006 kuni 31.08.2009 osutas vastavat teenust AS XXX. Nähtuvalt 22.08.2011 ja 19.01.2015 koostatud jälitustoimingu protokollidest jagas Jevgeni Solovjov Xxxle väga lahkesti informatsiooni, mis puudutas paralleelselt käimas olevat konkurssi. Enamgi veel, ta mitte ainult ei avaldanud konkurssi puudutavat informatsiooni, vaid ta küsis otsesõnu Xxxlt nõu, kuidas käituda isikutega, kes kõnealusel konkursil koos Xxx XXX kandideerivad, ning toimis Xxxlt saadud juhiste järgi. (8 kd, tl 101-138a; 9 kd, 8-24A) Kuivõrd süüdistuse esemeks oleva konkursi väljakuulutamine oli tingitud just eelnimetatud paralleelselt toimunud konkursi venimisest ning need puudutasid olulises osas üht ja sama teenuste ringi, siis on ilmne, et ka 1-kuulise hooldusteenuse konkursi kohta sai Xxx informatsiooni just Solovjovilt. Taolist järeldust kinnitab ka nimetatud protokollide pinnalt tuvastatud fakt, et vahetult enne (st 25.08.2009 kell 11:02) konkursi väljakuulutamist ja Xxx väljakutsumist (Solovjov helistas Xxxle 25.08.2009 kell 16.03 paludes viimasel järgmisel päeval tööle tulla) leppisid Xxx ja Solovjov kokku kohtumise, mis pidi toimuma enne Xxxle helistamist. Samuti kohtusid nad järgmisel päeval so 26.08.2015 hommikul. Kusjuures Xxx ja Xxx vahelise kõne sisust nähtuvalt oli Xxx 26.08.2009 kell 10:53 Solovjovi juures ning viimasega toimunud kohtumise ajal helistas ta Xxxle selleks, et küsida tema ettevõtte täpset nimetust ning juriidilist aadressi. Fakti, et Xxx oli nimetatud ajal Linnavalitsuses Solovjovi juures kinnitavad ka Xxx 26.08.2009 kell 11:32 ja 12:03 kõned, mille käigus ta ütleb, et tuli alles Kohtla-Järvelt linnapea juurest, oli Solovjovi juures nõupidamisel. Kõiki eelnevalt käsitletud asjaolusid arvestades on kohtu hinnangul tuvastatud, et Xxx ja Solovjov kohtusid vahetult enne konkursikutsete väljasaatmist vähemalt kahel korral ning nende kohtumiste käigus lepiti kokku ettevõtete ring, keda Linnavalitsus lisaks AS-le XXX konkurxxx kutsub. Vastasel juhul puudunuks Xxxl igasugune mõistlik vajadus helistada keset linnapeaga toimuvat kohtumist teisele ettevõtjale täpsustamaks tema ettevõtte nimetust. Samuti oleks ebausutav, et oli puhas kokkusattumus, et Linnavalitsuse töötaja Xxx otsustas mõned hetked hiljem täiesti juhuslikult, et saadab konkursikutse muuhulgas ka just Xxxle kuuluvale ettevõttele. Tulenevalt Xxx ja Xxxi ütlustest on kohtu hinnangul taoline asjade käik välistatud. Seda, et Solovjovi teadmisel ja korraldamisel oli lepitud kokku, kes kõnealusel konkursil osalevad

1-12-12478 ning Solovjov oli konkursi võitja – AS XXX – juba ette ära otsustatud, tõendab üheselt Xxx ja Solovjovi vahel 31.08.2009 kell 08:33:06 toimunud kõne, kus Solovjov helistab ise Xxxle ja ütleb, et kaks pakkumist on olemas ning küsib millal kolmas tuleb. Seepeale vastab Xxx, et Xxxilt peab tulema ja et ta kohe uurib. Solovjov vastab, et poole üheteistkümneks. Arvestades eelnevalt toodud tunnistajate Sidorovi ja Xxxi ütluseid ning eelnimetatud kõnede sisu, siis viimane kõne näitab esiteks seda, et Solovjov suhtles kõnealuse konkursi teemadel vahetult Xxxga (kes oli ühe konkurxxx kutsutud ettevõtte esindaja) nii vahetult enne konkursi väljakuulutamist kui ka konkursi ajal. Teiseks Solovjov pöördus Xxx poole küsimuses, miks ei ole laekunud kõik kolm pakkumust, kuigi puudu olev kolmas pakkumus ei olnud mitte Xxx ettevõtte pakkumus. Seega oli Solovjov teadlik, et Xxx otsib ise välja kaks ettevõtet, kes oleks nõus konkursil „kaasa mängima“, et tagada Xxx ettevõtte võit ning korraldab nende nimelt pakkumuste esitamise. Vastasel juhul olnuks loogiline, et Solovjov oleks helistanud sellele isikule, st Xxxile, kelle ettevõtte pakkumust ei olnud laekunud, mitte aga selle ettevõtte konkurendi esindajale. Kuivõrd tal oli teadmine, et Xxx korraldab kahe ülejäänud konkursil osaleja nimelt pakkumuste esitamist, siis pidi ta aru saama ka sellest, et taolises olukorras on tegelik ettevõtete konkureerimine välistatud ning kõik kolm pakkumust saavad olema esitatud selliselt, et võitjaks osutuks Xxx juhitav ettevõte. Korrektse konkursi tingimustes poleks Solovjov pidanud üldse mitte pakkumuskutsete saajatele helistama, kui neilt ei ole tähtaegselt pakkumust laekunud. Taolises olukorras loetakse, et isik ei soovi konkursil osaleda. Eriti kõnekas on aga fakt, et vastava kõne tegi Solovjov, st linnapea ise. Arvestades Kohtla-Järve linna elanike ja Linnavalitsuse ametnike arvu ja ka tuvastatud fakti, et konkursi korraldamiseks oli olemas vastav ametnik – Xxx - ning Linnavara konkursikomisjon (4 kd, tl 123-126), siis on äärmiselt tavapäratu, et linnapea tegeleb isiklikult linna teede ja tänavate 1kuulise hooldushanke tehnilise korraldusega. Taolise käitumise ainsaks seletuseks saab olla, et mingil põhjusel oli ta kõnealuse hanke käigust ja tulemustest isiklikult huvitatud. Eelnevat kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et antud juhul on tuvastatud, et Solovjov ja Xxx leppisid juba enne konkursi väljakuulutamist kokku, et selle võitjaks osutub AS XXX ning Xxx pidi ise leidma, kaks ettevõtet, kellele Linnavalitsus saadaks lisaks AXxx XXX pakkumuskutsed ning korraldama nende nimelt pakkumuste esitamise sellisel viisil, et oleks tagatud AS XXX võit. Konkursikutsed saanud OÜ Xxx ja OÜ Xxx ning nende esindajad Sidorov ja Xxx olid nõus Xxx ettepanekuga osaleda konkursil ning seda viisil, et oleks tagatud AS XXX võit. St nad mõistsid, et nende nimelt esitatud pakkumused on fiktiivsed ja esitatud eesmärgiga, et konkursi võitjaks tuleks AS XXX. Neil endil puudus tegelikkuses kavatsus konkursil osaleda ja seda võita. 5.8 Kui hooldustööde, Kunstide Kooli sissepääsu trepi ja katuse osalise remondi ning ujula meeste duširuumide episoodi osas on üheselt tuvastatud, et pakkumuskutsete saajate ringi otsustas Solovjov koos ühega ettevõtjatest, kellele pakkumuskutse saadeti ja kes hiljem konkursi võitis, siis sotsiaalmaja tubade remondi osas puuduvad otsesed tõendid, mis kinnitaks, et Solovjov suhtles enne konkursi väljakuulutamist vahetult konkursi tulevase võitjaga ning leppis temaga eelnevalt kokku, kellele kutsed saata. Samas ei saa aga kaudse tõendina jätta arvesse võtmata, et kõigi nelja episoodi puhul oli üldine skeem sarnane – üks pakkumusekutse saanud ettevõtjatest võttis ühendust teiste kutsete saajatega (seega pidi ta teadma, kes veel kutsed said) ning lepiti kokku, et hilisemaks võitjaks osutunud ettevõtja koostab ise pakkumused ka teiste ettevõtete nimelt või siis korraldab nende koostamise sellise sisuga, et viimaste pakkumused oleks tema omaga võrreldes ebasoodsamad. Seejärel toimetas nn tulevane võitja ise või siis korraldas kõikide pakkumuste toimetamise Linnavalitsusse. Kõikidel juhtudel osutus võitjaks justnimelt see ettevõtte, mille esindaja käis eelnevalt konkurentide käest küsimas, kas nad on nõus konkursil pakkumuse esitama ning korraldas ise konkurentide nimel pakkumuste koostamise, mille suurus ületas tema enda esindatava ettevõtte pakkumust. Seega pidi kõikidel juhtudel olema tulevasele võitjale juba enne

1-12-12478 konkursi kuulutamist teada, et konkurss tuleb ning talle anti võimalus otsida veel kaks ettevõtet, kellele Linnavalitsus kutsed saadab. Nimetatu sai aga toimuda vaid Linnavalitsuse või mõne selle ametniku teadmisel ja korraldamisel. 5.9 Linnavalitsuse ametnike ütlused osas, mis puudutavad konkurxxx kutsutavate isikute valimist on kas ebamäärased või vastuolus muude tõenditega. Nende ütluste hindamisel ei saa mööda vaadata asjaolust, et mitmed neist töötavad jätkuvalt süüdistatava Solovjovi alluvuses ning nende ütlused võivad olla sellest asjaolust mõjutatud. Linna ehitusspetsialist Xxx sisuliselt keeldus kohtus toimunud ülekuulamisel osadele küsimustele vastamast. Kui tegemist oli tema enda või Solovjovi jaoks ebamugavate küsimustega, siis oli tunnistaja mitmetel juhtudel lihtsalt vait ja pööritas silmi, mistõttu kohus pidi korduvalt ristküsitluse käigus sekkuma ning tunnistajalt üle küsima, kas ta sai küsimusest aru ja paluma vastata. Samas muudes küsimustes oskas tunnistaja korrektselt ja ilma igasuguste viivitusteta vastata. Neil asjaoludel ei saa kohus pidada Xxxi usaldusväärseks tunnistajaks ning tema ütluseid ei saa tõendina arvestada. Tunnistaja Xxx osas tõi kohus juba eelnevalt välja, et tema ütlused hooldustööde hankele kutsutavate isikute valimise osas on vastuolus teiste tunnistajate ütlustega ja ka jälitustoimingu protokollist tulenevate andmetega. Konkursikomisjoni kuulunud tunnistaja Ülle Lepasaar (11.08.2014 protokoll) kõnealuste konkursside korraldamise asjaolusid ei mäletanud. Komisjoni kuulunud tunnistaja Xxx (11.08.2014 protokoll) ütles, et kutsete saajate ring otsustati erinval viisil. Mõnda firmat pakkusid komisjoniliikmed, esimees. Vahel kui tegemist mingi tundmatu alaga, siis võeti appi internet. Seda arutati komisjonis ning komisjon otsustas kellele kutsed saata. Tema sõnul ei saanud Solovjov ainuisikuliselt seda otsustada. Samas nn hooldustööde episoodi puhul on tuvastatud, et Solovjov koos Xxxga otsustas, kellele kutsed saata, mitte aga konkursikomisjoxxx Ka ülejäänud kolme episoodi puhul on kahel juhul tuvastatud, et Solovjov helistas enne konkursi väljakuulutamist vastavalt Xxxile ja Xxxile ning teavitas neid tellitavatest töödest. Alles seejärel, kui oli saanud Xxxi ja Xxxi nõusoleku, lasi ta Tootsil konkursi korraldada. Seega oli mõlemal juhul tulevase konkursi võitja kutsumine ja konkursi korraldamine otsustatud Solovjovi mitte komisjoni poolt. Xxx ütlustest nähtub, et hooldustööde konkursi puhul komisjoni üldse kokku ei kutsutudki. Seega järeldub, et hangete väljakuulutamisel ja pakkumuskutsete saajate ringi otsustamisel ei peetud igakord vajalikuks komisjoni kaasamist. Käesolevas asjas ei ole kohtule esitatud ka ühtki komisjoni koosoleku protokolli, millest nähtuks, et kõnealuse nelja hankekonkursi puhul on toimunud komisjoni koosolek, millel on otsustatud konkursi korraldamine ning kutsete saajate ring. Kusjuures tunnistaja Xxx sõnul selliseid otsustusi enne 2010.a ei protokollitudki. Arvestades, et hooldustööde, Kunstide Kooli trepi ja katuse remondi ning ujula meeste duširuumide episoodidest nähtuvalt oli Linnavalitsuses võimalik kõnealusel perioodil so 2009.a kuulutada konkurss välja ka ilma komisjonita ning muude tehiolude osas on kõikide süüdistuse esemeks olevate hankekonkursil osalenute poolt kutsete saamise, pakkumuste koostamise ja esitamise asjaolud kattuvad, siis on kohtul põhjust arvata, et kõigi nelja hankekonkursi pakkumuskutsete saajate ring otsustati sarnasel viisil – st Solovjovi poolt koos tulevase konkursi võitjaga. 5.10 Ülaltoodut kokkuvõttes loeb kohus tõendatuks, et kõigil neljal juhul oli Solovjov valinud välja ühe ettevõtte, kes tema nägemuse kohaselt pidanuks vastava konkursi võitma. Enne konkursi väljakuulutamist andis Solovjov selle esindajale võimaluse otsida kaks ettevõtet, kes oleksid nõus konkursil fiktiivselt osalema, et tagada väljavalitud ettevõtte võit. Kui tulevane võitja oli need ettevõtted leidnud, saatis Linnavalitsus kõigile kolmele pakkumuskutsed ning võitja korraldas

1-12-12478 teiste nimelt pakkumuste koostamise suuruses, mis ületas tema enda pakkumust. Seega oli konkursi võitja sisuliselt otsustatud juba enne konkursi väljakuulutamist. Samuti oli pakkumuste esitajate vahel teada ja kokku lepitud, kes konkursi võidab ning kaks nn kaasa mängijat allkirjastasid pakkumused, mille suuruste arvutamise ainsaks kriteeriumiks oli asjaolu, et see peab olema kallim kui tulevase võitja pakkumus. Kaasa mängijate pakkumustes ei olnud lähtutud nende tegelikust hinnangust, millise tasu eest oleksid nad valmis teostama konkursi objektiks olevaid töid või teenuseid. 5.11 Taolise tegevuse tulemusel ei kujunenud linnale pakutav hind mitte reaalse konkurentsi tingimustes vaid lähtus konkursi kokkulepitud võitja suvaotsusest. Sellega rikuti hangete korraldamise põhilisi eesmärke, st tagada kohaliku omavalitsuse ja seeläbi laiemalt maksumaksja rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine. Samuti välistati sel viisil nende ettevõtete osalemine hangetes, kes oleksid olnud reaalselt huvitatud hanke esemeks olevate tööde teostamisest ning soovinuks seda teha ausa konkurentsi tingimustes. Tagantjärele on võimatu tuvastada kas tegelikkuses oleks mõni teine ettevõte pakkunud linnale samade tööde või teenuste teostamist soodsamatel tingimustel või mitte. 5.12 Riigikohus on kohtuotsuses nr 3-1-1-12-11 selgitanud, et KarS § 400 koosseisuliste tunnuste tuvastamisel tuleb muu hulgas hinnata, kas ettevõtjad kujutasid endast ka tegelikke konkurente ning selleks tuleb tuvastada, kas nad tegutsesid ühel asjaomasel turul. KonkS § 3 lg 1 kohaselt on kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimisja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. Asjaomane geograafiline turg hõlmab konkurentsitingimustelt üsna sarnast ja naaberaladest eelkõige märgatavalt erinevate konkurentsitingimuste tõttu eristatavat ala, kus kõnealused ettevõtjad tegelevad kaupade ja teenuste pakkumise ja hankimisega. Süüdistuse esemeks olevate hangete objektiks olnud tööd ja teenused olid oma olemuselt sellised, millega loodavaid hüvesid või lisandväärtusi oli võimalik tarbida vaid Kohtla-Järve linnas ning tööde tellijaks sai olla vaid Kohtla-Järve linxxx Seega lõpptarbijateks olid kas Kohtla-Järve linna elanikud või linnas viibivad isikud ning vahetuks tellijaks vaid Linnavalitsus. Seega nõudluse osas oli tegemist väga kitsalt piiritletava turuga, mis piirdus Kohtla-Järve linnaga. See aga ei tähenda, et vastavate tööde ja teenuste osutajaks sai olla vaid isik, kes on orienteeritud vastavate tööde ja teenuste pakkumisele just Kohtla-Järve linnas. Tegemist ei olnud oma olemuselt selliste tööde ja teenustega, mida ei saaks pakkuda ettevõtjad, kes teevad sarnaseid töid teistes piirkondades (nt naaber linnades või valdades või ka mujal Eestis). Süüdistuses nimetatud ettevõtted tegutsesid vastavalt kas ehitus- või teedeehitus- ja hooldusvaldkonnas ning konkursid seisnesid vastavate valdkondade tööde tellimises. Kohtu hinnangul võib üldehitusturust eraldi asjaomase teenusteturuna käsitleda teede ehitust ja –hooldust, kuivõrd tegemist on üldehitusest oluliselt erinevaid eriteadmisi ning tehnikat nõudva valdkonnaga. Hankija ei saa üldjuhul asendada vastavat teenust pakkuva ettevõtte pakkumust üldehitusteenust osutava ettevõtte pakutavate teenustega ning vastupidi. Samas vastavate valdkondade siseselt oleks erinevate ettevõtjate poolt hangetel esitatud pakkumused teineteisega asendatavad. Nii nagu varem öeldud, geograafilisest aspektist ei oma kumbki valdkondadest Kohtla-Järvel või Ida-Virumaal mingit taolist eripära, mis annaks alust käsitleda Ida-Virumaad või Kohtla-Järvet ülejäänud Eestist erineva geograafilise turuna. Seega tuleb antud asjas pidada asjaomasteks teenusteturgudeks vastavalt Eesti üldehitusturgu ning Eesti teedeehitus- ja –hooldusturgu. Formaalselt olid kõik süüdistuses nimetatud konkurssidel osalenud ettevõtted konkurendid,

1-12-12478 kuivõrd nende esitatud pakkumustes oli antud lubadus teostada töid, mis hangete tingimustes kajastusid ning tegemist oli eraldiseisvate juriidiliste isikutega ning esitatud pakkumused ei olnud ühispakkumused. Omaette küsimus on, kas kõik ettevõtted omasid tegelikkuses ka tahet konkurssi võita ning valmidust pakkumuses kirjeldatud töid teostada. 2009.a kehtinud KonkS redaktsiooni § 4 lg 1 sätestas, et keelatud on konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus (edaspidi kokkulepe, tegevus ja otsus), sealhulgas: 1) otsene või kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine, sealhulgas kauba hinna, tariifi, tasu, juurde-, alla- või mahahindluse, abonement-, lisa- või täiendava tasu, intressimäära, rendi või üüri määramine; 2) tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramine; 3) kaubaturu või varustusallika jagamine, sealhulgas kolmandale isikule kaubaturule pääsu piiramine või püüd teda sealt välja tõrjuda; 4) konkurentsi kahjustava teabe vahetamine; 5) võrdväärsete kokkulepete puhul erinevate tingimuste rakendamises kokkuleppimine, millega äripartnerid pannakse ebasoodsasse konkurentsiolukorda; 6) kokkuleppe sõlmimise eelduseks tingimuse seadmine, et teine pool võtab endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi. Nimetatud paragrahvi lõige 1 p 1-5 kehtivad samas sõnastuses tänaseni. KonkS § 6 lg 1kohaselt ei kohaldata eelnevalt nimetatud keeldu kokkuleppe, tegevuse või otsuse suhtes, mis: 1) aitab parandada kaupade tootmist või turustamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi või kaitsta keskkonda, võimaldades tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa; 2) ei kehtesta kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastuvõtvatele ettevõtjatele piiranguid, mis ei ole hädavajalikud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks; 3) ei anna kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastuvõtvatele ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kaubaturu olulise osa suhtes. 5.13 Antud juhul ei olnud ettevõtjate vaheline suhtlus enne pakkumuste esitamist suunatud mitte ühispakkumuse esitamiseks vaid konkreetse konkursi võitja kokkuleppimiseks. Selleks lepiti kokku, et pakkumustes esitatakse hinnad nii, et varasemalt kokkulepitud võitja hind oleks kindlasti teiste osalejate omast madalam. Kusjuures vajadusel vormistas kõikide pakkumuskutsete saanud ettevõtjate nimelt vajalikud pakkumused selle ettevõtja esindaja, kes pidi kokkuleppe kohaselt konkursi võitma. Teiste ettevõtete esindajad panid neile paberitele vaid oma allkirjad. Kuivõrd hangetel osalenud isikute ring oli piiratud ning nn tulevasele võitjale teada, siis sellega sisuliselt välistati hangete hindade kujunemine tegeliku konkurentsi tingimuses. Konkursil edukaks osutuva hinna määras see isik, kes varasema kokkuleppe kohaselt pidi hanke võitma. Kuigi teised konkursil osalejad võisid teoreetiliselt olla võimelised teostama hangete objektiks olevaid töid ka nn tulevasest võitjast soodsamalt, allkirjastasid nad kallima pakkumuse üksnes seetõttu, et tagada kokkulepitud isiku võit. Seega oli hangetel osalenutel väga selge konkurentsi kahjustav eesmärk – omavahel kooskõlastada kes hanked võidab ning lasta tulevasetel võitjatel ainuisikuliselt määrata kindlaks hind, mis vastava hanke võidab ning millega on Kohtla-Järve linn (laiemalt maksumaksja) kohustatud temalt töid ja teenuseid tellima. Taoline tegevus on KonkS § 4 lg 1 p 1 kohaselt keelatud kui konkurentsi kahjustava eesmärgiga ettevõtjatevaheline kooskõlastatud tegevus kolmandate isikute jaoks hinna kindlaks määramisel. Samuti vastab see kehtiva KarS § 400 lg 2 p 1 (2009.a kehtinud redaktsioonis KarS § 400 lg 1) objektiivsetele tunnustele.

1-12-12478 5.14 Lisaks eelnevalt kirjeldatud lubamatule koostööle kolmandate isikute suhtes hinna kindlaks määramisel, rikuti vaba konkurentsi põhimõtteid ka sellega, et Solovjovi kaasabil loodi olukord, kus igal konkursil sai üks ettevõtjatest ebakohase eelise seeläbi, et talle anti võimalus nimetada ise ülejäänud kaks ettevõtjat, kes temaga koos hankel osalema kutsutakse. Linnavalitsuse töötajate ütlustest nähtuvalt oli Linnavara konkursikomisjoni ülesandeks otsustada, keda konkursitel osalema kutsuda. Kõnealusel neljal juhul ei otsustanud seda aga neutraalne ja kollegiaalne komisjon, vaid hoopis linnapea koos ühe tema poolt väljavalitud ettevõtjaga. Sel viisil saadud eelist ära kasutades valis ettevõtja reaalse konkurentsi vältimiseks (ehk konkurentsi kahjustaval eesmärgil) välja kaks ettevõtjat, kes olid nõus temaga koos konkursil osalema ning pakkumustes märgitavad hinnad kooskõlastama. Taolise tegevusega välistati Solovjovi kaasabil selliste ettevõtjate osalemine hankel, kes ei oleks olnud nõus kokkulepitud võitjaga ebaseaduslikult koostööd tegema ning soovinuks osaleda konkursil õiglastes konkurentsi tingimustes. Kui lähtuda asjaomase turu piiritlemisel nõudlusejärgsest turust, siis kõnealune Solovjovi initsiatiivil toimunud ettevõtjatevaheline koostöö oli kolmandate isikute (ettevõtjate) jaoks oluline piirang kaubaturule pääsemiseks. Sisuliselt võimaldati turule ligipääs vaid nendele ettevõtjatele, kes olid valmis tegema keelatud koostööd. Selliste piirangute seadmist tuleb kohtu hinnangul käsitleda keelatud koostööna KonkS § 4 lg 1 p 3 tähenduses, mis ühtlasi vastab ka kehtiva KarS § 400 lg 2 p 3 (2009.a kehtinud redaktsioonis KarS § 400 lg 1) objektiivsetele tunnustele. 5.15 Oluline on siinkohal märkida, et tulenevalt ülal käsitletud faktilistest asjaoludest, luges kohus tõendatuks, et kokkulepitud võitja ja tema välja valitud ettevõtete esindajad said kõik väga hästi aru sellest, et nendevahelise koostöö tulemusel ei kujune kolmandale isikule (st Linnavalitsusele) pakutav hind mitte ausas konkurentsi tingimustes, vaid kokkulepitud võitja poolt kindlaksmääratud suuruses. Samuti pidid nad kõik mõistma, et nende koostöö tulemusel välistatakse selliste ettevõtjate pääsemine konkurxxx, kes sooviks konkureerida ausas konkurentsis, ilma teiste ettevõtjatega keelatud koostööd tegemata. Seega kõikide nende ettevõtete esindajate tegevuses on kohtu hinnangul tuvastatud ka subjektiivsete tunnuste esinemine ehk vähemalt kaudne tahtlus eelkirjeldatud ettevõtjate vahelises koostöös osalemisel. Peale Xxxi, on kõikide nende isikute suhtes kriminaalmenetlus lõpetatud. Käesolevaks ajaks on kohtu all üksnes Xxx ning arvestades, et kohus tuvastas tema tegevuses KarS § 400 lg 1 (kehtivas redaktsioonis KarS § 400 lg 2 p 1 ja 3) koosseisuliste tunnuste esinemise, tuleb Xxx talle KarS § 400 lg 1 järgi esitatud süüdistuses süüdi mõista. 5.16 Seonduvalt juriidiliste isikute vastutusega peab kohus vajalikuks märkida, et tulenevalt KarS § 14 lg-st 1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. KarS § 400 näeb ette juriidilise isiku vastutuse. Vaidlust ei ole antud juhul ka selles, et füüsiliste isikutena ebaseaduslikus ettevõtjatevahelises koostöös osalenud Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Fedorov, Xxx, Xxx ja Xxx(sünd 20.10.55) olid süüdistuses nimetatud perioodil vastavalt ettevõtete Xxx OÜ, Xxx OÜ, Xxx OÜ, Xxx OÜ, Xxx OÜ, Xxx OÜ, XXX AS, OÜ Xxx ja Xxx OÜ juhatuse liikmed. Kuid lisaks sellele peab juriidilise isiku karistamiseks olema tuvastatud, et süütegu on pandud toime juriidilise isiku huvides. Arvestades asjaolu, et süüdistuse esemeks olevate hangete võitjateks olid OÜ Xxx, Xxx OÜ ning AS XXX, kes said ebaseadusliku ettevõtjatevahelise koostöö tulemusel Linnavalitsuselt tellimuse tööde teostamiseks ning suurendada seeläbi ettevõtete käivet, on kohtu hinnangul ilmne, et konkurentisalased teod olid pandud toime nende äriühingute huvides ja seega vastab nende tegevus KarS § 400 lg-le 2 (kehtiva KarS § 400 lg-le 4). Ülejäänud juriidiliste isikute osas ei ole kohtu hinnangul aga tuvastatud, et nende äriühingute nimelt koostatud fiktiivsed pakkumused ja nende osalemine ettevõtjate vahelises keelatud koostöös, oleks olnud nende äriühingute huvides. Puuduvad andmed, et nad oleks seeläbi saanud

1-12-12478 mingit kasu või muid hüvesid, nt võimalust osaleda hiljem hankel alltöövõtjana või et olnuks täiendav kokkuleppe, mille kohaselt pidanuks nad saama kokkulepitud võimaluse võita mõni järgmistest hankekonkursitest. Samuti ei ole süüdistuses märgitud, milles nende ettevõtete huvi seisnes. Eeltoodu tõttu saab kohtu hinnangul teha etteheite konkurentsialase kuriteo toimepanemises üksnes OÜ-le Xxx, Xxx OÜ-le ning AXxx XXX. Kõigi nimetatud ettevõtete osas on aga tänaseks kriminaalmenetlus erinevatel põhjustel lõpetatud. Käesolevajal ajal on ülejäänud juriidilistest isikutest kohtu all ainult Xxx OÜ. Ülal nimetatud põhjendustel on kohus seisukohal, et OÜ Xxx tuleb KarS § 400 lg 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista ning seda hoolimata OÜ Xxx kaitsja taotlusest teha süüdimõistev otsus. 5.17 Kuigi Solovjov end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ning enda sõnul kõnealuste hangetega mingit seost ei omanud, on kohus seisukohal, et vastavalt ülal tuvastatud faktilistele asjaoludele oli Solovjovil süüdistuses kirjeldatud konkurentsikuritegude toimepanemise aset leidmisel määrav roll. Ilma tema poolse panuseta poleks eelkirjeldatud konkurentsi kahjustava eesmärgiga toimunud ettevõtjate vaheline koostöö olnud üldse võimalik. Kohtla-Järve Linnxxxlikogu 02.05.2007.a määrusega nr 87 kinnitatud Riigihangete korraldamise kord (edaspidi ka: Riigihangete kord) § 1 kohaselt on korra eesmärk tagada Kohtla-Järve linna rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Riigihangete korra § 2 kohaselt pidi kehtestatud korrast lähtuma kõikide asjade ostmisel, teenuste tellimisel (k.a lihtsustatud korras tellitavad teenused riigihangete seaduse § 19 mõistes, mille tellimiseks ei pea hankija riigihangete seaduses sätestatud korras hankemenetlust korraldama), ehitustööde tellimisel, mille hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 2000 eurot, kuid väiksem kui riigihanke piirmäär riigihangete seaduse § 15 lõike 1 tähenduses. Kuivõrd kõigi nelja hanke eeldatav maksumus ületas 2000 eurot, pidi Linnavalitsus konkursi korraldamisel lähtuma Riigihangete korrast. Riigihangete korra § 14 lg 2 ja 3 kohaselt pidi Linnavalitsus tegema hankemenetluse raames võimaluse korral vähemalt kolmele riigihanke kvalifitseerimise tingimustele vastavale huvitatud isikule pakkumuse esitamise ettepaneku ning lisama riigihanke dokumentidele vastavasisulise kirjaliku seletuse. Tulenevalt § 32 lg-st 3 peab hankemenetluses toimuv sidepidamine ning teabe vahetamine ja säilitamine leidma aset viisil, mis tagab andmete terviklikkuse ning pakkumuste, hankemenetluses osalemise taotluste ja muude dokumentide konfidentsiaalsuse ning selle, et hankija saab avada pakkumused ja hankemenetluses osalemise taotlused ning tutvuda nende sisuga alles pärast nende esitamise tähtaja möödumist. Olles Kohtla-Järve linnpeana teadlik Linnavalitsuse plaanidest erinevate tööde tellimisel ning omades pädevust anda korraldusi alluvatele, kasutas ta oma ametipositsiooni ära ning andis ebaseaduslikult (st enne kui konkurss üldse välja kuulutati ning rikkudes isikute võrdse kohtlemise ja üldist konfidentsiaalsuse nõuet) ettevõtjatele informatsiooni selle kohta, et ta plaanib teatavate tööde teostamiseks konkursi korraldamist ning tegi konkreetsetele ettevõtjatele pakkumise konkursil osaleda ning võimaldas neil endil valida ülejäänud kaks ettevõtet, keda nendega koos konkurxxx kutsuda. Sealjuures oli ta teadlik sellest, et nö kaaskonkureerimise tingimuseks on see, et isik on nõus tegema keelatud koostööd ettevõtjaga, keda ta ise võitjana näha soovis. Alles seejärel, kui kokkulepitud võitja oli nimetanud ülejäänud kaks ettevõtet, lasi Solovjov kuulutada välja konkursi ning saata kutsed just nendele ettevõtetele. Tänu tema tegevusele said ettevõtjad määrata Linnavalitsusele pakutava tööde teostamise hinna väljaspool reaalset konkurentsi enda suva järgi ning ühtlasi piirata kolmandate ettevõtete pääsemist hangetele. Prokurör on nii süüdistusaktis kui kohtuvaidlustes käsitlenud Solovjovi taolist tegevust konkurentsi kuriteole kaasaaitamisena KarS § 22 lg 3 mõttes. Kohus taolise kvalifikatsiooniga ei

1-12-12478 nõustu leides, et süüdistuse tekstis kirjeldatud faktiliste asjaolude kohaselt (mis on kohtumenetluse käigus ka tõendamist leidnud, vt lisaks ka p 7.7) seisnes Solovjovi roll iga konkreetse konkursi puhul selles, et tal oli endal nägemus, kes peaks olema hanke võitja ning võttis seejärel selle isikuga ühendust ning lõi oma ametiseisundit ära kasutades kõik vajalikud tingimused selleks, et just see isik konkursi soovi korral võidaks. Kohtu hinnangul tuleb taolist tegevust käsitleda kuriteole kihutamisena KarS § 22 lg 2 tähenduses, kuna on ilmne, et just Solovjovi tegevuse tagajärjel tekkis tema soositud ettevõtjates soov panna toime konkurentsiõiguse rikkumisi. Puudub teave, et need ettevõtjad asunuks eeltuvastatud kokkuleppeid sõlmima ka juhul, kui Solovjov poleks neile eelnevalt taolisest võimalusest teada andnud. 5.18 Kuigi Riigikohus on nentinud, et juhul, kui on tuvastatud koostöö konkurentsivastane eesmärk, ei ole vaja uurida selle kokkuleppe tegelikku või võimalikku mõju turule (Riigikohtu lahend 3-1-1-12-11 p 21.1), peab kohus siiski vajalikuks siinkohal märkida, et eelkirjeldatud ettevõtjatevahelisel koostööl oli turule oluline negatiivne mõju. Nii nagu eelnevalt öeldud, tekitasid süüdistuses nimetatud ettevõtjad Solovjovi kihutamisel ja kaasabil olukorra, kus sisuliselt välistati täielikult kohalikus omavalitsuses kohustusliku hankemenetluse läbiviimise eesmärkide toimimine ja kogu hanke protsess oli üksnes näilik. Tegelik tööde teostaja oli kokku lepitud juba enne hanke väljakuulutamist. Arvestades episoodide arvu (4 episoodi) ning koostöös osalenud ettevõtjate arvu (9 isikut) ja nende ütluseid ning võrreldes seda Kohtla-Järve elanikkonna suurusega (Kohtla-Järve linna kodulehe andmetel oli see 2009.a ca 41 000 inimest), võib teha järelduse, et need ettevõtjad moodustasid olulise osa Kohtla-Järvel igapäevaselt tegutsevatest ehitusettevõtjatest. See omakorda viitab, et kirjeldatud ebaseaduslik koostöö pidi praktikas olema tavapärane, kuivõrd ükski ettevõtjatest ei väljendanud mingitki imestust selle üle, et talle vastav ebaseaduslik koostööpakkumine tehti. Kõik võtsid seda kui tavapärast või paratamatut käitumismalli. See kinnitab omakorda, et sisuliselt oli Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldatavatele väiksemetele ehitushangetele (st hanked, mis ei nõudnud avatud hankemenetluse korraldamist) kolmandate isikute ligipääs piiratud ning Linnavalitsusele pakutavad hinnad ei kujunenud vaba konkurentsi tingimustes. Kusjuures jälitustoimingu protokollist (8 kd, tl 101-138a; vt nt 28.08.2009.a kõned) nähtuvalt aitas Solovjov ka suuremahuliste riigihangete puhul kaasa kolmandate ettevõtete konkursilt tõrjumisele. Solovjov on Xxxga toimunud telefonivestlustest korduvalt informeerinud viimast, milliseid küsimusi on konkurendid Linnavalitsuselt seoses perioodiks 2009-2012 teede hoolduse ja remondi osutaja (RH 113794) leidmiseks väljakuulutatud hanke raames küsinud. Lisaks informeerimisele küsis Solovjov Xxxlt ka nõu kuidas nendele küsimustele vastata. Kuivõrd Xxx ettevõte AS XXX osales samal konkursil, siis on taolise informatsiooni jagamine ja nõu küsimine igal juhul hankemenetluse tingimuste (st võrdse kohtlemise ja konfidentsiaalsuse nõude) rikkumine. Asjaolu, et sel konkursil konkurente tõrjuti, kinnitavad ka tunnistajate Xxx ja Xxx ütlused (04.12.2014 protokoll). Eelnevat kokkuvõttes on kohus seiskohal, et kuivõrd tegemist oli Linnavalitsuse kõige kõrgema juhtimistasandi teadmisel ja korraldamisel toimunud konkurentidevahelise ebaseadusliku koostööga, siis ilmselgelt omas see olulist mõju kogu linna ehitusturule ning moonutas vaba konkurentsi. Kui suurele osale Kohtla-Järvel tegutsenud ehitusettevõtjatest oli teada, et linna hangetel otsustab sisuliselt linnapea ainuisikuliselt, kellelt ta mingeid töid tellida tahab, siis pidi see kõikidele ettevõtjatele andma signaali, et linna korraldatavatel hangetel osalemise võimaluse saamiseks peavad nad eelnevalt mingil moel saavutama linnapea soosingu. Ükski kohtumenetluses tuvastatud asjaolu ei viita sellele, et esineks mõni KonkS § 6 lg-s 1 sätestatud tingimus, mis välistaks eelnimetatud kokkulepete keelatuse. Vähemalt nendel ettevõtjatel, kes kokkulepete kohaselt võitjaks osutusid, puudus pakkumuse esitamiseks vajadus koostööks teiste ettevõtjatega. Nad olid kõik võimelised iseseisvalt pakkumust esitama ja ka lubatud töid teostama. Seda kinnitab eelkõige tõik, et tellitud tööd olid nende poolt teostatud,

6.Linna varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumine ning sellega seonduvalt dokumentide võltsimisele ja võltsitud dokumentide kasutamisele kaasaaitamine. Kokkuvõtvalt seisneb Solovjovile ja Kollole esitatud süüdistus selles, et nad rikkusid linna varaliste huvide järgimise kohustust Xxx XXX sõlmitud töövõtulepingu nr 2-8.3/180 (Remondihooldus- ja korrashoiutööd ning seotud teenused ajavahemikul 31.08.2006.a ja kehtis kuni 31.08.2009.a) täitmisel. Nad aktsepteerisid arveid ja auguremonttööde, asfaltkatte pealispinna ühekordsete pindamistööde ja teede/tänavate kapitaalremonttööde kohta esitatud teostatud tööde akte, mis sisaldasid ebaõigeid andmeid ning lasid nende alusel teha linnaeelarvest alusetuid väljamakseid. Samuti aitasid nad kaasa varasemalt esitatud aktide tagantjärgi muutmisele ja vahetamisele. Kohtuvaidlustes loobus prokurör süüdistuses osas, mis puudutas Kaevuri ja Ringi/Kingi tänaval tehtud töid. 6.1 Solovjovile on esitatud süüdistus selles, et ta pani toime teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise, kui sellega on pandud toime suur varaline kahju, so ta pani toime kuriteo KarS § 2172 lg 1 mõttes. Samuti pani J. Solovjov oma eeltoodud tegevustega toime kaasaaitamise juriidilise isiku (ja selle huvides tegutseva füüsilise isiku) poolt dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimisele, so ta pani toime kuriteo KarS § 344 lg 1 ja 2 - § 22 lg 3 mõttes. Lisaks sellele pani J. Solovjov oma eeltoodud tegevustega toime kaasaaitamise juriidilise isiku (ja selle huvides tegutseva füüsilise isiku) poolt võltsitud dokumendi kasutamisele, eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, so ta pani toime kuriteo KarS § 345 lg 1 ja 2 - § 22 lg 3 mõttes. Solovjov end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ning väitis, et ta ei tea midagi aktide ümbervahetamisest, ega neis olevatest ebaõigetest andmetest. 6.2 Kollole on esitatud süüdistus selles, et ajavahemikul 2006.a. augustist kuni 2009.a septembri lõpuni pani toime teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise, kui sellega on tekitatud suur varaline kahju, so ta pani toime kuriteo KarS § 2172 lg 1 mõttes (enne 15.03.2007.a. kehtinud redaktsioonis KarS § 289 järgi ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise, kui sellega on tekitatud oluline varaline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele). Samuti pani J. Kollo oma eeltoodud tegevustega toime ametiisiku poolt dokumendi võltsimise, so ta pani toime kuriteo KarS § 299 lg 1 mõttes. Ka Kollo ei tunnistanud end esitatud süüdistuses süüdi.

6.3 KarS § 2172 lg 1 näeb ette karistuse seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise eest või teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise eest, kui sellega on tekitatud suur varaline kahju ja kui puudub käesoleva seaduse §-s 201 sätestatud süüteokoosseis. Enne 15.03.2007.a kehtinud karistusseadustiku redaktsioonis oli vastav tegu karistatav § 289 järgi ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamisena, kui sellega on tekitatud oluline varaline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele. KarS § 299 kohaselt on karistatav ametiisiku poolt dokumendi võltsimine või võltsitud dokumendi väljaandmine. KarS § 344 näeb ette vastutuse dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise eest. 2009.a kehtinud KarS § 345 lg 1 sätestas kuriteona võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Alates 01.01.2015 on nimetatud sättesse lisatud koosseisuline tunnus – teadvalt. 6.4 Vaidlust ei ole selles, et Linnavalitsus sõlmis 31.08.2006.a eelnevalt läbiviidud riigihanke ’Remondi- hooldus- ja korrashoiutööd ning seotud teenused’ võitnud ettevõttega AS XXX töövõtulepingu nr 2-8.3/180 (edaspidi ka: 31.08.2006 leping), mis kehtis perioodil 31.08.2006 31.08.2009. (3 kd, tl 100-115) Lepingu p 1.1.1 kohaselt oli lepingu esemeks muu hulgas Kohtla-Järve linna teede ja tänavate remonditööd, mille hulka kuulusid hankelepingu Lisa 1 järgi asfaltbetoonkatte ehitus, jooksev remont (kuumast peeneteralisest graniitkillustikust asfaltbetoonsegust kate) ja auguremont (tihedast kuumast peeneteralisest graniitkillustikust asfaltbetoonsegust kate). Punkti 1.1.2 kohaselt oli lepingu esemeks ka Kohtla-Järve Ahtme ja Järve linnaosa tänavate hooldustööd. Punkti 1.5 kohaselt oli lepingu täitmise küsimustes Linnavalitsuse esindajaks Jüri Kollo ning AS XXX esindajaks Xxx. Lepingu punkt 4 sätestas, et töövõtja annab ehitustöödele tellija kasuks garantii tähtajaga 24 kuud töö/ehitusobjekti ülevaatuse akti allkirjastamisest arvates. Lepingu hinnaks oli punkt 6.1 kohaselt 227 610 000 krooni ja tellija kohustus tasuma töövõtjale lepingu hinna tellija esindaja kinnitatud teostatud tööde aktide põhjal esitatud arvete alusel (p 6.2). Kokku oli lepitud, et töövõtja esitab tellijale kinnitamiseks teostatud tööde akte 1 kord kuus, hiljemalt 5 tööpäeva enne kuu lõppu ning pretensioonide puudumisel kohustusid poolte esindajad aktid kinnitama hiljemalt viiendal üleandmise päevale järgneval tööpäeval (p 6.3). Tööde vastuvõtmise korda reguleeris lepingu p 8. Nimetatud lepingu aluseks oleva riigihanke dokumentatsiooni (3kd, tl 116-214) p 1.3 kohaselt kattusid hanke objekt ning eelnimetatud lepingus sätestatud lepingu objekt. Hanke tehnilise kirjelduse punktis 1 olid sätestatud õigusaktid, millest tuleb pakkujal lähtuda. Samuti olid tehnilisele kirjeldusele lisatud Ahtme ja Järve linnaosa teede ja tänavate loetelu ning pindalad. Eraldi nimekirjad olid koostatud veel tänavate kohta, kus, millal ja millises ulatuses on vaja teostada hooldustöid. Kuigi lepingu ja hanke objekti sõnastusest võib teha järelduse, et teede ja tänavate hooldustööd hõlmavad üksnes Ahtme ja Järve linnaosa ning remonttööd kogu Kohtla-Järvet, tuleb hankedokumentatsiooni tehnilisest kirjeldusest lähtuvalt asuda siiski seisukohale, et ka remonttöid telliti üksnes Ahtme ja Järve linnaosas, kuivõrd kirjelduses sisalduv teede ja tänavate loetelu (koos pindaladega) sisaldab vaid nende linnaosade teid ja tänavaid. Seega on välistatud, et pakkumuste esitajad said lähtuda arusaamast, et neil tuleks hanke võitmise korral teostada remonttöid ka teistes linnaosades, mille teede ja tänavate arvu ning mahtu hanke tingimused ei sisaldanud. Ka Linnavalitsuse töötajate poolt kõnealuse lepingu täitmise kohta peetud jooksvast aruandest on näha, et teede remondi (sh nii ehitus- kui ka auguremondi tööd) osas peeti arvestust üksnes Järve ja Ahtme linnaosade lõikes. Teisi linnaosasid nimetatud pole. (8 kd, tl 185)

1-12-12478 Ka ükski lepingu osaks olevatest täiendavatest kokkulepetest ei sisalda lepingu muudatust remonttööde tööpiirkonna osas. Seega oli AS XXX kohustatud töövõtjana teostama remonttöid üksnes Ahtme ja Järve linnaosades ning Linnavalitsuse esindajatel oli kõnealuse lepingu raames omakorda pädevus nõuda remonttööde teostamist ja teha väljamakseid üksnes nimetatud kahes linnaosas tehtud tööde eest. Kohtuistungil möönis ka Solovjov, et kõnealune leping hõlmas vaid Ahtme ja Järve linnaosa ning teistes linnaosades teostas AS XXX töid suulise kokkuleppe alusel (10.02.2015 protokoll). Samuti oli Kollo arvamusel, et leping ei hõlmanud Sompa linnaosa, kuid arvas, et seal tööde teostamine võib siiski toimuda 31.08.2006 lepingu rahaliste vahendite arvelt (11.02.2015 protokoll). 6.5 Süüdistuse kohaselt allkirjastas ja esitas AS XXX juhatuse liige Xxx ajavahemikul 2006 septembrist kuni 2009 septembrini kavatsetult AS XXX nimelt ja huvides Linnavalitsusele kinnitamiseks sisult ebaõigeid auguremonttööde, asfaltkatte pealispinna ühekordsete pindamistööde ja teede/tänavate kapitaalremonttööde vastuvõtu-ülevaatuse akte. Xxx kasutas ära oma pikaajalisi häid ning usalduslikke suhteid linna juhtkonnaga ja tegutses kindla eesmärgiga saada AS XXX kasuks linnalt rohkem raha, kui nimetatud ettevõttel oleks selleks töövõtulepingu nr 2-8.3/180 järgi tegelikult alust olnud. Oma olemuselt oli tegemist jätkuva süüteo – dokumentide võltsimine ja võltsitud dokumentide kasutamine – osategudega. Seejuures oli linnapoolne kontroll AS XXX tegevuse ja linnale esitatud andmete õigsuse üle enam kui formaalne ning üldjuhul pigistasid selleks pädevad ametnikud toimunud rikkumiste suhtes silma kinni. Muuhulgas esines juhtumeid, kus töid akteeriti ja arveid tasuti enne töödega tegelikult alustamist. Samuti vormistati vajaduse korral tööde vastuvõtu-ülevaatuse akte ja AS XXX poolt linnale erinevate tööde kohta esitatud eelarveid korduvalt tagantjärgi ümber, et varjata toimuvate ülemaksete ebaseaduslikkust. 6.5.1 Ajavahemikul 2006 septembrist kuni 2009 augustini AS XXX nimelt tellija esindajale (J. Kollole) kinnitamiseks esitatud auguremonttöid puudutavad aktide kohaselt teostas AS XXX Kohtla-Järve teedel ja tänavatel auguremonti kokku 2 331 171,41 m2-l, mille eest linn tasus ühikuhinnaga 30.- krooni (s.o 1,92 eurot) /m2 kokku 69 935 142,30 krooni (so 4 469 670,24 eurot; summale lisandus käibemaks). AS XXX nimelt linnale esitatud auguremonttööde vastuvõtu-ülevaatuse aktid ei vastanud faktiliselt tehtud töömahtudele, aktidesse olid remonditud teelõikude pindalad märgitud korduvalt mahtudes, mis ületasid teelõikude (teeregistris kajastatud) mõõtmeid (so aktide kohaselt oli mitmetel tänavatel teostatud auguremonti suuremas mahus, kui oli nende tänavate tegelik kogupindala). Samuti sisaldus aktides arvukalt ebaõigeid ja tegelikkusele mittevastavaid andmeid tehtud töödest tänavatel, milliseid ei eksisteerinud (aktidesse märgitud tänavad puudusid riigihanke tehnilisest kirjeldusest ning linna teede ja tänavate nimekirjast). Lisaks oli Ahtme ja Järve linnaosades teostatud tööde kohta esitatud aktidesse korduvalt märgitud töid tänavatel, mis asuvad teistes linnaosades. Hoolimata vastuvõtu-ülevaatuse aktides sisalduvatest arvukatest valeandmetest ignoreeris tehtud tööde aktidele vastavust kontrolliv J. Kollo eelnimetatud puudusi, võttis tööd vastu ning kinnitas aktid oma allkirjaga, tegemata AS-ile XXX esitatud andmete osas ühtegi märkust. Aktidesse märgitud tegelikke mõõtmeid ületavate auguremonttööde kogumaht oli 196 785,4 m2, mille eest linn tasus AXxx XXX kokku 5 903 562.- krooni (so 377 306,38 eurot; summale lisandus käibemaks). Aktidesse märgitud, kuid hanke tehnilises kirjelduses loetletud linnatänavate nimekirjast puuduvatel teedel ja tänavatel väidetavalt teostatud auguremonttööde kogumaht oli 247 569,01 m2, mille eest linn tasus AXxx XXX kokku 7 427 070,87 krooni (so 381 144,17 eurot; summale lisandus käibemaks). Sellest faktiliselt Sompa linnaossa jäävatel teedel ja tänavatel väidetavalt teostatud (kuid teiste piirkondade alla akteeritud) auguremonttööde kogumaht oli 67236,31 m2 (kogumaksumusega 2 017 089,15 krooni; summale lisandus käibemaks) ning linna teede ja tänavate nimekirja mittekuuluvatel teedel ja tänavatel väidetavalt teostatud

1-12-12478 auguremonttööde kogumaht oli 180 332,7 m2 (kogumaksumusega 5 409 981,72 krooni; summale lisandus käibemaks). 6.5.2 Süüdistuse kohaselt ei olnud 2009.a märtsis teostatud kontrolli järgselt J.Solovjov huvitatud põhjendamatute väljamaksete avalikustamisest ja AXxx XXX alusetult makstud summade tagasinõudmisest. Eesmärgiga vältida edasisi võimalikke probleeme ning kõrvaldada jäljed juba toimunud rikkumistest pöördus J. Solovjov XXX Xxx poole ja laskis viimasel valeandmeid sisaldavad vastuvõtu-ülevaatuse aktid sellisel moel ümber teha, et neist kaoksid Xxxpoolt osundatud vead. J. Solovjovi sekkumise tulemusel ja tema kaasabil tegi XXX Xxx aktid ajavahemikul 2009.a. märtsi lõpust kuni mai lõpuni ümber (eelduslikult toimus see AS XXX kontoris (Jõhvi küla 11, Jõhvi vald, Ida-Virumaa)), korrigeerides erinevate tänavate osas töömahte või asendades algsetes aktides olnud tänavad kas osaliselt või täielikult suvaliste uute tänavanimetustega. Pärast seda allkirjastati (kinnitati) kõik 14 ümbertehtud akti uuesti nii töövõtja kui ka tellija esindajate (vastavalt XXX Xxx ja J. Kollo) poolt. Seejärel korraldas J. Solovjov linna raamatupidamises originaalaktide väljavahetamise uute (ümbertehtute) vastu, mille käigus algupärased aktid kõrvaldati ja üldjuhul hävitati. 6.5.3 Solovjovile ja Kollole on esitatud süüdistus ka selles, et 2009.a juunis-juulis teostas AS XXX linnale asfaltbetoonkatte pealispinna ühekordseid pindamistöid Kohtla-Järve teedel ja tänavatel kokku 96174-l m2, mille eest linn tasus AXxx XXX ühikuhinnaga 42.- krooni (s.o 2,68 eurot) / m2 kokku 4 039 307 krooni (so 258 158,77 eurot; km-ta). Töövõtuleping nr 2-8.3/180 selliseid töid otseselt ette ei näinud. Kuigi nii Ahtme mnt kui ka Estonia pst osas oli varasemalt hankelepingu raames teostatud kapitaalremonti ning 2009.a. polnud garantiitähtajad veel möödunud, tehti samade teede osas suuremahulisi lisakulutusi pindamistöödele. Seetõttu oli sisuliselt tegemist väljamaksetega, milliste tegemise õiguspärasus töövõtuleping nr 2-8.3/180 alusel on kaheldav. Eelnimetatud tööde osas allkirjastas ja esitas XXX Xxx AS XXX nimelt ajavahemikul 2009.a juunist juulini tellija esindajale (J. Kollole) kinnitamiseks vastuvõtu-ülevaatuse akte, mis ei vastanud faktiliselt tehtud töömahtudele. Aktidesse oli korduvalt ja tahtlikult märgitud ebaõigeid/tegelikkusele mittevastavaid andmeid pinnatud teelõikude pindalade kohta (so aktidesse oli pindamistööde maht märgitud kokku 10849 m2 võrra tegelikust suuremana). Hoolimata aktides sisalduvatest valeandmetest ignoreeris tehtud tööde aktidele vastavust kontrolliv J. Kollo eelnimetatud puudusi, võttis tööd vastu ning kinnitas aktid oma allkirjaga, tegemata ASile XXX esitatud andmete osas ühtegi märkust. XXX Xxx eelnimetatud tegevuse, aga samuti J. Kollo poolt aktide kinnitamise ja aktides esitatud andmetega nõustumise tulemusel kohustus Kohtla-Järve linn tasuma põhjendamatult akteeritud tööde eest AS XXX poolt esitatud arvete alusel kokku vähemalt 455 658 krooni (s.o 29121,85 eurot; summale lisandus käibemaks) enam kui ASil XXX olnuks reaalselt tehtud töömahte ja lepingutingimusi arvestades õigus saada. Ülekanneteks oli oma viseeringuga AS XXX poolt esitatud arvetel andnud loa/nõusoleku kas linnapea (J. Solovjov) või aselinnapea (J. Kollo). Faktiliselt sai AS XXX nimetatud summa ulatuses kriminaaltulu ning Kohtla-Järve linnale oli valeandmeid sisaldavate aktide esitamise ning linna varaliste huvide mittejärgimisega tekitatud suur varaline kahju. 6.5.4 Lisaks eelnevale heidetakse Kollole ette, et ajavahemikul 2009.a maist kuni septembrini koostas, allkirjastas ja esitas XXX Xxx AS XXX nimelt tellija esindajale (J. Kollole) kuuel korral kinnitamiseks teede kapitaalremonttöid puudutavaid vastuvõtu-ülevaatuse akte, mis ei vastanud faktiliselt tehtud töömahtudele. Aktidesse oli korduvalt ja tahtlikult märgitud ebaõigeid/ tegelikkusele mittevastavaid andmeid kasutatud materjalide, tehtud tööde või osutatud teenuste koguste kohta. Samuti oli real juhtudel aktidesse märgitud põhjendamatult kõrgeid ühikuhindu. Hoolimata vastuvõtu-ülevaatuse aktides sisalduvatest valeandmetest ignoreeris tehtud tööde

1-12-12478 aktidele vastavust kontrolliv J. Kollo eelnimetatud puudusi, võttis tööd vastu ning kinnitas aktid oma allkirjaga, tegemata AXxx XXX esitatud andmete osas ühtegi märkust. XXX Xxx eelnimetatud tegevuse, aga samuti J. Kollo poolt aktide kinnitamise ja aktides esitatud andmetega nõustumise tulemusel kohustus Kohtla-Järve linn tasuma põhjendamatult akteeritud tööde eest AS XXX poolt esitatud arvete alusel 1 522 908,50 krooni (s.o 97 331,59 eurot; summale lisandub käibemaks) enam kui ASil XXX olnuks reaalselt tehtud töömahte ja lepingutingimusi arvestades õigus saada. Faktiliselt sai AS XXX nimetatud summa ulatuses kriminaaltulu ning Kohtla-Järve linnale oli valeandmeid sisaldavate aktide esitamise ning linna varaliste huvide mittejärgimisega tekitatud suur varaline kahju. 6.6 Järgnevalt käsitleb kohus ükshaaval auguremonttööde vastuvõtmise akte, mis süüdistuse väitel sisaldavad ebaõigeid andmeid. 6.6.1 Akt nr 1 – süüdistuse kohaselt sisaldas 2006 septembrikuu tööde vastuvõtuakt (Järve linnaosa) kaheksat tänavat kogumahus 45520 m2. Muu hulgas oli AS XXX teostanud nimetatud akti kohaselt auguremonti teel või tänaval, mille nimetuseks oli märgitud ’Vanalinna ümbersõit’ ning seda kogumahus 27650 m2 (tööde maksumus 829 500.- krooni; ilma käibemaksuta). Sellise nimetusega teed või tänavat hanke tehnilises kirjelduses (Järve linnaosa) remontimisele kuuluvate teedetänavate nimekirja märgitud pole. Samuti ei ole sellise nimetusega teed või tänavat teadaolevalt üheski Kohtla-Järve linnaosas. September 2006 tööde vastuvõtmise akt (6 kd, tl 122) kinnitab, et AS XXX esitatud aktis sisaldus muu hulgas Järve linnaosas auguremondi teostamine teel nimega Vanalinna ümbersõit. Tööde mahuks on märgitud 27 650 m2 ja maksumuseks 829 500 krooni (ilma km). Akti tööde kogu maksumus oli 1 365 600, koos km 1 611 408 krooni. Aktist nähtuvalt on selle koostamise aluseks 31.08.2006 leping ning Kollo on oma allkirjaga kinnitanud tööde vastuvõtmist. Selle akti alusel on AS XXX esitanud 29.09.2006 Linnavalitsusele arve, mida linn on ka aktsepteerinud. (6 kd, tl 120-121) Hanke tehnilise kirjelduse lisas oleva teede ja tänavate loetelus puudub nimetus ’Vanalinna ümbersõit’ (3 kd, tl 32-34). Samuti ei ole taolise nimetusega teed kirjas 2006.a kehtinud KohtlaJärve linnxxxlikogu 23.11.2005 otsuses, millega kinnitati Kohtla-Järve linna kohalike teede nimekiri (9kd, tl 27- 35). Kuivõrd tegemist on linna ametliku teede nimekirjaga, siis on elementaarne, et linna teede ja tänavate hooldamise ja remontimise korraldamisel pidi Linnavalitsus lähtuma just sellest nimekirjast. Kuna see nimekiri ei sisalda aga teede pindalasid, siis selles osas saab kohus järeldusi teha üksnes hanke tehnilises kirjelduses nimetatud suurustest (3 kd, tl 32-34). „Vanalinna ümbersõidu“ nimelist tänavat ei lisandunud Kohtla-Järve teede nimekirja ka hilisemates teede nimekirjade kehtestamise või nende muutmise otsustes (9 kd, tl 3648) Hanke tehnilise kirjelduse lisas oleva teede ja tänavate üldisele loetelule järgnevad erinevad loetelud teedest, tänavatest, platsidest, väljakutest, hoovidest jms, milles teede pindalad on üldisest loetelust mõnevõrra erinevad(3 kd, tl 35 jj). Samas on kõnealuste loetelude puhul tegemist Ahtme ja Järve linnaosades teostatavate hooldustööde hanke tingimustega. Kuivõrd hooldustööd on oma olemuselt erinevad teede remonttöödest (need võivad sisaldada ka nt asfaltkattega katmata teeservade, jalgradade, teeäärsete haljasalade või – ribade hooldust jms). Lisaks sellele tuleb märkida, et nendes loeteludes on tihti märgitud tänavaid üksnes ebamääraste lõikudena või ositi (nt Tuuslari 9-11 vahel „Põhja rannik“, Koidula (vasakult poolt), Tuuslari tnKeskallee vahel ZAM kauplusest, Tuuslari tn-st Järveküla teeni (paremal-vasakul poolt); Salu tn2kõnnitee mööda kõnnitest; jne) või on nimetatud paikkondi või hooneid (nt Vahtra 25a,lastekodu;

1-12-12478 Pagaritööstuse juures; Autoparkla tagune ala) (3kd, tl 49,54). Kuna nendele loeteludele ei ole lisatud jooniseid, siis saab tegemist olla üksnes hinnanguliste suurustega. Täiesti võimatu on reaalses elus piiritleda ja veelgi vähem tagantjärele hinnata, kus täpselt ja millisest tänava otsast vaadatuna asub nt „Koidula (vasakult poolt)“ ning kui suur on selle tegelik pindala. Tuleb tõdeda, et hankedokumentides taoliste loetelude sisaldumine on enam kui kummastav ning täiesti arusaamatuks jääb, kuidas pidanuks nendest aru saama konkureerida sooviv ettevõtja, kes ei ole Kohtla-Järvel kohalik või seal pikka aega tegutsenud. Loeteludes endis puudub ka igasugune selgitus, miks osad nendes nimetatud teede ja tänavate pindalad erinevad samuti hankedokumentatsioonis sisalduvast üldisest Ahtme ja Järve linnaosa teede ja tänavate loetelus märgitud suurustest. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et nendes loeteludes esineb tänavate nimetusi (nt Tee DOK Vana-Ahtme, Vanalinn), mida ei ole kirjas 2006.a kehtinud Kohtla-Järve linnxxxlikogu 23.11.2005 otsuses, millega kinnitati Kohtla-Järve linna kohalike teede nimekiri (9kd, tl 27- 35). Seega jääb arusaamtuks, millistest andmetest lähtuvalt ja kelle mõõtmistulemuste alusel kõnealused hooldustööde hanke loetelud koostatud oxxx Kõiki eelnevalt nimetatud põhjusi arvestades ei saa kohtu hinnangul hooldustööde loetelusid pidada usaldusväärseks informatsiooni allikaks ning välistatud on nendele tuginemine teede ja tänavate tegeliku pindala tuvastamisel. Arvestades siinkohal ka tunnistaja Xxx (3.12.2014 protokoll) antud ütluseid eelnimetatud üldistes loeteludes kajastuvate andmete päritolu kohta, leiab kohus, et teede ja tänavate tegelike suuruste hindamisel tuleb lähtuda just sellest tabelist. Kuivõrd tegemist oli ka hanketingimuste lisaga, pidanuks ka tellija ja töövõtja remonttööde puhul lähtuma justnimelt selles tabelis kajastuvatest näitajatest. Mitmed tunnistajad (nt Xxx, 03.12.2014 protokoll; Xxx, 10-11.12.2014 protokoll ) on andnud kohtus ütluseid, et Vanalinna ümbersõit on nö rahvasuus levinud nimetus ning taolist ametlikku nimetust ei ole Kohtla-Järvel kunagi eksisteerinud. AS XXX endine töötaja Xxx arvas, et tegemist on Spordimajast kuni (vist) Kävani ulatuva teega ja arvas, et AS XXX on seal töid teostanud. Praegu on see Uus tehase tänav, sai sellest alles hiljuti teada. Hanke dokumentidest nähtuvalt on küll Järve linnaosas Uus tehase tänav, kuid selle pindala on oluliselt väiksem – 19033,5m2(3 kd, tl 34), kui aktis märgitud Vanalinna ümbersõidul tehtud tööde maht. Eelnevat kokkuvõttes tuleb järeldada, et Linnavalitsusele esitatud aktis on kajastatud tööde teostamist tänaval, mida ametlikes teede nimekirjas ei eksisteeri. Linnavalitsusel puudus igasugune alus tellida ja võtta vastu töid, mis on väidetavalt teostatud teel, mida linna teede nimekirjas ei eksisteeri. Ei ole kuidagi aktsepteeritav olukord, kus Linnavalitsus võtab vastu tööd, mis ei ole aktis kajastatud mitte tee ametliku nimetusega, vaid rahvasuus levinud tee või paikkonna nimetusega, mille täpset asukohta ja suurust on võimatu ühegi dokumendi järgi tuvastada. Seetõttu on kohus seisukohal, et akti Vanalinna ümbersõidul tööde teostamise kirjutamine, vastava akti kinnitamine ning selle alusel omakorda töövõtjale väljamakse tegemine summas 829 500 krooni (km-ga 978 810 krooni) on olnud alusetu. 6.6.2 Akt nr 2 – süüdistuse kohaselt sisaldas 2006 septembrikuu tööde vastuvõtuakt (Ahtme linnaosa) viit tänavat (kogumahus 24480 m2). Muu hulgas oli AS XXX akti kohaselt teostanud auguremonti Ritsika tänaval kogumahus 14500 m2 (tööde maksumus 435 000.- krooni; ilma km). Selle tänava tegelik pindala on 6150 m2. September 2006 tööde vastuvõtmise akt (6 kd, tl 123) kinnitab, et AS XXX esitatud aktis sisaldus muu hulgas Ahtme linnaosas auguremondi teostamine Ritsika tänaval. Tööde mahuks on märgitud 14500 m2 ja maksumuseks 435 000 kroon (ilma km). Akti tööde kogumaksumus oli 734 400

1-12-12478 krooni, koos km 866 592 krooni. Aktist nähtuvalt on selle koostamise aluseks 31.08.2006 leping ning Kollo on oma allkirjaga kinnitanud tööde vastuvõtmist. Selle akti alusel on AS XXX esitanud 29.09.2006 Linnavalitsusele arve nr 68, mida Linnavalitsus on ka aktsepteerinud ja tasunud. (6 kd, tl 120-121) Hanke tehnilises kirjelduses (3 kd, tl 32-34) on Ritsika tänava pindalaks märgitud 6150m2. Juhul, kui lepingu kehtivuse ajal tänava suurus muutus ning tellija soovinuks, et töövõtja teostaks töid kokkulepitust suuremas mahus, pidanuks pooled vastavalt 31.08.2006 lepingu punktile 1.4 vormistama vastavasisulise lepingu muudatuse. Lepingu kohaselt oli auguremonttööde eeldatavaks koguseks määratud 1 800 000 m2, mille eest tasumiseks oli ette nähtud kokku 54 000 000 krooni (so 3 451 229,02 eurot, ilma km). 26.07.2007.a leppisid Kohtla-Järve linn ja AS XXX lepingu punktidest 1.3 ja 6.5 juhindudes kokku auguremondile eraldatavate rahaliste vahendite suurendamises 22 000 000 krooni (so 1 406 056,27 eurot, ilma km) võrra. Sellest tulenevalt kasvas auguremondi eeldatav kogus 2 420 000 m2ni, mille eest tasumiseks oli ette nähtud kokku 85 720 000 krooni (s.o 5 478 506,51 eurot, ilma km). Ükski nendest muudatustest ei hõlmanud aga lepingu objekti laiendamist, st kas teede nimekirja laiendamist või seni lepingu objektiks olnud teede pindalade suurenemist. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et antud juhul ei nähtu lepingu lisaks olevatest täiendavatest kokkulepetest, et pooled oleks hiljem leppinud mingil põhjusel kokku, et Ritsika tänaval tuleb teostada töid suuremas mahus, kui on kirjas hanke tingimustes. See tähendab omakorda ka seda, et Linnavalitsusel puudus 31.08.2006 lepingu alusel pädevus nõuda tööde teostamist kokkulepitust suuremas mahus ning teha lepingu alusel makseid suuremas mahus, kui leping ette nägi. Lisaks tuleb märkida, et ei ole eluliselt kuigi usutav, et ajavahemikul 31.08.2006 (so lepingu sõlmimisest) kuni akti esitamiseni septembri lõpus muutus kõnealuse tänava pindala enam kui kahe korra suuremaks, ilma, et vastav fakt poleks tellijale lepingu sõlmimisel teada olnud. Ja isegi kui tõepoolest leidnuks vahetult enne lepingu sõlmimist aset tänava taoline laiendustöö, siis oleks äärmisel ebamõistlik eeldada, et juba septembris 2006 vajas see auguremonti. Eelnevast tulenevalt on Linnavalitsusele esitatud aktis märgitud Ritsika tänaval teostatud töid 8350m2 võrra enam, kui 31.08.2006 leping ette nägi ning Linnavalitsus on nimetatud ulatuses neid töid alusetult aktsepteerinud ning teinud alusetu väljamakse summas 250 500 krooni (km-ga 295 590). 6.6.3 Akt nr 3 – süüdistuse kohaselt esitas AS XXX 2006.a. oktoobrikuu tööde vastuvõtuakti Järve linnaosas kahekümne üheksa tee ja tänava auguremondi teostamise kohta kogumahus 106 590 m2. Akti kohaselt on AS XXX teostanud auguremonti neljal tänaval suuremas mahus, kui on nende tänavate tegelik pindala: Inseneri tänaval kogumahus 1250 m2 (tööde maksumus 37500.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 890,4 m2; Sakala tänaval kogumahus 1450 m2 (tööde maksumus 43500.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 1447,2 m2; Kaevuri tänaval kogumahus 9600 m2 (tööde maksumus 288 000.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 7787,5 m2; Vahtra tänaval kogumahus 7020 m2 (tööde maksumus 210 600.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 6639 m2. Sama akti kohaselt on AS XXX teostanud auguremonti ka kaheksal teel/tänaval, milliseid Järve linnaosas pole. Seitsmel juhul asub akti märgitud tänav tegelikult Sompa linnaosas. Ühel juhul ei ole akti märgitud nimetusega teed teadaolevalt üheski Kohtla-Järve linnaosadest. Samuti ei ole selliste nimetustega teid/tänavaid hanke tehnilises kirjelduses Järve linnaosas remontimisele kuuluvate teede-tänavate nimekirjas:

1-12-12478 teel / tänaval ’Vanalinn’ (faktiliselt sellist teed / tänavat ei eksisteeri) kogumahus 10900 m2 (tööde maksumus 327 000.- krooni; ilma käibemaksuta); Ülase tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 6300 m2 (tööde maksumus 189 000.krooni; ilma käibemaksuta); Betooni tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 2000 m2 (tööde maksumus 60000.krooni; ilma käibemaksuta); Tuule tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 1000 m2 (tööde maksumus 30000.- krooni; ilma käibemaksuta); Aruserva tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 3300 m2 (tööde maksumus 99000.krooni; ilma käibemaksuta); Kannikese tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 1500 m2 (tööde maksumus 45000.krooni; ilma käibemaksuta); Kanarbiku tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 1500 m2 (tööde maksumus 45000.krooni; ilma käibemaksuta); Kelluka tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 1000 m2 (tööde maksumus 30000.krooni; ilma käibemaksuta). Esmalt tuleb märkida, et Kaevuri tänava osas tehtud etteheitest prokurör kohtuvaidlustes loobus ning seetõttu ei asu kohus nimetatud tänavaga seonduvat analüüsima. Oktoober 2006 tööde vastuvõtmise akt (6 kd, tl 126) kinnitab, et AS XXX esitatud aktis sisaldusid muu hulgas kirjed Järve linnaosas auguremondi teostamise kohta teedel nimetustega: Inseneri, tööde mahuks on märgitud 1250 m2 ja tööde maksumus 37500 krooni (km-ta); Sakala, tööde mahuks on märgitud 1450 m2 ja tööde maksumus 43500 krooni(km-ta); Vahtra, tööde mahuks on märgitud 7020 m2 ja tööde maksumus 210 600 (km-ta); Vanalinn, tööde mahuks on märgitud 10900 m2 ja tööde maksumus 327 000 krooni (km-ta); Ülase, tööde mahuks on märgitud 6300 m2 ja tööde maksumus 189 000 krooni (km-ta); Betooni, tööde mahuks on märgitud 2000 m2 ja tööde maksumus 60000 krooni (km-ta); Tuule, tööde mahuks on märgitud 1000 m2 ja tööde maksumus 30000 krooni (km-ta); Aruserva, tööde mahuks on märgitud 3300 m2 ja tööde maksumus 99000 krooni (km-ta); Kannikese, tööde mahuks on märgitud 1500 m2 ja tööde maksumus 45000 krooni (km-ta); Kanarbiku, tööde mahuks on märgitud 1500 m2 ja tööde maksumus 45000 krooni (km-ta); Kelluka, tööde mahuks on märgitud 1000 m2 ja tööde maksumus 30000 krooni (km-ta). Akti tööde kogumaksumus oli 3 197 700, koos km 3 773 286 krooni. Aktist nähtuvalt on selle koostamise aluseks 31.08.2006 leping ning Kollo on oma allkirjaga kinnitanud tööde vastuvõtmist. Selle akti alusel on AS XXX esitanud 31.10.2006 Linnavalitsusele arve nr 67, mida Linnavalitsus on ka aktsepteerinud ja tasunud. (6 kd, tl 124) Hanke tehnilise kirjelduse lisas oleva Järve linnaosa teede ja tänavate loetelus (3 kd, tl 32-34) on Inseneri tänava pindalaks 890,4 m2, Sakala tänava pindalaks 1447,2 m2 ja Vahtra tänava pindalaks 6639 m2. Lisaks on Vahtra tänaval kõnniteed 1303,5m2 ning koos kõnniteega on Vahtra tn pindala kokku 7942,5m2. Kuivõrd iseenesest ei saa välistada, et remontida võidi ka kõnniteed ning aktis toodud tööde maht 7020 m2 on väiksem, kui tee kogu (koos kõnniteega) pindala, siis ei nõustu kohus süüdistuses toodud etteheitega, et Vahtra tn osas on aktis näidatud töid suuremas mahus, kui on tänava tegelik suurus. Inseneri tänav on tehnilise kirjelduse kohaselt aktis märgitust 359,6m2 võrra väiksem ning Sakala tn 2,8m2 võrra väiksem. 31.08.2006 lepingu lisaks olevatest täiendavatest kokkulepetest ei nähtu, et pooled oleks hiljem leppinud mingil põhjusel kokku, et Inseneri ja Sakala tänaval tuleb teostada töid suuremas mahus,

1-12-12478 kui on kirjas hanke tingimustes. See tähendab omakorda ka seda, et Linnavalitsusel puudus õigus ja pädevus nõuda 31.08.2006 lepingu alusel tööde teostamist kokkulepitust suuremas mahus ning teha lepingu alusel makseid suuremas mahus, kui leping ette nägi. Eelnevast tulenevalt on Linnavalitsusele esitatud aktis märgitud Inseneri ja Sakala tänaval teostatud töid vastavalt 359,6m2 ja 2,8m2 võrra enam kui 31.08.2006 leping ette nägi ning Linnavalitsus on nimetatud ulatuses neid töid alusetult aktsepteerinud ning teinud alusetud väljamaksed summades 10788 ja 84 krooni (ilma km). Seoses tänavaga Vanalinn tuleb tõdeda, et hanke tehnilise kirjelduse lisas olevas teede ja tänavate loetelus puudub nimetus ’Vanalinn’ (3 kd, tl 32-34). Samuti ei ole taolise nimetusega teed kirjas 2006.a kehtinud Kohtla-Järve linnxxxlikogu 23.11.2005 otsuses, millega kinnitati Kohtla-Järve linna kohalike teede nimekiri (9kd, tl 27- 35). „Vanalinna“ nimelist tänavat ei lisandunud ka hilisemates teede nimekirjade kehtestamise või nende muutmise otsustes (9 kd, tl 36- 48). Ka selle tänava osas on tunnistajad (nt Xxx, 03.12.2014 protokoll) andnud kohtus ütluseid, et tegemist nö rahvasuus levinud nimetusega ning taolist ametlikku tänava nimetust ei ole KohtlaJärvel kunagi eksisteerinud. Aktis nimetatud tänavate Ülase, Betooni, Tuule, Aruserva, Kannikese, Kanarbiku ja Kelluka osas tuleb samuti märkida, et hanke tehnilise kirjelduse lisas oleva Järve ja Ahtme linnaosade teede ja tänavate loetelus need nimetused puuduvad (3 kd, tl 32-34). Nimetatud tänavad on aga kirjas 2006.a kehtinud Kohtla-Järve linnxxxlikogu 23.11.2005 otsuses, millega kinnitati Kohtla-Järve linna kohalike teede nimekiri (9kd, tl 27- 35). Kohtla-Järve linna kaardilt (kättesaadav aadressil http://www.kohtla-jarve.ee/uploads/kaardid/sompa.gif) nähtuvalt asuvad kõik need tänavad Kohtla-Järve Sompa linnaosas. Punktis 6.4 märkis kohus, et 31.08.2006 lepingu alusel oli AS XXX kohustatud töövõtjana teostama teede remonttöid üksnes Ahtme ja Järve linnaosades ning Linnavalitsuse esindajatel oli kõnealuse lepingu raames omakorda pädevus nõuda remonttööde teostamist ja teha väljamakseid üksnes nimetatud kahes linnaosas tehtud tööde eest. Ühtki lepingu muudatust, mis laiendanuks lepingu objekti ka teistele linnaosadele, lepingu lisana esitatud ei ole. Eelnevat kokkuvõttes tuleb järeldada, et Linnavalitsusele esitatud aktis on kajastatud tööde teostamist tänavatel, mida ametlikes teede nimekirjas ei eksisteeri või mis ei asu 31.08.2006 lepingu objektiks olnud linnaosades. Linnavalitsusel puudus igasugune alus tellida ja võtta vastu töid, mis on väidetavalt teostatud teel, mida linna teede nimekirjas ei eksisteeri või mis ei asu Järve või Ahtme linnaosades. Ei ole kuidagi aktsepteeritav olukord, kus Linnavalitsus võtab vastu tööd, mille teostamist leping ette ei näe või mis ei ole aktis kajastatud mitte tee ametliku nimetusega, vaid rahvasuus levinud tee või paikkonna nimetusega, mille täpset asukohta ja suurust on võimatu ühegi dokumendi järgi tuvastada. Seetõttu on kohus seisukohal, et akti Vanalinna tänaval tööde teostamise kirjutamine, vastava akti kinnitamine ning selle alusel omakorda töövõtjale väljamakse tegemine summas 327 000 krooni (ilma km) on olnud alusetu. Eeltoodud põhjustel olid alusetud ka väljamaksed väidetavalt Ülase, Betooni, Tuule, Aruserva, Kannikese, Kanarbiku ja Kelluka tänaval tehtud tööde eest vastavalt summades 189 000 krooni (km-ta), 60000 krooni (km-ta), 30000 krooni (km-ta), 99000 krooni (km-ta), 45000 krooni (km-ta), 45000 krooni (km-ta) ja 30000 krooni (km-ta). Kokku tegi Linnavalitsus kõnealuse akti alusel alusetuid väljamakseid summas 835 872 krooni (km-ta), käibemaksuga koos 986 328,96 krooni. 6.6.4 Akt nr 4 – süüdistuse kohaselt esitas AS XXX 2006.a oktoobrikuu tööde vastuvõtuakti

1-12-12478 Ahtme linnaosas kuuel tänaval tehtud tööde kohta kogumahus 28854 m2. Akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti muu hulgas ka Salu tänaval kogumahus 5858 m2 (tööde maksumus 175 740.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 3983,3 m2. Sama akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti ka teel / tänaval ’Tee Dok-Vana-Ahtme’ kogumahus 5250 m2 (tööde maksumus 157 500.- krooni; ilma käibemaksuta). Sellise nimetusega teed / tänavat / tööpiirkonda hanke tehnilises kirjelduses Ahtme linnaosas remontimisele kuuluvate teede-tänavate nimekirja märgitud pole. Samuti ei ole sellise nimetusega akti märgitud teed / tänavat teadaolevalt üheski Kohtla-Järve linnaosadest. Oktoober 2006 tööde vastuvõtmise akt (6 kd, tl 127) kinnitab, et AS XXX esitatud aktis sisaldus muu hulgas Ahtme linnaosas auguremondi teostamine Salu ja Tee Dok-Vana-Ahtme tänaval. Salu tänava tööde mahuks on märgitud 5858 m2 ja tööde maksumuseks 175 740 krooni (km-ta). Tee Dok-Vana-Ahtme tänava tööde maht on 5250 m2 ja tööde maksumus 157 500 krooni (km-ta). Akti tööde kogu maksumus oli 865 620, koos km 1 021 431,60 krooni. Aktist nähtuvalt on selle koostamise aluseks 31.08.2006 leping ning Kollo on oma allkirjaga kinnitanud tööde vastuvõtmist. Nimetatud ja p-s 6.6.3 käsitletud akti alusel on AS XXX esitanud 31.10.2006 Linnavalitsusele arve nr 67, mida Linnavalitsus on ka aktsepteerinud ja tasunud. (6 kd, tl 124) Hanke tehnilise kirjelduse lisas oleva Järve ja Ahtme linnaosa teede ja tänavate loetelus (3 kd, tl 32-34) on Salu tänava pindalaks 3983,3 m2. Lisaks on Salu tänaval kõnniteed 565,4 m2 ning koos kõnniteega on Salu tn pindala kokku 4548,7m2. Kuivõrd ei saa välistada, et remonditi ka kõnniteed, lähtub kohus akti õigsuse hindamisel Salu tänava kogupindalast (koos kõnniteega), mitte ainult süüdistuses märgitud sõidutee osast. Sellest arvutusest lähtuvalt on Salu tänav tehnilise kirjelduse kohaselt aktis märgitust 1309,3m2 võrra väiksem. Antud juhul ei nähtu 31.08.2006 lepingu lisaks olevatest täiendavatest kokkulepetest, et pooled oleks hiljem leppinud lepingu punkt 1.4 korras mingil põhjusel kokku, et Salu tänaval tuleb teostada töid suuremas mahus, kui on kirjas hanke tingimustes. Seega puudus Linnavalitsusel õigus ja pädevus nõuda 31.08.2006 lepingu alusel tööde teostamist kokkulepitust suuremas mahus ning teha lepingu alusel makseid suuremas mahus, kui leping ette nägi. Eelnevast tulenevalt on Linnavalitsusele esitatud aktis märgitud Salu tänaval teostatud töid 1309,3m2 võrra enam, kui 31.08.2006 leping ette nägi ning Linnavalitsus on nimetatud ulatuses neid töid alusetult aktsepteerinud ning teinud alusetu väljamakse summas 39 279 krooni (ilma km). Seoses tänavaga Tee Dok-Vana-Ahtme tuleb taaskord tõdeda, et hanke tehnilise kirjelduse lisas oleva Järve ja Ahtme linnaosade teede ja tänavate loetelus puudub nimetus Tee Dok-Vana-Ahtme (3 kd, tl 32-34). Samuti ei ole taolise nimetusega teed kirjas 2006.a kehtinud Kohtla-Järve linnxxxlikogu 23.11.2005 otsuses, millega kinnitati Kohtla-Järve linna kohalike teede nimekiri (9kd, tl 27- 35). Tee Dok-Vana-Ahtme nimelist tänavat ei lisandunud ka hilisemates teede nimekirjade kehtestamise või nende muutmise otsustes (9 kd, tl 36- 48). Ka selle tänava osas on tunnistajad (nt Xxx ja Xxx) andnud kohtus ütluseid, et tegemist on nö rahvasuus levinud paikkonna nimetusega ning taolist ametlikku tänava nimetust ei ole KohtlaJärvel kunagi eksisteerinud. Eelnevat kokkuvõttes tuleb järeldada, et Linnavalitsusele esitatud aktis on kajastatud tööde teostamist tänaval, mida ametlikes teede nimekirjas ei eksisteeri. Linnavalitsusel puudus igasugune alus tellida ja võtta vastu töid, mis on väidetavalt teostatud teel, mida linna teede nimekirjas ei

1-12-12478 eksisteeri. Nii nagu varem juba öeldud, ei ole kuidagi aktsepteeritav olukord, kus Linnavalitsus võtab vastu tööd, mis ei ole aktis kajastatud mitte tee ametliku nimetusega, vaid rahvasuus levinud tee või paikkonna nimetusega, mille täpset asukohta ja suurust on võimatu ühegi dokumendi järgi tuvastada. Seetõttu on kohus seisukohal, et akti Tee Dok-Vana-Ahtme tööde teostamise kirjutamine, vastava akti kinnitamine ning selle alusel omakorda töövõtjale väljamakse tegemine summas 157 500 krooni (ilma km) on olnud alusetu. Kokku tegi Linnavalitsus kõnealuse akti alusel alusetuid väljamakseid summas 196 779 krooni (km-ta), käibemaksuga koos 232 199,22 krooni. 6.6.5 Akt nr 5 – Süüdistuse kohaselt esitas AS XXX Linnavalitsusele 2006.a novembrikuu tööde vastuvõtuakti Järve linnaosas seitsmeteistkümnel tänaval auguremondi teostamise kohta kogumahus 69637 m2. Akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti üheksal tänaval suuremas mahus, kui on nende tänavate tegelik pindala: Järve tänaval kogumahus 2540 m2 (tööde maksumus 76200.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 2197,7 m2; Kuu tänaval kogumahus 1107 m2 (tööde maksumus 33210.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 986,4 m2; Vabaduse tänaval kogumahus 2750 m2 (tööde maksumus 82500.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 1586,7 m2; Roheline tänaval kogumahus 431 m2 (tööde maksumus 12930.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 421,2 m2; tänaval Järve põik kogumahus 600 m2 (tööde maksumus 18000.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 567,3 m2; Gaasi tänaval kogumahus 2750 m2 (tööde maksumus 82500.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 902,9 m2; Lembitu tänaval kogumahus 7200 m2 (tööde maksumus 216 000.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 2145 m2; Metsa tänaval kogumahus 3000 m2 (tööde maksumus 90000.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 428 m2; Põhja alleel kogumahus 36127 m2 (tööde maksumus 1 083 810.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 16352,1 m2. Sama akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti ka kahel teel/tänaval, milliseid Järve linnaosas pole. Mõlemal juhul sellise nimetusega teed/tänavat/tööpiirkonda hanke tehnilises kirjelduses Järve linnaosas remontimisele kuuluvate teede-tänavate nimekirja märgitud pole. Samuti ei ole selliste nimetustega akti märgitud teid/tänavaid teadaolevalt üheski Kohtla-Järve linnaosadest: Kingi tänaval (faktiliselt sellist tänavat ei eksisteeri) kogumahus 1450 m2 (tööde maksumus 43500.- krooni; ilma käibemaksuta); Mõisamaa teel / tänaval (faktiliselt sellist teed / tänavat ei eksisteeri) kogumahus 480 m2 (tööde maksumus 14400.- krooni; ilma käibemaksuta). Kohtuvaidlustes loobus prokurör Kingi tänava osas tehtud etteheitest, mistõttu kohus seda ei analüüsi. November 2006 tööde vastuvõtmise akt (6 kd, tl 129) kinnitab, et AS XXX esitatud aktis sisaldusid muu hulgas kirjed Järve linnaosas auguremondi teostamise kohta teedel nimetustega: Järve, tööde mahuks on märgitud 2540 m2 ja tööde maksumus 76200 krooni(km-ta); Kuu, tööde mahuks on märgitud 1107 m2 ja tööde maksumus 33210 krooni(km-ta);

1-12-12478 Vabaduse, tööde mahuks on märgitud 2750 m2 ja tööde maksumus 82500 krooni(km-ta); Roheline, tööde mahuks on märgitud 431 m2 ja tööde maksumus 12930 krooni(km-ta); Järve põik, tööde mahuks on märgitud 600 m2 ja tööde maksumus 18000 krooni (km-ta); Gaasi, tööde mahuks on märgitud 2750 m2 ja tööde maksumus 82500 krooni(km-ta); Lembitu, tööde mahuks on märgitud 7200 m2 ja tööde maksumus 216 000 krooni(km-ta); Metsa, tööde mahuks on märgitud 3000 m2 ja tööde maksumus 90000 krooni(km-ta); Põhja allee, tööde mahuks on märgitud 36127 m2 ja tööde maksumus 1 083 810 krooni (km-ta). Akti tööde kogumaksumus oli 2 089 110 krooni, koos km 2 465 149,80 krooni. Aktist nähtuvalt on selle koostamise aluseks 31.08.2006 leping ning Kollo on oma allkirjaga kinnitanud tööde vastuvõtmist. Selle akti alusel on AS XXX esitanud 20.11.2006 Linnavalitsusele arve nr 30, mida Linnavalitsus on ka aktsepteerinud ja tasunud. (6 kd, tl 128) Hanke tehnilise kirjelduse lisas oleva Järve linnaosa teede ja tänavate loetelus (3 kd, tl 32-34) on Järve tänava pindalaks 2197,7 m2; Kuu tänava pindalaks 986,4 m2; Vabaduse tänava pindalaks 1586,7 m2; Rohelise tänava pindalaks 421,2 m2; Järve põik pindalaks 567,3 m2; Gaasi tänava pindalaks 902,9 m2; Lembitu tänava pindalaks 2145 m2; Metsa tänava pindalaks 428 m2; Põhja allee pindalaks 16352,1 m2. Lisaks on Põhja alleel kõnniteed 436 m2 ning koos kõnniteega on Põhja allee pindala kokku 16788,1m2. Kuivõrd ei saa välistada, et remontida võidi ka kõnniteed, lähtub kohus akti õigsuse hindamisel Põhja allee kogupindalast (koos kõnniteega), mitte ainult süüdistuses märgitud sõidutee osast. Järve tänav on tehnilise kirjelduse kohaselt aktis märgitust 342,3 m2 võrra väiksem. Kuu tänav on tehnilise kirjelduse kohaselt aktis märgitust 120,6 m2 võrra väiksem. Vabaduse tänav on tehnilise kirjelduse kohaselt aktis märgitust 1163,3 m2 võrra väiksem. Roheline tänav on tehnilise kirjelduse kohaselt aktis märgitust 9,8 m2 võrra väiksem. Järve põik on tehnilise kirjelduse kohaselt aktis märgitust 32,7m2 võrra väiksem. Gaasi tänav on tehnilise kirjelduse kohaselt aktis märgitust 1847,1 m2 võrra väiksem. Lembitu tänav on tehnilise kirjelduse kohaselt aktis märgitust 5055 m2 võrra väiksem. Metsa tänav on tehnilise kirjelduse kohaselt aktis märgitust 2572 m2 võrra väiksem. Põhja allee on tehnilise kirjelduse kohaselt aktis märgitust 19338,9 m2 võrra väiksem. Ka antud juhul ei nähtu 31.08.2006 lepingu lisaks olevatest täiendavatest kokkulepetest, et pooled oleks hiljem leppinud lepingu punkt 1.4 korras mingil põhjusel kokku, et eelnimetatud tänavatel tuleb teostada töid suuremas mahus, kui on kirjas hanke tingimustes. Seega puudus Linnavalitsusel pädevus nõuda 31.08.2006 lepingu alusel tööde teostamist kokkulepitust suuremas mahus ning teha lepingu alusel makseid suuremas mahus, kui leping ette nägi. Eelnevast tulenevalt on Linnavalitsusele esitatud aktis märgitud Järve tänaval teostatud töid 342,3 m2 võrra 31.08.2006 lepingus ettenähtust enam; Kuu tänaval 120,6 m2 võrra ette nähtust enam; Vabaduse tänaval 1163,3 m2 võrra ette nähtust enam; Rohelisel tänaval 9,8 m2 võrra ette nähtust enam; Järve põik 32,7 m2 võrra ette nähtust enam; Gaasi tänaval 1847,1 m2 võrra ette nähtust enam; Lembitu tänaval 5055 m2 võrra ette nähtust enam; Metsa tänaval 2572 m2 võrra ette nähtust enam; Põhja alleel 19338,9 m2 võrra ette nähtust enam. Linnavalitsus on nimetatud ulatuses neid töid alusetult aktsepteerinud ning teinud alusetud väljamaksed vastavalt summades 10269 krooni (Järve), 3618 krooni (Kuu), 34899 krooni (Vabaduse), 294 krooni (Roheline), 981 krooni (Järve põik), 55413 krooni (Gaasi), 151650 krooni (Lembitu), 77160 krooni (Metsa) ja 580167 krooni (Põhja allee), kõik summad on ilma käibemaksuta. Prokurör on kohtuvaidlustes Metsa tänava osas öelnud, et süüdistusaktis on selle tänava tegelikuks

1-12-12478 pindalaks märgitud 428 m2 (tee pindala 2006.a. seisuga). Kuna 2009.a. algusest pärinevate materjalide alusel oli Metsa tänava pindala 1729,2 m2 ja puudub selgus, millal täpselt (ajavahemikus 2006–2009) muudatus sisse viidi, tuleb kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks ja lähtuda arvust, mis on tema jaoks soodsam (so 1729,2 m2 – tee pindala 2009.a.) Kohus sellise järeldusega ei nõustu, kuivõrd eelöeldust tulenevalt saaks tänava suurenenud pindala arvestada vaid juhul, kui vastav muudatus tööde mahu suurenemise osas olnuks poolte vahel lepingu muudatusena vormistatud. Kuna seda antud juhul tehtud polnud, puudus pooltel õigus ja kohustus kõnealusel tänaval tellida ja teostada töid rohkem kui 428m2 ning maksta tööde eest rohkem kui kokkulepitud 428m2 eest. Vaatamata selle ning asjaolule, et prokurör selles osas süüdistuses muudatust teinud ei ole, tuleb prokuröri poolt kohtuvaidlustes öeldut tõlgendada kui osalist süüdistusest loobumist, mis välistab loobutud osas asja edasist menetlemist. Seega lähtub kohus Metsa tänava puhul arvestusest, et tegelik pindala on 1729,2m2 ning aktis oli kajastatud töid 1270,8m2 võrra enam ning alusetu oli väljamakse summas 38124 krooni (km-ta). Seoses tänavaga Mõisamaa tee tuleb märkida, et hanke tehnilise kirjelduse lisas oleva teede ja tänavate loetelus puudub nimetus ’Mõisamaa tee’ (3 kd, tl 32-34). Samuti ei ole taolise nimetusega teed kirjas 2006.a kehtinud Kohtla-Järve linnxxxlikogu 23.11.2005 otsuses, millega kinnitati Kohtla-Järve linna kohalike teede nimekiri (9kd, tl 27- 35). „Mõisamaa tee“ nimelist tänavat ei lisandunud ka hilisemates teede nimekirjade kehtestamise või nende muutmise otsustes (9 kd, tl 36- 48). Ka selle tänava osas on tunnistajad (nt Xxx) andnud ütluseid, et tegemist nö rahvasuus levinud nimetusega ning taolist ametlikku tänavanimetust ei ole Kohtla-Järvel kunagi eksisteerinud. Eelnevat kokkuvõttes tuleb järeldada, et Linnavalitsusele esitatud aktis on kajastatud tööde teostamist tänaval, mida ametlikes teede nimekirjas ei eksisteeri. Linnavalitsusel puudus igasugune alus tellida ja võtta vastu töid, mis on väidetavalt teostatud teel, mida linna teede nimekirjas ei eksisteeri. Kohus märgib veelkord, et ei saa kuidagi aktsepteerida olukorda, kus Linnavalitsus võtab vastu tööd, mis ei ole aktis kajastatud mitte tee ametliku nimetusega, vaid rahvasuus levinud tee või paikkonna nimetusega, mille täpset asukohta ja suurust on võimatu ühegi dokumendi järgi tuvastada. Seetõttu on kohus seisukohal, et akti Mõisamaa tee tööde teostamise kirjutamine, vastava akti kinnitamine ning selle alusel omakorda töövõtjale väljamakse tegemine summas 14400 krooni (ilma km) on olnud alusetu. Kokku tegi Linnavalitsus kõnealuse akti alusel alusetuid väljamakseid summas 889 815 krooni (km-ta), käibemaksuga koos 1 049 981,70 krooni. 6.6.6 Akt nr 6 – süüdistuse kohaselt on AS XXX esitanud 2007.a märtsikuu tööde vastuvõtuakti Järve linnaosas viiekümne neljal tänaval (kogumahus 221 747 m2) auguremondi teostamise kohta. Akti kohaselt on AS XXX oli teostanud auguremonti neljateistkümnel tänaval suuremas mahus, kui on nende tänavate tegelik pindala: Põhja alleel kogumahus 36127 m2 (tööde maksumus 1 083 810.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 16352,1 m2; Järve tänaval kogumahus 2540 m2 (tööde maksumus 76200.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 2197,7 m2; Kuu tänaval kogumahus 1107 m2 (tööde maksumus 33210.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 986,4 m2; Vabaduse tänaval kogumahus 2750 m2 (tööde maksumus 82500.- krooni; ilma käibemaksuta).

1-12-12478 Selle tänava tegelik pindala on 1586,7 m2; Roheline tänaval kogumahus 431 m2 (tööde maksumus 12930.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 421,2 m2; tänaval Järve põik kogumahus 600 m2 (tööde maksumus 18000.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 567,3 m2; Gaasi tänaval kogumahus 2750 m2 (tööde maksumus 82500.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 902,9 m2; Lembitu tänaval kogumahus 7200 m2 (tööde maksumus 216 000.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 2145 m2; Inseneri tänaval kogumahus 1250 m2 (tööde maksumus 37500.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 890,4 m2; Sakala tänaval kogumahus 1450 m2 (tööde maksumus 43500.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 1447,2 m2; Kaevuri tänaval kogumahus 9600 m2 (tööde maksumus 288 000.- krooni: ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 7787,5 m2; Vahtra tänaval kogumahus 7020 m2 (tööde maksumus 210 600.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 6639 m2; Metsa tänaval kogumahus 3000 m2 (tööde maksumus 90000.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 428 m2; Karja tänaval kogumahus 2000 m2 (tööde maksumus kokku 600 000.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 1990,9 m2. Sama akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti ka kümnel tänaval, milliseid Järve linnaosas pole. Seitsmel juhul asub akti märgitud tänav tegelikult Sompa linnaosas. Kolmel juhul ei ole akti märgitud nimetusega teid/tänavaid teadaolevalt üheski Kohtla-Järve linnaosadest. Samuti sellise nimetusega teid/tänavaid/tööpiirkondi hanke tehnilises kirjelduses (Järve linnaosa) remontimisele kuuluvate teede-tänavate nimekirja märgitud pole: Kingi tänaval (faktiliselt sellist tänavat ei eksisteeri) kogumahus 1450 m2 (tööde maksumus 43500.- krooni; ilma käibemaksuta); Mõisamaa teel / tänaval (faktiliselt sellist tänavat ei eksisteeri) kogumahus 480 m2 (tööde maksumus 14400.- krooni; ilma käibemaksuta); teel / tänaval ’Vanalinna ümbersõit’ (faktiliselt sellist tänavat ei eksisteeri) kogumahus 38550 m2 (tööde kogumaksumus 1 156 500.- krooni; ilma käibemaksuta); Ülase tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 6300 m2 (tööde maksumus 189 000.krooni; ilma käibemaksuta); Betooni tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 2000 m2 (tööde maksumus 60000.krooni; ilma käibemaksuta); Tuule tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 1000 m2 (tööde maksumus 30000.- krooni; ilma käibemaksuta); Aruserva tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 3300 m2 (tööde maksumus 99000.krooni; ilma käibemaksuta); Kannikese tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 1500 m2 (tööde maksumus 45000.krooni; ilma käibemaksuta); Kanarbiku tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 1500 m2 (tööde maksumus 45000.krooni; ilma käibemaksuta); Kelluka tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 1000 m2 (tööde maksumus 30000.krooni; ilma käibemaksuta). Kaevuri ja Kingi tänava osas loobus prokurör süüdistusest, mistõttu kohus neid järgnevalt ei analüüsi.

1-12-12478 2007.a märtsikuu tööde vastuvõtmise akt (6 kd, tl 133-134) kinnitab, et AS XXX esitatud aktis sisaldusid muu hulgas kirjed Järve linnaosas auguremondi teostamise kohta teedel nimetustega: Põhja allee, tööde mahuks on märgitud 36127 m2 ja tööde maksumus 1 083 810 krooni (km-ta); Järve, tööde mahuks on märgitud 2540 m2 ja tööde maksumus 76200 krooni(km-ta); Kuu, tööde mahuks on märgitud 1107 m2 ja tööde maksumus 33210 krooni(km-ta); Vabaduse, tööde mahuks on märgitud 2750 m2 ja tööde maksumus 82500 krooni(km-ta); Roheline, tööde mahuks on märgitud 431 m2 ja tööde maksumus 12930 krooni(km-ta); Järve põik, tööde mahuks on märgitud 600 m2 ja tööde maksumus 18000 krooni (km-ta); Gaasi, tööde mahuks on märgitud 2750 m2 ja tööde maksumus 82500 krooni(km-ta); Lembitu, tööde mahuks on märgitud 7200 m2 ja tööde maksumus 216 000 krooni(km-ta); Metsa, tööde mahuks on märgitud 3000 m2 ja tööde maksumus 90000 krooni(km-ta); Inseneri, tööde mahuks on märgitud 1250 m2 ja tööde maksumus 37500 krooni (km-ta); Sakala, tööde mahuks on märgitud 1450 m2 ja tööde maksumus 43500 krooni(km-ta); Vahtra, tööde mahuks on märgitud 7020 m2 ja tööde maksumus 210 600 (km-ta); Karja (kaks kirjet), tööde mahuks on märgitud kokku 2000m2 ja tööde maksumus 60 000 krooni (km-ta); Mõisamaa tee, tööde mahuks on märgitud 480m2 ja tööde maksumuseks 14 400 krooni (km-ta); Vanalinna ümbersõit (kaks kirjet), tööde mahuks on märgitud kokku 38550 m2 ja tööde maksumus 1 156 500 krooni (km-ta); Ülase, tööde mahuks on märgitud 6300 m2 ja tööde maksumus 189 000 krooni (km-ta); Betooni, tööde mahuks on märgitud 2000 m2 ja tööde maksumus 60000 krooni (km-ta); Tuule, tööde mahuks on märgitud 1000 m2 ja tööde maksumus 30000 krooni (km-ta); Aruserva, tööde mahuks on märgitud 3300 m2 ja tööde maksumus 99000 krooni (km-ta); Kannikese, tööde mahuks on märgitud 1500 m2 ja tööde maksumus 45000 krooni (km-ta); Kanarbiku, tööde mahuks on märgitud 1500 m2 ja tööde maksumus 45000 krooni (km-ta); Kelluka, tööde mahuks on märgitud 1000 m2 ja tööde maksumus 30000 krooni (km-ta). Akti tööde kogumaksumus oli 6 652 410 krooni, koos km 7 849 843,80 krooni. Aktist nähtuvalt on selle koostamise aluseks 31.08.2006 leping ning Kollo on oma allkirjaga kinnitanud tööde vastuvõtmist. Selle akti alusel on AS XXX esitanud Linnavalitsusele arved nr 20 ja 6, mida Linnavalitsus on ka aktsepteerinud ja tasunud. (6 kd, tl 130-131) Aktis nimetatud Põhja alleel, Järve, Kuu, Vabaduse, Rohelise, Järve põik, Gaasi, Lembitu, Metsa ja Mõisamaa teel teostatud tööde mahud kattuvad punktis 6.6.5 kajastatud aktis toodud mahtudega. Inseneri, Sakala, Vahtra, Ülase, Betooni, Tuule, Aruserva, Kannikese, Kanarbiku ja Kelluka tänaval teostatud tööde mahud kattuvad punktis 6.6.3 kajastatud aktis nimetatud mahtudega. Vanalinna ümbersõidul tehtud tööde maht ületab 10900m2 võrra punktis 6.6.1 kajastatud aktis nimetatud mahtu. Punktides 6.6.1, 6.6.3 ja 6.6.5 tuvastas kohus, kas ja kui, siis millises ulatuses oli õigustatud loetletud tänavatel tehtud tööde kajastamine vastuvõtuaktides ning nende alusel omakorda väljamaksete tegemine. Neis punktides toodud põhjendustel leiab kohus, et Linnavalitsus aktsepteeris alusetult 2007 märtsikuu aktis ning selle alusel esitatud arves kajastatud töid ja tegi alusetuid väljamakseid vastavalt summades 10269 krooni (Järve), 3618 krooni (Kuu), 34899 krooni (Vabaduse), 294 krooni (Roheline), 981 krooni (Järve põik), 55413 krooni (Gaasi), 151650 krooni (Lembitu), 38124 krooni (Metsa) ja 580167 krooni (Põhja allee), 10 788 (Inseneri), 84 krooni (Sakala) 189 000 krooni (Ülase), 60000 krooni (Betooni), 30000 krooni (Tuule), 99000 krooni (Aruserva), 45000 krooni (Kannikese), 45000 krooni (Kanarbiku), 30000 krooni (Kelluka), 14 400 krooni (Mõisamaa tee) ja 1 156 500 krooni (Vanalinna ümbersõit).

Seoses Karja tänavaga märgib kohus, et vastavalt hanke tehnilise kirjelduse lisas olevale Järve ja Ahtme linnaosa teede ja tänavate loetelule (3 kd, tl 32-34) on Karja tänava pindalaks 1990,9 m2. Seega ületab aktis kajastatud maht lepingus kokkulepitut 9,1m2 võrra, so 273 krooni. 31.08.2006 lepingu lisaks olevatest täiendavatest kokkulepetest ei nähtu, et pooled oleks hiljem leppinud lepingu punkt 1.4 korras mingil põhjusel kokku, et Karja tänaval tuleb teostada töid suuremas mahus, kui on kirjas hanke tingimustes. Seetõttu ei olnud Linnavalitsusel pädevust nõuda 31.08.2006 lepingu alusel tööde teostamist kokkulepitust suuremas mahus ning teha lepingu alusel makseid suuremas mahus, kui leping ette nägi. Seega on AS XXX esitanud Linnavalitsusele alusetult ja Linnavalitsus alusetult aktsepteerinud arvet summas 273 krooni. Kokku tegi Linnavalitsus kõnealuse akti alusel alusetuid väljamakseid summas 2 555 460 krooni (km-ta), käibemaksuga koos 3 015 442,80 krooni. 6.6.7 Akt nr 7 – süüdistuse kohaselt esitas AS XXX 2007.a aprillikuu tööde vastuvõtuakti Ahtme linnaosas neljal tänaval auguremondi teostamise kohta kogumahus 7405 m2. Akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti muu hulgas ka Kandle tänaval kogumahus 1500 m2 (tööde maksumus 45000.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 1375,5 m2. Aprill 2007 tööde vastuvõtmise akt (6 kd, tl 136) kinnitab, et AS XXX esitatud aktis sisaldus muu hulgas Ahtme linnaosas auguremondi teostamine Kandle tänaval. Kandle tänava tööde mahuks on märgitud 1500m2 ja tööde maksumuseks 45 000.- krooni (km-ta). Akti tööde kogumaksumus oli 222 143,40, koos km 262 129,21 krooni. Aktist nähtuvalt on selle koostamise aluseks 31.08.2006 leping ning Kollo on oma allkirjaga kinnitanud tööde vastuvõtmist. Nimetatud akti alusel on AS XXX esitanud 02.04.2007 Linnavalitsusele arve nr 7, mida Linnavalitsus on ka aktsepteerinud ja tasunud. (6 kd, tl 135) Hanke tehnilise kirjelduse lisas oleva Järve ja Ahtme linnaosa teede ja tänavate loetelus (3 kd, tl 32-34) on Kandle tänava pindalaks 1374,5 m2. Lisaks on Kandle tänaval kõnniteed 376 m2 ning koos kõnniteega on Kandle tn pindala kokku 1750,5 m2. Kuivõrd iseenesest ei saa välistada, et remontida võidi ka kõnniteed, lähtub kohus akti õigsuse hindamisel Kandle tänava kogupindalast (koos kõnniteega), mitte ainult süüdistuses märgitud sõidutee osast. Seega hanke tehnilise kirjelduse kohaselt ei ole Kandle tänav aktis märgitust väiksem ning seetõttu ei ole süüdistuses esitatud etteheide põhjendatud. 6.6.8 Akt nr 8 – süüdistuse kohaselt esitas AS XXX veel teisegi 2007.a aprillikuu tööde vastuvõtuakti Ahtme linnaosas seitsmel tänaval auguremondi teostamise kohta kogumahus 47002 m2. Akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti kahel tänaval suuremas mahus, kui on nende tänavate tegelik pindala: Ritsika tänaval kogumahus 14500 m2 (tööde maksumus 435 000.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 6150 m2; Salu tänaval kogumahus 5858 m2 (tööde maksumus 175 740.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 3983,3 m2. Sama akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti ka teel/ tänaval ’Tee Dok-Vana-Ahtme’ kogumahus 5250 m2 (tööde maksumus 157 500.- krooni; ilma käibemaksuta). Sellise nimetusega teed/ tänavat /tööpiirkonda hanke tehnilises kirjelduses (Ahtme linnaosa) remontimisele kuuluvate teede-tänavate nimekirja märgitud pole. Samuti ei ole sellise nimetusega akti märgitud teed / tänavat teadaolevalt üheski Kohtla-Järve linnaosadest.

1-12-12478 2007.a aprillikuu tööde vastuvõtmise akt (6 kd, tl 137) kinnitab, et AS XXX esitatud aktis sisaldusid muu hulgas kirjed Ahtme linnaosas auguremondi teostamise kohta teedel nimetustega: Ritsika, tööde mahuks on märgitud 14 500m2 ja tööde maksumus 435 000 krooni (km-ta); Salu, tööde mahuks on märgitud 5858m2 ja tööde maksumus 175 740 krooni(km-ta); Tee Dok-Vana-Ahtme, tööde mahuks on märgitud 5250m2 ja tööde maksumus 157 500 krooni(km-ta); Akti tööde kogumaksumus oli 1 410 060 krooni, koos km 1 663 870,80 krooni. Aktist nähtuvalt on selle koostamise aluseks 31.08.2006 leping ning Kollo on oma allkirjaga kinnitanud tööde vastuvõtmist. Selle akti alusel on AS XXX esitanud 02.04.2007 Linnavalitsusele arve nr 7, mida Linnavalitsus on ka aktsepteerinud ja tasunud. (6 kd, tl 135) Aktis nimetatud Ritsika tänaval teostatud tööde mahud kattuvad punktis 6.6.2 kajastatud aktis toodud mahtudega. Salu tänaval ja Tee Dok-Vana-Ahtmel teostatud tööde mahud kattuvad punktis 6.6.4 kajastatud aktis nimetatud mahtudega. Punktides 6.6.2 ja 6.6.4 tuvastas kohus, kas ja kui, siis millises ulatuses oli õigustatud loetletud tänavatel tehtud tööde kajastamine vastuvõtuaktides ning nende alusel omakorda väljamaksete tegemine. Neis punktides toodud põhjendustel leiab kohus, et Linnavalitsus aktsepteeris alusetult 2007 aprillikuu aktis ning selle alusel esitatud arves kajastatud töid ja tegi alusetuid väljamakseid vastavalt summades 250 500 (Ritsika), 39 279 (Salu) ja 157 500 (Tee Dok-Vana-Ahtme). Kokku tegi Linnavalitsus kõnealuse akti alusel alusetuid väljamakseid summas 447 279 krooni (km-ta), käibemaksuga koos 527 789,22 krooni. 6.6.9 Akt nr 9 - süüdistuse kohaselt esitas AS XXX 2007.a juunikuu tööde vastuvõtuakti Järve linnaosas kahekümne nelja tee/tänava auguremondi kohta kogumahus 89789 m2. Akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti kuuel tänaval suuremas mahus, kui on nende tänavate tegelik pindala: Järve tänaval kogumahus 2540 m2 (tööde maksumus 76200.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 2197,7 m2; Kuu tänaval kogumahus 1107 m2 (tööde maksumus 33210.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 986,4 m2; Vabaduse tänaval kogumahus 2750 m2 (tööde maksumus 82500.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 1586,7 m2; tänaval Järve põik kogumahus 600 m2 (tööde maksumus 18000.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 567,3 m2; Kaevuri tänaval kogumahus 9600 m2 (tööde maksumus 288 000.- krooni: ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 7787,5 m2; Vahtra tänaval kogumahus 7020 m2 (tööde maksumus 210 600.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 6639 m2. Sama akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti ka kuuel teel/ tänaval, milliseid Järve linnaosas pole. Neljal juhul asub akti märgitud tänav tegelikult Sompa linnaosas. Kahel juhul ei ole akti märgitud nimetusega teid/tänavaid teadaolevalt üheski Kohtla-Järve linnaosadest. Samuti sellise nimetusega teid/tänavaid/tööpiirkondi hanke tehnilises kirjelduses (Järve linnaosa) remontimisele kuuluvate teede-tänavate nimekirja märgitud pole: teel / tänaval ’Vanalinna ümbersõit’ (faktiliselt sellist tänavat ei eksisteeri) kogumahus 27650 m2 (tööde kogumaksumus 829 500.- krooni; ilma käibemaksuta); Kingi tänaval (faktiliselt sellist tänavat ei eksisteeri) kogumahus 1450 m2 (tööde maksumus

1-12-12478 43500.- krooni; ilma käibemaksuta); Ülase tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 6300 m2 (tööde maksumus 189 000.krooni; ilma käibemaksuta); Tuule tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 1000 m2 (tööde maksumus 30000.- krooni; ilma käibemaksuta); Kannikese tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 1500 m2 (tööde maksumus 45000.krooni; ilma käibemaksuta); Kelluka tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 1000 m2 (tööde maksumus 30000.krooni; ilma käibemaksuta). Kohtuvaidlustes loobus prokurör süüdistusest Kaevuri ja Kingi tänava osas, mistõttu kohus neid järgnevalt ei analüüsi. 2007.a juunikuu tööde vastuvõtmise akt (6 kd, tl 141) kinnitab, et AS XXX esitatud aktis sisaldusid muu hulgas kirjed Järve linnaosas auguremondi teostamise kohta teedel nimetustega: Järve, tööde mahuks on märgitud 2540 m2 ja tööde maksumus 76200 krooni(km-ta); Kuu, tööde mahuks on märgitud 1107 m2 ja tööde maksumus 33210 krooni(km-ta); Vabaduse, tööde mahuks on märgitud 2750 m2 ja tööde maksumus 82500 krooni(km-ta); Järve põik, tööde mahuks on märgitud 600 m2 ja tööde maksumus 18000 krooni (km-ta); Kaevuri, tööde mahuks on märgitud 9600m2 ja tööde maksumus 288 000 krooni (km-ta) Vahtra, tööde mahuks on märgitud 7020 m2 ja tööde maksumus 210 600 (km-ta); Vanalinna ümbersõit, tööde mahuks on märgitud 27 650m2 ja tööde maksumus 829 500 krooni (km-ta); Kingi, tööde mahuks on märgitud 1450m2 ja tööde maksumus 43 500 krooni (km-ta) Ülase, tööde mahuks on märgitud 6300 m2 ja tööde maksumus 189 000 krooni (km-ta); Tuule, tööde mahuks on märgitud 1000 m2 ja tööde maksumus 30000 krooni (km-ta); Kannikese, tööde mahuks on märgitud 1500 m2 ja tööde maksumus 45000 krooni (km-ta); Kelluka, tööde mahuks on märgitud 1000 m2 ja tööde maksumus 30000 krooni (km-ta). Akti tööde kogumaksumus oli 2 693 670 krooni, koos km 3 178 530,60 krooni. Aktist nähtuvalt on selle koostamise aluseks 31.08.2006 leping ning Kollo on oma allkirjaga kinnitanud tööde vastuvõtmist. Selle akti alusel on AS XXX esitanud Linnavalitsusele arved nr 7 ja 17, mida Linnavalitsus on ka aktsepteerinud ja tasunud. (6 kd, tl 138-139) Aktis nimetatud Järve, Kuu, Vabaduse ja tänaval Järve põik teostatud tööde mahud kattuvad punktis 6.6.5 kajastatud aktis toodud mahtudega. Vahtra, Ülase, Tuule, Kannikese ja Kelluka tänaval teostatud tööde mahud kattuvad punktis 6.6.3 kajastatud aktis nimetatud mahtudega. Vanalinna ümbersõidul tehtud tööde maht kattub punktis 6.6.1 kajastatud aktis nimetatud mahuga. Punktides 6.6.1, 6.6.3 ja 6.6.5 tuvastas kohus, kas ja kui, siis millises ulatuses oli õigustatud loetletud tänavatel tehtud tööde kajastamine vastuvõtuaktides ning nende alusel omakorda väljamaksete tegemine. Neis punktides toodud põhjendustel leiab kohus, et Linnavalitsus aktsepteeris alusetult 2007 juunikuu aktis ning selle alusel esitatud arves kajastatud töid ja tegi alusetuid väljamakseid vastavalt summades 10269 krooni (Järve), 3618 krooni (Kuu), 34899 krooni (Vabaduse), 981 krooni (Järve põik), 189 000 krooni (Ülase), 30000 krooni (Tuule), 45000 krooni (Kannikese), 30000 krooni (Kelluka) ja 829 500 krooni (Vanalinna ümbersõit). Kokku tegi Linnavalitsus kõnealuse akti alusel alusetuid väljamakseid summas 1 173 267 krooni (km-ta), käibemaksuga koos 1 384 455,06 krooni.

Täiendavalt tuleb kõnealuse akti puhul märkida, et tähelepanuväärne on ka asjaolu, et samadel tänavatel auguremondi teostamise kohta esitati akt ja arve ka mõned kuud varem, so märtsis 2007. Siinkohal jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik, et märtsis 2007 remonditi (st teostati auguremonti) kõnealustel tänavatel täies ulatuses, kuid juba juunis vajasid need tänavad uuesti auguremonti. Taoline olukord olnuks mõistetav juhul, kui mõlemal juhul oleks teostatud remont osaliselt. Seega on põhjust arvata, et ühel nendest juhtudest ei teostatud tegelikkuses üldse mingeid töid ja üks arvetest on täielikult alusetu. Või siis oli esimesel korral tööde kvaliteet nii halb, et mõne kuu pärast tõusetus vajadus uue remondi järele. Sel juhul pidanuks töövõtja tegema aga töid lepingust tuleneva garantii korras ning üks esitatud arvetest on samuti alusetu. Mõlema versiooni puhul on aga ilmne, et vastavat olukorda poleks saanud tekkida, kui Linnavalitsuse esindaja oleks kontrollinud teostatud töid ja arveid ning nõudnud vajadusel puudujääkide garantii korras kõrvaldamist. 6.6.10 Akt nr 10 – süüdistuse kohaselt esitas AS XXX 2007.a juunikuu tööde vastuvõtuakti Ahtme linnaosas neljal tänaval auguremondi teostamise kohta kogumahus 23205,35 m2. Akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti teel/tänaval ’Tee Dok-Vana-Ahtme’ kogumahus 5250 m2 (tööde maksumus 157 500.- krooni; ilma käibemaksuta). Sellise nimetusega teed / tänavat / töö-piirkonda hanke tehnilises kirjelduses (Ahtme linnaosa) remontimisele kuuluvate teede-tänavate nimekirja märgitud pole. Samuti ei ole sellise nimetusega akti märgitud teed / tänavat teadaolevalt üheski Kohtla-Järve linnaosadest. 2007.a juunikuu tööde vastuvõtmise akt (6 kd, tl 140) kinnitab, et AS XXX esitatud aktis sisaldus muu hulgas kirje Ahtme linnaosas auguremondi teostamise kohta teel nimetusega: Tee Dok-Vana-Ahtme, tööde mahuks on märgitud 5250m2 ja tööde maksumus 157 500 krooni(km-ta). Akti tööde kogumaksumus oli 696 160,50 krooni, koos km 821 469,40 krooni. Aktist nähtuvalt on selle koostamise aluseks 31.08.2006 leping ning Kollo on oma allkirjaga kinnitanud tööde vastuvõtmist. Selle akti alusel on AS XXX esitanud Linnavalitsusele arved nr 7 ja 17, mida Linnavalitsus on ka aktsepteerinud ja tasunud. (6 kd, tl 138-139) Aktis nimetatud Tee Dok-Vana-Ahtmel teostatud tööde mahud kattuvad punktis 6.6.4 kajastatud aktis nimetatud mahtudega. Punktis 6.6.4 tuvastas kohus, et nimetatud teel tehtud tööde kajastamine vastuvõtuaktides ning nende alusel omakorda väljamaksete tegemine oli alusetu. Nimetatud punktis toodud põhjendustel leiab kohus, et Linnavalitsus aktsepteeris alusetult 2007 juunikuu aktis ning selle alusel esitatud arves kajastatud töid ja tegi alusetuid väljamakseid summas 157 500 krooni, koos käibemaksuga 185 850 krooni. Kuigi kohtule ei ole teada, kas üldse ja kui, siis kus kõnealune tänav asub, on sarnaselt eelmises punktis märgituga ka antud juhul tähelepanuväärne, et samal teel teostati auguremonti väidetavalt ka mõned kuud varem, märtsis 2007. 6.6.11 Akt nr 11 – süüdistuse kohaselt esitas AS XXX 2007.a oktoobrikuu tööde vastuvõtuakti Järve linnaosas kaheksateistkümnel teel/tänaval auguremondi teostamise kohta kogumahus 85427 m2. Akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti neljal tänaval suuremas mahus, kui on nende tänavate tegelik pindala: Põhja alleel kogumahus 36127 m2 (tööde maksumus 1 083 810.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle

1-12-12478 tänava tegelik pindala on 16352,1 m2; Gaasi tänaval kogumahus 2750 m2 (tööde maksumus 82500.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 902,9 m2; Inseneri tänaval kogumahus 1250 m2 (tööde maksumus 37500.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 890,4 m2; Metsa tänaval kogumahus 3000 m2 (tööde maksumus 90000.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 428 m2. Sama akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti ka kolmel tänaval, milliseid Järve linnaosas pole (asuvad tegelikult Sompa linnaosas). Ühelgi juhul sellise nimetusega teid / tänavaid või tööpiirkondi hanke tehnilises kirjelduses (Järve linnaosa) remontimisele kuuluvate teedetänavate nimekirja märgitud pole: Betooni tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 2000 m2 (tööde maksumus 60000.krooni; ilma käibemaksuta); Aruserva tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 3300 m2 (tööde maksumus 99000.krooni; ilma käibemaksuta); Kanarbiku tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 1500 m2 (tööde maksumus 45000.krooni; ilma käibemaksuta); 2007.a oktoobrikuu tööde vastuvõtmise akt (6 kd, tl 143) kinnitab, et AS XXX esitatud aktis sisaldusid muu hulgas kirjed Järve linnaosas auguremondi teostamise kohta teedel nimetustega: Põhja allee, tööde mahuks on märgitud 36127 m2 ja tööde maksumus 1 083 810 krooni (km-ta); Gaasi, tööde mahuks on märgitud 2750 m2 ja tööde maksumus 82500 krooni(km-ta); Inseneri, tööde mahuks on märgitud 1250 m2 ja tööde maksumus 37500 krooni (km-ta); Metsa, tööde mahuks on märgitud 3000 m2 ja tööde maksumus 90000 krooni(km-ta); Betooni, tööde mahuks on märgitud 2000 m2 ja tööde maksumus 60000 krooni (km-ta); Aruserva, tööde mahuks on märgitud 3300 m2 ja tööde maksumus 99000 krooni (km-ta); Kanarbiku, tööde mahuks on märgitud 1500 m2 ja tööde maksumus 45000 krooni (km-ta). Akti tööde kogumaksumus oli 2 562 810 krooni, koos km 3 024 115,80 krooni. Aktist nähtuvalt on selle koostamise aluseks 31.08.2006 leping ning Kollo on oma allkirjaga kinnitanud tööde vastuvõtmist. Selle akti alusel on AS XXX esitanud Linnavalitsusele 02.10.2007 arve nr 8, mida Linnavalitsus on ka aktsepteerinud ja tasunud. (6 kd, tl 142) Aktis nimetatud Põhja alleel, Gaasi ja Metsa tänaval teostatud tööde mahud kattuvad punktis 6.6.5 kajastatud aktis toodud mahtudega. Inseneri, Betooni, Aruserva ja Kanarbiku tänaval teostatud tööde mahud kattuvad punktis 6.6.3 kajastatud aktis nimetatud mahtudega. Punktides 6.6.3 ja 6.6.5 tuvastas kohus, kas ja kui, siis millises ulatuses oli õigustatud loetletud tänavatel tehtud tööde kajastamine vastuvõtuaktides ning nende alusel omakorda väljamaksete tegemine. Neis punktides toodud põhjendustel on kohus seisukohal, et Linnavalitsus aktsepteeris alusetult 2007 oktoobrikuu aktis ning selle alusel esitatud arves kajastatud töid ja tegi alusetuid väljamakseid vastavalt summades 55413 krooni (Gaasi), 38124 krooni (Metsa) ja 580167 krooni (Põhja allee), 10 788 (Inseneri), 60000 krooni (Betooni), 99000 krooni (Aruserva) ja 45000 krooni (Kanarbiku). Kokku tegi Linnavalitsus kõnealuse akti alusel alusetuid väljamakseid summas 888 492 krooni (km-ta), käibemaksuga koos 1 048 420,56 krooni. 6.6.12 Akt nr 12 – süüdistuse kohaselt esitas AS XXX 2007.a oktoobrikuu tööde vastuvõtuakti

1-12-12478 Ahtme linnaosas seitsmel tänaval auguremondi teostamise kohta kogumahus 29972,65 m2. Akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti kahel tänaval suuremas mahus, kui on nende tänavate tegelik pindala: Ritsika tänaval kogumahus 14500 m2 (tööde maksumus 435 000.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 6150 m2; Salu tänaval kogumahus 5858 m2 (tööde maksumus 175 740.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 3983,3 m2. 2007.a oktoobrikuu tööde vastuvõtmise akt (6 kd, tl 145) kinnitab, et AS XXX esitatud aktis sisaldusid muu hulgas kirjed Ahtme linnaosas auguremondi teostamise kohta teedel nimetustega: Ritsika, tööde mahuks on märgitud 14 500m2 ja tööde maksumus 435 000 krooni (km-ta); Salu, tööde mahuks on märgitud 5858m2 ja tööde maksumus 175 740 krooni(km-ta). Akti tööde kogumaksumus oli 899 179,50 krooni, koos km 1 061 031,80 krooni. Aktist nähtuvalt on selle koostamise aluseks 31.08.2006 leping ning Kollo on oma allkirjaga kinnitanud tööde vastuvõtmist. Selle akti alusel on AS XXX esitanud 01.10.2007 Linnavalitsusele arve nr 6, mida Linnavalitsus on ka aktsepteerinud ja tasunud. (6 kd, tl 144) Aktis nimetatud Ritsika tänaval teostatud tööde mahud kattuvad punktis 6.6.2 kajastatud aktis toodud mahtudega. Salu tänaval teostatud tööde mahud kattuvad punktis 6.6.4 kajastatud aktis nimetatud mahtudega. Punktides 6.6.2 ja 6.6.4 tuvastas kohus, kas ja kui, siis millises ulatuses oli õigustatud loetletud tänavatel tehtud tööde kajastamine vastuvõtuaktides ning nende alusel omakorda väljamaksete tegemine. Neis punktides toodud põhjendustel on kohus seisukohal, et Linnavalitsus aktsepteeris alusetult 2007 oktoobrikuu aktis ning selle alusel esitatud arves kajastatud töid ja tegi alusetuid väljamakseid vastavalt summades 250 500 (Ritsika) ja 39 279 (Salu). Kokku tegi Linnavalitsus kõnealuse akti alusel alusetuid väljamakseid summas 289 779 krooni (km-ta), käibemaksuga koos 341 939,22 krooni. 6.6.13 Akt nr 13 – süüdistuse kohaselt esitas AS XXX 2007.a detsembrikuus tööde vastuvõtuakti Järve linnaosas kaheteistkümnel tänaval auguremondi teostamise kohta kogumahus 98816 m2. Akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti Uus tänaval kogumahus 7500 m2 (tööde maksumus 225 000.- krooni). Selle tänava tegelik pindala on 2366 m2. Detsember 2007 tööde vastuvõtmise akt (7 kd, tl 215) kinnitab, et AS XXX esitatud aktis sisaldus muu hulgas Järve linnaosas auguremondi teostamine Uuel (Uus) tänaval. Tööde mahuks on märgitud 7500m2 ja maksumuseks 225 000 kroon (km-ta). Akti tööde kogumaksumus oli 2 964 480 krooni, koos km 3 498 086,40 krooni. Aktist nähtuvalt on selle koostamise aluseks 31.08.2006 leping ning Kollo on oma allkirjaga kinnitanud tööde vastuvõtmist. Kõnealune akt on uurimisasutusele antud üle tunnistaja Xxx poolt (vt p 6.6.17). Linnavalitsus on uurimisasutusele edastanud täpselt samades mahtudes ja samadel tänavatel tööde teostamise kohta akti, milles on aga erinevalt Xxx käes olnud aktist märgitud ajaks oktoober 2007. (6 kd, tl 148) Mõlemas aktis märgitud summa kohta on AS XXX esitanud 31.12.2007 Linnavalitsusele arve nr 53, mida Linnavalitsus on ka aktsepteerinud ja tasunud. (6 kd, tl 146-147) Xxx elukohast leitud mälupulgal olid mõlemate aktide elektroonilised versioonid (5 kd tl 10-11). Arvestades asjaolu, et arve oli esitatud detsembris ning tavapäraselt esitatid arve koheselt pärast tööde vastuvõtmist, samuti punktis 6.6.17 märgitut, on kohus seisukohal, et antud juhul oli

1-12-12478 Linnavalitsuse poolt väljamakse tegemise aluseks Xxx poolt uurimisasutusele üle antud akt ning seetõttu lähtub kohus makse põhjendatuse hindamisel justnimelt sellest akti versioonist, mille koopia oli Xxx valduses. Hanke tehnilises kirjelduses (3 kd, tl 32-34) on Uue tänava pindalaks märgitud 2366m2. 31.08.2006 lepingu lisaks olevatest täiendavatest kokkulepetest ei nähtu, et pooled oleks hiljem leppinud mingil põhjusel kokku, et Uuel tänaval tuleb teostada töid kokkulepitust ca kolm korda suuremas mahus, kui on kirjas hanke tingimustes. Seega ei olnud Linnavalitsusel pädevust nõuda 31.08.2006 lepingu alusel tööde teostamist kokkulepitust suuremas mahus ning teha lepingu alusel makseid suuremas mahus, kui leping ette nägi. Eelnevast tulenevalt on Linnavalitsusele esitatud aktis märgitud Uuel tänaval teostatud töid 5134m2 võrra enam kui 31.08.2006 leping ette nägi ning Linnavalitsus on nimetatud ulatuses neid töid alusetult aktsepteerinud ning teinud alusetu väljamakse summas 154 020 krooni, koos km-ga 181 743,60 krooni. 6.6.14 Akt nr 14 – süüdistuse kohaselt esitas AS XXX 2007.a detsembrikuu tööde vastuvõtuakti Ahtme linnaosas neljateistkümnel teel/tänaval auguremondi teostamise kohta kogumahus 56497 m2. Akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti kahel tänaval suuremas mahus, kui on nende tänavate tegelik pindala: Ritsika tänaval kogumahus 13877 m2 (tööde maksumus 416 316 krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 6150 m2; Kandle tänaval kogumahus 1500 m2 (tööde maksumus 45000 krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 1375,5 m2. 2007.a detsembrikuu tööde vastuvõtmise akt (6 kd, tl 151) kinnitab, et AS XXX esitatud aktis sisaldusid muu hulgas kirjed Ahtme linnaosas auguremondi teostamise kohta teedel nimetustega: Ritsika, tööde mahuks on märgitud 13 877m2 ja tööde maksumus 416 316 krooni (km-ta); Kandle, tööde mahuks on märgitud 1500m2 ja tööde maksumus 45 000 krooni(km-ta). Akti tööde kogumaksumus oli 1 694 916 krooni, koos km 2 000 000,88 krooni. Aktist nähtuvalt on selle koostamise aluseks 31.08.2006 leping ning Kollo on oma allkirjaga kinnitanud tööde vastuvõtmist. Selle akti alusel on AS XXX esitanud 20.12.2007 Linnavalitsusele arve nr 31, mida Linnavalitsus on ka aktsepteerinud ja tasunud. (6 kd, tl 150) Aktis nimetatud Ritsika tänaval teostatud tööde maht on 623m2 võrra väiksem kui eelnevalt kajastatud aktides toodud mahud (nt 6.6.2). Kandle tänaval teostatud tööde mahud kattuvad punktis 6.6.7 kajastatud aktis nimetatud mahtudega. Punktides 6.6.2 ja 6.6.7 tuvastas kohus, kas ja kui, siis millises ulatuses oli õigustatud loetletud tänavatel tehtud tööde kajastamine vastuvõtuaktides ning nende alusel omakorda väljamaksete tegemine. Neis punktides toodud põhjendustel on kohus seisukohal, et Linnavalitsus aktsepteeris alusetult 2007 detsembrikuu aktis ning selle alusel esitatud arves kajastatud töid ja tegi alusetuid väljamakseid summas 231 810 (Ritsika), koos km-ga 273 535,80 krooni. Ka kõnealuse akti osas tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et punkt 6.6.12 kohaselt on AS XXX teostanud kogu Ritsika tänava ulatuses auguremonti väidetavalt vaid kaks kuud varem, so oktoobris 2007.

1-12-12478 6.6.15 Akt nr 15 – süüdistuse kohaselt esitas AS XXX 2007.a detsembrikuu tööde vastuvõtuakti Ahtme linnaosas üheksal teel/tänaval auguremondi teostamise kohta kogumahus 38834 m2. Akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti Salu tänaval kogumahus 5858 m2 (tööde maksumus 175 740.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 3983,3 m2. Sama akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti ka teel / tänaval ’Tee Dok-Vana-Ahtme’ kogumahus 5250 m2 (tööde maksumus 157 500.- krooni; ilma käibemaksuta). Sellise nimetusega teed/tänavat/töö-piirkonda hanke tehnilises kirjelduses (Ahtme linnaosa) remontimisele kuuluvate teede-tänavate nimekirja märgitud pole. Samuti ei ole sellise nimetusega akti märgitud teed / tänavat teadaolevalt üheski Kohtla-Järve linnaosadest. 31.12.2007 esitas AS XXX Linnavalitsusele arve nr 53 (6 kd tl 146 ja 147) summas 4 872 810 krooni (koos km) ning see sisaldab auguremondi töid nii Järve kui ka Ahtme linnaosas. Lähtuvalt eelnevates punktides käsitletust esitati tavapäraselt mõlema linnaosa kohta eraldi aktid ning seega peaks kõnealuse arve aluseks olema kaks teostatud tööde akti. Linnavalitsuse poolt saatekirjaga saadetud materjalide seas pole aga ühtegi kõnealuse arve aluseks olevat akti. Tunnistaja Xxx poolt uurimisasutusele üle antud aktide koopiate (vt p 6.6.17) seas on üks 2007.a detsembrikuu tööde vastuvõtmise akt Ahtme linnaosas. Sealjuures ei ole tegemist punktis 6.6.14 käsitletud aktiga. Nimetatust võib järeldada, et arve nr 53 aluseks olnud aktid on justnimelt need detsembrikuu aktid, mille esitas tunnistaja Xxx (vt ka p 6.6.13). Seda kinnitab ka asjaolu, et sama akti elektrooniline versioon eksisteeris ka Xxx elukohast leitud mälupulgal (5 kd, tl 19). Kõnealuses aktis sisaldusid muu hulgas kirjed Ahtme linnaosas auguremondi teostamise kohta teedel nimetusega: Salu, tööde mahuks on märgitud 5858m2 ja tööde maksumus 175 740.- krooni(km-ta). Tee Dok-Vana-Ahtme, tööde mahuks on märgitud 5250m2 ja tööde maksumus 157 500.krooni(km-ta). Akti tööde kogumaht oli 38 834m2 ja maksumus 1 165 020 krooni, koos km 1 374 723,60 krooni. Aktist nähtuvalt on selle koostamise aluseks 31.08.2006 leping ning Kollo on oma allkirjaga kinnitanud tööde vastuvõtmist. Aktis nimetatud Tee Dok-Vana-Ahtmel ja Salu tänaval teostatud tööde mahud kattuvad punktis 6.6.4 kajastatud aktis nimetatud mahtudega. Punktis 6.6.4 tuvastas kohus, kas ja kui, siis millises ulatuses oli õigustatud loetletud tänavatel tehtud tööde kajastamine vastuvõtuaktides ning nende alusel omakorda väljamaksete tegemine. Nimetatud punktis toodud põhjendustel leiab kohus, et Linnavalitsus aktsepteeris alusetult 2007 detsembrikuu aktis ning selle alusel esitatud arves kajastatud töid ja tegi alusetuid väljamakseid summades 39 279 (Salu) ja 157 500 (Tee Dok-Vana-Ahtme). Kokku tegi Linnavalitsus kõnealuse akti alusel alusetuid väljamakseid summas 196 779 krooni (km-ta), käibemaksuga koos 232 199,22 krooni. Sarnaselt eelmise punktiga peab ka siinkohal mainima, et punkt 6.6.12 kohaselt on AS XXX teostanud kogu Salu tänava ulatuses auguremonti väidetavalt vaid kaks kuud varem, so oktoobris 2007. 6.6.16 Akt nr 16 – süüdistuse kohaselt esitas AS XXX 2008.a märtsikuu tööde vastuvõtuakti Ahtme linnaosas kahel teel/tänaval auguremondi teostamise kohta kogumahus 7650 m2. Akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti teel/tänaval ’Tee Dok-Vana-Ahtme’ kogumahus 3282 m2 (tööde maksumus 98460.- krooni; ilma käibemaksuta). Sellise nimetusega teed / tänavat

1-12-12478 hanke tehnilises kirjelduses (Järve linnaosa) remontimisele kuuluvate teede-tänavate nimekirja märgitud pole. Samuti ei ole sellise nimetusega akti märgitud teed / tänavat teadaolevalt üheski Kohtla-Järve linnaosadest. 2008.a märtsikuu tööde vastuvõtmise akt (6 kd, tl 153) kinnitab, et AS XXX esitatud aktis sisaldus muu hulgas kirje Ahtme linnaosas auguremondi teostamise kohta teel nimetusega: Tee Dok-Vana-Ahtme, tööde mahuks on märgitud 3282m2 ja tööde maksumus 98 460 krooni(kmta). Akti tööde kogumaksumus oli 229 500 krooni, koos km 270 810 krooni. Aktist nähtuvalt on selle koostamise aluseks 31.08.2006 leping ning Kollo on oma allkirjaga kinnitanud tööde vastuvõtmist. Selle akti alusel on AS XXX esitanud Linnavalitsusele 10.03.2008 arve nr 17, mida Linnavalitsus on ka aktsepteerinud ja tasunud. (6 kd, tl 152) Aktis nimetatud Tee Dok-Vana-Ahtmel teostatud tööde mahud on 1968m2 võrra väiksemad eelnevalt käsitletud aktides (nt punktis 6.6.4) kajastatud mahtudest. Punktis 6.6.4 tuvastas kohus, et nimetatud teel tehtud tööde kajastamine vastuvõtuaktides ning nende alusel omakorda väljamaksete tegemine oli alusetu. Nimetatud punktis toodud põhjendustel leiab kohus, et Linnavalitsus aktsepteeris alusetult 2008 märtsikuu aktis ning selle alusel esitatud arves kajastatud töid ja tegi alusetuid väljamakseid summas 98 460 krooni, koos käibemaksuga 116 182,80 krooni. 6.6.17 Akt nr 17 - Süüdistuse kohaselt esitas AS XXX 2008.a märtsikuu tööde vastuvõtuakti Järve linnaosas viiel tänaval auguremondi teostamise kohta kogumahus 68850 m2. Akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti teel/tänaval ’Vanalinna ümbersõit’ kogumahus 13503 m2 (tööde maksumus 405 090.- krooni; ilma käibemaksuta). Sellise nimetusega teed / tänavat hanke tehnilises kirjelduses (Järve linnaosa) remontimisele kuuluvate teede-tänavate nimekirja märgitud pole. Samuti ei ole sellise nimetusega akti märgitud teed / tänavat teadaolevalt üheski Kohtla-Järve linnaosadest. 24.11.2009 toimunud läbiotsimisel Linnavalitsuse raamatupidaja Xxx kabinetist leitud 2008.a märtsikuu tööde vastuvõtmise akt (4 kd tl 157) kinnitab, et AS XXX esitatud aktis sisaldus viis tänavat ning nende seas kirje Järve linnaosas auguremondi teostamise kohta teel nimetusega: Vanalinna ümbersõit, tööde mahuks on märgitud kokku 13 503m2 ja tööde maksumus 405 090 krooni (km-ta); Akti tööde kogumaht oli 68 850m2 ja maksumus oli 2 065 500 krooni, koos km 2 437 290 krooni. Aktist nähtuvalt on selle koostamise aluseks 31.08.2006 leping ning Kollo on oma allkirjaga kinnitanud tööde vastuvõtmist. Kirjeldatud akti koopia on kohtueelses menetluses uurimisasutusele andnud üle ka tunnistaja Xxx (7 kd, tl 211). Aktil olevad käsikirjalised märkused ning viltpliiatsiga tehtud jooned on tunnistaja sõnul tema enda tehtud. Kohtueelse menetluse käigus uurimisasutuse päringu alusel Linnavalitsuse ametnike poolt väljastatud dokumentide (7 kd tl 232) hulgas eelkirjeldatud akti ei ole. Küll on aga 2008.a märtsikuu tööde vastuvõtmise akt (6kd tl 155) täpselt samas lõppsuuruses mahtude kohta. Selle akti tööobjektiks on märgitud Kohtla-Järve linna objektid. St kui kõikides eelnevates punktides kajastatud aktides oli tööde objekt märgitud linnaosa täpsusega – vastavalt kas Ahtme või Järve, siis kõnealuses aktis seda eristust ei ole. Tänavate loetelus on kümme tänavat ning neist vaid üks (Ehitajate) kattub Laanemäe kabinetist leitud aktis kajastuva aktiga. Vanalinna ümbersõitu selles aktis mainitud pole. Aktide erinevus on ka selles, et viimati nimetatul on töövõtja allkirja juures ka pitsat, kuid esimesel ei ole.

Kuigi eksisteerib kaks akti summas 2 437 290 krooni, on arve esitatud vaid ühe kohta - AS XXX on esitanud 10.03.2008 Linnavalitsusele arve nr 18, mida Linnavalitsus on ka aktsepteerinud ja tasunud. (6 kd, tl 154) Seega on tegemist olukorraga, kus ühes samas mahus ja summas teostatud tööde kohta on Linnavalitsuses kaks erinevat akti. Eriti tähelepanuväärne on siinjuures asjaolu, et raamatupidaja, kes teostas kõnealuste aktide ja arvete alusel väljamakseid, kabinetis olevates alusdokumentide seas eksisteeris vaid üks nendest (so esimene). Samas uurimisasutuse päringule vastates esitati aga ainult teine akt, mida omakorda ei olnud raamatupidaja dokumentide seas. Sisult mõlemate aktidega identsed elektroonilised dokumendid eksisteerisid Xxx elukohast leitud mälupulgal (5 kd, tl 12-13). Nimetatud fakt kinnitab, et Xxx on mingil põhjusel koostanud (või korraldanud nende koostamist) samal perioodil teostatud tööde kohta mitu erinevate tänavate loeteludega ja töö objektidega akti, millede lõppmahud ja summad kattuvad. Kusjuures mõlemad aktid on esitatud ka Linnavalitsusele ning kannavad nii Xxx kui ka Kollo allkirja. Tunnistaja Laanemägi (5.12.2014 protokoll) selgituste kohaselt oli just tema selleks raamatupidajaks, kes tegeles 31.08.2006 lepingu alusel väljamaksete tegemisega. Ülekuulamisel selgitas ta nende arvete esitamise ja tasumise korda, öeldes, et arve tasumise eelduseks on linnapea poolt viseeritud arve ja tehtud tööde vastuvõtuakt, mis jõudsid raamatupidaja lauale reeglina koos (välja arvatud juhtudel, kui tegu oli ettemaksuarvega). Akt jõudis tunnistaja kätte ühes eksemplaris. Ettemaksuarvete korral laekus akt raamatupidamisele hiljem (pärast tööde teostamist). Linna esindajana pidi tööde vastuvõtuakte allkirjastama ja tööde lepingule vastavust kontrollima J. Kollo. Esitatud arvetes või aktides võis vahel harva esineda ebatäpsusi (kuupäevades, lepingu numbris vms.), millistel juhtudel edastas tunnistaja need oma ülemusele (Xxx). Parandamisele saadetud aktide osas pidas tunnistaja enda jaoks arvestust (tegi nimekirju). Pärast väljamaksete tegemist paigutati aktid ja arved kaustadesse, mis olid süstematiseeritud kuude lõikes. Põhivaraga seonduvad aktid läksid eraldi koopiana lisaks ka põhivara kausta. Ka tunnistajate Xxx ja Xxx sõnul oli aktide ja arvete liikumise kord just selline nagu Laanemägi kinnitas. Laanemägi märkis veel, et kõik taolised (kuni 7 aasta vanuseid arveid ja akte sisaldavad) kaustad asusid tunnistaja kabinetis. Auguremonttööde aktide vastu teised linnavalitsuse töötajad (sh E. Xxx) huvi ei tundnud. Kas need aktid võisid sattuda teiste linnaametnike kätte, tunnistaja öelda ei osanud. J. Solovjovi, J. Kollo ja AS XXX töötajatega nimetatud aktide osas kokkupuuteid ta ei mäleta. Tunnistaja selgitusel esines juhtumeid, kus üks arve võis olla esitatud mitme erineva akti kohta (arves näidatud summa moodustus aktides olevate summade liitmisel). Kuid ühe akti osas mitme erineva arve esitamist ta ei mäleta. Kaustades olevaid arveid ja akte on võimalik omavahel kokku viia (millise arvega milline akt on seotud). 2006.a. lepingu alusel tehtud väljamaksete osas pidas tunnistaja jooksvalt arvestust tabeli kujul oma tööarvutis. Alusetute maksete kohta tal infot pole. Ülekuulamisel näidati tunnistajale eelnimetatud arveid ja akte, kuid tunnistaja neid konkreetseid arveid ja akte ei mäleta ega osanud ka kuidagi selgitada kust võib pärineda nö teine akt ja kumb akti variant koos arvega igal konkreetsel juhul talle kui raamatupidajale väljamakse tegemiseks esitati. Tunnistaja leidis, et mõlemat akti korraga konkreetse arvega siduda ei saa ning mõlemad aktid üheaegselt (koos arvega) vastavas (raamatupidamis)kaustas pole olnud. Kumb akt on õige, kumb on vale, kas mõlemad võivad olla ka õiged või mitte ning kumb aktidest oli väljamakse tegemisel aluseks võetud, seda tunnistaja öelda ei osanud. Kunagi pole (tema praktikas) olnud tegemist olukorraga, kus ühele arvele vastab kaks erinevat (samas mahus akteeritud ja samas summas) akti.

Põhjuseid, miks oli vaja koostada ja esitada Linnavalitsusele samal perioodil ja samas mahus tehtud tööde kohta kaks erinevat akti, selgitavad tunnistaja Xxx ütlused. Xxx selgitas kohtus, et ta töötas Linnavalitsuses 1993.aastast kuni 2012.a veebruarini. 2004.a lõpust kuni 01.02.2012 töötas ta teehoolduse vanemspetsialistina. Tema tööülesannete hulka kuulusid ametijuhendi kohaselt muuhulgas teede remondi (nii kapitaal- kui auguremont), teehoolduse ja teede seisundi üle järelevalve teostamine. Faktiliselt taolist tüüpi tööde üle järelevalve teostamist ja tehtud tööde vastuvõtmist talt siiski ei nõutud. Ajavahemikul 2004-2009 oli tunnistaja vahetuks ülemuseks aselinnapea J. Kollo. 31.08.2006 lepingust sai pärast sõlmimist koopia ja on selle sisuga tutvunud. Ajavahemikul 2006-2009 tõi J. Kollo tunnistajale igal aastal andmed eeldatavate (auguremonttööde) mahtude kohta, mis oli juhtkonna poolt allkirjastatud. Kes dokumenti märgitud andmed kindlaks määras, seda tunnistaja väitis end mitte teadvat. Igal juhul polnud see (millistel tänavatel tuleb auguremonttöid teha) tema otsustada. Samas – igal aastal, enne järgmise aasta eelarve koostamist - küsis J. Kollo tunnistaja arvamust, millistel teedel peaks remonti tegema. Tunnistaja saatis oma ettepanekud nimekirjana J. Kollole. Tunnistaja oli kindel, et teede-tänavate remontimise osas oli aastatel 2006-2009 sõlmitud lepingud vaid Ahtme ja Järve linnaosade kohta ning tunnistaja teada ei teostatud ülejäänud linnaosades sel ajaperioodil ei auguremonttöid ega ka tee ehitustöid. Järelevalvet lepingujärgsete tööde (sh auguremonttööde) üle tunnistaja ei teostanud ja vastuvõtuaktidele ta alla ei kirjutanud. Auguremonttööde vastuvõtmise juurde teda ei kaasatud ja teda ka ei teavitatud sellest, millistel tänavatel parasjagu konkreetselt töid teostatakse. Erinevalt kapitaalremonttöödest auguremontööde akte raamatupidamine talle ei esitanud. Teab, et kõiki akte ja arveid teostatud tööde kohta hoiti raamatupidamises. On näinud mõningaid selle perioodi auguremonttööde vastuvõtuakte, mille pinnalt saab oletada, et antud töid võttis vastu (ja tööde üle järelevalvet teostas) J. Kollo, kuna need olid tema poolt allkirjastatud. Tunnistaja panus piirdus 2006.a hanke ettevalmistamisel sellega, et ta koostas Xxx palvel ja teeregistri andmeid kasutades enne hanke väljakuulutamist nimekirja Ahtme ja Järve linnaosade teede ja tänavate kohta koos teeregistri numbrite, teede nimetuste ning vastavate teelõikude pindaladega; kogu materjal 2-3 A4 formaadis lehekülge. Tunnistaja kinnitas, et tegemist on sama nimekirjaga, mis on hankedokumentide tehnilises kirjelduses (3 kd, tl 32-34). Nimekirjas olid tänavad välja toodud mitme eraldi registrisse kantud teelõiguna. Vastava tänava üldpindala oli antud materjali pinnalt võimalik välja arvutada, milleks tuli üksikute teelõikude pindalad kokku liita. Andmed kajastavad (registrisse kantud) teede ja tänavate pindala 2006.a seisuga. Tunnistaja selgitusel kasutas ta oma igapäevases töös ka elektroonilist teede skeemi, mis oli tehtud mõõdistuste käigus. Skeem oli olemas nii digitaalselt (arvutiprogrammiga avades) kui ka paberkandjal. Tunnistaja andis kohtueelses menetluses uurimisasutusele üle mitmeid auguremonttööde vastuvõtu aktide koopiaid, millel on tema käsikirjalised märkmed. Nende saamist selgitas tunnistaja järgnevalt: 2009.a astus tema kabinetti J.Solovjov, kellel olid kaasas mõningad auguremonttööde vastuvõtuaktide originaalid. Linnapea palus arvestada kokku aktides kajastatud tänavate üldpind. Linnapea juuresolekul tegi tunnistaja aktidest koopiad ja tagastas originaalid. Ta ei küsinud, milleks J.Solovjovil neid andmeid vaja on, vaid täitis ülesande, arvestades aktides olevate andmete alusel iga tänava kaupa auguremonttööde pindala. Aktide kohaselt oli tegemist töödega Ahtme ja Järve linnaosades. Seoses sellega, et vahetult enne linnapealt ülesande saamist oli tunnistajal tulnud koostada mingi auditi jaoks tabel Ahtme ja Järve linnaosade kogupindaladest (teeregistri andmete alusel), oli tal nende tänavate osas ülevaade olemas. Ta võrdles aktide alusel koostatud andmeid auditi jaoks koostatud tabeliga, koostades kontrolli tulemuste kohta uue koondtabeli.

1-12-12478 Linnapeale ülevaadet tehes märkas Xxx enda sõnul erinvaid küsitavusi. Kuigi alates 2005.a eksisteeris teeregister ja kehtis linnxxxlikogu poolt kinnitatud Kohtla-Järve linna kohalike teede nimekiri, sisaldusid talle toodud auguremonttööde aktides tänavate nimetused, mida vastavas registris ja nimekirjas polnud. Ta tegi aktide koopiatele sellekohased omakäelised märkused koos oletustega, milliseid tänavaid või teelõike on tegelikult mõeldud. Sealjuures oli tal paaril juhul raskusi akteeritud tänavate (Vanalinna ümbersõit ja Vanalinn) seostamisega faktiliselt olemasoleva teede võrguga. Osa akteeritud töödest oli toimunud tänavatel, mis asusid Sompa linnaosas. Kuna aktide kohaselt oli tegemist akteeritud töödega Järve ja Ahtme linnaosades, koostas ta Sompa linnaosa tänavate osas eraldi tabeli. Paljudel juhtudel oli akteeritud tööde kogumaht suurem kui registrisse kantud tänava kogupindala. Ta andis J. Solovjovile oma tähelepanekutest teada ja andis linnapeale üle nii koostatud koondtabeli kui ka märkustega aktide koopiad. Eelnevalt tegi ta nendest koopiatest ja J. Solovjovi jaoks tehtud tabelist veel ühed koopiad, mis jäid tema kätte. Need ongi need samad dokumendid, mis ta uurimisasutusele üle andis (7 kd, tl 196-213). Solovjovilt ta hiljem mingit tagasisidet ei saanud. Siinjuures on tähelepanuväärne, et taolise palvega Xxx poole pöördumist ei eitanud ka Solovjov ise (10.02.2015 protokoll). Erinevate aktides kajastatud tänavate osas, mida tunnistaja sõnul teede registris ei olnud, märkis tunnistaja järgnevat: Kingi tänava puhul võib oletada kirjaviga, mis kordus küll aktist akti. Ta oletas siiski, et kõigil juhtudel olid aktile allakirjutanud pidanud silmas Ringi tänavat. Viimane jälg vanades dokumentides Mõisamaa tänavast pärines 1993.aastast. Mõisamaa on iseenesest piirkond linna ja Kohtla valla piiril, aga mingit sellenimelist tänavat pole seal olnud. Kaitsja poolt Mõisamaa teena väljapakutud Mõisa tee 3 ja Olevi tn 33 vahelist piirkonda oskab ta kaardilt leida ja näidata ning kujutab seda piirkonda ka linnaruumis ette, kuid tunnistaja teada ei ole sealset piirkonda kunagi Mõisamaa tänavaks nimetatud. Kõik selle piirkonna tänavalõigud olid tähistatud kas Mõisa tee või Olevi tänavana. Tee Dok - Vana-Ahtme all oli aktides oletatavasti mõeldud Tabori tänavat. Nõukogude ajal tunti praegust Tabori tänava piirkonda Dokina. Samas üheski ametlikus dokumendis sellist tänavat nagu ’Dok - Vana-Ahtme’ tunnistaja teada ei eksisteeri. Tabori tänav oli reaalselt olemas ja linna kaardile märgitud juba 2004.a. detsembris, mil tunnistaja teehoolduse spetsialistina tööle asus. Vanalinn on mõiste, mida pole kirjas üheski ametlikus dokumendis, kuid ta võib oletada, mida selle all silmas on peetud. Tunnistaja selgituste kohaselt on Järve linnaosas asuvat piirkonda, mis koondab mitmeid tänavaid või tänavalõike (sh osa Järveküla teest, Kauba tänavast, Ehitajate tee jne.) kutsutud ammusest ajast mitteametlikult Vanalinnaks. Samas on ebaselge, kust täpselt Vanalinn algab ja kus lõpeb, kuna selle piirid pole kusagil üheselt tähistatud ning täpset arvestust pidada on keeruline. Kõik selle piirkonna tänavalõigud olid mõõdistatud ja registrisse kantud oma nime all. Vanalinna ümbersõit oli sarnaselt eelmisele leppeline mõiste, mida kasutati vaid inimeste omavahelises suhtlemises. See peaks tähendama Uus-Tehase tänavat, mis eksisteeris juba 2005.aastal ja kanti selle nime all ka teeregistrisse. Tunnistaja hinnangul ei tehtud aastatel 20062009 sel teel mingeid pindamistöid või tee ehitustöid, mis oleksid tinginud muutusi selle tänava pikkuses ja pindalas. Ümberehitused toimusid alles 2011.aastal. Eelnevalt käsitletud tõendeid kogumis arvestades on kohus seisukohal, et kõnealuse kahe akti olemasolu ainsaks loogiliseks selgituseks saab olla see, et sarnaselt eelmistes punktides käsitletud aktidega esitati ka antud juhul esialgu (st 2008.a märtsis) tööde vastuvõtuakt, mis sisaldas tööde teostamist tänaval mida tegelikkuses ei eksisteeri. Kollo, Linnavalitsuse esindajana, aktsepteeris seda akti ja selle alusel esitatud arvet ning Linnavalitsus tegi ka vastava väljamakse. Hiljem, aastal 2009, kui mingil põhjusel oli tõusetunud kahtlus, et paljudes aktides olevad andmed ei ole õiged

1-12-12478 ning tunnistaja Xxx teostatud kontroll seda ka kinnitas, koostati tagantjärgi uued aktid, mille lõppsummad nii tööde mahtude kui ka maksumuse osas kattusid esialgsete aktidega (et need ei läheks vastuollu esitatud arvete ja tehtud maksetega), kuid teostatud tööde sisu, st üksikud tänavad ja nende pindalad, olid erinevad (vt ka järgnevaid punkte). Xxx ja Kollo allkirjastasid uued aktid ning need toimetati Linnavalitsuse dokumentatsiooni hulka. Ei ole eluliselt usutav, et keegi sokutas tagantjärgi kahe Linnavalitsuse töötaja (Laanemäe ja Xxx) valdusesse hoopis need aktid, mis sisaldasid ebaõigeid andmeid. Esiteks kumbki nendest kahest töötajast ei omanud ligipääsu teineteise valduses olevatele dokumentidele ja teiseks oli mõlema töötaja valduses üksnes osa süüdistuse esemeks olevatest aktidest. Ning peamine – puudub igasugune alus arvata, et nendel aktidel olevad Xxx ja Kollo allkirjad oleksid võltsitud. Seega tegemist on igal juhul olukorraga, kus Xxx ja Kollo on allkirjastanud ühel ja samal perioodil ühes ja samas mahus tehtud tööde kohta mitu akti, mis lõppsummades kattuvad, kuid sisu osas erinevad ning arve on sealjuures esitatud vaid ühe kohta. Lisaks olid mõlemad aktide versioonid olemas Xxx valdusest leitud ühel mälupulgal, mis kinnitab, et need on koostanud üks ja sama isik või siis on need koostatud ühe ja sama isiku korraldusel. Neil asjaoludel ei ole võimalik teha järeldust, et keegi võis Xxx või Kollo nimelt koostada kõnealuseid akte ilma, et viimased oleks olnud sellest teadlikud. Ülaltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 2008.a märtsis oli Linnavalitsuse poolt väljamakse tegemise aluseks reaalselt siiski esimene akt ning seetõttu lähtub kohus makse põhjendatuse hindamisel justnimelt sellest akti versioonist, mis leiti Laanemäe kabinetist ja mille koopia oli ka Xxx valduses. Teine akt, st Linnavalitsuse poolt saatekirjaga uurimisasutusele esitatud versioon, on aga kohtu hinnangul koostatud tagantjärele eesmärgiga varjata fakti, et Linnavalitsus on teinud AXxx XXX alusetuid väljamakseid ebaõigeid andmeid sisaldavate alusdokumentide alusel. Seda kinnitab ka tõik, et kui eelnevates punktides käsitletud aktides oli akti objektiks alati kas Ahtme või Järve linnaosa, siis tagantjärele tehtud aktis on objektiks Kohtla-Järve linna objektid. Seeläbi on soovitud leida ühtlasi õigustust sellele, et aktides on kajastatud tänavaid, mis ei asu ei Ahtme ega ka Järve linnaosas. Käesolevas ning punktis 6.6.1 toodud põhjendustel leiab kohus, et Linnavalitsus aktsepteeris alusetult 2008 märtsikuu aktis (nö esimeses) ning selle alusel esitatud arves kajastatud töid ja tegi alusetuid väljamakseid summas 405 090 krooni, koos km-ga 478 006,20 krooni. 6.6.18 Akt nr 18 – süüdistuse kohaselt esitas AS XXX 2008.a. märtsikuu tööde vastuvõtuakti Ahtme linnaosas kolmel tänaval auguremondi teostamise kohta kogumahus 32300 m2. Akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti Ritsika tänaval kogumahus 14500 m2 (tööde maksumus 435 000.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 6150 m2. Sarnaselt eelmises punktis 6.6.17 käsitletuga on ka antud juhul olemas kaks akti, mis kajastavad andmeid sama perioodi kohta ja samas mahus. Analoogselt on üks akti versioonidest leitud Laanemäe kabinetist (4 kd tl 158) ning selle koopia oli ka Xxx valduses (7 kd tl 213). Linnavalitsus on aga saatekirjaga esitanud teise versiooni (6kd tl 157). Xxx elukohast leitud mälupulgal olid mõlemate aktide elektroonilised versioonid (5 kd tl 14-15). Mõlemas aktis on tööde kogumahuks 32 300m2 ja maksumuseks 969 000 krooni, koos km 1 143 420 krooni. Mõlemad aktid on Kollo poolt allkirjastatud. Esimeses aktis on kirjed kolme tänava kohta, teises aga kolmeteistkümne. Ükski tänavatest ei kattu. Aktides nimetatud koondsummas on AS XXX esitanud 18.03.2008 arve nr 21 (6kd tl 156) ning linn on seda aktsepteerinud ja tasunud. Kuivõrd nende aktide asukohad ja kohtueelses menetluses toimikusse jõudmise asjaolud on olnud

1-12-12478 täpselt samasugused eelmises punktis käsitletud aktidega, asub kohus punktis 6.6.17 toodud põhjendustel seisukohale, et ka antud juhul oli 2008.a märtsis Linnavalitsuse poolt väljamakse tegemise aluseks reaalselt siiski esimene akt ning seetõttu lähtub kohus makse põhjendatuse hindamisel justnimelt sellest akti versioonist, mis leiti Laanemäe kabinetist ja mille koopia oli ka Xxx valduses. Kõnealuses aktis sisaldusid muu hulgas kirjed Ahtme linnaosas auguremondi teostamise kohta teel nimetusega: Ritsika, tööde mahuks on märgitud 14 500m2 ja tööde maksumus 435 000 krooni (km-ta). Aktist nähtuvalt on selle koostamise aluseks 31.08.2006 leping ning Kollo on oma allkirjaga kinnitanud tööde vastuvõtmist. Punktis 6.6.2 tuvastas kohus, millises ulatuses oli õigustatud Ritsika tänaval tehtud tööde kajastamine vastuvõtuaktides ning nende alusel omakorda väljamaksete tegemine. Selles punktis toodud põhjendustel on kohus seisukohal, et Linnavalitsus aktsepteeris alusetult 2008 märtsikuu aktis ning selle alusel esitatud arves kajastatud töid ja tegi alusetuid väljamakseid summas 250 500, koos km-ga 295 590 krooni. 6.6.19 Akt nr 19 – süüdistuse kohaselt esitas AS XXX 2008.a aprillikuu tööde vastuvõtuakti Järve linnaosas kahekümne üheksal tänaval auguremondi teostamise kohta kogumahus 109 322 m2. Akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti üheksal tänaval suuremas mahus, kui on nende tänavate tegelik pindala: Gaasi tänaval kogumahus 2750 m2 (tööde maksumus 82500.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 902,9 m2; Järve tänaval kogumahus 2540 m2 (tööde maksumus 76200.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 2197,7 m2; tänaval Järve põik kogumahus 600 m2 (tööde maksumus 18000.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 567,3 m2; Lembitu tänaval kogumahus 7200 m2 (tööde maksumus 216 000.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 2145 m2; Inseneri tänaval kogumahus 1250 m2 (tööde maksumus 37500.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 890,4 m2; Sakala tänaval kogumahus 1450 m2 (tööde maksumus 43500.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 1447,2 m2; Kaevuri tänaval kogumahus 9600 m2 (tööde maksumus 288 000.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 7787,5 m2; Metsa tänaval kogumahus 2135 m2 (tööde maksumus 64050.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 428 m2; Kuu tänaval kogumahus 1107 m2 (tööde maksumus 33210.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 986,4 m2. Sama akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti ka kuuel tänaval, milliseid Järve linnaosas pole. Viiel juhul asub akti märgitud tänav tegelikult Sompa linnaosas. Ühel juhul ei ole akti märgitud nimetusega teed / tänavat teadaolevalt üheski Kohtla-Järve linnaosadest. Samuti sellise nimetusega teid / tänavaid / töö-piirkondi hanke tehnilises kirjelduses (Järve linnaosa) remontimisele kuuluvate teede-tänavate nimekirja märgitud pole: Kingi tänaval (faktiliselt sellist tänavat ei eksisteeri) kogumahus 1450 m2 (tööde maksumus 43500.- krooni; ilma käibemaksuta); Aruserva tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 3300 m2 (tööde maksumus 99000.krooni; ilma käibemaksuta); Betooni tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 2000 m2 (tööde maksumus 60000.-

1-12-12478 krooni; ilma käibemaksuta); Kanarbiku tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 1500 m2 (tööde maksumus 45000.krooni; ilma käibemaksuta); Kannikese tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 1500 m2 (tööde maksumus 45000.krooni; ilma käibemaksuta); Kelluka tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 1000 m2 (tööde maksumus 30000.krooni; ilma käibemaksuta). Kingi ja Kaevuri tänava osas on prokurör süüdistusest loobunud. Linnavalitsus esitas 2008.a aprillikuu kohta uurimisasutusele kokku neli tööde vastuvõtu akti. Neil kõigil on erinevalt varasematest märgitud objektiks Kohtla-Järve linna objektid, mitte aga konkreetsed linnaosad. (6 kd tl 158-165) Ühes neist on märgitud tehtud töid kogumahus 109 322m2 ja summas 3 279 660 krooni, koos km 3 869 998,80 krooni. Aktis on kirjed seitsmeteistkümne tänava kohta. Taaskord oli samal perioodil ja samades koondmahtudes akt ka Xxx valduses (7 kd tl 207), kuid selles on kirjed 29 tänava kohta ning neist kattuvad üksnes Lai, Lembitu, Lille ja Lõuna tänavad. Ja sedagi ainult nimede osas, teostatud tööde pindalad on erinevad. Xxx elukohast leitud mälupulgal olid mõlemate aktide elektroonilised versioonid (5 kd tl 16-17). Aktides nimetatud koondsummas on AS XXX esitanud 01.04.2008 arve nr 18 (6kd tl 158) ning linn on seda aktsepteerinud ja tasunud. Kuivõrd nende aktide asukohad ja kohtueelses menetluses toimikusse jõudmise asjaolud on olnud sarnased (va Laanemäe kabinetis asumise osas) punktis 6.6.17 käsitletud aktidega, asub kohus nimetatud punktis toodud põhjendustel seisukohale, et ka antud juhul oli 2008.a aprillikuus Linnavalitsuse poolt väljamakse tegemise aluseks reaalselt siiski Xxx poolt uurimisasutusele üle antud akt ning seetõttu lähtub kohus makse põhjendatuse hindamisel justnimelt sellest akti versioonist, mille koopia oli Xxx valduses. Kõnealuses aktis sisaldusid muu hulgas kirjed Järve linnaosas auguremondi teostamise kohta teedel nimetustega: Gaasi, tööde mahuks on märgitud 2750 m2 ja tööde maksumus 82500 krooni(km-ta); Järve, tööde mahuks on märgitud 2540 m2 ja tööde maksumus 76200 krooni(km-ta); Järve põik, tööde mahuks on märgitud 600 m2 ja tööde maksumus 18000 krooni (km-ta); Lembitu, tööde mahuks on märgitud 7200m2 ja tööde maksumus 216 000 krooni (km-ta) Inseneri, tööde mahuks on märgitud 1250 m2 ja tööde maksumus 37500 krooni (km-ta); Metsa, tööde mahuks on märgitud 2135 m2 ja tööde maksumus 64 050 krooni(km-ta); Kuu, tööde mahuks on märgitud 1107m2 ja tööde maksumus 33 210 krooni (km-ta); Aruserva, tööde mahuks on märgitud 3300 m2 ja tööde maksumus 99000 krooni (km-ta); Betooni, tööde mahuks on märgitud 2000 m2 ja tööde maksumus 60000 krooni (km-ta); Kanarbiku, tööde mahuks on märgitud 1500 m2 ja tööde maksumus 45000 krooni (km-ta); Kannikese, tööde mahuks on märgitud 1500 m2 ja tööde maksumus 45000 krooni (km-ta); Kelluka, tööde mahuks on märgitud 1000 m2 ja tööde maksumus 30000 krooni (km-ta); Süüdistuses nimetatud Sakala tänavat aktis ei kajastu. Punktides 6.6.3 ja 6.6.5 tuvastas kohus, kas ja kui, siis millises ulatuses oli õigustatud loetletud tänavatel tehtud tööde kajastamine vastuvõtuaktides ning nende alusel omakorda väljamaksete tegemine. Neis punktides toodud põhjendustel on kohus seisukohal, et Linnavalitsus aktsepteeris alusetult 2008 aprillikuu aktis ning selle alusel esitatud arves kajastatud töid ja tegi alusetuid väljamakseid

1-12-12478 vastavalt summades 55413 krooni (Gaasi), 10 269 krooni (Järve), 981 krooni (Järve põik), 151 650 krooni (Lembitu), 10 788 krooni (Inseneri), 12 174 krooni (Metsa), 3618 krooni (Kuu), 99000 krooni (Aruserva), 60000 krooni (Betooni), 45000 krooni (Kanarbiku), 45 000 krooni (Kannikese) ja 30 000 krooni (Kelluka). Kokku tegi Linnavalitsus kõnealuse akti alusel alusetuid väljamakseid summas 523 893 krooni (km-ta), käibemaksuga koos 618 193,74 krooni. 6.6.20 Akt nr 20 – süüdistuse kohaselt esitas AS XXX 2008.a. aprillikuu tööde vastuvõtuakti Järve linnaosas kahel tänaval auguremondi teostamises kogumahus 8671 m2. Akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti Metsa tänaval kogumahus 865 m2 (tööde maksumus 25950.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 428 m2. Punktis 6.6.5 toodud asjaoludel tuleb Metsa tänava puhul lähtuda arvestusest, et tänava tegelik pindala on 1729,2 m2 . Seega on käesolevas punktis esitatud etteheide alusetu. 6.6.21 Akt nr 21 – süüdistuse kohaselt esitas AS XXX 2008.a aprillikuu tööde vastuvõtuakti Ahtme linnaosas kahekümne ühel tänaval auguremondi teostamises kogumahus 63644 m2. Akti kohaselt oli AS XXX oli teostanud auguremonti kolmel tänaval suuremas mahus, kui on nende tänavate tegelik pindala: Salu tänaval kogumahus 5858 m2 (tööde maksumus 175 740.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 3983,3 m2. Kandle tänaval kogumahus 1500 m2 (tööde maksumus 45000.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 1375,5 m2. Lasteaia tänaval kogumahus 2000 m2 (tööde maksumus 60000.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 1395 m2. Sama akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti ka teel/tänaval ’Tee Dok-Vana-Ahtme’ kogumahus 5250 m2 (tööde maksumus 157 500.- krooni; ilma käibemaksuta). Sellise nimetusega teed/tänavat/ tööpiir-konda hanke tehnilises kirjelduses (Ahtme linnaosa) remontimisele kuuluvate teede-tänavate nimekirja märgitud pole. Samuti ei ole sellise nimetusega akti märgitud teed / tänavat teadaolevalt üheski Kohtla-Järve linnaosadest. Taaskord on tegemist situatsiooniga kus Linnavalitsuse töötajate valduses oli sama perioodi ja tööde mahu kohta erineva sisuga aktide versioonid. Linnavalitsus on saatekirjaga esitanud aprill 2008 tööde vastuvõtmise akti objektil Kohtla-Järve linna objektid (6kd tl 161). Tööde mahuks on märgitud 72 315m2 ja maksumuseks 2 169 450 krooni (km-ta). Aktis on kirjed kolmeteistkümne tänava kohta, sh Kandle tänav. Xxx valduses oli aga kahe akti koopiad (üks Ahtme ja üks Järve linnaosa kohta), millede tööde maht kokku moodustab samuti täpselt 72 315m2. (7 kd tl 205,206). Linnavalitsuse poolt saatekirjaga edastatud aktide seas neid ei ole. Neist esimene sisaldas tööobjektina Ahtme linnaosa ja kirjeid kahekümne ühe tänava kohta kogumahus 63644 m2 ja maksumus 1 909 320 krooni (km-ta). Teine akt oli Järve linnaosa kahe tänava kohta ja kogumahus 8671 m2 ja maksumus 260 130 krooni (km-ta) (vt ka p 6.6.20). Kokku seega 72 315 m2 ja summas 2 169 450 krooni (km-ta). Kõigil kolmel aktil on Kollo allkiri. Xxx elukohast leitud mälupulgal olid aga olemas kõigi kolme eelkirjeldatud akti elektroonilised versioonid (5 kd tl 18-20). Tõik, et kõigi kolme dokumendi failid olid ühe isiku valduses, kinnitab, et nende loojaks või loomise korraldajaks oli Xxx. Kuivõrd puudub teave, et Xxxl oleks olnud kontakte Xxxga, siis puudub igasugune põhjus arvata, et Xxx võis mingil viisil ise luua need aktide koopiad, mis tema valduses olid. Sel ja muudel punktis 6.6.17 toodud põhjendustel leiab

1-12-12478 kohus, et algupäraste väljamakse tegemise aluseks olnud aktidena tuleb käsitleda neid versioone, mis olid Xxx valduses. AS XXX esitas 01.04.2008 kahe akti kohta arve nr 19 summas 2 169 450 krooni (km-ta) (6 kd tl 160) ning Linnavalitsus on seda aktsepteerinud ja tasunud. Eelnevast tulenevalt lähtub kohus makse põhjendatuse hindamisel Xxx valduses olnud aktidest. Neist esimeses (teise kohta vt p 6.6.20) sisaldusid muu hulgas kirjed Ahtme linnaosas auguremondi teostamise kohta teel nimetusega: Salu, tööde mahuks on märgitud 5858m2 ja tööde maksumus 175 740 krooni (km-ta); Kandle, tööde mahuks on märgitud 1500m2 ja tööde maksumus 45 000 krooni (km-ta); Lasteaia, tööde mahuks on märgitud 2000m2 ja tööde maksumus 60 000 krooni (km-ta); Tee Dok-Vana-Ahtme, tööde mahuks on märgitud 5250m2 ja tööde maksumus 157 500 krooni(km-ta). Aktist nähtuvalt on selle koostamise aluseks 31.08.2006 leping ning Kollo on oma allkirjaga kinnitanud tööde vastuvõtmist. Hanke tehnilises kirjelduse (3 kd, tl 32-34) kohaselt on Lasteaia tänava pindalaks kokku 2483m2. Seega on tänava tegelik pindala suurem, kui aktis näidatud 2000 m2 ning seetõttu on Lasteaia tänava osas süüdistuse etteheide alusetu. Punktides 6.6.4 ja 6.6.7 tuvastas kohus, kas ja kui, siis millises ulatuses oli põhjendatud Tee DokVana-Ahtmel, Salu ja Kandle tänaval tehtud tööde kajastamine vastuvõtuaktides ning omakorda nende alusel väljamaksete tegemine. Nimetatud punktides toodud põhjendustel leiab kohus, et Linnavalitsus aktsepteeris alusetult 2008 aprillikuu aktis ning selle alusel esitatud arves kajastatud töid ja tegi alusetuid väljamakseid summas 39 279 krooni (Salu) ja 157 500 krooni (Tee Dok-Vana-Ahtme). Kokku 196 779 krooni, koos km 232 199,22 krooni. 6.6.22 Akt nr 22 – süüdistuse kohaselt esitas AS XXX 2008.a. aprillikuu tööde vastuvõtuakti Järve linnaosas seitsmeteistkümnel teel/tänaval auguremondi teostamise kohta kogumahus 74385 m2. Akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti Mõisamaa teel/tänaval kogumahus 480 m2 (tööde maksumus 14400.- krooni; ilma käibemaksuta). Sellise nimetusega teed / tänavat hanke tehnilises kirjelduses (Järve linnaosa) remontimisele kuuluvate teede-tänavate nimekirja märgitud pole. Samuti ei ole sellise nimetusega akti märgitud teed / tänavat teadaolevalt üheski Kohtla-Järve linnaosadest. Sarnaselt viimaste aktidega on tegemist situatsiooniga kus Linnavalitsuse töötajate valduses oli sama perioodi ja tööde mahu kohta erineva sisuga aktide versioonid. Xxx valduses oli 2008 aprillikuu akti koopia, mille kohaselt teostati töid Järve linnaosas seitsmeteistkümnel tänaval kokku mahus 74 385m2 ja maksumuses 2 231 550 krooni (km-ta) (7 kd tl 210). Nimetatud akti Linnavalitsuse poolt saatekirjaga edastatud aktide seas ei ole. Linnavalitsus on saatekirjaga esitanud aprill 2008 tööde vastuvõtmise akti objektiga Kohtla-Järve linna objektid (6kd tl 163), mille tööde mahuks on samuti 74 385m2 ja maksumuseks 2 231 550 krooni (km-ta). Aktis on kirjed seitsme tänava kohta. Esimese aktiga kattub vaid Metsapargi, Olevi ja Outokumpu. Ja sedagi vaid nimetuste, mitte pindala osas. Mõlemal akti versioonil on Kollo allkiri. Jällegi olid Xxx elukohast leitud mälupulgal olemas mõlema akti versiooni elektroonilised variandid (5 kd tl 21-22). Asjaolu, et mõlema dokumendi failid olid ühe isiku valduses, kinnitab, et nende loojaks või loomise korraldajaks oli Xxx.

1-12-12478 Nimetatud ja teistel punktis 6.6.17 toodud põhjendustel leiab kohus, et esmase ja väljamakse tegemise aluseks olnud aktina tuleb käsitleda seda versiooni, mis olid Xxx valduses. AS XXX esitas 08.04.2008 kõnealuse akti alusel arve nr 20 summas 2 231 550 krooni (km-ta) (6 kd tl 162) ning Linnavalitsus on seda aktsepteerinud ja tasunud. Eelnevast tulenevalt lähtub kohus makse põhjendatuse hindamisel Xxx valduses olnud esimesest aktist. Kõnealuses aktis sisaldus muu hulgas kirje Järve linnaosas auguremondi teostamise kohta teel nimetusega: Mõisamaa tn, tööde mahuks on märgitud 480m2 ja tööde maksumus 14 400 krooni(km-ta). Punktis 6.6.5 tuvastas kohus, et nimetatud teel tehtud tööde kajastamine vastuvõtuaktides ning nende alusel omakorda väljamaksete tegemine oli alusetu. Täiendavalt märgib kohus, et tegemist ei saanud olla ka ekslikult Mõisa tee asemel Mõisamaa märkimisega, kuivõrd aktis on akteeritud töid nii Mõisa teel kui ka Mõisamaa tn-l. Nimetatud punktis toodud põhjendustel leiab kohus, et Linnavalitsus aktsepteeris alusetult 2008 aprillikuu aktis ning selle alusel esitatud arves kajastatud töid ja tegi alusetuid väljamakseid summas 14 400 krooni, koos käibemaksuga 16 992 krooni. 6.6.23 Akt nr 23 – süüdistuse kohaselt esitas AS XXX 2008.a. aprillikuu tööde vastuvõtuakti Järve linnaosas kahel teel/tänaval auguremondi teostamise kohta kogumahus 15537 m2. Akti kohaselt oli tehtud töid teedel milliseid Järve linnaosas pole. Mõlemal juhul sellise nimetusega teed/tänavat/tööpiirkonda hanke tehnilises kirjelduses (Järve linnaosa) remontimisele kuuluvate teede-tänavate nimekirja märgitud pole. Samuti ei ole selliste nimetustega akti märgitud teid/tänavaid teadaolevalt üheski Kohtla-Järve linnaosadest: teel/tänaval ’Vanalinna ümbersõit’ (faktiliselt sellist teed / tänavat ei eksisteeri) kogumahus 7749,7 m2 (tööde maksumus 232 491,72 krooni; ilma käibemaksuta); teel/tänaval ’Vanalinn’ (faktiliselt sellist teed / tänavat ei eksisteeri) kogumahus 7787 m2 (tööde maksumus 233 610.- krooni; ilma käibemaksuta). Linnavalitsuse poolt esitatud 2008 aprillikuu tööde vastuvõtmise akt (6 kd, tl 167) kinnitab, et AS XXX esitatud aktis sisaldusid kaks kirjet Järve linnaosas auguremondi teostamise kohta teedel nimetustega: Vanalinn, tööde mahuks on märgitud 7787m2 ja tööde maksumus 233 610 krooni (km-ta); Vanalinna ümbersõit, tööde mahuks on märgitud 7749,7m2 ja tööde maksumus 232 491,72 krooni (km-ta). Akti tööde kogumaksumus oli 466 101,72 krooni, koos km 550 000,03 krooni. Aktist nähtuvalt on selle koostamise aluseks 31.08.2006 leping ning Kollo on oma allkirjaga kinnitanud tööde vastuvõtmist. Analoogse sisuga akti koopia oli ka Xxx valduses (7 kd, 209). Selle akti alusel on AS XXX esitanud Linnavalitsusele arve nr 28 summas 500 000 krooni (koos km), mida Linnavalitsus on ka aktsepteerinud ja tasunud. (6 kd, tl 166) Punktides 6.6.1 ja 6.6.3 tuvastas kohus, et teedel Vanalinn ja Vanalinna ümbersõit tehtud tööde kajastamine vastuvõtuaktides ning nende alusel omakorda väljamaksete tegemine ei olnud õigustatud. Neis punktides toodud põhjendustel leiab kohus, et Linnavalitsus aktsepteeris alusetult 2008 aprillikuu aktis ning selle alusel esitatud arves kajastatud töid ja tegi alusetuid väljamakseid vastavalt summades 233 610 krooni (Vanalinn) ja 232 491,72 krooni (Vanalinna ümbersõit).

1-12-12478 Kokku tegi Linnavalitsus kõnealuse akti alusel alusetuid väljamakseid summas 466 101,72 krooni (km-ta), käibemaksuga koos 550 000 krooni. 6.6.24 Akt nr 24 – süüdistuse kohaselt esitas AS XXX 2008.a aprillikuu tööde vastuvõtuakti Järve linnaosas viieteistkümnel teel/tänaval auguremondi teostamise kohta kogumahus 46000 m2. Akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti neljal tänaval suuremas mahus, kui on nende tänavate tegelik pindala: Sakala tänaval kogumahus 1450 m2 (tööde maksumus 43500.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 1447,2 m2; Vahtra tänaval kogumahus 7020 m2 (tööde maksumus 210 600.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 6639 m2; Vabaduse tänaval kogumahus 2750 m2 (tööde maksumus 82500.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 1586,7 m2; Uus tänaval kogumahus 7500 m2 (tööde maksumus 225 000.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 2366 m2. Sama akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti ka kahel teel / tänaval, milliseid Järve linnaosas pole. Esimesel juhul asub akti märgitud tänav tegelikult Sompa linnaosas. Teisel juhul ei ole akti märgitud nimetusega teed/tänavat teadaolevalt üheski Kohtla-Järve linnaosadest. Samuti sellise nimetusega teid/tänavaid/tööpiirkondi hanke tehnilises kirjelduses (Järve linnaosa) remontimisele kuuluvate teede-tänavate nimekirja märgitud pole: teel / tänaval ’Vanalinn’ (faktiliselt sellist teed / tänavat ei eksisteeri) kogumahus 3113 m2 (tööde maksumus 93390.- krooni; ilma käibemaksuta); Tuule tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 1000 m2 (tööde maksumus 30000.- krooni; ilma käibemaksuta). Linnavalitsus esitas 2008.a aprillikuu kohta uurimisasutusele tööde vastuvõtu akti, milles on objektiks märgitud Kohtla-Järve linna objektid ning tööde mahuks on kokku 46 000m2 ja summaks 1 380 000 krooni, koos km 1 628 400krooni. (6 kd tl 165) Aktis on kirjed üheksa tänava kohta. Taaskord oli samal perioodi ja sama koondmahu kohta akt ka Xxx valduses (7 kd tl 208), kuid selles on kirjed viieteistkümne tänava osas ning ükski neist ei kattu. Xxx elukohast leitud mälupulgal olid mõlemate aktide elektroonilised versioonid (5 kd tl 23-24), mis kinnitab, et Xxx on olnud aktide mõlema versiooni loojaks või loomise korraldajaks. Aktides nimetatud koondsummas on AS XXX esitanud 16.04.2008 arve nr 23 (6kd tl 164) ning linn on seda aktsepteerinud ja tasunud. Eeltoodud ja muudel punktis 6.6.17 toodud põhjendustel leiab kohus, et ka antud juhul oli 2008.a aprillikuus Linnavalitsuse poolt väljamakse tegemise aluseks reaalselt siiski Xxx poolt uurimisasutusele üle antud akt ning seetõttu lähtub kohus makse põhjendatuse hindamisel justnimelt sellest akti versioonist, mille koopia oli Xxx valduses. Kõnealuses aktis sisaldusid muu hulgas kirjed Järve linnaosas auguremondi teostamise kohta teedel nimetustega: Sakala, tööde mahuks on märgitud 1450 m2 ja tööde maksumus 43500 krooni(km-ta); Vahtra, tööde mahuks on märgitud 7020 m2 ja tööde maksumus 210 600 krooni(km-ta); Vabaduse, tööde mahuks on märgitud 2750 m2 ja tööde maksumus 82 500 krooni (km-ta); Uus, tööde mahuks on märgitud 7500 m2 ja tööde maksumus 225 000 krooni (km-ta) Vanalinn, tööde mahuks on märgitud 3113 m2 ja tööde maksumus 93 390 krooni (km-ta); Tuule, tööde mahuks on märgitud 1000m2 ja tööde maksumus 30 000 krooni(km-ta); Punktides 6.6.3, 6.6.5 ja 6.6.13 tuvastas kohus, kas ja kui, siis millises ulatuses oli õigustatud

1-12-12478 loetletud tänavatel tehtud tööde kajastamine vastuvõtuaktides ning nende alusel omakorda väljamaksete tegemine. Neis punktides toodud põhjendustel on kohus seisukohal, et Linnavalitsus aktsepteeris alusetult 2008 aprillikuu aktis ning selle alusel esitatud arves kajastatud töid ja tegi alusetuid väljamakseid vastavalt summades 84 krooni (Sakala), 34899 krooni (Vabaduse), 154 020 krooni (Uus), 93 390 krooni (Vanalinn) ja 30 000 krooni (Tuule). Kokku tegi Linnavalitsus kõnealuse akti alusel alusetuid väljamakseid summas 312 393 krooni (km-ta), käibemaksuga koos 368 623,74 krooni. 6.6.25 Akt nr 25 – süüdistuse kohaselt esitas AS XXX 2008.a augustikuu tööde vastuvõtuakti Järve linnaosas kolmekümne kaheksal teel/tänaval auguremondi teostamise kohta kogumahus 84915 m2. Akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti kahel tänaval suuremas mahus, kui on nende tänavate tegelik pindala: Metsa tänaval kogumahus 1645 m2 (tööde maksumus 49350.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 428 m2; Lembitu tänaval kogumahus 3648 m2 (tööde maksumus 109 440.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 2145 m2; Sama akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti ka neljal tänaval, milliseid Järve linnaosas pole (asuvad tegelikult Sompa linnaosas). Samuti sellise nimetusega teid/tänavaid/tööpiirkondi hanke tehnilises kirjelduses (Järve linnaosa) remontimisele kuuluvate teede-tänavate nimekirjas märgitud pole: Ülase tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 2947 m2 (tööde maksumus 88410.- krooni; ilma käibemaksuta); Kannikese tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 920 m2 (tööde maksumus 27600.krooni; ilma käibemaksuta); Kelluka tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 456 m2 (tööde maksumus 13680.- krooni; ilma käibemaksuta). Aruserva tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 1225 m2 (tööde maksumus 36750.krooni; ilma käibemaksuta). Linnavalitsus esitas 2008.a augustikuu kohta uurimisasutusele tööde vastuvõtu akti, milles on objektiks Kohtla-Järve linna objektid, tööde kogumahuks on märgitud 84915m2 ja summaks 2 547 450 krooni, koos km 3 005 991krooni (6 kd tl 169). Aktis on kirjed kaheksa tänava kohta. Taaskord oli samal perioodi ja sama koondmahu kohta akt ka Xxx valduses (7 kd tl 198-199), kuid selles on kirjed 38 tänava osas ning ükski neist ei kattu. Samuti on selles märge, et töid teostati Järve linnaosas. Xxx elukohast leitud mälupulgal olid mõlemate aktide elektroonilised versioonid (5 kd tl 25-27), mis kinnitab, et Xxx on olnud aktide mõlema versiooni loojaks või loomise korraldajaks. Aktides nimetatud koondsummas on AS XXX esitanud 07.08.2008 arve nr 17 (6kd tl 168) ning linn on seda aktsepteerinud ja tasunud. Eeltoodud ja muudel punktis 6.6.17 toodud põhjendustel leiab kohus, et antud juhul oli 2008.a augustikuus Linnavalitsuse poolt väljamakse tegemise aluseks reaalselt siiski Xxx poolt uurimisasutusele üle antud akt ning seetõttu lähtub kohus makse põhjendatuse hindamisel justnimelt sellest akti versioonist. Kõnealuses aktis sisaldusid muu hulgas kirjed Järve linnaosas auguremondi teostamise kohta teedel nimetustega: Metsa, tööde mahuks on märgitud 1645m2 ja tööde maksumus 49 350 krooni(km-ta);

1-12-12478 Lembitu, tööde mahuks on märgitud 3648 m2 ja tööde maksumus 109 440 krooni (km-ta) Ülase, tööde mahuks on märgitud 2947 m2 ja tööde maksumus 88 410 krooni(km-ta); Kannikese, tööde mahuks on märgitud 920m2 ja tööde maksumus 27 600 krooni (km-ta); Kelluka, tööde mahuks on märgitud 456 m2 ja tööde maksumus 13 680 krooni (km-ta); Aruserva, tööde mahuks on märgitud 1225 m2 ja tööde maksumus 36 750 krooni (km-ta). Punktides 6.6.3 ja 6.6.5 tuvastas kohus, kas ja kui, siis millises ulatuses oli õigustatud loetletud tänavatel tehtud tööde kajastamine vastuvõtuaktides ning nende alusel omakorda väljamaksete tegemine. Neis punktides toodud põhjendustel on kohus seisukohal, et Linnavalitsus aktsepteeris alusetult 2008 augustikuu aktis ning selle alusel esitatud arves kajastatud töid ja tegi alusetuid väljamakseid vastavalt summades 45 090 krooni (Lembitu), 88 410 krooni (Ülase), 36 750 krooni (Aruserva), 27 600 krooni (Kannikese) ja 13 680 krooni (Kelluka). Kokku tegi Linnavalitsus kõnealuse akti alusel alusetuid väljamakseid summas 211 530 krooni (km-ta), käibemaksuga koos 249 605,40 krooni. 6.6.26 Akt nr 26 – süüdistuse kohaselt esitas AS XXX 2008.a augustikuu tööde vastuvõtuakti Ahtme linnaosas kahekümne kolmel teel/tänaval auguremondi teostamise kohta kogumahus 58440 m2. Akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti Ritsika tänaval kogumahus 9462 m2 (tööde maksumus 283 860.- krooni). Selle tänava tegelik pindala on 6150 m2. Sama akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti ka teel/tänaval ’Tee Dok-Vana-Ahtme’ kogumahus 3278 m2 (tööde maksumus 98340.- krooni; ilma käibemaksuta). Sellise nimetusega teed/tänavat/tööpiir-konda hanke tehnilises kirjelduses (Ahtme linnaosa) remontimisele kuuluvate teede-tänavate nimekirja märgitud pole. Samuti ei ole sellise nimetusega akti märgitud teed/tänavat teadaolevalt üheski Kohtla-Järve linnaosadest. Linnavalitsus esitas 2008.a augustikuu kohta uurimisasutusele tööde vastuvõtu akti, milles on objektiks Kohtla-Järve linna objektid, tööde kogumahuks on märgitud 58440m2 ja summaks 1 753 200 krooni, koos km 2 068 776 krooni (6 kd tl 171). Aktis on kirjed kaheksa tänava kohta. Sama perioodi ja sama koondmahu kohta oli akt ka Xxx valduses (7 kd tl 204), kuid selles on kirjed 23 tänava kohta ning neist kattuvaid Salu, Ritsika, Sõnajala, Tervise ja Õpetajate tänavad. Kuid seda vaid nimetuste osas, pindalad on erinevad. Samuti on selles aktis märge, et töid teostati Ahtme linnaosas. Xxx elukohast leitud mälupulgal olid mõlemate aktide elektroonilised versioonid (5 kd tl 28-29), mis kinnitab, et Xxx on olnud aktide mõlema versiooni loojaks või loomise korraldajaks. Aktides nimetatud koondsummas on AS XXX esitanud 06.08.2008 arve nr 13 (6kd tl 170) ning linn on seda aktsepteerinud ja tasunud. Eeltoodud ja muudel punktis 6.6.17 toodud põhjendustel leiab kohus, et antud juhul oli 2008.a augustikuus Linnavalitsuse poolt väljamakse tegemise aluseks reaalselt siiski Xxx poolt uurimisasutusele üle antud akt ning seetõttu lähtub kohus makse põhjendatuse hindamisel justnimelt sellest akti versioonist. Kõnealuses aktis sisaldusid muu hulgas kirjed Ahtme linnaosas auguremondi teostamise kohta teedel nimetustega: Ritsika, tööde mahuks on märgitud 9462m2 ja tööde maksumus 283 860 krooni (km-ta); Tee Dok-Vana-Ahtme, tööde mahuks on märgitud 3278m2 ja tööde maksumus 98 340 krooni(kmta). Aktist nähtuvalt on selle koostamise aluseks 31.08.2006 leping ning Kollo on oma allkirjaga

1-12-12478 kinnitanud tööde vastuvõtmist. Punktides 6.6.2 ja 6.6.4 tuvastas kohus, kas ja kui, siis millises ulatuses oli põhjendatud Tee DokVana-Ahtmel ja Ritsika tänaval tehtud tööde kajastamine vastuvõtuaktides ning nende alusel omakorda väljamaksete tegemine. Nimetatud punktides toodud põhjendustel leiab kohus, et Linnavalitsus aktsepteeris alusetult 2008 augustikuu aktis ning selle alusel esitatud arves kajastatud töid ja tegi alusetuid väljamakseid summas 99 360 krooni (Ritsika) ja 98 340 krooni (Tee Dok-Vana-Ahtme). Kokku 197 700 krooni, koos km 233 286 krooni. 6.6.27 Akt nr 27 – süüdistuse kohaselt esitas AS XXX 2008.a. novembrikuu tööde vastuvõtuakti Järve linnaosas üheksateistkümnel teel/tänaval auguremondi teostamise kohta kogumahus 62917 m2. Akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti kolmel tänaval suuremas mahus, kui on nende tänavate tegelik pindala: Kuu tänaval kogumahus 1107 m2 (tööde maksumus 33210.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 986,4 m2; Lembitu tänaval kogumahus 7200 m2 (tööde maksumus 216 000.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 2145 m2; Metsa tänaval kogumahus 3000 m2 (tööde maksumus 90000.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 428 m2; Sama akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti ka kolmel teel/ tänaval, milliseid Järve linnaosas pole. Ühel juhul asub akti märgitud tänav tegelikult Sompa linnaosas. Kahel juhul ei ole selliste nimetustega akti märgitud teid / tänavaid teadaolevalt üheski Kohtla-Järve linnaosadest. Samuti sellise nimetusega teid / tänavaid / tööpiirkondi hanke tehnilises kirjelduses (Järve linnaosa) remontimisele kuuluvate teede-tänavate nimekirja märgitud pole: Kingi tänaval (faktiliselt sellist tänavat ei eksisteeri) kogumahus 1450 m2 (tööde maksumus 43500.- krooni; ilma käibemaksuta); Mõisamaa teel / tänaval (faktiliselt sellist tänavat ei eksisteeri) kogumahus 480 m2 (tööde maksumus 14400.- krooni; ilma käibemaksuta); Kelluka tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 1000 m2 (tööde maksumus 30000.krooni; ilma käibemaksuta). Kingi tänava osas on prokurör süüdistusest loobunud. Linnavalitsus esitas 2008.a novembrikuu kohta uurimisasutusele tööde vastuvõtu akti, milles on objektiks Kohtla-Järve linna objektid, tööde kogumahuks on märgitud 62 917m2 ja summaks 1 887 510 krooni, koos km 2 227 261,80krooni (6 kd tl 175,188). Aktis on kirjed neljateistkümne tänava kohta. Xxx valduses oli samas koondmahtudes ja summas akt, mille pealkirjast nähtuvalt on tegemist 2008.a detsembrikuu aktiga Järve linnaosas tehtud tööde kohta (7 kd tl 200-201). Selles on kirjed 19 tänava kohta ning ükski neist ei kattu. Arvestades kõnealuse akti sisu (tööde mahtu nii tänavate lõikes kui koondina) võib järeldada, et tegemist on sama aktiga, millele on viidatud süüdistuses. Kuid süüdistuses on ekslikult märgitud, et tegemist on novembrikuu aktiga. Xxx elukohast leitud mälupulgal olid mõlemate aktide elektroonilised versioonid (5 kd tl 30-31), mis kinnitab, et Xxx on olnud aktide mõlema versiooni loojaks või loomise korraldajaks. Mis põhjusel on lisaks tänavate nimedele ning neil teostatud tööde mahtudele muudetud ka akti kuud (algsest detsembrikuu aktist tehti novembrikuu akt) jääb arusaamatuks. Aktides nimetatud koondsummas on AS XXX esitanud 05.12.2008 arve nr 15 (6kd tl 174,187) ning linn on seda aktsepteerinud ja tasunud.

1-12-12478 Eeltoodud ja muudel punktis 6.6.17 toodud põhjendustel leiab kohus, et antud juhul oli 2008.a detsembrikuus Linnavalitsuse poolt väljamakse tegemise aluseks reaalselt siiski Xxx poolt uurimisasutusele üle antud akt ning seetõttu lähtub kohus makse põhjendatuse hindamisel justnimelt sellest akti versioonist. Kõnealuses aktis sisaldusid muu hulgas kirjed Järve linnaosas auguremondi teostamise kohta teedel nimetustega: Kuu, tööde mahuks on märgitud 1107m2 ja tööde maksumus 33 210 krooni (km-ta); Lembitu, tööde mahuks on märgitud 7200m2 ja tööde maksumus 216 000 krooni (km-ta); Metsa, tööde mahuks on märgitud 3000m2 ja tööde maksumus 90 000 krooni(km-ta); Mõisamaa, tööde mahuks on märgitud 480m2 ja tööde maksumus 14 400 krooni (km-ta); Kelluka, tööde mahuks on märgitud 1000 m2 ja tööde maksumus 30 000krooni (km-ta). Punktides 6.6.3 ja 6.6.5 tuvastas kohus, kas ja kui, siis millises ulatuses oli õigustatud loetletud tänavatel tehtud tööde kajastamine vastuvõtuaktides ning nende alusel omakorda väljamaksete tegemine. Neis punktides toodud põhjendustel on kohus seisukohal, et Linnavalitsus aktsepteeris alusetult 2008 detsembrikuu aktis ning selle alusel esitatud arves kajastatud töid ja tegi alusetuid väljamakseid vastavalt summades 3618 krooni (Kuu), 151 650 krooni (Lembitu), 38 124 krooni (Metsa), 14 400 krooni (Mõisamaa) ja 30 000 krooni (Kelluka). Kokku tegi Linnavalitsus kõnealuse akti alusel alusetuid väljamakseid summas 237 792 krooni (km-ta), käibemaksuga koos 280 594,56 krooni. 6.6.28 Akt nr 28 – süüdistuse kohaselt esitas AS XXX 2008.a detsembrikuu tööde vastuvõtuakti Järve linnaosas kümnel tänaval auguremondi teostamise kohta kogumahus 33898,31 m2. Akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti kolmel tänaval suuremas mahus, kui on nende tänavate tegelik pindala: Gaasi tänaval kogumahus 2750 m2 (tööde maksumus 82500.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 902,9 m2; Kaevuri tänaval kogumahus 9600 m2 (tööde maksumus 288 000.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 7787,5 m2; Metsa tänaval kogumahus 3000 m2 (tööde maksumus 90000.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 428 m2. Sama akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti ka kahel teel/tänaval, milliseid Järve linnaosas pole. Mõlemal juhul sellise nimetusega teed/tänavat/tööpiirkonda hanke tehnilises kirjelduses (Järve linnaosa) remontimisele kuuluvate teede-tänavate nimekirja märgitud pole. Samuti ei ole selliste nimetustega akti märgitud teid/tänavaid teadaolevalt üheski Kohtla-Järve linnaosadest: Kingi tänaval (faktiliselt sellist tänavat ei eksisteeri) kogumahus 1450 m2 (tööde maksumus 43500.- krooni; ilma käibemaksuta); Tuule tänaval (faktiliselt Sompa linnaosa) kogumahus 588,31 m2 (tööde maksumus 17649,15 krooni; ilma käibemaksuta). Kingi ja Kaevuri tänava osas on prokurör süüdistusest loobunud. Linnavalitsuse poolt esitatud 2008 detsembrikuu tööde vastuvõtmise akt (7 kd, tl 83) kinnitab, et AS XXX esitatud aktis sisaldusid muu hulgas alljärgnevad kirjed Järve linnaosas auguremondi teostamise kohta teedel nimetustega: Gaasi, tööde mahuks on märgitud 2750m2 ja tööde maksumus 82 500 krooni (km-ta);

1-12-12478 Metsa, tööde mahuks on märgitud 3000m2 ja tööde maksumus 90 000 krooni (km-ta); Tuule , tööde mahuks on märgitud 588,31m2 ja tööde maksumus 17 649,15 krooni (km-ta). Akti tööde kogumaht oli 33 898,31 m2 ja maksumus oli 1 016 949,15 krooni, koos km 1 200 000 krooni. Aktist nähtuvalt on selle koostamise aluseks 31.08.2006 leping ning Kollo on oma allkirjaga kinnitanud tööde vastuvõtmist. Xxx poolt on uurimisasutusele edastanud täpselt samades mahtudes ja samadel tänavatel tööde teostamise kohta akti, milles on aga erinevalt Linnavalitsuse esitatust märgitud ajaks oktoober 2008. (7 kd, tl 203) Xxx elukohast leitud mälupulgal olid mõlemate aktide elektroonilised versioonid (5 kd tl 32-33). Mõlemas aktis märgitud summa on olnud aluseks AS XXX poolt 10.12.2008 Linnavalitsusele esitatud arvele nr 22/12 summas 1 200 000 (koos km), mida Linnavalitsus on ka aktsepteerinud ja tasunud. (7 kd, tl 82) Kuivõrd arve on esitatud detsembris, siis jääb antud juhul arusaamatuks, kumb aktidest oli tegelikkuses makse tegemise aluseks. Kuid eeltoodud asjaolud kinnitavad, et ka kõnealusest aktist eksisteeris mingil hetkel kaks versiooni, mis erinesid üksteisest akti koostamise kuu osas. Võimalik, et algselt esitati ekslikult detsembrikuus koos detsembris koostatud arvega akt, milles oli ekslikult märgitud töö teostamise ajaks oktoober. Hiljem (ilmselt koos teiste ümbertehtud aktidega koos) aga esitati uus versioon, milles oli tööde teostamise ajaks märgitud detsember ja muud andmed jäeti muutmata. Punktides 6.6.3 ja 6.6.5 tuvastas kohus, kas ja kui, siis millises ulatuses oli õigustatud loetletud tänavatel tehtud tööde kajastamine vastuvõtuaktides ning nende alusel omakorda väljamaksete tegemine. Neis punktides toodud põhjendustel on kohus seisukohal, et Linnavalitsus aktsepteeris alusetult 2008 detsembrikuu aktis ning selle alusel esitatud arves kajastatud töid ja tegi alusetuid väljamakseid vastavalt summades 55 413 krooni (Gaasi), 38 124 krooni (Metsa) ja 17 649,15 krooni (Tuule). Kokku tegi Linnavalitsus kõnealuse akti alusel alusetuid väljamakseid summas 111 186,15 krooni (km-ta), käibemaksuga koos 131 199,70 krooni. 6.6.29 Akt nr 29 – süüdistuse kohaselt esitas AS XXX 2009.a aprillikuu tööde vastuvõtuakti Ahtme linnaosas viiel tänaval auguremondi teostamise kohta kogumahus 104 528 m2. Akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti Jaaniku tänaval kogumahus 10524 m2 (tööde maksumus 315 720.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 7693,3 m2. Linnavalitsuse poolt esitatud 2009 aprillikuu tööde vastuvõtmise akt (7 kd, tl 85) kinnitab, et AS XXX esitatud aktis sisaldus muu hulgas Ahtme linnaosas auguremondi teostamine Jaaniku tänaval. Tööde mahuks on märgitud 10 524m2 ja maksumuseks 315 720 kroon (km-ta). Akti tööde kogumaksumus oli 3 135 840 krooni, koos km 3 700 291,20 krooni. Aktist nähtuvalt on selle koostamise aluseks 31.08.2006 leping ning Kollo on oma allkirjaga kinnitanud tööde vastuvõtmist. Selle akti alusel on AS XXX esitanud 06.04.2009 Linnavalitsusele arve nr 13/04, mida Linnavalitsus on ka aktsepteerinud ja tasunud. (7 kd, tl 84) Hanke tehnilise kirjelduse lisas oleva Järve ja Ahtme linnaosa teede ja tänavate loetelus (3 kd, tl 32-34) on Jaaniku tänava pindalaks 7693,3 m2. Lisaks on Jaaniku tänaval kõnniteed 1308,3m2 ning koos kõnniteega on Jaaniku tn pindala kokku 9001,6m2. Kuivõrd ei saa välistada, et remontida võidi ka kõnniteed, lähtub kohus akti õigsuse hindamisel Jaaniku tänava kogupindalast (koos kõnniteega), mitte ainult süüdistuses märgitud sõidutee osast. Sellest arvutusest lähtuvalt ületab aktis märgitud Jaaniku tänava pindala 1522,4 m2 võrra pindala,

1-12-12478 mille osas oli 31.08.2006 lepingu kohaselt töid tellitud. Lepingu punkti 1.4 kohast muudatust kõnealusel tänaval suuremas mahus tööde teostamise kohta pooled sõlminud pole. See tähendab ka seda, et Linnavalitsusel puudus 31.08.2006 lepingu alusel õigus nõuda tööde teostamist kokkulepitust suuremas mahus ning teha lepingu alusel makseid suuremas mahus, kui leping ette nägi. Eelnevast tulenevalt on Linnavalitsusele esitatud aktis märgitud Jaaniku tänaval teostatud töid 1522,4m2 võrra enam, kui 31.08.2006 leping ette nägi ning Linnavalitsus on nimetatud ulatuses neid töid alusetult aktsepteerinud ning teinud alusetu väljamakse summas 45 672 krooni, koos kmga 53 892,96 krooni. 6.6.30 Akt nr 30 – Süüdistuse kohaselt esitas AS XXX 2009.a. aprillikuu tööde vastuvõtuakti Ahtme linnaosas neljal tänaval auguremondi teostamise kohta kogumahus 18291 m2. Akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti Tervise tänaval mahus 4785 m2 (tööde maksumus 143 550.krooni; ilma käibemaksuta). Seejuures oli eelnevalt koostatud, allkirjastatud ja esitatud veel teinegi akt 2009.a. aprillikuus (Ahtme linnaosas) teostatud tööde (kogumahus 104 528 m2) osas, mille kohaselt AS XXX oli teostanud auguremonti Tervise tänaval mahus 1011 m2 (tööde maksumus 30330.- krooni). Seega oli AS XXX 2009.a. aprillis teostanud Tervise tänaval auguremonti suuremas mahus, kui on selle tänava tegelik pindala - akteeritud on töid kogumahus 5796 m2 (tööde kogumaksumus 173 880.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 4103,6 m2. Punktis 6.6.29 nimetatud akt kinnitab, et AS XXX oli selles kajastanud 2009.a aprillis auguremondi teostamist Tervise tänaval 1011m2 ulatuses. Linnavalitsuse poolt esitatud teine 2009 aprillikuu Ahtme linnaosa tööde vastuvõtmise akt (7 kd, tl 88) kinnitab, et AS XXX esitatud aktis sisaldus muu hulgas Ahtme linnaosas auguremondi teostamine Tervise tänaval. Tööde mahuks on märgitud 4785m2 ja maksumuseks 143 550 krooni (km-ta). Akti tööde kogumaksumus oli 548 728,48 krooni, koos km 647 499,60 krooni. Aktist nähtuvalt on selle koostamise aluseks 31.08.2006 leping ning Kollo on oma allkirjaga kinnitanud tööde vastuvõtmist. Selle akti alusel on AS XXX esitanud 14.04.2009 Linnavalitsusele arve nr 14/04, mida Linnavalitsus on ka aktsepteerinud ja tasunud. (7 kd, tl 86) Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu, et eelmise akti alusel oli esitatud arve vaid kaheksa päeva varem – 06.04.2009. Hanke tehnilise kirjelduse lisas olevas Järve ja Ahtme linnaosa teede ja tänavate loetelus (3 kd, tl 32-34) on Tervise tänava pindalaks 4103,6 m2. Kahe eelviidatud akti peale kokku oli AS XXX väidetavalt teostanud aprillis 2009 Tervise tänaval töid kokku 5796 m2. 31.06.2006 lepingu punkti 1.4 kohast muudatust kõnealusel tänaval suuremas mahus tööde teostamise kohta pooled sõlminud pole. Seega puudus Linnavalitsusel pädevus nõuda 31.08.2006 lepingu alusel tööde teostamist kokkulepitust suuremas mahus ning teha lepingu alusel makseid suuremas mahus, kui leping ette nägi. Samuti ei ole usutav, et AS XXX remontis üht ja sama tänavat osaliselt uuesti juba ca nädalase vahega. Seega sisaldab teine akt ilmselgelt ebaõigeid andmeid tehtud tööde mahu kohta. Arvestades, et esimeses aktis oli juba akteeritud töid mahus 1011m2, poleks teine akt tohtinud sisaldada töid rohkem kui 3092,6 m2. Eelnevast tulenevalt ületab teises aktis märgitud Tervise tänava tööde maht reaalset 31.08.2006 lepingu järgset mahtu 1692,4 m2võrra. Linnavalitsus on nimetatud ulatuses neid töid alusetult aktsepteerinud ning teinud alusetu väljamakse summas 50 772 krooni, koos km-ga 59 910,96 krooni.

1-12-12478 6.6.31 Akt nr 31 – süüdistuse kohaselt esitas AS XXX 2009.a augustikuu tööde vastuvõtuakti Ahtme linnaosas kolmeteistkümnel tänaval auguremondi teostamise kohta kogumahus 34741,6 m2. Akti kohaselt oli AS XXX teostanud auguremonti kolmel tänaval suuremas mahus, kui on nende tänavate tegelik pindala: Kandle tänaval kogumahus 2054 m2 (tööde maksumus 61620.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 1375,5 m2; Kastani tänaval kogumahus 3026 m2 (tööde maksumus 90780.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 1826,4 m2; Kiige tänaval kogumahus 5757 m2 (tööde maksumus 172 710.- krooni; ilma käibemaksuta). Selle tänava tegelik pindala on 2819,8 m2. Linnavalitsuse poolt esitatud 2009 augustikuu tööde vastuvõtmise akt (6 kd tl 195) kinnitab, et AS XXX esitatud aktis sisaldus muu hulgas Ahtme linnaosas auguremondi teostamine järgnevatel tänavatel: Kandle, tööde mahuks on märgitud 2054m2 ja tööde maksumus 61 620 krooni (km-ta); Kastani, tööde mahuks on märgitud 3026m2 ja tööde maksumus 90 780 krooni (km-ta); Kiige, tööde mahuks on märgitud 5757m2 ja tööde maksumus 172 710 krooni (km-ta). Akti tööde kogumaksumus oli 1 042 247,16 krooni, koos km 1 250 696,60 krooni. Aktist nähtuvalt on selle koostamise aluseks 31.08.2006 leping ning Kollo on oma allkirjaga kinnitanud tööde vastuvõtmist. Selle akti alusel on AS XXX esitanud 22.08.2009 Linnavalitsusele arve nr 34, mida Linnavalitsus on ka aktsepteerinud ja tasunud. (6 kd, tl 194) Hanke tehnilise kirjelduse lisas olevas Järve ja Ahtme linnaosa teede ja tänavate loetelus (3 kd, tl 32-34) on Kastani tänava pindalaks 1826,4m2. Lisaks on Kastani tänaval kõnniteed 69m2 ning koos kõnniteega on Kastani tn pindala kokku 1895,4m2. Kuivõrd ei ole välistatud, et remonditi ka kõnniteed, lähtub kohus akti õigsuse hindamisel Kastani tänava kogupindalast (koos kõnniteega), mitte ainult süüdistuses märgitud sõidutee osast. Kiige tänava pindala on hanke tehnilise kirjelduse kohaselt 2819,80m2. Seega aktis märgitud Kastani tänava pindala ületab 1130,60m2 võrra pindala, mille osas oli 31.08.2006 lepingu kohaselt töid tellitud ning Kiige tänava osas 2937,20m2 võrra. Lepingu punkti 1.4 kohast muudatust kõnealustel tänavatel suuremas mahus tööde teostamise kohta pooled sõlminud pole. See tähendab, et Linnavalitsusel puudus 31.08.2006 lepingu alusel õigus nõuda tööde teostamist kokkulepitust suuremas mahus ning teha lepingu alusel makseid suuremas mahus, kui leping ette nägi. Eelnevast tulenevalt on Linnavalitsusele esitatud aktis märgitud Kastani ja Kiige tänaval teostatud töid enam, kui 31.08.2006 leping ette nägi ning Linnavalitsus on nimetatud ulatuses neid töid alusetult aktsepteerinud ning teinud alusetu väljamakse vastavalt summades 33 918 krooni (Kastani) ja 88 116 krooni (Kiige). Kokku 122 034 krooni (km-ta). Punktis 6.6.7 tuvastas kohus, kas ja kui, siis millises ulatuses oli õigustatud Kandle tänaval tehtud tööde kajastamine vastuvõtuaktides ning nende alusel omakorda väljamaksete tegemine. Selles punktis toodud põhjendustel on kohus seisukohal, et Linnavalitsus aktsepteeris alusetult 2009 augustikuu aktis ning selle alusel esitatud arves kajastatud töid ja tegi alusetuid väljamakseid summas 9105 krooni (km-ta). Kokku tegi Linnavalitsus kõnealuse akti alusel alusetuid väljamakseid summas 131 139 krooni (km-ta), käibemaksuga koos 157 366,80 krooni.

1-12-12478 6.6.32 Süüdistuse kohaselt oli lisaks eelmistes punktides käsitletutele tehtud 2009.a märtsist maini ümber järgmised AS XXX nimelt linnale esitatud auguremonttööde vastuvõtu-ülevaatuse aktid: -2008.a oktoobrikuu tööde vastuvõtuakt (Ahtme linnaosa) kaheksa tänava (kogumahus 22599 m2, tööde kogumaksumus 677 966,10 krooni; ilma käibemaksuta) osas. - 2008.a oktoobrikuu tööde vastuvõtuakt (Järve linnaosa) kolmeteistkümne tänava (kogumahus 33898 m2; tööde kogumaksumus 1 016 949,15 krooni; ilma käibemaksuta) osas. XXX Xxx esitades linnale kahe varem esitatud akti asemel ühe akti. Uus akt sisaldas võrreldes varasemates aktides märgituga järgmisi muudatusi: uue akti kohaselt kajastab see 2008.a. oktoobrikuu auguremonttöid Kohtla-Järve linna objektidel (s.o sõnad ’Järve linnaosa’ ja’Ahtme linnaosa’ asendati sõnadega ’linna objektid’); algupärastes aktides märgitud (kokku) kahekümne ühe tänava asemel oli uues aktis kajastatud töid üheteistkümnel tänaval, kusjuures ümbertehtud aktist on esialgsetes aktides kajastatud tänavate nimetused välja jäetud ning need on asendatud uute (Järve linnaosas asuvate) tänavate nimetustega. Tehtud muudatustest hoolimata jäid uues aktis kajastatud tööde kogumaht ja -maksumus võrreldes esialgsete aktidega samaks. Xxx poolt uurimisasutusele üle antud aktid kinnitavad, et AS XXX on esitanud Linnavalitsusele 2008.a oktoobri kohta kaks tööde vastuvõtmise akti. (7kd, tl 202-203) Neist esimene Ahtme linnaosa kohta mahus 22599 m2 ja maksumusega 677 966,10 krooni (km-ta). Tööde loetelus on kaheksa tänava nimed. Teine akt on Järve linnaosa kohta mahus 33898 m2 ja maksumusega 1 016 949,15 krooni (km-ta). Tööde loetelus on 13 tänavat. Kahe akti kogumaht on 56 497 m2 ja maksumus 1 694 915,25 krooni (km-ta). Teise akti elektrooniline versioon on olemas ka Xxx elukohast leitud mälupulgal (5 kd, tl 30). AS XXX esitas 13.10.2008.a. Linnavalitsusele eelnimetatud kahes aktis kajastatud auguremonttööde osas arve nr 17/10 summas 1 694 915,25 krooni (km-ta). (6kd, tl 172). Linnavalitsuse poolt uurimisasutusele üle antud dokumentide seas kõnealuseid akte ei ole. Küll aga on esitatud sama perioodi, so oktoober 2008.a kohta tööde vastuvõtmise akt, milles on objektiks märgitud Kohtla-Järve linna objektid ning tööde mahuks 56 497,2 m2 ja maksumus 1 694 916 krooni (km-ta). (6kd, tl 173). Arvestades punktis 6.6.17 toodud asjaolusid tuleb ka antud juhul lugeda tuvastatuks, et Linnavalitsusele esitatud arve oli algselt koostatud kahe esialgse akti alusel ning hiljem on need kaks akti asendatud ühega, milles kajastuv tööde maht ja maksumus kattub kahe esialgse aktiga. Sellise sündmuste käigu kasuks räägib eelkõige fakt, et ühe esialgse akti elektrooniline versioon oli leitud Xxx elukohas olnud mälupulgalt. 6.6.33 Kõikide eelnevalt käsitletud aktide alusel tehti linna varade arvelt AXxx XXX alusetuid väljamakseid kokku summas 12 350 259,90 krooni, koos km-ga 14 575 929,43 krooni (931 571,68 eurot). 6.6.34 Eelnevast lähtuvalt on tuvastatud, et Linnavalitsuses arvete maksmise aluseks olnud tööde vastuvõtuaktidest eksisteerib mitmel juhul mitu erineva sisuga versiooni. Punktides 6.6.13, 6.6.17 -6.6.22, 6.6.24-6.6.27, 6.6.28 ja 6.6.32 tuvastas kohus, et Linnavalitsuse poolt uurimisasutusele esitatud 14 tööde vastuvõtmise akti erinevad aktidest, mille alusel on tegelikkuses tehtud AXxx XXX väljamakseid. Mingil ajahetkel on Linnavalitsuses algselt eksisteerinud aktid asendatud, kuid algseid akte või nende koopiaid jäi siiski vähemalt kahe Linnavalitsuse töötaja (Xxx, Laanemäe) valdusesse. Lisaks sellele eksisteerisid peaaegu kõikide kõnealuste aktide mõlemad versioonid elektroonsel kujul Xxx elukohast leitud mälupulgal. Asjaolud, et need failid olid kõik ühel andmekandjal, mis

1-12-12478 oli ühtlasi tööde teostajaks oleva äriühingu esindaja valduses, kinnitavad, et nende koostajaks või koostamise korraldajaks oli just nimelt Xxx. Valdav osa esialgseid ja uusi akte erinevad üksteisest tööde objekti poolest. Esialgsetel on objektiks märgitud kas Järve või Ahtme linnaosa, uutel aga Kohtla-Järve linna objektid. Paljudes erinevad ka teede ja tänavate loetelud, kus väidetavalt on töid teostatud. Samas tööde kogu maht ja maksumus on aktides sama. Mõnel juhul on muudetud ka üksnes tööde teostamise perioodi. Asjaolu, et osa algselt Järve ja Ahtme linnaosade kohta vormistatud vastuvõtuaktidest vormistati tagantjärele ringi Kohtla-Järve linna objektide vastuvõtuaktideks, kinnitab muu hulgas ka Linnavalitsuse raamatupidamise poolt 31.08.2006 lepingu täitmise kohta peetud jooksev aruanne. Sellest tabelist nähtub üheselt, et eelnevalt käsitletud arvetega samas suuruses olevaid väljamaksete summasid on seostatud konkreetselt kas Järve või Ahtme linnaosaga ning need seostamised kattuvad algsetes aktides nimetatud linnaosadega. Kui aktid oleks olnud algusest peale vormistatud kui „Kohtla-Järve linna objektid“ poleks raamatupidaja (kes ei kontrolli tööde faktilist teostamist ja aktide sisu vastavust sellele) saanud teha vastavaid kandeid konkreetsete linnaosade lahtrisse. Sel juhul oleks loodud kas täiendav lahter nende aktide ja arvete jaoks, mis ei puuduta ühtki konkreetset linnaosa või siis poleks üldse peetud arvestust linnaosade kaupa (8 kd, tl 185). 6.6.35 Eeltoodud asjaoludel ning ka eelnimetatud punktides käsitletud tõenditele tuginedes on kohtu hinnangul aktidest erinevate versioonide olemasolu ainsaks loogiliseks selgituseks see, et sarnaselt punktides 6.6.1-6.6.12 käsitletud aktidele, oli ka nendes algselt Linnavalitsusele esitatud aktides näidatud tööde teostamist konkreetsetel tänavatel suuremas mahus, kui oli tänava tegelik suurus või suuremas mahus kui 31.08.2006 leping ette nägi. Samuti oli neis näidatud tööde teostamist tänavatel, mida tegelikkuses ei eksisteerinud või mis ei paiknenud Ahtme ja Järve linnaosades. Linnavalitsuse esindajana oli Kollo kõiki neid akte aktsepteerinud ning nende alusel esitatud arved tasus Linnavalitsus täies ulatuses (8 kd, tl 185; 9 kd, tl 1-7). Aastal 2009, kui mingil põhjusel oli tõusetunud kahtlus, et paljudes aktides olevad andmed ei ole õiged ning tunnistaja Xxx teostatud kontroll seda ka kinnitas, koostati tagantjärgi 14 ebaõigete andmetega akti kohta uued aktid, mille lõppsummad nii tööde mahtude kui ka maksumuse osas kattusid esialgsete aktidega (et need ei läheks vastuollu esitatud arvete ja tehtud maksetega), kuid teostatud tööde sisu, st üksikud tänavad ja nende pindalad, olid erinevad (vt ka järgnevaid punkte). Ülejäänud ebaõiged aktid jäeti muutmata. Xxx ja Kollo allkirjastasid uued aktid ning need toimetati Linnavalitsuse dokumentatsiooni hulka. Kohtueelse menetluse ajal esitati nende koopiad ka uurimisasutusele. Nii nagu juba punktis 6.6.17 öeldud, ei ole eluliselt usutav, et keegi sokutas tagantjärgi kahe Linnavalitsuse töötaja (Laanemäe ja Xxx) valdusesse hoopis need aktid, mis sisaldasid ebaõigeid andmeid. Esiteks kumbki nendest kahest töötajast ei omanud ligipääsu teineteise valduses olevatele dokumentidele ja teiseks oli mõlema töötaja valduses üksnes osa süüdistuse esemeks olevatest aktidest. Ning peamine – puudub igasugune alus arvata, et nendel aktidel olevad Xxx ja Kollo allkirjad oleksid võltsitud (kumbki neist ei ole seda menetluse kestel väitnud ja ka visuaalsel vaatlusel on need sarnased teistel dokumentidel olevate allkirjadega). Seega tegemist on igal juhul olukorraga, kus Xxx ja Kollo on allkirjastanud ühel ja samal perioodil ühes ja samas mahus tehtud tööde kohta mitu akti, mis lõppsummades kattuvad, kuid sisu osas erinevad ning arve on sealjuures esitatud vaid ühe kohta. Lisaks olid mõlemad aktide versioonid olemas Xxx valdusest leitud ühel mälupulgal, mis kinnitab, et need on koostanud üks ja sama isik või siis on need koostatud ühe ja sama isiku korraldusel. Neil asjaoludel ei ole võimalik teha järeldust, et keegi võis Xxx või Kollo nimelt koostada kõnealuseid akte ilma, et viimased oleks olnud sellest teadlikud.

1-12-12478 Ülaltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Linnavalitsuse poolt väljamaksete tegemise aluseks olid reaalselt siiski Xxx ja Laanemäe valduses olnud aktide versioonid. Linnavalitsuse poolt saatekirjaga uurimisasutusele esitatud 14 akti versioonid, on aga koostatud tagantjärele eesmärgiga varjata fakti, et Linnavalitsus on teinud AXxx XXX alusetuid väljamakseid ebaõigeid andmeid sisaldavate alusdokumentide alusel. 6.6.36 Xxx sõnul teostas ta Solovjovi palvel aktide kontrolli 2009.a. Eelnevalt, 2009.a kevadel, oli olnud audit, mille raames ta oli just tegelenud tänavate ja nende pindalade kontrollimisega, mistõttu tal olid olemas andmed, millega Solovjovi toodud akte võrrelda. Tunnistaja koostas kontrolli tulemuste kohta aruande, milles oli kajastatud, millised andmed on aktides ebaõiged ning andis selle Solovjovile. Aruandest tegi ta ka endale koopia, mille ta andis üle uurimisasutusele (7kd, tl 196-197). Mis nendest aktidest edasi sai, ei oska tunnistaja öelda. Xxx elukohast leitud mälupulga vaatlusprotokollist (5 kd, tl 1-37a) nähtuvalt on Linnavalitsuse esitatud aktidega kattuvate elektrooniliste dokumentide atribuutides viimasteks muutmise või printimise kuupäevadeks valdavalt 2009.a märtsi kuni mai (paljudel juhtudel 25.05.2009) kuupäevad. Kuivõrd failide atribuutides olevaid loomise, salvestamise ja printimise andmed on faili looja ja nende loomiseks, vaatamiseks, muutmiseks või printimiseks kasutatud arvuti kasutaja poolt manipuleeritavad, on nende tõendiväärtus eraldiseisvalt kaheldav. Samas haakuvad aga antud asjas failide viimaste muutmiste ja printimiste kuupäevad Xxx ütlustest tuleneva sündmuste käigu ajalise teljega. Xxx ütluste kohaselt teostas ta aktide kontrolli pärast 2009.a kevadel toimunud auditit, mistõttu olid tal värskelt olemas andmed teede ja tänavate pindalade kohta. Seega Solovjovi korraldus andmete kontrollimiseks pidi olema antud mitte varem kui 2009.a kevadel ning tõenäoliselt kas kevadel või suve hakul. Kuivõrd kontrolli tulemus näitas ebaõigete andmete sisaldumist aktides, siis on ka igati loogiline, et aktide nö uute versioonide loomine ja printimine toimus kontrolli järgselt, so 2009.a kevadel või suvel. Taolist järeldust kinnitab ka 22.08.2011 jälitusprotokoll, millest nähtavalt on 25.05.2009 Xxx rääkinud korduvalt Lillemetsaga (kes töötas samuti AS XXX heaks ning elas Xxxga ühel aadressil) mingite dokumentide ümbertegemisest ja tänavate maha võtmisest. Nende vestluste vahel helistab Xxx ka Solovjovile ning nad lepivad kokku kokkusaamise (8kd, tl 125-126). Uurides neid tõendeid kogumis, on kohus veendunud, et uute aktide loomine toimus justnimelt 2009.a kevadel Xxx teostatud kontrolli järgselt, eelduslikult lõpetati uute aktide koostamine 25.05.2009 ning anti samal päeval kokkulepitud kokkusaamise ajal Xxx poolt Solovjovile üle. Millisel ajal Xxx ja Kollo need allkirjastasid ning aktid Linnavalitsuse raamatupidamisdokumentides esialgsete vastu välja vahetati, ei ole olemasolevate tõendite pinnalt üheselt tuvastatav. Kuid kindlasti pidi see toimuma enne, kui Linnavalitsus esitas nende dokumentide koopiad uurimisasutusele 2010.a jaanuaris ja juunis (6, kd 35-36; 7 kd, tl 4). 6.6.37 Eeltoodud põhjendustel on kohtu hinnangul tuvastatud, et Xxx ja Kollo tegevuses esinevad vastavalt KarS § 344 lg-s 1 ja 299 lg-s 1 sätestatud dokumendi võltsimise objektiivsed tunnused. Xxx koostas ning Xxx ja Kollo allkirjastasid 11 tööde vastuvõtmise akti, mis olid sisult ebaõiged ning koostatud varasemalt Linnavalitsusele esitatud aktide (mille alusel oli juba AXxx XXX tehtud ka väljamaksed) väljavahetamiseks. Tööde vastuvõtmise aktide näol on ilmselgelt tegemist dokumentidega, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. Aktide Linnavalitsuse poolse kinnitamise järgselt tekkis ASil XXX õigus esitada aktis märgitud tööde alusel Linnavalitsusele arve tööde eest tasumiseks. Esialgsete aktide alusel olid need arved juba esitatud ja ka tasutud. Kui selgus, et arvete aluseks olnud aktid sisaldasid ebaõigeid andmeid, siis koostati tagantjärele uued aktid, mis pidanuks vältima alusetult saadud maksete tagasinõudmist Xxx. Kuivõrd võltsitud aktid olid reaalselt AS XXX nimelt ka Linnavalitsusele esitatud ning

1-12-12478 Linnavalitsus esitas need omakorda kohtueelse menetluse käigus ka uurimisasutusele (kui toimunud tehinguid kinnitavad alusdokumendid), siis on tuvastatud ka KarS § 345 objektiivsete tunnuste esinemine st võltsitud dokumendi kasutamine. Kuivõrd nii võltsimine kui ka võltsitud dokumentide kasutamine oli pandud toime selleks, et välistada AS XXX kohustust maksta tagasi alusetult AXxx XXX tasutud summad, siis on kohtu hinnangul tuvastatud, et mõlemad teod olid pandud toime AS XXX huvides KarS § 14 lg 1 mõttes. 6.6.38 Subjektiivsete tunnuste hindamisel tuleb arvestada eelkõige asjaolu, et nii esialgsed kui ka uued aktid olid mõlemad allkirjastatud samade isikute poolt. St nii Xxx kui ka Kollo pidid aru saama, et nad allkirjastavad uuesti akte samade perioodide ja mahtude kohta, mida nad on kord juba allkirjastanud. Xxx puhul kinnitab tema teadlikkust võltsimisest ka asjaolu, et ta oli kas vahetult ise uute aktide koostaja või siis korraldas AS XXX nimelt uute aktide loomist. Asjaolu, et mõlemad pidid mõistma ja ka mõistsid, et tegemist on tagantjärele aktide muutmisega, kinnitab ka tõik, et nii 31.08.2006 lepingust kui ka tunnistaja Laanemägi ütlustest nähtuvalt esitati tööde vastuvõtmise akt tavapäraselt koheselt pärast väidetavate tööde teostamist, st samal kuul või järgmise kuu algul. Olukorras kus aga 2009.a kevadel (või hiljem) allkirjastati 2007 ja 2008.a akte, pidid ilmselgelt mõlemad allkirjastajad saama aru, et tegemist on tagantjärele uute aktide koostamisega ehk võltsimisega. 6.6.39 Tulenevalt Xxx ütlustest ja punktis 6.6.36 märgitust pidi Solovjov saama teada esialgsetes aktides sisalduvatest ebaõigetest andmetest hiljemalt 2009.a kevadel. On tuvastatud, et samal perioodil toimus ka uute aktide koostamine just nimelt nende aktide osas, mille ebaõigsusest oli Xxx Solovjovi informeerinud. Mõlemat asjaolu arvestades on ilmne, et uute aktide loomine pidi toimuma just Solovjovi initsiatiivil pärast Xxxlt saadud informatsiooni. Puuduvad andmed, et Xxx ja Kollo võisid mingitel muudel põhjustel hakata tagantjärele osaliselt akte ümber tegema ning neid Linnavalitsuse dokumentatsioonis esialgsete vastu välja vahetama. Solovjovi korraldusel võltsimise toimumisele viitab ka see, et kuigi Solovjov sai teada ebaõigetest aktidest ja nende alusel tehtud maksetest, ei nähtu ühestki kogutud tõendist, et Linnavalitsus oleks linnapea korraldusel asunud alusetult makstud summasid tagasi nõudma. Linna vara heaperemeheliku haldamise kohustuse täitmise korral (vastavalt Linnavara eeskirja § 3 lg 1 p 2 ja lg-le2) pidanuks aga Xxxlt saadud informatsioonile järgnema justnimelt taoline käitumine – st tekitatud kahju suuruse väljaselgitamine ja kahju hüvitamise nõude esitamine. Et seda ei tehtud, näitab, et Solovjov otsustas probleemi lahendada muul viisil – korraldada ebaõigete aktide tagantjärele ümbertegemine nii, et nendes kajastuvad andmed ei annaks alust väita, et Linnavalitsus on teinud alusetuid väljamakseid. 6.6.40 Süüdistuse teksti kohaselt heidetakse, et Solovjovile ette, et ta pöördus Xxx poole ja lasi viimasel valeandmeid sisaldavad aktid ümber teha. Solovjovi vastava tegevuse on prokurör kvalifitseerinud KarS § 344 lg 1 ja 2 - § 22 lg 3 ja KarS § 345 lg 1 ja 2 - § 22 lg 3 järgi võltsimisele ja võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamisena. Kohus taolise kvalifikatsiooniga ei nõustu. Süüdistuses kirjeldatud ja tuvastatud faktilistest asjaoludest nähtub, et vastavad teod pandi toime Solovjovi initsiatiivil. Puudub igasugune alus arvata, et Xxxl ja Kollol oli olemas tahtlus dokumentide võltsimiseks ja võltsitud dokumentide kasutamiseks enne kui Solovjov vastavasisulise korraldusega nende poole pöördus. Seega tuleks Solovjovi tegevust käsitleda vähemalt kuriteole kallutamisena KarS § 22 lg 2 tähenduses. Kuid ka see kvalifikatsioon ei ole kohtu hinnangul päris õige, kuivõrd faktilistest asjaoludest tulenevalt oli Solovjov isikuks, kelle korraldusel ja juhtimisel kõnealused teod toime pandi. Süüdistusest, mille kohaselt ta „lasi viimasel valeandmeid sisaldavad aktid ümber teha“, tuleneb , et Solovjov valitses täielikult tema korraldusel toimepandud tegusid. Tal oli võimalus igal ajahetkel ettevõetud

1-12-12478 võltsimine peatada või siis takistada juba võltsitud dokumentide toimetamist Linnavalitsuse dokumentatsiooni hulka. Fakt, et Solovjov ise vahetult ei koostanud võltsitud dokumente ega paigutanud neid Linnavalitsuses kaustadesse esialgsete aktide asemele (ta andis korralduse nende koostamiseks ning tema vahendusel jõudsid need Xxx käest Linnavalitsusse), ei tähenda, et ta ei ole teo täideviijaks. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et kuriteo kaastäideviimiseks ei pea kõik osalised ise vahetult sooritama kõiki koosseisu objektiivsetele tunnustele vastavaid käitumisakte. Isikute käsitlemisel kaastäideviijatena tuleb lähtuda teovalitsemise teooriast, mis tähendab, et kuigi isik ei pruukinud sooritada kõiki koosseisu tunnusteks olevaid käitumisakte, tuleb lähtuda sellest, kas ta valitses tegu algusest lõpuni ja kas tal oli võimalik igal ajahetkel katkestada teo lõpule viimist. Kuivõrd antud juhul oli Solovjovil võimalik tegude lõpule viimist takistada, tuleb teda käsitleda kaastäideviijana nii võltsimise kui ka võltsitud dokumentide kasutamise osas. Kuna Solovjov on ametiisikuks KarS § 288 lg 1 tähenduses tuleb tema poolt toimepandud võltsimine kvalifitseerida KarS § 299 lg 1 järgi ametiisiku poolt dokumendi võltsimisena. Tegemist on KarS § 344 erinormiga. Võltsitud dokumentide kasutamise eest vastutab ta aga KarS § 345 lg 1 järgi. Kohtueelses menetluses kogutud materjalidest nähtuvalt on Solovjov esitanud võltsitud dokumente ka uurimisasutusele, kuid selles osas ei ole talle süüdistust esitatud. Kollo tegevuses ei ole tuvastatud, et just tema oli isikuks, kes korraldas võltsitud dokumentide lisamise Linnavalitsuse dokumentatsiooni sekka ning sealt esialgsete aktide kõrvaldamise. Seega tuleb Kollo tegevus kvalifitseerida üksnes KarS § 299 lg 1 järgi dokumendi võltsimisena. Punktides 6.6-6.6.32 kirjeldatud Solovjovi ja Kollo tegevuse vastavust KarS § 289 ja § 2172 tunnustele hindab kohus allpool. Siinkohal tuleb tõdeda, et Solovjovile esitatud süüdistuse tekstist ei ole üheselt arusaadav, kas sarnaselt Kolloga heidetakse talle ette KarS 2172 tunnustele vastava teo toimepanemist kõikide eelnimetatud aktidega seoses või ainult osaliselt. Lähtuvalt süüdistuses kajastatud subjektiivsetest tunnustest, võib siiski järeldada, et Solovjovi süüdistus hõlmab üksnes neid akte, mis olid hiljem ümbertehtud. Viimast kinnitab ka kohtuvaidlustes prokuröri esitatud kõne. 6.7 Alljärgnevalt võtab kohus seisukoha süüdistuses kirjeldatud pindamistööde vastuvõtmise aktidega seonduvate väidetavate rikkumiste osas. 6.7.1 Süüdistuse kohaselt sisaldas ebaõigeid andmeid AS XXX nimelt esitatud 2009.a. juunikuu tehtud tööde vastuvõtu-ülevaatuse akt nr 81, mille kohaselt teostas AS XXX Ahtme maanteel pindamistöid kogumahus 28002,3 m2. Tegelikult oli Ahtme maanteel teostatud pindamist vaid 26099 m2 ulatuses (vahe 1903,3 m2; maksumusega 79938,6 krooni; ilma käibemaksuta). Kõnealune akt (7kd, tl 18) kinnitab süüdistuses nimetatud andmeid, et AS XXX nimelt on esitatud 2009.a. juunikuu tehtud tööde vastuvõtu akt nr 81, mille kohaselt teostas AS XXX Ahtme maanteel (Tartu mnt-st kuni raudteeülesõidukohani Autobaasi juurest) asfaltkatte pindamistöid kogumahus 28002,3 m2, maksumusega 1 204 097 krooni (km-ga 1 420 834,46). Akti kohaselt on tööd teostatud 31.08.2006 lepingu alusel ning tööde üle andjaks on Xxx ja vastuvõtjaks Kollo. Kõnealuste tööde eelarve on Solovjovi poolt kinnitatud 03.02.2009 ning eelarve summaks on täpselt aktis kajastuv summa 1 204 097 krooni (km-ga 1 420 834,46). (7kd, tl 14). Arved on esitatud kahes jaos. Esmalt 04.02.2009 arve nr 18/02 summas 481355,93 (km-ga 568 000 krooni) ja seejärel 30.06.2009 arve nr 86/06 summas 485452,93 (km-ga 572 834,46). (7 kd, tl 15,17). Veebruari 2009 arve aktsepteeris Solovjov ja juuni 2009 arve Kollo. Arved tasuti vastavalt 05.02.2009 ja 16.07.2009 (8 kd, tl 185).

1-12-12478 Punktis 6.6 käsitletud Linnavalitsuse raamatupidajate ütluste kohaselt oli arvete tasumise eelduseks allkirjastatud tööde vastuvõtmise akt. Ilma aktita tehti väljamakse vaid juhul, kui tegemist oli ettemaksu arvega. Kuivõrd antud juhul on esimese osa makse tehtud veebruaris 2009 ja tööde vastuvõtmise akt on juunist, tuleb esimest arvet käsitleda ilmselt ettemaksu arvena. Kuid lähtuvalt akti ja teise arve kuupäevast ning raamatupidaja märgetest arvel, tuleks järeldada, et allkirjastatud akt pidi olema raamatupidamisele esitatud hiljemalt 16.07.2009. Eelnimetatud aktiga on Xxx kinnitanud, et kõnealused tööd on AS XXX poolt teostatud ning Kollo on oma allkirjaga kinnitanud, et ta on Linnavalitsuse esindajana need vastu võtnud. Jälitusprotokollis fikseeritud Solovjovi, Kollo, Xxxi ja Xxx 22.07.2009, 23.07.2009, 28.07.2009 ja 05.08.2009 vestlustest nähtuvalt ei olnud 05.08.2009 nende töödega veel alustatudki. Sealjuures 22.07.2009 kõnedest nähtub, et Solovjov andis Kollole korralduse makse tegemiseks enne tööde lõpetamist. (8kd, tl 57-61) Seega kajastab vastuvõtmise akt nr 81 tegelikkuses täies ulatuses valeandmeid, kuivõrd selle allkirjastamise ajaks ei olnud mingeid töid teostatud. Xxx ja Kollo on alusetult allkirjastanud tööde vastuvõtmise akti ning Kollo on seega võtnud Linnavalitsusele kohustuse tasuda tööde eest, mida tegelikkuses ei olnud tehtud. Samas ei saa kohus väljuda süüdistuse piiridest ning süüdistuse kohaselt ei heideta ette mitte seda, et akt on tervikuna alusetult kinnitatud, vaid tegelikkusest suuremas mahus tööde akteerimist. St väidetavalt tehti töid aktis näidatust 1903,3m2 võrra vähem. Nimetatud koguse maksumuseks on 79938,6 krooni (km-ta). Seega saab kohus heita süüdistatavatele ülaltoodud alustel ette linnale põhjendamatute kohustuste võtmist vaid 79938,6 krooni (km-ta) ulatuses. Asjaolu, et Linnavalitsusel puudus igasugune alus Ahtme mnt-l aktsepteerida 28002,3m2 ulatuses pindamistööde teostamist, kinnitab Linnavalitsuse enda käsutuses olnud topogeodeetiliste mõõtmiste materjalid (4kd, tl 101-116), millest nähtuvalt oli Ahtme mnt-l pinnatud ala 26 311 m2 (so 1691,3 m2 akteeritust vähem). Neid mõõtmisi teostanud tunnistaja Xxxi ütlustest (14.08.2014 protokoll) nähtuvalt tegi ta mõõtmisi AS XXX tellimusel ja 26.08.2009 on ta edastanud need elektroonselt tellijale (4kd, tl 121-122). Kuigi mõõtmistulemustel on märgitud kuupäevaks 30.07.2009, ei pruugi see tunnistaja sõnul tähendada, et mõõtmised just sel päeval toimusid. Asjaolu, et nimetatud kuupäeval mõõtmisi ei saanud toimuda kinnitab ka jälitusprotokoll, millest nähtuvalt ei olnud sel ajal töid veel alustatudki. Seega on vaid kaks võimalust – kas mõõtmised toimusid siiski dokumentides kajastatust hiljem (st siis kui tööd olid reaalselt tehtud) või on tegemist võltsitud mõõtmistulemustega. Hoolimata sellest, et Linnavalitsus sai pärast arve tasumist ja akti kinnitamist andmed, et akteeritud tööde maht ületab tegelikku töö mahtu, puudub teave, et Linnavalitsus oleks alusetu väljamakse ilmnemisel esitanud nõude enammakstud summa tagastamiseks. Lähtuvalt Xxxi kabinetist leitud käsikirjalistest märkmetest, oli aktis kajastatud ja tegelike mahtude vahest teadlik ka AS XXX (4 kd, tl 176), kuid ka töövõtja ei esitanud Linnavalitsusele hiljem arvet ümberarvestuste tegemiseks vastavalt tegelikele teostatud tööde mahtudele. Lisaks tunnistaja Xxxile on kõnealusel teelõigul teostatud pindamistööde mõõtmisi ka kohtueelses menetluses 14.06.2010 toimunud vaatlusel (4kd, tl 5-33). Mõõtmiste tulemusel tuvastati pindamistööde mahuks 26099 m2 (so 1903,3 m2 akteeritust vähem). Mõõtmisi teostas vaatlusele kaasatud Maa-ameti ametnikud, kelle kasutatud mõõtmisseadmete puhul on (erinevalt tunnistaja Xxxi kasutatud seadmetest) teada, et need olid 09.06.2010 kalibreeritud. Samuti on kohtule esitatud Maa-ameti kinnituskiri, et mõõtmisel osalenud ametnikud on pädevad mõõtjad mõõteseaduse tähenduses (10, kd 56-81). Nimetatud asjaolust lähtuvalt peab kohus Maa-ameti teostatud mõõtmistulemusi antud juhul usaldusväärsemaks tõendiallikaks. Ning loeb Maa-ameti mõõtmistulemuste põhjal tuvastatuks, et AS XXX teostatud pindamistööd (kuigi ei ole teada,

1-12-12478 millal need tööd täpselt toimusid) Ahtme maanteel ei olnud suuremas mahus kui 26099 m2. Seega on Linnavalitsus teinud AXxx XXX alusetuid väljamakseid 1903,3 m2 võrra tegelikkusest rohkem akteeritud tööde eest summas 79938,6 krooni (km-ga 94 327,55). 6.7.2 Süüdistuse kohaselt sisaldas ebaõigeid andmeid AS XXX nimelt esitatud 2009.a juulikuu tehtud tööde vastuvõtu-ülevaatuse akt nr 87, mille kohaselt teostas AS XXX Altserva tänaval pindamistöid kogumahus 8558 m2 (vahe 2154 m2; maksumusega 90468.- krooni; ilma käibemaksuta). Tegelikult oli Altserva tänaval teostatud pindamist vaid 6404 m2 ulatuses. Kõnealune akt (7kd, tl 4) kinnitab süüdistuses nimetatud andmeid, et AS XXX nimelt on esitatud 2009.a juulikuu tehtud tööde vastuvõtu akt nr 87, mille kohaselt teostas AS XXX Altserva tänaval (Estonia pst-st kuni raudteeni Ahtme mnt-l) pindamistöid kogumahus 8558 m2, maksumusega 374 436 krooni (km-ga 449 323,20). Akti kohaselt on tööd teostatud 31.08.2006 lepingu alusel ning tööde üle andjaks on Xxx ja vastuvõtjaks Kollo. Kõnealuste tööde eelarve on Solovjovi poolt kinnitatud 03.02.2009 ning eelarve summaks on täpselt aktis kajastuv summa 374 436 krooni (km-ga 441 834,48). (7kd, tl 3). Erinevus aktiga on käibemaksu osas, kuna juulist 2009.a muutus käibemaksu määr 18 %-lt 20-le. Akti alusel on 16.07.2009 esitatud arve nr 15/07 summas 374 436 krooni (km-ga 449 323,20). (7 kd, tl 5). Arve tasuti 23.07.2009 (8 kd, tl 185). Arve aktsepteeris Kollo. Eelmises punktis toodud põhjendustel asub kohus ka akti nr 87 osas seisukohale, et tegelikkuses kajastab akt täies ulatuses ebaõigeid andmeid, kuivõrd selle allkirjastamise ajaks ei olnud mingeid töid teostatud. Xxx ja Kollo on alusetult allkirjastanud tööde vastuvõtmise akti ning Kollo on seega võtnud Linnavalitsusele kohustuse tasuda tööde eest, mida tegelikkuses ei olnud tehtud. Asjaolu, et töödega ei alustatud enne 2009 augusti teist poolt, kinnitavad ka tunnistaja Xxxütlused (14.08.2009 protokoll). Märkimisväärne on, et korralduse enne tööde teostamist arve tasumiseks andis Kollole Solovjov (8kd, tl 57-61). Kõnede sisust tulenevalt on Kollo algselt püüdnud vältida makse teostamist, selgitades, et töid pole tehtud ja raamatupidamine pole sel viisil nõus maksma. Kuid hoolimata sellest annab Solovjov väga konkreetse korralduse makse teostamiseks. Seega on kõnealune rikkumine leidnud aset eeskätt Solovjovi initsiatiivil ja nõudmisel. Sarnaselt punktis 6.7.1 märgitule saab kohus lähtuda vaid süüdistuse piiridest, milles väidetakse, et töid küll teostati, kuid seda aktis näidatust väiksemal määral, st 2154 m2 võrra vähem. Selle koguse maksumus on 90468 krooni (km-ta). Tunnistaja Xxxi topogeodeetiliste mõõtmiste (4kd, tl 101-116) kohaselt oli Altserva tänaval tehtud pindamistöid 6795m2 (so 1763 m2 akteeritust vähem). Need andmed olid olemas nii Linnavalitsusel kui ka ASil XXX, kuid hoolimata sellest ei ole teada, et Linnavalitsus oleks alusetu väljamakse ilmnemisel esitanud nõude enammakstud summa tagastamiseks või oleks AS XXX esitanud ise arve ümberarvestuse teostamiseks. 14.06.2010 toimunud vaatlusel (4kd, tl 5-33) Maa-ameti ametnike teostatud mõõtmiste tulemusel tuvastati pindamistööde mahuks 6404 m2 (so 2154 m2 akteeritust vähem). Punktis 6.7.1 nimetatud asjaoludest lähtuvalt peab kohus ka antud juhul Maa-ameti teostatud mõõtmistulemusi usaldusväärsemaks tõendiallikaks ning loeb nende põhjal tuvastatuks, et AS XXX teostatud pindamistööd (kuigi ei ole teada, millal need tööd täpselt toimusid) Altserva tänaval ei olnud suuremas mahus kui 6404m2. Seega on Linnavalitsus teinud 6404 m2 võrra tegelikkusest rohkem akteeritud tööde eest AXxx XXX alusetuid väljamakseid summas 90468

1-12-12478 krooni (km-ga 108 561,60). Nii käesolevas kui ka eelmises punktis toodud asjaolusid arvestades on põhjust järeldada, et teostatud tööde akteerimisel lähtuti eelarves märgitud summast, mitte aga reaalselt teostatud tööde mahust. Akti allkirjastamise ajal ei olnudki reaalselt võimalik neid mahte kontrollida, kuna töid polnud veel alustatudki. Ka hiljem, kui olid olemas tunnistaja Xxxi mõõtmistulemused, ei pidanud linnavalitsus vajalikuks liigselt tasutud summade tagasinõudmist. See näitab, et Linnavalitsuse esindajad tegid sarnaselt punktis 6.6 käsitletud tegudele ka antud juhul täiesti teadlikult linnale kahjulikke tehinguid ja võtsid linnale alusetult kohustusi ning jätsid alusetult tasutud summad tagasi nõudmata. 6.7.3 Süüdistuse kohaselt sisaldasid ebaõigeid andmeid AS XXX nimelt esitatud 2009.a. juunikuu tehtud tööde vastuvõtu-ülevaatuse aktid nr 77 ja 80, mille kohaselt teostas AS XXX Puru teel ning Estonia puiesteel pindamistöid kogumahus 48579 m2. Tegelikult oli nimetatud tänavatel teostatud asfaltkatte pindamist vaid 43215 m2 ulatuses (vahe 5364 m2, maksumusega 255 288 krooni km-ta). Aktid nr 77 ja 80 (7kd, tl 22 ja 32) kinnitavad süüdistuse väidet, et AS XXX nimelt on esitatud 2009.a. juunikuu tehtud tööde vastuvõtu aktid nr 77 ja 80, mille kohaselt teostas AS XXX Puru teel (akt nr 77) ja Estonia pst-l (Tammiku mikrorajoonist kuni Altserva tn-ni, akt nr 80) pindamistöid vastavalt 16 186m2, maksumusega 705 812 krooni (km-ga 832 858,16) ja 32 393m2, maksumusega 1 392 506 krooni (km-ga 1 643 157,08). Aktide kohaselt on tööd teostatud 31.08.2006 lepingu alusel ning tööde üle andjaks on Xxx ja vastuvõtjaks Kollo. Kõnealuste tööde eelarved on Solovjovi poolt kinnitatud 03.02.2009 ning eelarvete summaks on vastavalt 705 812 krooni (km-ga 832 858,16) ja 1 392 506 krooni (km-ga 1 643 157,08). (7kd, tl 19,27). Seega töid on tehtud sendi pealt täpselt samas mahus kui oli eelarves ette nähtud. Puru tee kohta on 04.02.2009 esitatud arve nr 16/02 summas 279 661,02 krooni (km-ga 330 000) ning 30.06.2009 arve nr 72/06 summas 426 150,98 krooni (km-ga 502 858,16) (7kd, tl 20,21). Estonia pst kohta on esitatud kokku neli arvet, neist kolm (arved nr 17/02, 14/02 ja 21/02) veebruaris 2009 kokku summas 1 007 000 krooni (km-ga). Neljas arve nr 85/06 esitati 30.06.2009 summas 636 157,08 krooni (km-ga) (7kd, tl 28-31). Veebruaris 2009 esitatud arved aktsepteeris Solovjov ning 30.06.2009 arved Kollo. Arved tasuti 05.02.2009, 06.02.2009, 13.07.2009 ja 16.07.2009 (8 kd, tl 185). Tunnistaja Xxxi topogeodeetiliste mõõtmiste (4kd, tl 101-116) kohaselt oli Puru teel tehtud pindamistöid 13330m2 (so 2856m2 akteeritust vähem) ja Estonia pst-l 29 301m2 (so 3092m2 akteeritust vähem. Need andmed olid olemas ka Linnavalitsusel ja ASil XXX. 14.06.2010 toimunud vaatlusel (4kd, tl 5-33) Maa-ameti ametnike teostatud mõõtmiste tulemusel tuvastati kahel eelnimetatud teel tehtud pindamistööde mahuks kokku 43 215 m2 (so 5364 m2 akteeritust vähem). Punktis 6.7.1 nimetatud asjaoludest lähtuvalt peab kohus ka antud juhul Maa-ameti teostatud mõõtmistulemusi usaldusväärsemaks tõendiallikaks ning loeb nende põhjal tuvastatuks, et AS XXX teostatud pindamistööd Puru teel ja Estonia pst-l ei olnud kokku suuremas mahus kui 43 215m2. Seega on Linnavalitsus teinud 5364m2 võrra tegelikkusest rohkem akteeritud tööde eest AXxx XXX alusetuid väljamakseid summas 225 288 krooni (km-ga 265 839,84).

6.7.4 Süüdistuse kohaselt sisaldas ebaõigeid andmeid AS XXX nimelt esitatud 2009.a juuni- ja juulikuu tehtud tööde vastuvõtu-ülevaatuse akt nr 88, mille kohaselt teostas AS XXX Ridaküla tänaval pindamistöid kogumahus 2634,7 m2. Tegelikult oli nimetatud tänaval teostatud pindamist vaid 2054 m2 ulatuses (vahe 580,7 m2; maksumusega 24389,4 krooni; ilma käibemaksuta). Akt nr 88 (7kd, tl 9) kinnitab süüdistuse väidet, et AS XXX nimelt on esitatud 2009.a juulikuu tehtud tööde vastuvõtu akt nr 88, mille kohaselt teostas AS XXX Ridaküla tänaval (Puru teest kuni raudteeülesõidukohani Ahtme mnt-l) pindamistöid vastavalt 2634,7m2, maksumusega 120 656 krooni (km-ga 144 787,20). Akti kohaselt on tööd teostatud 31.08.2006 lepingu alusel ning tööde üle andjaks on Xxx ja vastuvõtjaks Kollo. Kõnealuste tööde eelarve on Solovjovi poolt kinnitatud 05.05.2009 ning eelarve summaks on 120 656 krooni (km-ga 144 787,20). (7kd, tl 6). Seega töid on tehtud sendi pealt täpselt samas mahus kui oli eelarves ette nähtud. Tähelepanuväärne on siinkohal ka asjaolu, et juba 05.05.2009 kinnitatud eelarves on käibemaksu protsendiks arvestatud 20%, kuigi sel ajal kehtis veel 18%-line käibemaksumäär. Kõnealuse akti alusel on 16.07.2009 esitatud arve nr 14/07 summas 120 656 krooni (km-ga 144 787,20). (7kd, tl 7-8). Arve aktsepteeris Kollo. Arve tasuti kahes jaos 24.07.2009 ja 28.12.2009 (7 kd, tl 7-8; 8 kd, tl 185). Tunnistaja Xxxi topogeodeetiliste mõõtmiste (4kd, tl 101-116) kohaselt oli Ridaküla tänaval tehtud pindamistöid 2496m2 (so 138,7m2 akteeritust vähem). Need andmed olid olemas ka Linnavalitsusel ja ASil XXX. 14.06.2010 toimunud vaatlusel (4kd, tl 5-33) Maa-ameti ametnike teostatud mõõtmiste tulemusel tuvastati Ridaküla tänaval tehtud pindamistööde mahuks 2054m2 (so 580,7m2 akteeritust vähem). Punktis 6.7.1 nimetatud asjaoludest lähtuvalt peab kohus ka antud juhul Maa-ameti teostatud mõõtmistulemusi usaldusväärsemaks tõendiallikaks ning loeb nende põhjal tuvastatuks, et AS XXX teostatud pindamistööd Ridaküla tänaval ei olnud suuremas mahus kui 2054m2. Seega on Linnavalitsus teinud 580,7m2 võrra tegelikkusest rohkem akteeritud tööde eest AXxx XXX alusetuid väljamakseid summas 24389,4 krooni (km-ga 29267,28). 6.7.5 Süüdistuse kohaselt sisaldas ebaõigeid andmeid AS XXX nimelt esitatud 2009.a juunikuu tehtud tööde vastuvõtu-ülevaatuse akt nr 82, mille kohaselt teostas AS XXX Sinivoore tänaval pindamistöid kogumahus 8400 m2. Tegelikult oli Sinivoore tänaval teostatud pindamist vaid 7553 m2 ulatuses (vahe 847 m2; maksumusega 35574 krooni; ilma käibemaksuta). Akt nr 82 (7kd, tl 13) kinnitab süüdistuse väidet, et AS XXX nimelt on esitatud 2009.a juunikuu tehtud tööde vastuvõtu akt nr 82, mille kohaselt teostas AS XXX Sinivoore tänaval (ümbersõit) pindamistöid 8400m2, maksumusega 365 800 krooni (km-ga 431 644). Akti kohaselt on tööd teostatud 31.08.2006 lepingu alusel ning tööde üle andjaks on Xxx ja vastuvõtjaks Kollo. Tööde eelarve oli Solovjovi poolt kinnitatud 03.02.2009 ning eelarve summaks on 365 800 krooni (km-ga 431 644). (7kd, tl 10). Seega töid on taaskord tehtud sendi pealt täpselt samas mahus kui oli eelarves ette nähtud. Kõnealuste tööde kohta esitati 04.02.2009 arve nr 22/02 summas 107 627,12 krooni (km-ga 127 000). 30.06.2009 esitati arve nr 87/06 summas 258 172,88 krooni (km-ga 304 644). (7kd, tl 11-12). Esimese arve aktsepteeris Solovjov, teise Kollo. Arve tasuti kahes jaos 06.02.2009 ja 16.07.2009 (7 kd, tl 11-12; 8 kd, tl 185).

Tunnistaja Xxxi topogeodeetiliste mõõtmiste (4kd, tl 101-116) kohaselt oli Sinivoore tänaval tehtud pindamistöid 7541m2 (so 859m2 akteeritust vähem). Need andmed olid olemas ka Linnavalitsusel ja ASil XXX. 14.06.2010 toimunud vaatlusel (4kd, tl 5-33) Maa-ameti ametnike teostatud mõõtmiste tulemusel tuvastati Sinivoore tänaval tehtud pindamistööde mahuks 7553m2 (so 847m2 akteeritust vähem). Punktis 6.7.1 nimetatud asjaoludest lähtuvalt peab kohus ka antud juhul Maa-ameti teostatud mõõtmistulemusi usaldusväärsemaks tõendiallikaks ning loeb nende põhjal tuvastatuks, et AS XXX teostatud pindamistööd Sinivoore tänaval ei olnud suuremas mahus kui 7553m2. Seega on Linnavalitsus teinud 847m2 võrra tegelikkusest rohkem akteeritud tööde eest AXxx XXX alusetuid väljamakseid summas 35574 krooni (km-ga 41977,32). Nii käesolevas kui ka eelmises kahes punktis toodud asjaolusid arvestades on põhjust järeldada, et teostatud tööde akteerimisel lähtuti eelarves märgitud summast, mitte aga reaalselt teostatud tööde mahust. Ei ole eluliselt usutav, et niivõrd suuremahuliste tööde mahte suudeti eelarvete koostamise jaoks planeerida sedavõrd täpselt, et hilisem tööde maht vastas sellele sendilise täpsusega. Et see nii ei olnud, kinnitavad ka ASis XXX töötanud tunnistaja Xxx ütlused, et tööde täpsed mahud selguvad alati tööde käigus, eelnevad hinnangud on subjektiivsed. Seega on põhjust arvata, et aktid koostati samades mahtudes kui eelarved ilma, et Linnavalitsuse esindaja oleks kontrollinud, kas töid selles mahus ka tehti. Aktide allkirjastamise ajaks ei olnud veel olemas ka tunnistaja Xxxi teostatud mõõtmiste tulemusi. Ka hiljem, kui tunnistaja Xxxi mõõtmistulemused saabusid, ei pidanud Linnavalitsus vajalikuks liigselt tasutud summade tagasinõudmist. See näitab, et Linnavalitsuse esindajad tegid ka antud juhul täiesti teadlikult linnale kahjulikke tehinguid ja võtsid linnale alusetult kohustusi ning jätsid alusetult tasutud summad tagasi nõudmata. 6.7.6 Kõikide eelnimetatud aktidega seoses tuleb täiendavalt märkida, et Solovjovi kabinetis toimunud läbiotsimisel leiti aktid, mis kajastavad tööde teostamist punktides 6.7.1- 6.7.5 nimetatud objektidel. Kuid erinevalt nendest aktidest, millele kohus eelnevalt viitas ning mis olid nii töövõtja kui ka Linnavalitsuse esindaja poolt allkirjastatud, on Solovjovi kabinetist leitud aktidel teine numeratsioon (aktid nr 217-219, 221-223), nendes märgitud tööde mahud kattuvad tunnistaja Xxxi poolt antud mõõtmistulemuste andmetega (samuti Xxxi kabinetist leitud käsikirjaliste märkmetega) ning neil on üksnes Xxxi allkiri, Linnavalitsuse esindaja allkiri puudub. Nendega koos olid ka vastavasisulised eelarved, mis olid samuti Linnavalitsuse esindaja allkirjata (5 kd, tl 171-196). Arvestades eelnevalt punktis 6.6 tuvastatud asjaolusid, et paljude auguremondi tööde vastuvõtmise aktid tehti tagantjärele ümber, siis on kõnealuste aktide eksisteerimise ainsaks loogiliseks selgituseks väide, et ka antud juhul sooviti algsed ebaõigeid andmeid sisaldavad aktid tagantjärele ringi teha. Kuid mingil põhjusel jäi see ettevõtmine lõpule viimata, st akte Linnavalitsuse esindaja poolt ei allkirjastatud, küll aga oli neil juba AS XXX esindaja allkiri. Fakt, et need aktid leiti just Solovjovi kabinetist, näitab, et Solovjov pidi olema teadlik soovist koostada varasemate valeandmetega aktide asemel uued ning selle protsessi läbiviimine pidi toimuma tema korraldamisel. See kinnitab omakorda punktid 6.6 väljendatud kohtu seisukohta, et Solovjov oli teadlik ning juhtis ja korraldas auguremonttööde aktide võltsimist. Samuti viitavad need aktid taaskord sellele, et kui osapooltele sai selgeks, et valeandmetega aktide tõttu võib tekkida probleeme, siis vigade tunnistamise asemel sooviti need lahendada uut õigusrikkumist toime pannes aktide võltsimisega. Siinjuures on tähelepanuväärne ka asjaolu, et punktist 6.6 nähtuvalt pidi Linnavalitsusele olema hiljemalt 2009 maikuus (kui Xxx esitas aruande ebaõigete aktide kohta ja toimus nende

1-12-12478 võltsimine) selge, et AS XXX esitatud aktid sisaldavad hulgaliselt ebaõigeid andmeid tehtud tööde ja nende mahtude kohta. Sellest hoolimata ei rakendatud mingeid meetmeid, et kontrollida edaspidi AS XXX poolt väljastatavaid akte. Kollo on ülekuulamisel öelnud sõnaselgelt, et tema ei käinud mõõdulindiga neid töid mõõtmas. Tema sõnul kontrolliti mahte geodeetiliste mõõtmistega, mida tehti koheselt pärast pindamistöid. Ilmselt pidas Kollo silmas tunnistaja Xxxi ettevõtte teostatud töid, mis teatavasti olid tehtud AS XXX tellimusel ning kindlasti mitte juunis ja juulis enne aktide kinnitamist. Ei Kollo ega Solovjov Linnavalitsuse esindajatena ei võtnud ette mingeid samme selleks, et tagada linna enda poolt tööde vastuvõtmisel kontrolli läbiviimine – kas mõne Linnavalitsuse spetsialist poolt või (taoliste eriteadmistega töötaja puudumise korral) tellides omaniku järelevalve korras mõnelt ettevõttelt vastavat teenust. Solovjovi ja Kollo poolt igasuguse järelevalve korraldamata jätmine koos punktis 6.7.1 toodud vestluste sisuga ning punktis 6.6 tuvastatud asjaoludega, kinnitavad üheselt, et nad olid mõlemad teadlikud, et AS XXX ei ole usaldusväärne töövõtja ning koostatud aktid sisaldavad ebaõigeid andmeid. Hoolimata sellest kinnitati pindamistööde aktid ja nende alusel esitatud arved ning lasti raamatupidamisel teha väljamaksed. Isegi hiljem, kui oli saadud tunnistaja Xxxi teostatud mõõtmistulemused, ei võtnud nad midagi ette, et alusetult väljamakstud summasid tagasi nõuda. Kõik need asjaolud kogumis näitavad, et mõlemad süüdistatavad olid algusest peale ebaõigetest aktidest teadlikud ning mingil põhjusel huvitatud sellest, et linna varade arvelt tehakse AXxx XXX alusetuid väljamakseid. Punktides 6.7.1 ja 6.7.2 on üheselt tuvastatud, et need väljamaksed tehti Solovjovi korraldusel. Solovjovi nõudmisel andis Kollo omakorda raamatupidamisele korralduse teha väljamaksed. Kuna on teada, et vähemalt nende kahe akti puhul oli Solovjov ise kogu protsessist detailideni teadlik, siis on põhjust arvata, et nii oli sa ka teiste Xxx XXX seotud tööde ja teenuste puhul. Samas on aga Solovjovile esitatud süüdistuses heidetud talle ette vaid konkreetselt kahe esimese akti alusel alusetute väljamaksete tegemist. Kollole heidetakse aga ette kõigi viie akti alusetut aktsepteerimist. Kõike eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et tegelikkuses olid siiski mõlemad teadlikud aktide ja nende alusel väljastatud arvete ebaõigsusest, mõlemad aktsepteerisid neid ning lasid raamatupidamisel teha vastavad väljamaksed AXxx XXX. Samuti ei võtnud kumbki neist ette midagi selleks, et hiljem alusetuid väljamakseid tagasi nõuda. Karistusõiguslikku etteheite tegemisel lähtub kohus aga süüdistusaktis toodud süüdistuse piiridest, milles Solovjovile pannakse süüks vaid kahe akti alusetut aktsepteerimist ja nende alusel väljamaksete tegemiseks korralduse andmist. 6.7.7 Kokku tehti nende aktide alusel alusetuid väljamakseid summas 455 658 krooni (koos km-ga 539973,59). Sh kahe esimese alusel summas 170 406,60 krooni (km-ga 202 889,15). Üksnes Kollole esitatud süüdistuses kajastatud aktide alusel summas 285 251,40 krooni (km-ga 337 084,44). 6.7.8 Lisaks eelnevale märgib kohus siinkohal, et nõustuda tuleb süüdistuse väitega, mille kohaselt Töövõtuleping nr 2-8.3/180 selliseid töid (pindamistöid) otseselt ette ei näinud. Kuigi nii Ahtme mnt kui ka Estonia pst osas oli varasemalt hankelepingu raames teostatud kapitaalremonti ning 2009.a. polnud garantiitähtajad veel möödunud, tehti samade teede osas suuremahulisi lisakulutusi pindamistöödele. Seetõttu oli sisuliselt tegemist väljamaksetega, milliste tegemise õiguspärasus töövõtuleping nr 2-8.3/180 alusel on kaheldav. Nimetatud väide on süüdistuses esitatud alternatiivselt eelmistes punktides kajastatud etteheidetele. Tõepoolest, 31.08.2006 leping ei näinud ette eraldiseisvalt pindamistööde teostamist. Küll aga võib seda teatud juhtudel pidada nö osaks kapitaalremondist. St pärast uue teekatte paigaldust lisatakse sellele mõne aja pärast pindmine kiht, mis peaks muutma teekatte vastupidavamaks (vt ekspert Talviku selgitusi). Nagu öeldud, taolisel juhul on tegemist kapitaalremondi osaga, mis

1-12-12478 pidanuks kajastuma kapitaalremondi tööde eelarves. Selliste tööde eraldiseisvat tellimist 31.08.2006 leping ette ei näinud. Samas ei ole aga esitatud süüdistuse pinnalt võimalik teha süüdistatavatele etteheidet, et pindamistööde tellimine ja nende eest tasumine oli täies ulatuses ebaseaduslik. Kohtu hinnangul peab isikule karistusõigusliku etteheite tegemiseks olema süüdistuses kirjas süüdistaja konkreetselt väljendatud ja põhjendatud seisukoht, et süüdistatava teatav tegu või tegevusetus on olnud õigusvastane ning vastab mõnele karistusseadustikus kirjeldatud süüteokoosseisule. Formuleeringut „väljamakse õiguspärasus on kaheldav“ ei saa kindlasti pidada süüdistuse kvaliteediga etteheiteks KrMS § 154 lg 3 p 2 tähenduses. Punktides 6.7-6.7.7 kirjeldatud Solovjovi ja Kollo tegevuse vastavust KarS § 2172 tunnustele hindab kohus allpool. 6.8 Järgnevalt käsitleb kohus teede kapitaalremonttööde vastuvõtmise akte, mis süüdistuse väitel sisaldavad ebaõigeid andmeid. 6.8.1 Süüdistuse kohaselt sisaldasid ebaõigeid andmeid kuus AS XXX nimelt esitatud akti: - 2009.a mais teostatud tööde vastuvõtu-ülevaatuse akt nr 45, mille kohaselt AS XXX teostas kapitaalremonttöid Kohtla-Järve linnas Maleva tänav 29 asuva maja sisehoovis (edaspidi ka: akt nr 45); - Tööde vastuvõtu-ülevaatuse akt nr 51 (koostatud 03.06.2009.a), mille kohaselt AS XXX teostas kapitaalremonttöid Kohtla-Järve linnas Maleva tänav 27 asuva maja sisehoovis (edaspidi ka: akt nr 51); - 2009.a juunis teostatud tööde vastuvõtu-ülevaatuse akt nr 76, mille kohaselt AS XXX teostas kapitaalremonttöid Kohtla-Järve linnas Puru teel (edaspidi ka: akt nr 76); - 2009.a septembris teostatud tööde vastuvõtu-ülevaatuse akt nr 192, mille kohaselt AS XXX teostas kapitaalremonttöid Kohtla-Järve linnas Outokumpu tänav 19 asuva maja sisehoovis (edaspidi ka: akt nr 192); - 2009.a septembris teostatud tööde vastuvõtu-ülevaatuse akt nr 193, mille kohaselt AS XXX teostas kapitaalremonttöid Kohtla-Järve linnas Outokumpu tänav 17 ja 15 asuvate majade vahelises sisehoovis (edaspidi ka: akt nr 193) ; - 2009.a septembris teostatud tööde vastuvõtu-ülevaatuse akt nr 195, mille kohaselt AS XXX teostas kapitaalremonttöid Kohtla-Järve linnas Outokumpu tänav 17 ja 15 asuvate majade ees asuvas sisehoovis (edaspidi ka: akt nr 195). Valeandmeid esitati väidetavalt asfaltbetoonkatte paksuse, koguste ja hindade kohta, äärekivide lammutus- ja paigaldusmahtude kohta, freesitöödele kulunud aja kohta, asfaltkatte ära veo ja utiliseerimise mahtude kohta, ehitusprahi väljaveo mahtude ja hindade kohta, ettevalmistus- ja ettenägematute tööde kohta. 6.8.2 Linnavalitsuse poolt uurimisasutusele üle antud aktid nr 51, 45, 76, 192, 193, 195 kinnitavad, et AS XXX on esitanud Linnavalitsusele aktid (7 kd, tl 35, 41, 48, 57, 58, 59) süüdistuses nimetatud objektidel kapitaalremonttööde teostamise kohta. Kõik aktid on allkirjastatud Xxx ja Kollo poolt. Ainult ühele aktile on märgitud täpne tööde vastuvõtmise kuupäev (akt nr 51), teistel on tööde vastuvõtt märgitud kuu täpsusega. Kõikidele aktide kohta on olemas ka Solovjovi poolt kinnitatud eelarved (7 kd. tl 33, 37, 43, 53,54, 55), kus on detailselt lahti kirjutatud erinevate tööliikide ja materjalide maksumused ja kogused. Detailset eelarvet ei ole üksnes akti nr 76 kohta. Jällegi on tähelepanuväärne, et eelarvetes märgitud kogused ja summad kattuvad sendilise täpsusega tööde vastuvõtmise aktides märgitud koguste ja summadega.

1-12-12478 Taaskord on ka tegemist olukorraga, kus sama numeratsiooniga akte (ja eelarveid) on leitud Linnavalitsuse ruumides toimunud läbiotsimisel, kuid oma sisult on need eelnimetatutest erinevad, üksnes objektid on samad. Raamatupidaja Laanemägi kabinetist leiti aktid nr 192, 193, 195 (4 kd, tl 161, 163, 165) ning nende eelarved (4 kd, tl 160, 162, 164). Juba auguremondi tööde vastuvõtu aktide analüüsimisel toodud põhjendustel leiab kohus, et just neid akte tuleb pidada esialgseteks aktideks ning hiljem on neid akte ja eelarveid mingil põhjusel muudetud, st esitatud ja allkirjastatud uued versioonid. Seda järeldust kinnitab ka tõik, et Laanemägi kabinetist leitud eelarvetele olevad linnapea kinnituse kuupäevad on teistega võrreldes varasemad – kõigil on kinnitamise kuupäevaks 03.03.2009. Teisel versioonil on aga kuupäevaks 10.06.2009. Esialgse aktide lõppsummad on teistest mõnevõrra väiksemad (kolm akti kokku 410 084,44 krooni, km-ga) ning vahed on eelkõige freesimistööde, transporditeenuste ja ehitusprahi mahtudes. Seega just selliste teenuste osas, mille osutamise tegelikke mahte on tagantjärele raske, kui mitte võimatu, kontrollida. Samas ei ole aga kohtule teada, milline aktide versioonidest oli reaalselt väljamaksete aluseks ning kõikide arvete esitamise aeg, kuivõrd kohtule kõiki arveid esitatud ei ole. Laanemägi koostatud tabel viitab sellele, et Järve linnaosas tehtud tööde arved tasuti valdavas osas 2010.a veebruaris (8kd, tl 185), st pärast läbiotsimist mille raames oli Laanemägi kabinetist leitud dokumendid uurimisasutuse poolt ära võetud. Sel põhjusel võib arvata, et antud juhul olid maksete aluseks aktide nr 192, 193 ja 195 need versioonid, mis on Linnavalitsuse poolt saatekirjaga uurimisasutusele esitatud. Seetõttu lähtub kohus aktides toodud tööde mahtude hindamisel just nendest aktide versioonidest. Esialgsete aktide puhul on tähelepanuväärne ka see, et nende lõppsummad (km-ga) klapivad sendi pealt eelarvetes toodud summadega. Seda isegi sõltumata sellest, et vahepealsel perioodil toimus käibemaksumäära muudatus. Täpselt käibemaksu summa suurenemise võrra on tööde lõppmaksumus (ilma käibemaksuta) väiksem eelarves toodud summast. See kinnitab veelkord, et aktides tavatseti kajastada summasid selliselt, et need vastaksid üks ühele eelarves ette nähtud summadega, mitte aga reaalselt tehtud tööde mahtude järgi. Uurimisasutusele esitatud akte ja eelarveid omavahel võrreldes pidi ka Kollo ilma tegelikke töömahte kontrollimata aru saama, et aktides olevad andmeid ei saa kajastada tegelikke tööde mahte, kuivõrd ei ole eluliselt usutav, et eelarve koostamisel oli võimalik kõiki mahte sentimeetrise, minutilise ja sendilise täpsusega ette näha (nt freesitööde aega, ehitusprahi mahtu jne). Kuivõrd sellest hoolimata aktid kinnitati ning mingit täiendavat kontrolli ei tehtud, siis saab siit teha ainuvõimaliku järelduse, et Kollo aktsepteeris teadlikult ebaõige sisuga akte ning lasi Linnavalitsusel teha nende alusel alusetuid väljamakseid. Kõnealuste tööde kohta on kohtule esitatud järgnevad AS XXX väljastatud arved, mille summad kattuvad aktides ja eelarvetes märgitud maksumustega: Aktis nr 51 kajastatud tööde kohta on 09.06.2009 esitatud arve summas 375 139 krooni (km-ga 442 664,02). (7kd, tl 34). Aktis nr 45 kajastatud tööde kohta on esitatud 04.02.2009 arve nr 19/02 summas 117 796,61 krooni (km-ga 139 000), 04.02.2009 arve nr 28/02 summas 237 288,14 krooni (km-ga 280 000) ja 21.05.2009 arve nr 30/05 summas 244 915,25 krooni (km-ga 289 000), kokku 708 000 (km-ga). (7kd, tl 38-40). Aktis nr 76 kajastatud tööde kohta on 04.02.2009 esitatud arve nr 23/02 summas 159 322,03 krooni (km-ga 188 000), 04.02.2009 arve nr 27/02 summas 1 186 440,68 (km-ga 1 400 000), 13.05.2009 arve nr 20/05 summas 1 271 186,44 krooni (km-ga 1 500 000) ja 18.06.2009 arve nr 37/06 summas 383 050,85 krooni (km-ga 452 000). Kokku 3 540 000 (km-ga). (7kd, tl 44,

1-12-12478 45,46,47) Aktis nr 195 kajastatud tööde kohta on 23.02.2010 esitatud arve nr 19/02 summas 234 852,67 krooni (km-ga 281 823,20). (7kd, tl 56). Aktides nr 192 ja 193 kajastatud tööde kohta esitatud arveid Linnavalitsuse poolt uurimisasutusele esitatud dokumentide seas ei ole. Samuti on puudu osad aktis nr 195 kajastud tööde arved. 6.8.3 Süüdistus rajaneb olulises osas teedeehituslikus ekspertiisiaktis kajastuvale ekspertarvamusele (4kd, tl 66-119). Tegemist on TTÜ Teede Instituudi Teede ja liikluse teadus- ja katselaboratooriumi juhataja O. Talviku poolt teostatud ekspertiisi aktiga. Uuringute kirjeldusest nähtub, et geodeetilised mõõdistamised teostati asfaltbetoonkatte pindala määratlemiseks. Mõõtmistulemuste kohaselt langesid need ligilähedaselt kokku akteeritud mahtudega. Puurkehade võtmine toimus asfaltbetoonkatte paksuse ja koguste kindlaksmääramiseks. Ekspertiisiaktis on selgitatud metoodikat, toodud arvutused ja selgitatud, millele lõppkokkuvõttes eksperdiarvamus katte paksuse ja koguste osas põhineb. Äärekivide lammutus- ja paigaldusmahtude ning lammutatud äärekivide ära veo koguste määratlemiseks kasutati objektelementide loendust ning massi ja kogupikkust arvestades matemaatiliste arvutuste kaudu koguste kindlaksmääramist. Eraldi on ära toodud selgitused ka freesimistööde mahtude, ehitusprahi äraveomahtude jms. koguste kindlaksmääramiseks tehtud arvutuste või uuringute kohta. Eksperdiarvamuse kohaselt on mitmete tööde osas alus kahelda akteeritud mahtude õigsuses (freesitööd, transporditeenused, lammutatud asfaltkatte ära vedu ning ehitusprahi väljavedu), mis annab alust väitele töövõtja kasumi suurenemisest vähempaigaldatud segu koguste või vähemtehtud töödega saavutatud kokkuhoiu arvelt. Ekspertarvamuse koostanud Xxxandis kohtuistungil täiendavaid selgitusi ekspertiisiakti sisu, uuringute olemuse ja kasutatud metoodikate kohta. Lisaks selgitas ekspert teedeehitusel kehtivaid nõudeid ning milles seisneb erinevate asfaltbetoonkatete tüüpide vahe (mis on TAB, mis on PAB; millised erinevused TAB 8 ja TAB 12 vahel; milleks seda või teist tüüpi segu kasutatakse) ning mida toob kaasa nõutavast erineva (sh õhema) kihipaksusega asfaltkatte paigaldamine (10.12.2014 protokoll). Lähtuvalt eksperdi enda poolt esitatud andmetest tema hariduse ja töökogemuse kohta, puudub kohtul alus kahelda eksperdi erialases pädevuses. TTÜ esitatud andmete pinnalt on kohus seisukohal, et ekspertiisi raames vahetult mõõtmisi teostanud Xxxon mõõteseaduse § 5 lg 1 ja 3 tähenduses pädev mõõtja kasutamaks ekspertarvamuse andmiseks teostatud mõõtmistel kasutatud mõõtevahendeid (9kd, tl 21-26). Seonduvalt mõõtevahenditega tuleb märkida, et TTÜ 09.02.2015 ja 17.02.2015 vastuste kohaselt ei ole mõõtmistel kasutatud elektrontahhümeetri Topcon GTS 211D kalibreerimissertifikaat säilinud. Samuti ei ole säilinud konkreetsele mõõtmisele eelnenud kontrollmõõtmiste andmed. Kohtu hinnangul ei tähenda see aga automaatselt, et mõõtmistulemuste jälgitavus ei ole tõendatud. MõõteS § 5 lg-s 1 on toodud tingimused, mille täidetuse korral tuleb mõõtetulemuste jälgitavus lugeda tõendatuks. Nimetatud sätte sõnastusest ei tulene aga seda, et mõõtetulemuste jälgitavust ei võiks tuvastada ka mõnel muul viisil. Arvestades mõõtja selgitusi ning asjaolu, et kõnealust mõõtevahendit kasutatakse igapäevaselt instituudis (ning kuulub sellele instituudile), mille pädevusse kuulub muuhulgas Eesti Vabariigis mõõteseadmete kalibreerimise õpetamine ning mõõtja on vastava eriala õppejõud (9kd, tl 21-26), on kohus seisukohal, et antud juhul on ekspertiisiaktis kajastatud mõõtmised teostatud pädeva mõõtja poolt ning nende mõõtmistulemuste jälgitavus on tõendatud. Ühtki tõendit, mis ekspertarvamuses toodud mõõtmisi ja nende pinnalt tehtud järeldusi kummutaks, kohtule esitatud ei ole. Märkimata ei saa jätta ka seda, et kõnealust

1-12-12478 elektrontahhümeetrit on kasutatud objektide pindalade mõõtmiseks, kuid objektide pindala osas antud juhul vaidlust ei ole. Eksperdi hinnang pindala osas on lähedane aktides näidatud pindaladega. 6.8.4 Seonduvalt süüdistaja etteheitega, et aktides on teatud tööliikidele märgitud liialt kõrged ühikuhinnad, tuleb märkida, et taolise süüdistuse esitamine Kollole ei ole põhjendatud. Kollo on võtnud vastu töid, mis on akteeritud just selliste hindadega, mis olid eelnevalt linnapea poolt eelarvetes kinnitatud. Selles olukorras puudus Kollol pädevus teha töövõtjale tööde teostamise järgselt märkusi liialt kõrge hinna kohta. Vastavasisulise etteheite saaks teha eelarveid aktsepteerinud ametiisikule. Küll aga oli 31.08.2006 lepingu kohaselt Kollo, kui tööde vastuvõtja, pädevuses ning kohustuseks kontrollida akteeritud tööde koguseid. Sama kehtib ka ettevalmistus- ja ettenägematute tööde kohta. Ka need olid kajastatud juba eelarvetes. Siiski ei saa nimetatud kirje osas jätta märkimata, et aktide kohaselt on ettevalmistus- ja ettenägematuid töid tulnud iga kord ette täpselt eelarves märgitud mahus. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas oli võimalik näha eelarves ette ettenägematute tööde täpset mahtu. Sel juhul peaks ju olema tegemist töödega, mida oli siiski võimalik ette näha. 6.8.5 Süüdistuse kohaselt ei vastanud aktidesse märgitud asfaltbetoonkatte paksus ja kogused tegelikult paigaldatud kogustele, mille tulemusena AS XXX sai põhjendamatut tulu kokku 751 158 krooni (so 48007,75 eurot). Seejuures tuleb arvestada, et asfaltbetoonkatte segu TAB keskmine turuhind oli aktide kohaselt 700 krooni ning asfaltbetoonist tasanduskihi PAB ühikuhinnaks oli aktides märgitud (keskmisest turuhinnast märgatavalt kõrgem) 1270 krooni (so 81,17 eurot). Aktidesse märgitud äärekivide lammutus- ja paigaldusmahud ei vastanud tegelikult lammutatud ja paigaldatud äärekivide kogustele, mille tulemusena AS XXX sai põhjendamatut tulu kokku 52624 krooni (so 3363,29 eurot). Seejuures tuleb arvestada, et aktides oli märgitud vanade äärekivide lammutamise meetri ühikuhinnaks 130 krooni ja äärekivide paigaldamise meetri ühikuhinnaks 310 krooni. Akteeritud freesitöödele kulunud aeg ei vastanud tegelikult kulutatud ajahulgale, mille tulemusena AS XXX sai põhjendamatut tulu kokku 254 760 krooni (so 16282,13 eurot). Seejuures tuleb arvestada, et aktides oli märgitud freesitööde ühikuhinnaks 1320 krooni tunnis. Aktidesse märgitud lammutatud asfaltkatte ära veo ja utiliseerimise mahud ei vastanud tegelikele mahtudele, mille tulemusena AS XXX sai põhjendamatut tulu kokku 139 716 krooni (so 8929,48 eurot). Aktidesse märgitud ehitusprahi väljaveomahud ei vastanud tegelikele mahtudele ning aktidesse on märgitud liialt kõrged ühikuhinnad, millest tulenevalt AS XXX sai põhjendamatut tulu kokku 149 120 krooni (so 9530,51 eurot). Aktidesse on põhjendamatult eraldi real ja summadena välja toodud ettevalmistus- ja ettenägematud tööd (kooskõlastamine, liiklusmärgid, seadmete ja masinate vedu, töötajate vedu), kuigi sellised kulud olid juba arvestatud aktidesse kantud muude tööde ühikhinna hulka. Sellest tulenevalt sai AS XXX põhjendamatut tulu kokku 175 530,50 krooni (so 11218,44 eurot). 6.8.5.1 Outokumpu tn 19 sisehoovis oli akti nr 192 kohaselt paigaldatud asfaltbetoonkatte segu TAB 12 (kõrgusega 60mm) 1778,6m2, ühikuhinnaga 190 krooni ning asfaltbetoonist tasanduskihti PAB 16 148 tonni, ühikuhinnaga 1270 krooni. Äärekive lammutati 80m, ühikuhinnaga 80 krooni ning uusi paigaldati 80m, ühikuhinnaga 310 krooni. Freesimistöid tehti 72 tundi, ühikuhinnaga 1320 krooni. Ehitusprahti veeti välja 159 tonni, ühikuhinnaga 220 krooni. Eksperthinnangu kohaselt oli tegelikkuses paigaldatud asfaltkatte TAB 12 keskmine paksus aga 49 mm ja seega paigaldatud asfaltsegu kogus 44 tonni (punktis 4.1 on märgitud 47 tonni) võrra

1-12-12478 väiksem. Ühe tonni keskmine turu hind oli 700 krooni, so kokku 30 800 krooni. Asfaltbetoonist tasanduskihti PAB 16 on aga paigaldatud mitte rohkem kui 50 tonni, so aktis näidatust 98 tonni vähem, ehk 124 460 krooni võrra vähem. Äärekive lammutati ning paigaldati uusi 23,5m ulatuses, so 56,5m ja 22 035 krooni võrra vähem. Freesimistöid tehti mitte rohkem kui 24 tundi, so 48 tundi ja 63 360 krooni võrra vähem. Ehitusprahti veeti välja mitte rohkem kui 14 tonni, so 145 tonni ja 31 900 krooni võrra vähem. (6kd, tl 66-119) Kokku on seega eksperdi hinnangul kajastatud aktis töid ja materjale tegelikust 272 555 krooni (km-ga 327 066 krooni) võrra enam. 6.8.5.2 Outokumpu tn 17 ja 15 asuvate majade vahelises sisehoovis oli akti nr 193 kohaselt paigaldatud asfaltbetoonist tasanduskihti PAB16 102 tonni, ühikuhinnaga 1270 krooni ning asfaltbetoonkatte segu TAB 12 (kõrgusega 50mm) oli paigaldatud 1291,42m2, ühikuhinnaga 185 krooni. Äärekive lammutati 128m, ühikuhinnaga 130 krooni ja uusi paigaldati 128m, ühikuhinnaga 310 krooni. Freesimistöid tehti 24 tundi, ühikuhinnaga 1320 krooni. Ehitusprahti veeti välja 98 tonni, ühikuhinnaga 155 krooni. Eksperthinnangu kohaselt oli tegelikkuses paigaldatud asfaltkatte TAB 12 keskmine paksus aga 66 mm ja seega paigaldatud asfaltsegu kogus 50,6 tonni, so 35 420 krooni võrra rohkem. Asfaltbetoonist tasanduskihti PAB 16 on aga paigaldatud mitte rohkem kui 25 tonni, so aktis näidatust 77 tonni, so 97 790 krooni vähem. Äärekive lammutati ja paigaldati uusi 12,4m ulatuses, so 115,6m ja 39 304 krooni võrra vähem. Freesimistöid tehti mitte rohkem kui 17,2 tundi, so 6,8 tundi ja 8976 krooni võrra vähem. Ehitusprahti veeti välja mitte rohkem kui 9 tonni, so 89 tonni ja 13 795 krooni võrra vähem. (6kd, tl 66-119) Kokku on seega eksperdi hinnangul kajastatud aktis töid ja materjale tegelikust 159 865 krooni (km-ga 191 838 krooni) võrra enam. 6.8.5.3 Outokumpu tn 17 ja 15 asuvate majade ees asuvas sisehoovis oli akti nr 195 kohaselt paigaldatud asfaltbetoonkatte segu TAB 12 (kõrgusega 50mm) 1140,5m2, ühikuhinnaga 185 krooni. Freesimistöid tehti 68 tundi, ühikuhinnaga 1320 krooni. Ehitusprahti veeti välja 82 tonni, ühikuhinnaga 220 krooni. Eksperthinnangu kohaselt oli tegelikkuses paigaldatud asfaltkatte TAB 12 keskmine paksus aga 42 mm ja seega paigaldatud asfaltsegu kogus 10 tonni võrra väiksem. Ühe tonni keskmine turu hind oli 700 krooni, kokku 7000 krooni. Freesimistöid tehti mitte rohkem kui 15,2 tundi so 52,8 tundi ja 69 696 krooni võrra vähem. Ehitusprahti veeti välja mitte rohkem kui 7 tonni so 75 tonni ja 16 500 krooni võrra vähem. (6kd, tl 66-119) Kokku on seega eksperdi hinnangul kajastatud aktis töid ja materjale tegelikust 93 196 krooni (km-ga 111 835,20 krooni) võrra enam. 6.8.5.4 Maleva tn 27 sisehoovis oli akti nr 51 kohaselt paigaldatud asfaltbetoonkatte segu TAB 12 (kõrgusega 60mm) 770m2 , ühikuhinnaga 190 krooni. Lammutatud asfaltkatte ära veo ja utiliseerimise maht oli 85 tonni, ühikuhinnaga 458 krooni. Ehitusprahti veeti välja 85 tonni, ühikuhinnaga 155 krooni. Eksperthinnangu kohaselt oli tegelikkuses paigaldatud asfaltkatte TAB 12 keskmine paksus aga 48 mm ja seega paigaldatud asfaltsegu kogus 22 tonni võrra väiksem. Ühe tonni keskmine turu hind oli 700 krooni, kokku 15 400 krooni. Ehitusprahti veeti välja mitte rohkem kui 21 tonni, so 64 tonni ja 9920 krooni võrra vähem. Lammutatud asfaltkatte ära veo ja utiliseerimise maht oli mitte rohkem kui 38 tonni, so 47 tonni ja 21 526 krooni võrra vähem.

1-12-12478 (6kd, tl 66-119) Kokku on seega ekspertarvamuse kohaselt kajastatud aktis töid ja materjale tegelikust 46 846 (km-ga 55 278,28 krooni) võrra enam. 6.8.5.5 Puru teele oli akti nr 76 kohaselt paigaldatud asfaltbetoonkatte segu TAB 16 (kõrgusega 60mm) 6880m2, ühikuhinnaga 190 krooni ning asfaltbetoonist tasanduskihti PAB 16 386t, ühikuhinnaga 1270 krooni. Freesimistöid tehti 105 tundi, ühikuhinnaga 1320 krooni. Ehitusprahti veeti välja 420 tonni, ühikuhinnaga 155 krooni. Eksperthinnangu kohaselt oli tegelikkuses paigaldatud asfaltkatte TAB 16 keskmine paksus aga kas 50 või 54mm ja seega paigaldatud asfaltsegu kogus 101 tonni võrra väiksem. Ühe tonni keskmine turu hind oli 700 krooni, kokku 70 700 krooni. Asfaltbetoonist tasanduskihti PAB 16 on aga paigaldatud mitte rohkem kui 190 tonni, so aktis näidatust 196 tonni ja 248 920 krooni vähem. Freesimistöid tehti mitte rohkem kui 20 tundi, so 85 tundi ja 112 200 krooni võrra vähem. Ehitusprahti veeti välja mitte rohkem kui 20 tonni, so 400 tonni ja 62 000 krooni võrra vähem. (6kd, tl 66-119) Kokku on seega ekspertarvamuse kohaselt kajastatud aktis töid ja materjale tegelikust 493 820 (km-ga 582 707,60 krooni) võrra enam. 6.8.5.6 Maleva tn 29 sisehoovis oli akti nr 45 kohaselt lammutatud asfaltkatte ära veo ja utiliseerimise maht 117 tonni, ühikuhinnaga 458 krooni. Ehitusprahti veeti välja 117 tonni, ühikuhinnaga 155 krooni. Eksperthinnangu kohaselt veeti tegelikkuses ehitusprahti välja mitte rohkem kui 29 tonni so 88 tonni ja 13640 krooni võrra aktis näidatust vähem. Lammutatud asfaltkatte ära veo ja utiliseerimise maht oli mitte rohkem kui 57 tonni, so 60 tonni ja 27 480 krooni võrra vähem. (6kd, tl 66-119) Kokku on seega ekspertarvamuse kohaselt kajastatud aktis töid tegelikust 41 120krooni (km-ga 48 521,60 krooni) võrra enam. 6.8.6 Kohtul puudub alus kahelda ekspertiisiaktis kajastatud andmete ja arvamuse õigsuses. Puuduvad andmed, mis nende usaldusväärsuse kahtluse alla seaks. Xxx esitas oma ütluste lisana asfaltbetooni sisseostu arveid (9kd 104-225, 10 kd, tl 1-14), millega soovis kinnitada, et AS XXX on paigaldanud eelnimetatud objektidele asfaltbetoonkatet akteeritud mahus ning sellest isegi mõnevõrra rohkem. Nimetatud arvete osas tuleb nõustuda prokuröri poolt kohtuvaidlustes märgituga, et esiteks ei ole arvetel märget konkreetsete objektide kohta, kuhu materjal on viidud (siinjuures tuleb lisada, et kohtule ei ole teada, kas Linnavalitsus oli AS XXX ainus klient, kes teedeehituse teenuseid tellis või mitte). Teiseks, kui kõrvutada akte Xxx poolt viidatud arvetega, siis arvetel näidatud asfaltbetoonkatte tüübid (nt TAB 8, TAB 12, TAB 16, PAB 16 jne) ja kogused ei kattu osutatud aktides kajastatud tüüpide ja kogustega. Seega ei lükka need arved ümber eksperthinnangus toodud väiteid ega tõenda, et kõnealustele objektidele paigaldati aktis näidatud mahtudes asfaltbetoonkatet. Kui lähtuda Xxx poolt arvetele käsitsi tehtud objektide märgetest ja võrrelda arvetel kajastatud konkreetseid asfaltbetoonkatte tüüpe aktides olevate andmetega, siis kinnitab see pigem eksperdi arvamust, et asfaltkatet on maha pandud akteeritust vähem, sest vastavat tüüpi asfaltkatte sisse ostetud kogused on aktides märgitust väiksemad. Samadel asjaoludel tuleb tõdeda, et ka Xxx esitatud jäätmekäitluse arved ei tõenda süüdistuse esemeks olevatelt objektidelt väidetavalt ära viidud jäätmete mahtu, kuivõrd neil arvetel ei ole viiteid jäätmete päritolu kohta ja ka jäätmete liigiline koosseis (nt kalmistujäätmed, metsamajandusjäätmed, olmejäätmed) näitab, et need pärinevad kas täies ulatuses või osaliselt muudelt objektidel. Siinkohal ei saa jätta tähelepanuta, et AS XXX tegeles lisaks teede remondile ka tänavate puhastusteenuse osutamisega, samuti kalmistu hooldamisega. Need asjaolud viitavad, et arvetel näidatud jäätmed pärinevad pigem nende teenuste osutamisest.

1-12-12478 Kohtu hinnangul kinnitavad eelkõige aktides kajastatud ehitusprahi väljaveo mahud, et tegemist ei saa olla reaalsete osutatud teenuste mahtudega. Ekspert on asjakohaselt viidanud, et akteeritud ehitusprahi maht ületas objektidelt ära viidud asfaltkatte ja äärekivide mahte. Võimatu on kujutada ette, mille tagajärjel võis linnasisesel ja majadevahelisel teedeehitusel tekkida taolistes mahtudes ehitusjäätmeid lisaks üles võetud asfaltkattele ja äärekividele. Selleks, et saada aru, et akteeritud ehitusprahi väljaveo mahud on ebareaalsed, ei ole vaja ekspertteadmisi. Arvestades siinkohal asjaolusid, et esialgseid eelarveid suurendati hiljem just eestkätt ehitusprahi mahtude arvelt ning varasemalt on tuvastatud, et AS XXX esitas korduvalt oma aktides tõele mittevastavaid andmeid, siis on ka antud juhul põhjust arvata, et tegemist on alusetult akteeritud mahtudega. Taoline järeldus kinnitab, et eksperdi antud arvamused on usaldusväärsed ning puudub alus neis kahelda. 6.8.7 Kollo ütlustest nähtuvalt Linnavalitsus ise teostatud tööde mahtude vastavust esitatud aktidele ei kontrollinud. Samuti ei olnud omanikujärelevalve teostamiseks tellitud teenust ka väljast. Samas on aga ilmne, et aktides kajastatud andmete kontrollimist ei ole reaalselt võimalik tagantjärele teostada üksnes visuaalse vaatluse alusel. Sel viisil saab küll hinnata nt tööde pindala ligikaudset suurusjärku ning äärekivide arvu, kuid muus osas eeldaks tööde vastuvõtmisel aktis kajastuvate andmete kontrollimine pidevat eelnevat kontrolli tööde objektidel. Viimast aga antud juhul ei tehtud. Samas ülaltoodud põhjustel pidanuks ehitusprahi väljaveo mahud ka ilma igasuguse järelevalve teostamiseta tekitama tööde vastuvõtjas küsimusi andmete õigsuse osas. Nimetatu ning fakt, et juba 2009.a kevadel oli Linnavalitsuse esindajatele sh Kollole teada, et AS XXX on korduvalt esitanud erinevates aktides valeandmeid, pidanuks nii Kollo kui teised ametnikud hindama eriti kriitiliselt aktides kajastatud andmeid enne kui neid kinnitati. Asjaolu, et mingit järelevalvet ei teostatud ja aktid on kinnitatud hoolimata olulistest ilmselgetest ebaõigetest andmetest, näitab, et valeandmetega aktide aktsepteerimine toimus teadlikult ning otsese sooviga teha linna vara arvelt alusetuid väljamakseid. 6.8.8 Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt ekspertarvamuse pinnalt tuvastatule on kõigi kuue teede kapitaalremondi akti peale kokku akteeritud Kollo teadmisel töid ja materjale tegelikust 1 317 246,68 krooni (km-ga) võrra rohkem ning samas summas on tehtud linna varade arvelt AXxx XXX alusetuid väljamakseid. 6.9 Kaitsjate taotlusel on kohtumenetluses kuulatud üle mitmed tunnistajad, kes oli 2009.a Linnxxxlikogu liikmed (sealjuures ka revisjonikomisjonis) (15-16.01.2015 protokollid). Need tunnistajad on kinnitanud, et kõik teede remondi- ja ehitustööd on toimunud volikogu poolt kinnitatud linna eelarve piires ja mingeid rikkumisi ei tuvastatud. Samas ei ole aga ükski nendest isikutest teostanud vahetut kontrolli üksikute aktide üle, st kontrollinud, kas aktides kajastatud tööd on ka vastavas mahus tehtud. Seega ei kummuta nende isikute ütlused süüdistuses esitatud etteheiteid. Tunnistajana kuulati üle Deniss Veršinin, kes on käesoleval ajal Linnavalitsuse majandusteenistuse aselinnapea ja andis ütluseid 2013-2014 teede hooldus- ja remonttöödega seonduvate asjaolude kohta, samuti teede registri jm Linnavalitsuse töökorralduse kohta. 2009 ja enne seda toimunu kohta ta ütluseid ei andnud. Kaitsjate taotluse kuulati tunnistajana üle ka Vladimir Tužilkin, kes oli 2009-2014 Ahtme ja Sompa linnaosa linnapeaabi. Tema arvates on Sompa linnaosas tema ametis oleku ajal (alates 09.11.2009) teostatud auguremonttöid vist igal aastal ja seda teostas AS XXX. Aktidega ta kokku puutunud ei ole, kuid enda sõnul käis töid kontrollimas. Tunnistaja Xxx töötas 2006-2009 Maanteeametis, Ida-Viru osakonna juhina. Tegi järelevalvet teede hoolduse ja remondi üle. Tunnistajal puudub kokkupuude süüdistuse esemeks olevate

1-12-12478 sündmustega, kuid oskas anda selgitusi üldiselt teede registri toimimise põhimõtete ning teede hoolduse ja remondi teostamise üldiste põhimõtete ja nõuete kohta. Viimases kattusid tema ütlused suures osas ekspert Talviku ütlustega. Kohtu hinnangul ei lükka ükski nimetatud ütlustest ümber eelnevalt kohtu poolt kajastatud seisukohti. Seoses kaitseversiooniga, et teede registris olevad andmed olid ebakvaliteetsed ja ebausaldusväärsed, märgib kohus esiteks, et kohtule ei ole esitatud ühtki konkreetset näidet ega tõendit, mis näitaks, et 31.08.2006 leping lisaks olevas hanke tehnilise kirjelduses kajastatud teede pindalad ei ole õiged. Teiseks, isegi juhul, kui registris olevad andmed (ja seega ka hanke tehnilise kirjelduse andmed) ei vastanud mingil põhjusel tegelikkusele, siis ei andnud see siiski AXxx XXX alust teha töid ja esitada nende eest arveid suuremas mahus kui oli 31.08.2006 lepingus kokku lepitud. Samuti puudus Linnavalitsuse esindajatel pädevus nõuda tööde teostamist ja tasuda tööde teostamise eest suuremas mahus kui leping ette nägi. Lepingus ettenähtust suuremas mahus tööde vastuvõtmine ja tähendab linnale põhjendamatute kohustuste võtmist, kuna linn selliseid töid tellinud ei olnud. Suuremas mahus tööde tellimiseks ja teostamiseks pidanuks sõlmima lepingu muudatuse. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et AS XXX ei akteerinud auguremondi puhul mitte reaalselt teostatud tööde mahte (st remonditud aukude pindalasid), vaid akti kirjutati kogu tänava suurus. Seega on sisuliselt välistatud olukord, kus AS XXX võis tegelikkuses teha töid enam kui lepingus kirjas (isegi juhul kui tänav oli tegelikult lepingus märgitust suurem). Ei ole mõeldav, et auguremont võis hõlmata nt 2/3 kogu tänava pindalast, sel juhul oleks tegemist juba kapitaalremondiga. 6.10 Punktis 6 öeldut kokkuvõttes nähtub, et kõik aktid, mis kohtu hinnangul sisaldavad töid või teenuseid mida tegelikkuses ei ole osutatud või siis on osutatud aktis näidatust väiksemas mahus, on Linnavalitsuse nimelt allkirjastanud Kollo ning kinnitanud seeläbi tööde vastuvõtmist aktis kirjeldatud kohtades ja mahus. Eelnevalt tuvastatuks loetud asjaolud näitavad, et aktides kajastatud tööde teostamist ning nende kvaliteeti ei kontrollinud ei Kollo ega ka keegi teine Linnavalitsuse ametnik. Samas oli paljudes aktides kirjas selliseid töid, mille tõele mittevastavus pidanuks ilmnema ka ilma vahetu kontrollita juba ainuüksi akti lugedes – nt auguremont teedel, mida ei eksisteeri ja pole kunagi eksisteerinud (nt Tee-Dok Vana Ahtme, Vanalinna ümbersõit jt) või teedel, mis ei asu 31.08.2006 Lepingu objektiks olnud Järve ja Ahtme linnaosades, ebareaalsetes mahtudes ehitusprahi väljavedu. Aktide sisulist kontrollimata jätmist kinnitab ka tõik, et aktidel (va üks akt) ei ole kirjas tööde vastuvõtmise kuupäeva. Arvestades tehingute suurt väärtust, on tegemist äärmiselt ebatavalise vormistusega, kuivõrd on üldteada, et just tööde vastuvõtmise kuupäevast hakkavad kulgema erinevad nii lepingust kui ka seadustest tulenevad olulist tähtsust omavad tähtajad – nt maksete sooritamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, nõuete aegumistähtajad. Teadlikult ebaõigete andmetega aktide kinnitamisele viitab ka see, et (auguremondi) tööde aktides on kirjas vaid tänava kogu suurus, mitte reaalselt remonditud aukude pindala. Neile ei ole lisatud mingeid andmeid (nt jooniseid või skeeme) selle kohta, mis näitaks kus täpselt ja kui palju ühel või teisel tänaval tegelikkuses töid teostati. St et isegi juhul, kui tänaval, mille pindala on nt 6000 m2, parandati vaid üks auk, mille pindala oli nt 1m2, esitas AS XXX teostatud tööde eest akti ja arve mitte konkreetse augu pindala arvestades, vaid korrutades kogu tänava pindala ruutmeetrite arvu (so 6000) 30 krooniga. Sellisel viisil tööde vastuvõtmise vormistamisega loodi olukord, mis sisuliselt välistab võimaluse tagantjärele kontrollida, kas ja kui, siis millises ulatuses töid tehti. Kontrolli võimaluse puudumine raskendab aga omakorda teadlikult valeandmetega aktide esitamise ja kinnitamise tuvastamist. Siinjuures on omaette küsimuseks, kas sellisel viisil auguremonttööde eest tasu arvestamine oli linna ikka huvidega kooskõlas, kuid selles osas ei ole süüdistust esitatud. Aktide üle ei hakanud Kollo sisulist kontrolli teostama ka pärast seda, kui 2009.a kevadel oli Solovjov lasknud tal mitmed varasemalt vastuvõetud aktid ümber teha.

1-12-12478 Need faktid kogumis tõendavad, et Kollo võttis teadlikult vastu ja allkirjastas ebaõigete andmetega akte, teades, et need aktid on AXxx XXX väljamaksete tegemise aluseks ja ta võtab sel viisil linnale kohustuse tööde eest tasuda. Mõned AS XXX arved on ta ka ise linnapea asendajana viseerinud. Seega lõi Kollo olukorra, kus Linnavalitsuse raamatupidajad tegid Kollo kinnitatud aktidele tuginedes ja AS XXX arvete alusel viimasele väljamakseid tööde eest, mida AS XXX tegelikult teinud ei olnud. Kokku oli alusetuid makseid summas 13 913 319,87 krooni (km-ga 16 433 149,69 krooni). Xxx ütlustega ning jälitusprotokollis kajastuvate 25.05.2009 toimunud telefonivestlustega on tõendatud, et Solovjov sai ebaõigete andmetega aktide vastuvõtmisest ja nende alusel AXxx XXX maksete tegemisest teada hiljemalt 2009.a kevadel. Selle asemel, et esitada AS XXX vastu nõue alusetult makstud summade tagastamiseks, organiseeris Solovjov dokumentide võltsimise alusetute väljamaksete varjamiseks. Ja juba mõni kuu pärast seda andis ta Kollole korralduse teha AXxx XXX väljamakseid pindamistööde eest, mille tegemist polnud veel alustatudki, kuid mille vastuvõtmise aktid oli Kollo poolt allkirjastatud (vt p 6.7). Seeläbi välistas Solovjov võimaluse, et tööde vastuvõtmisel oleks võimalik kontrollida tehtud tööde mahtu ja kvaliteeti. Ka seejärel kui Linnavalitsusse jõudsid Xxxi andmed, tegelikult tehtud pindamistööde mahtude kohta, ei võtnud ta midagi ette, et alusetult väljamakstud summasid tagasi nõuda. Taoline käitumine kinnitab, et Solovjov lasi teadlikult teha AXxx XXX alusetuid väljamakseid ning jättis juba varem alusetult tehtud maksed teadlikult tagasi nõudmata. Solovjovi korraldusel ümbertehtud aktide originaalversioonides oli alusetult näidatud töid summas 2 615 283,15 krooni (km-ga 3 086 034,12 krooni). Solovjovi nõudmisel enne tööde alustamist akteeritud tööde maht oli tegelikult teostatust 170 406,6 krooni (km-ga 202 889,15 krooni) võrra suurem. 6.11 Järgnevalt hindab kohus punktis 6 kirjeldatud tegude vastavust KarS § 2172 lg 1 tunnustele ning Kollole esitatud süüdistuse esimeste osategude (st periood 2006-15.03.2007) vastavust KarS § 289 tunnustele. 6.12 KarS § 2172 lg 1 näeb ette karistuse seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise eest või teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise eest, kui sellega on tekitatud suur varaline kahju ja kui puudub käesoleva seaduse §-s 201 sätestatud süüteokoosseis. Enne 15.03.2007.a kehtinud karistusseadustiku redaktsioonis oli vastav tegu karistatav § 289 järgi ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamisena, kui sellega on tekitatud oluline varaline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele. Kuigi KarS § 289 teokirjeldus seda otsesõnu ei ütle, tuleb siiski ka selle koosseisu puhul lugeda KarS §-s 201 sätestatud süütegu § 289 suhtes erinormiks. Seega nii KarS § 2172 kui ka § 289 kohalduvad vaid juhul, kui puudub KarS § 201süüteokoosseis. Eeltoodu tõttu tuleb esmalt kontrollida, kas antud juhul esinevad KarS § 201 tunnused või mitte. 6.13 KarS § 201 näeb ette vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. Süüdistuse esemeks olevad väljamaksed on AXxx XXX tehtud süüdistatavate korraldusel (st nende poolt kinnitatud arvete ja aktide alusel) Linnavalitsuse raamatupidajate poolt Linnavalitsuse pangakontodel oleva vara arvelt. Tulenevalt süüdistuse perioodil kehtinud Linna põhimääruse § 62 lg-st 1 ja Linnavara eeskirja § 2 lg-st 1 oli kontodel olev vara Kohtla-Järve linna vara. Süüdistatavate jaoks oli tegemist võõra varaga, mille valitsemine oli Linnavara eeskirja § 3 lg 1 pst 2 tulenevalt antud nende pädevusse. Seega tegid süüdistatavad neile usaldatud võõra vara arvelt Linnavalitsuse raamatupidajate vahendusel kolmandale isikule (AXxx XXX) väljamakseid. AS XXX arvelduskontodele tehtud

1-12-12478 ülekannete eesmärk oli anda linna vara omand ülekannete ulatuses üle AXxx XXX. Punktis 6.10 nimetatud ulatuses olid need väljamaksed aga ebaseaduslikud, kuivõrd tegelikkuses ei olnud AS XXX teinud neid töid, mille eest arved olid esitatud. Või siis olid esitatud arved tööde kohta, mida 31.08.2006 leping ette ei näinud. Kuna 31.08.2006 lepingu hankija ehk Linnavalitsuse esindaja Kollo, oli teadlik, et osaliselt olid aktides näidatud tööd teostamata ning aktides on kajastatud töid, mis ei olnud 31.08.2006 lepingu objektiks, siis ei saa ebaõigete andmetega arvete alusel tehtud väljamakseid lugeda pettuse mõjul tehtud tehinguteks. Arvestades, et mõlemad lepingu pooled teadsid ebaõigetest andmetest, tuleb väljamakseid käsitleda näilike tehingutena TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Tulenevalt TsÜS § 89 lg-st 2 ja § 84 lg-st 1 on näilikud tehingud tühised ning nende alusel saadu tuleb vastavalt alusetu rikastumise sätetele tagastada. Ebaõigete andmetega aktide kinnitamine ja näilike tehingute alusel linna vara omandi kolmandale isikule üleandmine ei olnud kindlasti linna huvides ning oli seega vastuolus TsÜS §-st 35 tuleneva juriidilise isiku juhtorgani liikme üldise lojaalsuskohustusega, samuti Linna põhimääruse § 64 lg-st 2 tuleneva nõudega, et linnavara kasutatakse vaid avalikuks otstarbeks, linna valitsemiseks ja tulu saamiseks. Samuti Linnavara eeskirja § 3 lg-s 2 sätestatud linna vara valitseja kohustusega majandada tema valitsemisel olevat linnavara heaperemehelikult ning hoolitsema selle säilimise ja korrashoiu eest. Näilike tehingute alusel linna vara omandi üleandmine oli vastuolus ka tegude toimepanemise ajal kehtinud ATS § 59 lg-st 1 ja 62 lg 1 p-st 1 tuleneva süüdistatavate kohustusega täita oma teenistuskohustusi täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest ning keeluga anda korraldust, mis on vastuolud õigusaktidega. Samad nõuded näeb ette ka kehtiva ATS § 51 lg 2 ja 5. Eeltoodust tulenevalt oli AXxx XXX punktis 6.10 nimetatud ulatuses linna vara ülekandmine KarS § 201 tähenduses ebaseaduslik ning ühtlasi on tuvastatud kõik KarS § 201 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Viimati nimetatud järeldust ei väära ka fakt, et süüdistatavad ei teinud ülekandeid mitte isiklikult, vaid raamatupidajate vahendusel. 6.14 Kollole esitatud süüdistuses kirjeldatud faktilistest asjaoludest tuleneb, et hoolimata talle 31.08.2006 lepinguga pandud kohustusest, ei kontrollinud ta AS XXX esitatud aktides fikseeritud tööde teostamist ja aktsepteeris ebaõigeid andmeid sisaldavaid akte. Sealjuures on kokkuvõtvalt märgitud, et oma ametiseisundit ebaseaduslikult ära kasutava J. Kollo tegevus oli suunatud Kohtla-Järve linna varaliste huvide mittejärgimisele, millega kaasnes linnale suure kahju tekitamine. Sellisest sõnastusest tulenevalt on erinevalt Solovjovi süüdistusest heidetud Kollole ette, et tegevus ebaõigete andmetega aktide kinnitamisel oli teadlik tegevus. Tahtlikult valeandmetega aktide kinnitamine on kohtu hinnangul kohtumenetluse käigus ka tuvastatud. Tegelikkusele mittevastavaid akte kinnitades oli Kollo väga hästi teadlik ka sellest, et nende aktide alusel esitab AS XXX linnale aktides nimetatud summades arveid ning Linnavalitsuse poolt (kas linnapea või tema asendaja isikus) arve kinnitamise eelduseks on omakorda Kollo kinnitatud akti olemasolu. Seega oli Kollo tegevus suunatud otseselt sellele, et tema kinnitatud ebaõigete aktide alusel teeks Linnavalitsus linna varade arvelt AXxx XXX alusetuid väljamakseid ja pööras seeläbi temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks. Neil asjaoludel leiab kohus, et nii süüdistuses kirjeldatud kui ka faktiliselt tuvastatud asjaolud kinnitavad, et Kollo tegevuses esinevad KarS § 201 tunnused, mistõttu tuleb tema tegevus kvalifitseerida mitte KarS § 2172 lg 1 (ja § 289) vaid KarS § 201 järgi. Kollo käitumist saaks käsitleda KarS § 2172 lg 1 mõttes usalduse kuritarvitamisena (so temal lasuva hoolsus- ja järelevalvekohustuse täitmata jätmisena) vaid juhul, kui ei oleks tuvastatud, et Kollo oli juba akte kinnitades teadlik, et need sisaldavaid töid, mida tegelikult tehtud ei ole või mida 31.08.2006 leping ette ei näinud. Sel juhul saaks Kollole heita ette vaid seda, et ta ei teostanud nõuetekohast kontrolli. Kollo tegevuse tulemusel näilike tehingute alusel AS XXX arvele kantud 16 433 149,69 krooni(ehk 1 050 269,68 eurot) tuleb ühtlasi käsitleda linnale tekitatud kahjuna, kuna linn ei

1-12-12478 saanud selle summa eest mingit vastusooritust. Kehtiva KarS § 121 p-st 2 tulenevalt ületab see summa suure kahju piirmäära (40 000 eurot). Kõnealune summa ületas suure kahju määra ka enne 01.01.2015 kehtinud KarSRS § 8 p 2 kohaselt (st ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt – nt 2009.a oli palga alammäär 4350 krooni ja suur kahju seega 435 000 krooni). Omastamise toimepanek suures ulatuses on KarS § 201 lg 2 p 2 kohaselt kvalifitseerivaks tunnuseks. Arvestades sealjuures ka seda, et Kollo pani omastamise toime ametiisikuna, tuleb tema tegu kvalifitseerida KarS § 201 lg 2 p 2,3 järgi. 6.15 Süüdistuses kirjeldatud faktilistes asjaoludes ei ole märgitud, et auguremonttööde aktide alusel esitatud arveid kinnitades oli (või pidanuks olema) Solovjov teadlik, et aktid sisaldavad osaliselt ebaõigeid andmeid. Seetõttu ei saa teha Solovjovile ka etteheidet, et ta on tahtlikult kinnitanud arveid, mille alusel tehti ebaseaduslikke ülekandeid. Seega on auguremonttööde osas välistatud KarS § 201 kohaldamine. Küll aga oli Solovjov nii süüdistuse kui ka tuvastatud faktiliste asjaolude kohaselt punktides 6.7.1 ja 6.7.2 nimetatud varakäsutusteks korraldusi andes teadlik, et tegelikult ei ole nende aluseks olevates arvetes ja aktides nimetatud töid veel tegema asutud. Hoolimata sellest lasi Solovjov kanda linna vara AS XXX arvelduskontole eesmärgiga, et see vara läheks üle AXxx XXX. Seega linnapeana nendeks ebaseaduslikeks varakäsutusteks korralduste andmisega linna vara kolmanda isiku kasuks pööramise eest vastutab Solovjov koos Kolloga samuti KarS § 201 lg 2 p 3 järgi. Kahju, mis nende kahe akti ja arve alusel tehtud ülekannetega tekitati on süüdistuse kohaselt 202 889,15 krooni (12 966,98 eurot). Kuigi punktis 6.7 toodud põhjendustel võiks kohtu hinnangul käsitleda KarS § 201 tähenduses kahjuna nende kahe akti kogumaksumust, ei saa kohus süüdistuse piiridest väljuda ning lugeda tekitatud kahju summaks suuremat summat, kui on märgitud süüdistuse faktilistes asjaoludes. 6.16 Seonduvalt Solovjovi süüdistuse esemeks olevate auguremonttööde aktidega tuleb esmalt märkida, et punktides 6.6.13, 6.6.17 -6.6.22, 6.6.24-6.6.27, 6.6.28 ja 6.6.32 tuvastas kohus, et Linnavalitsuse poolt uurimisasutusele esitatud tööde vastuvõtmise aktid erinevad aktidest, mille alusel on tegelikkuses tehtud AXxx XXX väljamakseid. Ehk teisisõnu - mingil ajahetkel on Linnavalitsuses algselt eksisteerinud 14 akti asendatud ning kohtu hinnangul toimus see Solovjovi teadmisel ja korraldamisel. Nimetatud 14 akti alusel tehti AXxx XXX alusetuid väljamakseid summas 2 615 283,15 krooni (km-ga 3 086 034,12 krooni). Süüdistuse kohaselt heidetakse Solovjovile ette seda, et saades teada neis aktides sisalduvatest ebaõigetest andmetest ning nende alusel tehtud alusetutest väljamaksetest, asus Solovjov toimunut varjama, lastes selleks koostada uued aktid, mis peaks kinnitama, et väljamaksed olid põhjendatud. Sel viisil vältis ta põhjendamatult väljamakstud summade linnale tagastamist ning rikkus seeläbi kohustust majandada linnavara heaperemehelikult ning kohustust täita oma teenistuskohustusi täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Solovjovi tegevus oli suunatud Kohtla-Järve linna varaliste huvide mittejärgimisele, millega kaasnes linnale suure kahju tekitamine. Punktis 6.13 toodud põhjendustel nõustub kohus süüdistuse väitega, et saades teada põhjendamatult tehtud väljamaksetest, tekkis Solovjovil linnapeana kohustus nõuda nende linnale tagastamist. Tagasinõude esitamata jätmisega ning selle asemel hoopis rikkumise varjamisega rikkus ta linna varaliste huvide järgimise kohustust. Selline käitumine vastab KarS § 2172 lg-s 1 sätestatud teisele teoalternatiivile. Lisaks rikkumisele eeldab KarS § 2172 ka rikkumisega tekitatud suure varalise kahju tuvastamist. Antud kontekstis ei saa Solovjovi tegevusega seostada faktilist alusetute väljamaksete teostamist, vaid üksnes alusetult makstud summade linnale tagastamise nõude esitamata jätmist. Arvestades 2009.a linna ja AS XXX vahelisi lepingulisi suhteid olnuks kohene nõude esitamine ilmselt ka edukas. Nõude realiseerimata jätmisega välistas ta aga võimaluse, et linn saaks tagasi põhjendamatult kolmandale isikule üle antud vara summas

7.KarS § 294 lg 1 ja § 201 lg 2 p 3 alusel on Jevgeni Solovjovile esitatud süüdistus selles, et ta võttis 07.05.2009.a ühendust OÜ Xxx juhatuse liikme Xxxiga ja palus toimetada viimasel Solovjovi pojale Roman Solovjovile autokoorma killustikku ja liiva. Seejuures palus Solovjov Xxxil oma pojalt killustiku ja liiva kohale toimetamise eest mitte raha küsida, lubades selle eest kuidagi teisiti arveldada. Xxx nõustus palvet täitma ja korraldas kohale veo. Faktiliselt tasus veoja materjalikulud OÜ Xxx. Vastutasuks nimetatud teene eest pööras Solovjov tahtlikult ametiisikuna oma ametiseisundit ära kasutades Kohtla-Järve linnavara hulka kuulunud rahalised vahendid ebaseaduslikult OÜ Xxx kasuks, milline tegevus leidis aset järgmistel asjaoludel: Kohtla-Järve Linnavalitsus alustas 2009.a. kevadel projekti ’Kohtla-Järve tööharjutuskeskuse loomine’ (projekt nr 1.0301.08-0291) elluviimisega. Projektijuhi leidmiseks korraldatud hanke võitis XxxOÜ, mille peaülesandeks oli projektitegevuse koordineerimine ja tegevusplaani õigeaegse täitmise eest vastutamine. Linnavalitsuse poolt kureeris projektis korraldatavaid hankeid T. Xxx ning projekti sekretäriks oli M. Xxx. Projekti eesmärgiks on luua Kohtla-Järvele töötute sotsiaalseks aktiviseerimiseks pikaajaliste töötute töövõimet ja -valmidust toetav tööharjutuskeskus. Eesmärkide saavutamiseks oli kavas kohandada aadressil Spordi 2, Kohtla-Järve paiknevas hoones asuva tööharjutuskeskuse klassi- ja tööruume ning soetada nendesse mööbel, arvutid, töövahendid- ja muud vajalikud seadmed (s.o luua eeltingimused ehk materiaalne baas sihtrühmaga tegevuste läbiviimiseks). Nimetatud tööde teostaja leidmiseks ning klassidesse / tööruumidesse sisustuse ja tehnika ostmiseks oli kooskõlas RiigiHS sätetega vaja korraldada igakordselt eraldi hankemenetlused. Seetõttu kuulutati eelnimetatud projekti raames 2009.a. aprilli alguses välja eraldi riigihange/konkurss projekti raames teostatavate erinevate hangete korraldaja/läbiviija leidmiseks. Pakkumiskutsed saadeti T. Xxx poolt projektijuhi esindaja (Xxxp) poolt väljapakutud ettevõtetele, kuid erinevatel põhjustel konkurss nurjus, mistõttu tõusetus vajadus konkurssi korrata. Seoses hangete korraldaja leidmise venimisega asus projektijuhi esindaja / koordinaator Xxxprojekti jaoks vajalike erinevate hangete dokumentatsiooni ise ette valmistama, paludes selleks kaasabi analoogsete projektidega tegelenud Xxx. Viimati nimetatu nõustus projekti tasuta aitama ning koostas faktiliselt kõik hankedokumendid, mis puudutasid tööruumide kohandamistöid ning inventari ja seadmete soetamist. Hoolimata eeltoodust sekkus projekti käiku linnapea J. Solovjov, kes enne korduskonkursi ametlikku väljakuulutamist võttis 2009.a. aprilli keskel (täpne kuupäev tuvastamata) ühendust Xxxiga, kellele J. Solovjov tegi ettepaneku, et Xxxi juhitav osaühing võiks konkursil osaleda ja see J. Solovjovi kaasabil võita. Xxx nõustus tehtud pakkumisega, kuid väljendas samas teatavaid kõhklusi, kuna nii temal kui ka OÜ-l Xxx puudusid hangete korraldamise / läbiviimise oskused ja

1-12-12478 kogemused. Samuti väljus taoliste ülesannete täitmine OÜ Xxx tavapärase majandustegevuse raamidest. J. Solovjov rahustas Xxxit ning lubas, et muretseda pole vaja ning reaalselt osaühingul Xxx ja Xxxil midagi teha ei tule. Vastavalt eelnimetatud kokkuleppele ja eesmärgiga varjata asjaolu, et tegelikult oli konkursi võitja ette ära otsustatud, andis J. Solovjov linnapeana korralduse kuulutada 22.04.2009.a. välja korduskonkurss/-hange projekti ’Kohtla-Järve tööharjutukeskuse loomine’ hangete korraldaja leidmiseks. Samas andis J. Solovjov oma alluvatele korralduse saata hinnapäringud (ettepanekud pakkumuse esitamiseks) kolmele J. Solovjovi poolt eelnevalt kindlaksmääratud ettevõttele (OÜ Xxx, OÜ Xxx ja OÜ Xxx). Pakkumiste esitamise tähtajaks oli määratud 24.04.2009.a. Pärast konkursi väljakuulutamist ning Xxxilt nõusoleku saamist kohtus J. Solovjov RiigiHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise nõudeid ja linna RiigiHK §-s 11 sätestatud riigihanke korraldamise nõudeid rikkudes ajavahemikul 22-23.04.2009.a. individuaalselt kõigi hinnapäringud saanud äriühingute juhtidega (vastavalt Xxx, Xxx ja XXX Xxx). Toimunud kokkusaamiste käigus nõustusid teised ettevõtjad konkursil ’kaasa mängima’. Samas andis J. Solovjov kõigile ettevõtjatele selged juhised, millistel tingimustel tuli koostada hinnapakkumused (ta ütles ja kirjutas igale osaühingule eraldi ette, millise hinna peavad äriühingud oma pakkumustes esitama). Vastavalt J. Solovjovi juhistele pidi OÜ Xxx kui ettemääratud võitja pakkumus olema 10000.krooni (millele lisandus käibemaks); OÜ Xxx pakkumus pidi olema 10800.- krooni (millele lisandus käibemaks) ja OÜ Xxx pakkumus pidi olema 12000.- krooni (millele lisandus käibemaks). Vastavad summad märkis J. Solovjov omakäeliselt igakordselt ka ettevõtetele adresseeritud pakkumiskutse viimasele lehele. 24.aprilliks 2009.a eelnimetatud kolmelt ettevõttelt Kohtla-Järve Linnavalitsusse laekunud hinnapakkumused pidi läbi vaatama projekti juhtkomisjon, mille koosoleku protokoll nr 3 kohaselt toimus pakkumuste avamine ning parima pakkumuse väljaselgitamine 24.04.2009.a ajavahemikul 13:00 kuni 13:45. Protokolli märgitu kohaselt võtsid koosolekust osa komisjoni esimees J. Kollo, asendusliikmed Xxx ja Xxx (protokollija). Protokollist nähtuvalt tunnistati pärast ümbrike avamist ja pakkumustega tutvumist parimaks OÜ Xxx pakkumus. Käesolevaks ajaks on teada, et tegemist on fiktiivse protokolliga, mis ei kajasta tegelikke asjaolusid. Protokolli märgiti võitjaks vastavalt varasemalt kokkulepitule OÜ Xxx. OÜ Xxx pakkumus osutus paremuselt teiseks ja OÜ Xxx (vastavalt tehtud parandustele) kolmandaks. 24.04.2009.a. sõlmiti Kohtla-Järve Linnavalitsuse (linnapea isikus) ja OÜ Xxx (Xxxi isikus) vahel käsundusleping nr 2-8.6/136, millega OÜ Xxx kohustus korraldama projekti ’Kohtla-Järve tööharjutus-keskuse loomine’ raames erinevaid hankeid, koostama vastava hankedokumentatsiooni ning suhtlema nimetatud hangete läbiviimise käigus võimalike pakkujatega, vastates viimaste küsimustele. Nimetatud tööde teostamise kohta tuli OÜ-l Xxx koostada hiljem ka käsundiaruanded, mille kinnitamine linna esindaja poolt oli eelduseks lepingujärgse tasu (kogusummas 11800.- krooni (so 754,16 eurot; sh käibemaks)) väljamaksmisele. 25.05.2009.a ja 29.06.2009.a esitas OÜ Xxx J. Solovjovi juhiseid järgides linnale käsundiaruanded, millega deklareeriti ülal nimetatud projekti raames erinevate hangete korraldamisega seonduvalt tööde ja teenuste teostamist või osutamist. Samas ei teinud OÜ Xxx kokkuleppel J. Solovjoviga faktiliselt projekti raames deklareeritud töid, kuna kogu ruumide kohandamistööde kui ka ruumidesse vajaliku mööbli, arvutite, õmblusseadmete ja tööriistade soetamise hankedokumentatsiooni koostas projekti koordineerinud Xxxu palvel Xxx. Samuti koostas Xxx kõik vastused erinevate hangete raames pakkujate esitatud küsimustele. Xxxi poolt koostatud materjalid ja vastused edastas Xxxprojektiga seotud Kohtla-Järve Linnavalitsuse töötajatele, kes omakorda edastasid need pakkujatele ja/või hangetest osa võtta soovivatele ettevõtjatele. OÜ Xxx antud materjalide koostamise, redigeerimise või kontrollimisega seotud polnud ning kasutas osa antud materjalidest hiljem vaid fiktiivsete aruannete koostamiseks. Aruanded kinnitasid käsundiandjana vastavalt kas aselinnapea J. Kollo (talle esitatud 25.05.2009.a

1-12-12478 käsundiaruandes märgitu tegelikkusele vastavuse osas faktilist kontrolli teostamata jättes) või J. Solovjov (29.06.2009.a aruanne). Seejuures oli J. Solovjov teadlik, et tegelikult pole OÜ Xxx mõlemal juhul aruannetesse märgitud töid teinud. Pärast käsundiaruannete kinnitamist esitas OÜ Xxx (Xxxi isikus) J. Solovjovi juhiseid järgides Kohtla-Järve Linnavalitsusele kaks fiktiivset arvet kogusummas 11800.- krooni (sh käibemaks) väidetavalt OÜ Xxx poolt teostatud tööde eest: 31.05.2009.a Kohtla-Järve Linnavalitsusele esitatud arve nr 414 tasumiseks andis oma viseeringuga nõusoleku J. Solovjovi asendav aselinnapea J. Kollo, kes polnud teadlik J. Solovjovi väljamõeldud kuriteoskeemist. 04.06.2009.a tasus linn selle arve alusel OÜ-le Xxx 5900.- krooni (s.o 377,08 eurot; sh käibemaks). 29.06.2009.a Kohtla-Järve Linnavalitsusele esitatud arve nr 494 tasumiseks andis oma viseeringuga nõusoleku J. Solovjov. 30.06.2009.a tasus linn selle arve alusel OÜ-le Xxx 5900.krooni (so 377,08 eurot; sh käibemaks). 7.1 Kõnealuse episoodi kohta on tunnistaja Xxx andnud ütluseid, et kunagi oli juhtum, kus Solovjov helistas talle ja palus viia oma pojale liiva. Solovjov andis talle poja telefoni numbri ja palus, et see koorem viidaks talle tasuta. Tunnistajal endal liiva vedamiseks vajalikku transporti ei olnud ning ta palus selleks Xxxi abi ja ütles ühtlasi viimasele, et ta küsiks ikkagi Solovjovi pojalt selle eest raha. Liivakoorem maksis tol ajal umbes 70 krooni ja lisaks veokulud. Oma sõnul küsis ta hiljem Xxxilt, kas ta raha võttis ning ta sai aru, et võttis. (19.11.2014 protokoll) Tunnistaja ütlustest järeldub seega, et isegi kui Xxx Solovjovi pojalt raha võttis, siis see raha ei jõudnud tunnistajale, vaid jäi Xxxile. Fakti, et Solovjov Xxxile helistas ja taolise palve esitas kinnitab jälitusprotokollis fikseeritud telefonikõne, mille sisust nähtub üheselt, et Solovjov palub Xxxil organiseerida oma pojale kuup liiva ja masinatäis killustikku. Sealjuures ütleb ta Xxxile, et poeg seal midagi ei maksaks, „aga arveldame kuidagi teisiti“. Selle peale vastab Xxx jah davai muidugi teexxx (8 kd, tl 73-76) Seega telefonikõnes palus Solovjov enda pojale toimetada tasuta liiva ja killustikku ning Xxx nõustus sellega. 7.2 Asjaolu, kas R.Solovjov tegelikkuses materjali eest tasus või mitte, ei ole kohtule esitatud tõendite pinnalt võimalik tuvastada. Ei R.Solovjovi ega ka Xxxi ülekuulamist pole keegi menetlusosalistest taotlenud ning tasumise või tasumata jätmise fakti pole ka muul viisil fikseeritud. Samas KarS § 294 koosseisuliste tunnuste täidetuse osas ei oma see fakt tähtsust, kuivõrd koosseis hõlmab nii vara või muu soodustuse vastuvõtmist kui ka lubamisega nõustumist. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus Solovjov ise küsib oma pojale (ehk KarS § 294 tähenduses kolmandale isikule) tasuta vara (liiva ja killustiku ning selle transporti) üleandmist ning Xxx nõustus seda tegema. Kuigi vara soodustuse lubamine toimus Solovjovi initsiatiivil, ei saa süüdistuses märgitud faktiliste asjaolude pinnalt (Solovjov palus tuua liiva ja killustikku ning palus selle eest raha mitte küsida) kvalifitseerida seda 2009.a kehtinud KarS § 294 lg 2 p 2 redaktsiooni järgi altkäemaksu nõudmisena. Kuigi tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt võiks järeldada, et sisuliselt oli siiski tegemist nõudmisega (arvestades siinkohal eelkõige punktis 5 tuvastatud üldist Kohtla-Järvel tegutsenud ettevõtjate sõltuvust Solovjovi antud korraldustest). KrMS § 268 lg-st 1 tulenevalt on aga kohus seotud süüdistuse piiridega, mistõttu ei saa kohus antud süüdistuse piiridest väljuda ning käsitleda Solovjovi tegevust vara ja muu soodustuse nõudmisena KarS § 294 lg 2 p 2 mõttes. Kohtumenetluse käigus ei ole üheselt tuvastatud, mis oli lubatud vara väärtus. Xxxi sõnul maksis koorem liiva ligikaudu 70 krooni. Kuid killustiku ja transpordi kulu väärtuse tõendamiseks ei ole kohtule tõendeid esitatud. Seega saab lähtuda andmetest, et Solovjovile lubati vara, mille väärtus ületas 70 krooni. Samas ei oma lubatud vara täpne väärtus KarS § 294 seisukohalt tähtsust, kuivõrd altkäemaksu võtmise põhikoosseis ei sätesta mingit vara või muu soodustuse väärtuse

1-12-12478 alammäära. 7.3 Antud asjas ei ole vaidlust selles, et Solovjov on KarS § 294 tähenduses ametiisikuks (vt p 4). Küsimus on aga selles, kas Solovjov on vastutasuna eelnimetatud kolmanda isiku kasuks vara vastuvõtmisega nõustumise eest pannud ametiisikuna toime seadusega mittelubatud teo või kas oli alust arvata, et ta paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo. Süüdistuse kohaselt seisnes vastusooritus selles, et Solovjov sekkus 2009.a kevadel Kohtla-Järve Linnavalitsus alustatud projekti ’Kohtla-Järve tööharjutuskeskuse loomine’ raames harjutuskeskuse loomiseks vajalike hangete korraldaja leidmise konkurssi. Solovjov võttis väidetavalt enne korduskonkursi ametlikku väljakuulutamist 2009.a aprilli keskel ühendust Xxxiga ja tegi talle ettepaneku, et Xxxi juhitav osaühing võiks konkursil osaleda ja see Solovjovi kaasabil võita. Andes sealjuures märku, et Xxxi ettevõte ei pea tegelikkuses ise mingeid hankeid korraldama. Xxx pidi üksnes esitama hiljem OÜ Xxx nimelt aruanded ja arved, mille alusel saaks linn OÜ-le Xxx ülekandeid teha. 7.4 Linnavalitsuse poolt uurimisasutusele esitatud dokumendid kinnitavad, et 01.04.2009 saadeti kolmele ettevõttele (Xxx OÜ, OÜ Xxx, XxxOÜ) pakkumuse kutsed, milles tehti Kohtla-Järve Linnavara eeskirja § 6 ja Riigihangete korraldamise korra §14 lg 2 alusel ettepanek esitada pakkumus osalemaks riigihankes „Projekti „Kohtla-Järve tööharjutuskeskuse loomine“ hangete korraldamine“. Projekti käigus tuleb korraldada viis hanget. 13.04.2009 koosolekul otsustas Linnavara konkursikomisjon lükata riigihangete seaduse § 49 lg 1 p 1 alusel kõik pakkumused tagasi. Solovjov kinnitas selle otsustuse 14.04.2009 allkirjastatud korraldusega nr 382. Konkursi läbikukkumise tõttu kuulutati välja uus konkurss ja 22.04.2009 esitati uued pakkumuse kutsed Xxx OÜ-le, Xxx OÜ-le ja Xxx OÜ-le. Kõik kolm ettevõtet esitasid ka oma pakkumused – Xxx OÜ summas 11 800 krooni (km-ga), Xxx OÜ summas 12 744 krooni (km-ga) ning Xxx OÜ summas 14 160 krooni (km-ga). 24.04.2009 Juhtkomisjoni koosoleku protokolli nr 3 kohaselt tunnistati edukaks OÜ Xxx pakkumus. Samal päeval sõlmis Linnavalitsus OÜ-ga Xxx käsunduslepingu. (2kd, tl 80-120) 7.5 Punktis 5.4 tuvastas kohus, et 2009.a oli OÜ Xxx juhatuse liikmeks Xxx, Xxx OÜ juhatuse liikmeks Xxx Xxx ja OÜ Xxx juhatuse liikmeks oli Xxx Xxxixxx Tunnistaja Xxx andis kõnealuse konkursi kohta ütluseid, et talle helistas Solovjov ja küsis, kas soovib konkursil osaleda. Xxx vastas, et tal erilist huvi pole, aga osaleb. Talle väljastati konkursi kutse, see toimus vist Solovjovi kabinetis. Tunnistaja läks nende paberitega kontorisse, kirjutas oma sõnul sinna käsitsi peale 12 000 ja andis sekretärile vormistamiseks. Tunnistajale näidati ülekuulamisel OÜ Xxx kontorist leitud pakkumuse kutset, mille teisel lehel oli all ääres käsikirjaline märge „12000 + ΗΣО umoгo“ (2kd, tl 160-161). Tema sõnul oli tegemist sama paberiga, mis talle anti Solovjovi kabinetis ning teksti kirjutas ta ise. Tunnistaja Xxx on öelnud, et tööharjutuskeskuse loomiseks hangete korraldamise hankega oli ta seotud, kuna Xxx OÜ-le saadeti pakkumuse kutse. Solovjov helistas talle ja palus teha hinnapakkumus. Sealjuures andis Solovjov talle täpsed juhised, millises suuruses Xxx OÜ peaks pakkumuse esitama, Solovjov kirjutas selle numbri talle kutse peale. Summa oli umbes 400-500 eurot. Tunnistaja rebis hiljem kutse all ääre, kus olid Solovjovi kirjutatud märkmed, ära. Kui tunnistajale esitati ülekuulamisel tutvumiseks tema enda poolt uurimisasutusele esitatud pakkumuse kutse, mille ühe lehe all äär oli ära rebitud (7kd, tl 150), siis ta tunnistas, et tegemist on just selle dokumendiga, millest rääkis ja mille all ääres olid Solovjovi kirjutatud käsikirjalised märkmed. Hiljem hinnapakkumist tehes juhindus ta just nendest märgetest. Ta viis pakkumuse Linnavalitsusse ja järgmisel päeval helistas talle Solovjov ja ütles, et pakkumust on vaja

1-12-12478 korrigeerida, kuna seal on vale summa, ta oli seoses käibemaksuga midagi valesti kirjutanud. See peale tunnistaja korrigeeris oma pakkumust ja toimetas selle Linnavalitsusse. Tunnistaja Xxx andis konkursi kohta ütluseid, et talle helistas Solovjov ja palus läbi tulla. Solovjov andis talle kutse konkursil osalemiseks. Kuna tunnistajale tundus, et see ei puuduta tema valdkonda, siis ta kõhkles, kuid Solovjov veenis teda osalema ja ütles, et ta ei pea midagi tegema ja kuna ta peale arvete esitamise ei pidanud midagi tegema, siis oli nõus. Ütlustest nähtub, et kohtumisel andis Solovjov talle ka juhised, millises summas tuleb hinnapakkumus esitada. Kui tunnistajale näidati OÜ Xxx ruumidest leitud pakkumuse kutset, mille teise lehe all ääres oli käsikirjaline märge „10 000 + 18%“(2kd, tl 158-159), ütles tunnistaja, et see on sama dokument, mis talle Solovjovi kabinetis anti ja käsikirjaline märge on kirjutatud Solovjovi poolt. OÜ Xxx koostas hinnapakkumise samas summas, mis Solovjov ütles. Hiljem, ta oli jõudnud juba konkursi unustada, helistas Solovjov ja palus teha arved. Peale arvete ta vist muud ei koostanud, käsundiaruanded ta allkirjastas Linnavalitsuses. OÜ Xxx nendes näidatud töid ei teinud. Arvete alusel kanti rahad tema ettevõtte arvele ning need jäidki ettevõtte kasutusse. Kriminaalmenetluse ajal tagastas OÜ Xxx need rahad riigile. Kuivõrd kõigi kolme konkursil osalenud ettevõtte esindajate ütlused haakuvad selles, millistel asjaoludel nad konkurxxx sattusid, siis puudub kohtul alus kahelda nende väidetes, et konkurxxx kutsus neid Solovjov isiklikult ning kutsed andis neile samuti üle Solovjov isiklikult. Taolist sündmuste käiku kinnitab ka jälitusprotokoll, millest nähtub, et samal päeval kui Linnavalitsus väljastas neile kolmele ettevõttele pakkumuse kutsed, so 22.04.2009, on Solovjov isiklikult helistanud kõigile kolmele ettevõtte esindajale ja palunud neil enda juurest läbi tulla (8 kd, tl 8397a). Samas protokollis kajastuv Solovjovi 21.04.2009 kõne Xxxiga kinnitab, et konkurxxx kutsutavate isikute ring kooskõlastati Solovjoviga. 7.6 Tunnistajate ütlustega on üheselt tuvastatud, et vähemalt Xxxile ja Xxxile kirjutas Solovjov ette, millises summas tuleb pakkumus esitada. Kuigi Xxx väitis, et ta mõtles pakkumuse summa ise välja, siis kohtu hinnangul on põhjust selles väites kahelda. Esiteks kõigile kolmele kutsele oli kirjutatud sarnasel viisil teise lehe all äärde käsikirjaline märge pakkumuse summa kohta. Ei ole tõenäoline, et Xxx juhtus kutsele kirjutama märke täpselt samas vormingus ja viisil, kui seda oli teinud Solovjov – käsikirjaliselt, hariliku pliiatsiga ning just dokumendi teise lehe alla äärde. Xxxi ütlused märke kirjutamise osas kummutab ka käekirjaekspertiisi aktis kajastuv arvamus, mille kohaselt on nii OÜ Xxx kui ka OÜ Xxx ruumidest leitud pakkumuse kutsetel olevad käsikirjalised märked „10 000 + 18%“ ja „12000 + ΗΣО umoгo“ kirjutatud tõenäoliselt Jevgeni Solovjovi poolt (2 kd, tl 172-175). Kõrvutades neid numbreid vastavalt OÜ Xxx ja OÜ Xxx nimelt esitatud hinnapakkumistega, siis on ilmne, et pakkmuse esitamisel on lähtutud just nendest numbritest, mis olid kutsetel märgitud. OÜ Xxx esitas pakkumuse 10 000 krooni (km-ta) ja OÜ Xxx 12 000 krooni (km-ta). Eelnevast tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et Solovjov kirjutas Riigihangete korra § 1, § 14 lg 2,3 ja § 32 lg-s 3 sätestatud nõudeid rikkudes kõikidele konkursil osalenud ettevõtetele ette, millises summas tuleb pakkumine teha ning kõige soodsam pidi olema OÜ Xxx, et saavutada formaalselt selle ettevõtte võit konkursil. 7.7 Fakti, et kogu konkurss toimus Solovjovi kontrolli all ning võitjaks pidi saama just tema soovitud ettevõte, kinnitavad ka jälitusprotokollis fikseeritud kõned, millest nähtub, et konkursi tähtpäeval so 24.04.2009 helistas Solovjov isiklikult Xxxile ja Xxxile ning tundis huvi kas viimased on ikka pakkumuse esitanud. Paar tundi hiljem helistas Solovjov uuesti Xxxile ja ütles, et avasid tema pakkumuse ja selles märgitud summaga mitte rahul olles küsis, kas ta siis ei vaadanud, mis ta talle pliiatsiga kirjutas. Ja kui Xxx selgitab, et Solovjov ju ise ütles, et kõige tähtsam, et

1-12-12478 mitte vähem kui 10 oleks, vastab Solovjov, et oli vaja, et neil kõigil oleks rohkem kui 10, ühel täpselt kümme. Kuid Xxxil oli märgitud käibemaksuta summa alla 10. Solovjov ütleb seepeale Xxxile, et trüki ümber ja too kohale paluxxx (8 kd, tl 83-97a) Seega ilmselgelt dikteeris Solovjov kogu konkursi käiku, selles osalejate ringi, pakkumuste summasid ja otsustas konkursi võitja. Lisaks summade ettekirjutamisele lasi Solovjov ühe pakkumuse pärast avamist ringi teha, kui oli selgunud, et pakkumuse summa ei vasta selle, mida Solovjov oli palunud kirjutada (seda kinnitavad nii jälitusprotokoll kui ka Xxxi ütlused). Linnapea poolt pakkumuste avamise järgselt pakkumuse ümbertegemiseks võimaluse ja korralduse andmist, tuleb pidada äärmiselt ebakohaseks ja konkursi korraldamise nõuete oluliseks rikkumiseks. Asjaolu, et linnapea sai antud juhul taolisel viisil sekkuda, kinnitab, et Linnavara konkursi komisjonil ei olnud tegelikkuses mitte mingisugust otsustusõigust ja linnapea võis igal suvalisel ajahetkel konkursi korraldamisesse sekkuda ja määrata oma suva järgi kindlaks konkursi võitja, lastel vajadusel osalejatel ka pakkumusi ringi teha. Selline linnapea käitumine ei saanud olla Linnavara komisjoni liikmetele teadmata, kuivõrd ei ole reaalne, et pakkumuskutsete vastuvõtmisega ja avamisega tegeles linnapea ainuisikuliselt. Teistele ametnikele ei saanud jääda märkamatuks, et mõni osaleja esitas pakkumuse mitu korda ja sealjuures ka pärast pakkumuste ametlikku avamist. Seda enam, et uue pakkumuse esitas ettevõtja, kes esialgse pakkumuse kohaselt pidanuks osutuma võitjaks, kuna tema pakutud summa oli väikseim. Antud juhul ei suutnud ükski väidetavalt 24.04.2009 toimunud komisjoni koosolekul osalenud ametnik seda koosolekut meenutada. Toots, kes on protokolli (2kd, tl 113-114) kohaselt olnud koosoleku protokolli koostaja, ei suutnud kohtuistungil protokolliga tutvudes selle sisu mõista, mistõttu on kaheldav kas tema eesti keele oskus oli piisav selleks, et ta oleks olnud võimeline seda protokolli iseseisvalt koostama. Eelnevast lähtuvalt on põhjust arvata, et komisjoni koosolekut taolisel kujul ei toimunud ning sisulise otsustuse tegi Solovjov ainuisikuliselt, hiljem vormistati selle kohta komisjoni protokoll, mis näitaks, et hankemenetlus oleks justkui korrektselt toimunud. Vahemärkusena olgu öeldud, et taoline asjade käik kinnitab veelkord kohtu poolt punktis 5 tehtud järeldusi konkurentsikuritegude toimepanemise osas ning eelkõige asjaolu, et need pandi toime just Solovjovi kihutamisel. Asjaolu, et Solovjov tegeles isiklikult linnas välja kuulutatud hangetega ning nende raames tõusetunud küsimustega, kuigi selleks oli olemas vastav komisjon, kinnitab see, et tema kabinetist, leiti hanke dokumente, konkursil osalejate kirju Linnavalitsusele ning Linnavalitsuse vastuseid neile (kusjuures need ei olnud Solovjovi enda poolt allkirjastatud) (5kd, tl 163-170). Samuti edastasid Linnavalitsuse töötajad talle meilitsi osalejate soovijate küsimusi (5kd, tl 205-216). 7.8 Xxxi ütlustest nähtuvalt ei teostanud OÜ Xxx konkursi esemeks olnud töid, st hangete korraldamist. Sellist väidet kinnitavad tunnistaja Xxxi ütlused, mille kohaselt koostas ta kõnealuse konkursi esemeks olnud hangete dokumentatsiooni ja vastas hangete kohta esitatud küsimustele hoolimata sellest, et tema äriühing Xxx OÜ ei osutunud esmase konkursi raames sobivaks pakkumuse esitajaks. Ta tegi seda Xxxu palvel ja mingeid hüvesid selle eest ei saanud. (12.08.2014 protokoll). Kohtueelses menetluses printis Xxx uurija juuresolekul oma arvutist välja ning andis uurimisasutusele üle tema poolt koostatud dokumendid (4kd, tl 37-94), mida ta oli varasemalt esitanud Xxxule. Kohtuistungil ta kinnitas, et tegemist on tema koostatud dokumentidega. Projektijuhiks olnud tunnistaja Xxx kinnitas samuti, et kuna Xxx OÜ midagi ei teinud, pöördus ta abi saamiseks Xxxi poole. Xxx koostas kõik dokumendid ning tunnistaja saatis need omakorda edasi Linnavalitsusele (12.08.2014 protokoll). Linnavalitsuse ametnik Xxx ei mäleta, et oleks projekti raames OÜ-ga Xxx kokku puutunud, pigem jõudsid kõik dokumendid temani Kullerkupu kaudu. Xxx suudab meenutada vaid üht kontakti OÜ-ga Xxx ning seda seoses käsundiaruande koostamisega. Seega ei omanud ka tema hanke sisulise töö teostamise osas OÜ-ga Xxx mingit kokkupuudet.

1-12-12478 Kõigi kolme tunnistaja ütlusi kinnitavad asitõendi vaatlusprotokollid, milles on vaadeldud Linnavalitsuse töötajate Xxx ja Xxx arvutitest leitud e-kirju (1kd, tl 59-189a; 1kd, tl 193 -207 ja 2 kd, tl 1-42a). Mõlema ametniku arvutist leiti e-kirjad, millede manuses olid hankedokumendid. Ekirjadest on näha, et nende esialgne autor on Xxx Xxx, kes edastas kirjad koos hankedokumentidega Xxxule ning viimane omakord Linnavalitsuse töötajale Xxx Xxxle või otse Xxxle. Nii Xxx Xxx kui ka Xxxp on kohtuistungil kinnitanud, et nad on need dokumendid taolisel viisil edastanud ning tunnistaja Xxx kinnitas, et need on tema loodud. Taoliste e-kirjade olemasolu Xxx ja Xxx arvutis kinnitavad omakorda, et mõlemad ametnikud pidi olema teadlikud, et hankedokumentide koostamisega ei tegele mitte OÜ Xxx vaid A.Xxx. Kõnealused elektroonsed dokumendid kattuvad oma sisult Linnavalitsuse poolt saatekirjadega uurimisasutusele esitatud hanke „Kohtla-Järve tööharjutuskeskuse loomine“ dokumentidega (2kd, tl 60-79; 80-120). Erinevused seisnevad üksnes selles, et Xxxi poolt teksti jäetud lüngad on täidetud ning dokumendid on allkirjastatud. Kõike eelnevat arvestades on ilmne, et konkursi esemeks olnud tööd teostas sisuliselt Xxx, kellel enda sõnul ei ole OÜ-ga Xxx mingit puutumust. Viimast kinnitab ka Šatilixxx Tähelepanuväärne on ka see, et kõik kolm konkurxxx kutsutud ettevõtet on nende juhtide sõnul ehitusettevõtted, mis ei oma igapäevategevuses kokkupuudet süüdistuse esemeks oleva projektiga sarnaste tööde tegemisel. See kinnitab süüdistuse versiooni, et reaalseks töö tegijaks ei olnud OÜ Xxx ning Solovjov oli sellest algusest peale teadlik ning just tema otsiski välja nö variettevõtte, keda vormistada konkursi võitjaks ning kelle nimelt vormistada vajalikud dokumendid linna arvelt alusetute väljamaksete tegemiseks. 7.9 OÜ Xxx nimelt on koostatud kaks käsundiaruannet 25.05.2009 ja 29.06.2009. Esimese neist on Linnavalitsuse poolt kinnitanud Kollo ja teise Solovjov. Samuti on OÜ Xxx esitanud kaks arvet – 31.05.2009 arve nr 414 summas 5900 krooni (km-ga) ja 29.06.2009 arve nr 494 summas 5900 krooni (km-ga). Esimese arve on Linnavalitsuse nimelt aktsepteerinud Kollo ja teise Solovjov. Linnavalitsus tegi arvete alusel OÜ-le Xxx ülekanded 04.06.2009 ja 30.06.2009. (2kd, tl 95 -100) Seega on tuvastatud, et Linnavalitsuse arvelt on kõnealuse konkursi raames tehtud OÜ-le Xxx väljamakseid kokku 11 800 krooni (km-ga) hoolimata sellest, et tegelikkuses ei ole Xxx OÜ käsundiaruannetes märgitud töid teostanud ning Solovjov oli sellest väga hästi teadlik. Kuigi esimese aruande ja arve on kinnitanud Kollo, on siiski Xxxi ütlustega tuvastatud, et ka see väljamakse toimus Solovjovi teadmisel ja korraldamisel, kuivõrd Xxxi ütluste kohaselt helistas Solovjov talle isiklikult ja palus esitada arve. Xxxi ütlusi kinnitab ka eelviidatud jälitusprotokoll, millest nähtub, et 02.06.2009 helistas Solovjov Xxxile ja ütles, et viimane esitaks arve ja vaja on ka tema allkirja selle kohta, et sai oma kohustustega hästi hakkama. Sealjuures selgitas Solovjov, et allkirja vajavad paberid on tema juures ning sinna on vaja nii Xxxi kui Kollo allkirja. Seega kontekstist on arusaadav, et allkirja vajav dokument on esimene käsundiaruanne, mis oli hiljem Xxxi ja Kollo poolt allkirjastatud. Sama telefonikõne sisu kinnitab ka seda, et kõnealust käsundiaruannet ei valmistanud ette mitte Xxx vaid Solovjovi korraldusel keegi teise isik. 7.10 Võttes arvesse eelkirjeldatud sündmuste ajalist telge – 2009.a aprilli lõpus organiseerib Solovjov konkursi ning korraldab seda teadlikult viisil, et võitjaks osutuks Xxxi juhitud ettevõtte OÜ Xxx; 07.05.2009.a helistab Solovjov Xxxile ja palub tal viia oma pojale tasuta liiva ja killustikku; 2009.a juunis tehakse Solovjovi korraldamisel Linnavalitsuse arvelt OÜ Xxx arvele TsÜS § 89 mõttes näilike tehingute alusel kaks ülekannet, kokku summas 11800 krooni ning see summa jääb OÜ-le Xxx. Taolist sündmuste käiku arvestades leiab kohus, et Xxx pidi mõistma, et Solovjovi pojale tasuta ehitusmaterjalide tarnimist küsiti temalt eelkõige vastuteenena Solovjovi poolt samal perioodil organiseeritud skeemi eest, mille tulemusel tehti linna vara arvelt OÜ-le Xxx ilma igasuguste reaalsete teenuste või tööde osutamiseta makse summas 11800 krooni. Kuigi tarnitud liiva ja

1-12-12478 killustiku näol ei ole tegemist olulist väärtust omava varaga, ei ole siiski usutav, et Xxx nõustus ilma igasuguse tasu või vastuteeneta taolist varakäsutust tegema. Kohtu hinnangul olid mõlemad asjaosalised teadlikud, et samal ajal organiseeritakse tehingut, mille raames omastatakse Xxx OÜ kasuks linna vara. Seetõttu ei tekkinud Xxxil ka mingeid küsimusi (vt 07.05.2009 telefonikõne stenogramm) või vastuväiteid seoses Solovjovi palvega toimetada viimase pojale tasuta liiva ja killustikku. Ja samal ajal ei pidanud ka Solovjov vajalikuks oma soovi mingil viisil täiendavalt selgitada või põhjendada. Mõlema asjaosalise jaoks oli kõnealuse palve esitamine ja selle täitmine justkui iseenesest mõistetav ja mingeid küsitavusi see ei tekitanud. Neil põhjendustel asub kohus seisukohale, et oma pojale tasuta liiva ja killustiku toimetamise küsimine oli vastuteene küsimine Solovjovi poolt OÜ Xxx kasuks toimepandava linna rahaliste vahendite omastamise eest. Seega on tuvastatud KarS § 294 tunnuseks oleva ekvivalentsussuhte esinemine. 7.11 Linna vara arvelt TsÜS § 89 lg 1 mõttes näiliku tehingu alusel väljamaksete tegemist tuleb lugeda seadusega mittelubatud teo toimepanemiseks. Solovjov sai väga hästi aru, et tegemist on näiliku ja seega tühise (TsÜS § 89 lg 2) tehinguga, mille tulemusel linn OÜ-lt Xxx mingeid hüvesid tegelikult ei saa, kuid andis sellest hoolimata oma ametiseisundit ära kasutades korralduse arvete tasumiseks. Tulenevalt 2009.a kehtinud Linna põhimääruse § 62 lg-st 1 ja Linnavara eeskirja § 2 lg-st 1 oli kontodel olev vara Kohtla-Järve linna vara, mis oli Solovjovi jaoks võõra vara ning mille valitsemine oli Linnavara eeskirja § 3 lg 1 p-st 2 tulenevalt antud tema pädevusse. Seega tegi Solovjov temale usaldatud võõra vara arvelt Linnavalitsuse raamatupidajate vahendusel kolmandale isikule (OÜ-le Xxx) väljamakseid, mille eesmärk oli anda linna vara omand ülekannete ulatuses üle OÜ-le Xxx. Eelnevalt tuvastatud asjaoludest nähtuvalt olid need ülekanded täies ulatuses ebaseaduslikud, kuna tegelikkuses ei olnud OÜ Xxx käsundiaruannetes ja arvetel näidatud töid teostanud. Ja Solovjov oli varakäsutuseks korralduse andmisel sellest teadlik. Arvestades, et mõlemad lepingu pooled teadsid ebaõigetest andmetest, tuleb väljamakseid käsitleda näilike tehingutena TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Tulenevalt TsÜS § 89 lg-st 2 ja § 84 lg-st 1 on näilikud tehingud tühised ning nende alusel saadu tuleb vastavalt alusetu rikastumise sätetele tagastada. Ebaõigete andmetega aruannete ja arvete kinnitamine ja näilike tehingute alusel linna vara omandi kolmandale isikule üleandmine ei olnud kindlasti linna huvides ning oli seega vastuolus TsÜS §-st 35 tuleneva juriidilise isiku juhtorgani liikme üldise lojaalsuskohustusega, samuti Linna põhimääruse § 64 lg-st 2 tuleneva nõudega, et linna vara kasutatakse vaid avalikuks otstarbeks, linna valitsemiseks ja tulu saamiseks. Samuti Linnavara eeskirja § 3 lg-s 2 sätestatud linna vara valitseja kohustusega majandada tema valitsemisel olevat linnavara heaperemehelikult ning hoolitsema selle säilimise ja korrashoiu eest. Näilike tehingute alusel linna vara omandi üleandmine oli vastuolus ka tegude toimepanemise ajal kehtinud ATS § 59 lg-st 1 ja 62 lg 1 p-st 1 Solovjovile tulenevate kohustustega täita oma teenistuskohustusi täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Samad nõuded näeb ette ka kehtiv ATS § 51 lg 2 ja 5. Solovjovi poolt taoliste varakäsutuste organiseerimine vastab KarS § 201 lg 2 p 3 tunnustele, so isikule usaldatud muu võõra vara kavatsetult ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramine, kui see on pandud toime ametiisiku poolt. Kuigi kahju ei ole KarS § 201 lg 1 koosseisuliseks tunnuseks, märgib kohus, et ebaseadusliku varakäsutusega tekitas Solovjov linnale kahju summas 11 800 krooni (754,16 eurot). Samas on OÜ Xxx tänaseks selle summa tagastanud. 7.12 Kõnealune omastamistegu oli omakorda Solovjovi poolt ametiisikuna tehtud vastusooritus selle eest, et Xxxil lubas Solovjovi palvel toimetada Solovjovi pojale tasuta ehitusmaterjale. Kuivõrd Solovjov ise küsis vara üleandmist, siis oli vara üleandmisega nõustumine pandud toime samuti kavatsetult. Taoline käitumine vastab KarS § 294 lg-s 1 sätestatud süüteo tunnustele, st ametiisiku poolt kavatsetult kolmandale isikule vara lubamisega nõustumine vastutasuna selle eest,

8.Punktides 5-7 tuvastas kohus, et Solovjov on pannud toime KarS § 400 lg 1 ja 2 (kehtivas redaktsioonis KarS § 400 lg 2 p 1, 3 ja lg 4) - § 22 lg 2; § 299 lg 1; § 345 lg 1; § 2172 lg 1; § 201 lg 2 p 3 ja § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kollole esitatud süüdistusega seoses leidis kohus, et tema tegevus vastab KarS § 201 lg 2 p 2,3 ja § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude tunnustele. Xxxi osas asus kohus seisukohale, et tema käitumises on tuvastatud KarS § 400 lg 1 (kehtivas redaktsioonis KarS § 400 lg 2 p 1 ja 3) järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused. 8.1 Süütegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 400 lg 1 ja 2 nägi karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kehtivas redaktsioonis vastavad need teod KarS § 400 lg 2 p 1, 3 ja lg 4, mille eest on karistusena nähtud ette rahaline karistus või ühe- kuni kolmeaastane vangistus. Seega süütegude toimepanemise ajal kehtinud seadus oli süüdistatavate jaoks leebem, kuna puudus vangistuse alammäär ning seega tuleb karistuse mõistmisel lähtuda just sellest redaktsioonist. 2009.a kehtinud KarS § 294 lg 1 nägi karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. Kehtiva seaduse kohaselt on vastav tegu karistatav rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Arvestades, et viimane on süüdistatava suhtes leebem, lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 5 lg-st 2 tulenevalt kehtivast redaktsioonist. KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava ametialase võltsimise eest kohaldatavat karistuse liiki ja määra muudetud ei ole ning selleks on rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Ka KarS § 345 lg 1 kohane tegu oli nii teo toimepanemise ajal ning on käesoleval ajal karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 2172 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Alates 2007.a seda muudetud pole. Ka KarS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kuni 15.03.2007 oli maksimaalseks vangistuse määraks kolm aastat. Kuivõrd Kollo käitumises tuvastatud omastamist tuleb käsitleda jätkuva teona, tuleb karistuse mõistmisel arvestada, et esimesed osateod on pandud toime ajal, mil maksimaalseks vangistuse määraks oli kolm aastat vangistust. 8.2 Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatavate isikuid. Karistust kergendavad asjaolud antud asjas puuduvad. Samuti võtab kohus karistuse mõistmisel arvesse punktis 1 tuvastatud mõistliku menetlusaja rikkumist kohtueelses menetluses. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus kõikide süüdistatavate puhul arvesse, et tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikutega. Samuti ei ole kohtule teada, et nende suhtes oleks pärast käesolevas kriminaalasjas süüdistuse esitamist algatatud menetlusi uute rikkumiste toimepanemisega seoses. Kollo puhul ei saa aga mööda vaadata asjaolust, et tal on kehtiv väärteokaristus, mis on mõistetud riigihangete seaduse § 111 lg 3 p 1 seaduse alusel. 8.3 Solovjovile ja Kollole mõistetava karistuse puhul tuleb arvestada rikkumiste paljusust ning nende toimepanekut pikema perioodi vältel, viimast eelkõige Kollo puhul. Tuvastatud faktilistest

1-12-12478 asjaoludest nähtuvalt oli nende mõlema jaoks kujunenud tavapäraseks käitumismustriks erinevate linna varalisi huve kahjustavate tegude toimepanek ning seeläbi linnale kahju tekitamine kas olulises või suures ulatuses. Sel põhjusel on kohtu hinnangul välistatud rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse kohaldamine. Viimane tuleks kõne alla juhul, kui tegemist olnuks üksiku juhuslikku laadi õigusrikkumisega, mitte aga süstemaatiliselt süütegude toimepanemise korral. Kuivõrd on tuvastatud, et Solovjovil oli temale etteheidetavates tegudes initsiaatori roll, väärib tema käitumine erilist hukkamõistu. Konkurentsi kuriteod olid pandud toime otseselt Solovjovi kihutamisel. Korraldus dokumentide võltsimiseks ja nende kasutamiseks tuli samuti Solovjovilt. Kusjuures võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise ning usalduse kuritarvitamise koosseisude puhul on tuvastatud ka KarS § 58 p 9 tähenduses raskendava asjaolu esinemine, st teo toimepanek teise süüteo varjamiseks. Ka Solovjovi omastamistegude puhul on tuvastatud nende aset leidmine tema initsiatiivil ja korraldamisel (seda nii AXxx XXX kahel korral ülekannete tegemisel olukorras, kus töid polnud veel alustatudki ning OÜ Xxx kasuks ebaseaduslike varakäsutuste tegemisel). Samuti toimus altkäemaksu võtmine Solovjovi enda küsimise tulemusel mitte altkäemaksu pakkuja initsiatiivil. Samas tuleb aga altkäemaksu koosseisu puhul arvestada ka seda, et küsitud vara väärtus oli väheoluline. Võrreldes Solovjoviga on Kollo süü dokumentide võltsimise ja ka kahe omastamise osateo toimepanemisel oluliselt väiksem, kuivõrd on üheselt tuvastatud, et nende tegude initsiaatoriks ning korraldajaks oli Solovjov ning Kollo täitis tema korraldusi. 8.4 Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et Solovjovile tuleb kõikide temale etteheidetavate kuritegude toimepanemise eest mõista karistus maksimaalsele lähedas määras. Üksnes altkäemaksu küsimine väärib alla keskmise karistust. Kollole tuleb võltsimise eest mõista karistus, mis on keskmises määras ning omastamise eest osategude paljusust ja kahju suurust arvestades karistus, mis on lähedane maksimaalsele. 8.5 Nimetatut arvestades on kohtu hinnangul Solovjovi puhul põhjendatud ning karistuse eesmärke täitvateks karistusteks: KarS § 400 lg 1 ja 2 (kehtivas redaktsioonis KarS § 400 lg 2 p 1, 3 ja lg 4) - § 22 lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 2 aastat ja 6 kuud vangistust; KarS § 299 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 2 aastat ja 6 kuud vangistust; KarS § 345 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 2 aastat ja 6 kuud vangistust; KarS § 2172 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 4 aastat ja 3 kuud vangistust; KarS § 201 lg 2 p-s 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 3 aastat ja 9 kuud vangistust ning KarS § 294 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg-st 1 tulenevalt tuleb eelnimetatud karistused liita ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Jevgeni Solovjovile liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb selles maha arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.11.2009 kuni 26.11.2009, so kolm päeva ning lugeda lõplikuks karistuseks 4 aastat, 11 kuud ja 27 päeva vangistust. 8.6 Ülaltoodud põhjendustel peab kohus Kollo puhul põhjendatuks ning karistuse eesmärke täitvateks karistusteks: KarS § 201 lg 2 p-des 2,3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 4 aastat ja 3 kuud vangistust ning KarS § 299 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg-st 1 tulenevalt tuleb eelnimetatud karistused liita ning lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga mõista Jüri Kollole liitkaristuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust. 8.7 Arvestades Solovjovile ja Kollole süüksarvatavate tegude paljusust ning nende raskust, kuid teisalt ka varasemate karistuste puudumist peaks kohus üld- ja eripreventiivsete eesmärkide

1-12-12478 saavutamiseks vajalikuks pöörata neile mõistetud karistused täitmisele osaliselt. Ehk teisisõnu rakendada šokivangistust. Siinkohal ei saa aga mööda vaadata süütegude toimepanemisest möödunust pikast ajast (ca kuus aastat), mis kindlasti kahandab šokivangistuse mõju. Lähtudes lisaks nimetatule ka vajadusest kompenseerida kohtueelses menetluses toimunud mõningat mõistliku menetlusaja nõude rikkumist, jätab kohus KarS § 73 lg-st 1 ja 3 ning KrMS § 306 lg 1 pst 61 nii Solovjovile kui ka Kollole mõistetud vangistused täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et nad ei pane viieaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 8.8 Kuivõrd nii Solovjov kui ka Kollo panid neile etteheidetavad teod toime oma ametikohustusi süstemaatiliselt rikkudes, sh linna varalisi huve korduvalt ja olulises määras rikkudes, peab kohus edasiste rikkumiste vältimiseks vajalikuks kohaldada nende mõlema suhtes KarS § 49 alusel keeldu töötada kolme aasta jooksul riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuses või asutuses, samuti varaliste väärtuste liikumist korraldavatel töökohtadel. 8.9 Nii nagu varem öeldud peab ka Xxxi puhul arvestama asjaolu, et tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikuga. Samuti ei ole kohtule teada, et tema suhtes oleks lisaks käesolevale kriminaalasjale käimas veel teisi kriminaalmenetlusi. Kuigi Xxxile esitatud süüdistus hõlmas mitut kuriteoepisoodi, loobus prokurör kohtuvaidlustes altkäemaksu andmise süüdistusest, mistõttu temale esitatud süüdistuse maht vähenes väga olulises osas. Alles jäi süüdistus vaid ühes konkurentsikuriteo episoodis ning Xxxi poolt selle süüteo toimepanek on kohtu hinnangul kohtumenetluse käigus ka tuvastamist leidnud. Hinnates konkreetset tegu, tuleb tõdeda, et tegemist on pigem kergema süüteoga ning Xxxi süü ei ole selles suur. Ta ei olnud kuriteo initsiaatoriks ega otseseks kasusaajaks, vaid teise ettevõtja palvel nö kaasamängijaks. Toimepandud teo iseloomu ning Xxxi isikut ja tema süü suurust arvestades tuleks antud juhul karistusena kõne alla vaid minimaalses määras rahaline karistus. Siinkohal tuleb aga täiendavalt arvestada kohtu seisukohta selles, et kolmeaastane kohtueelne menetlus on antud juhul olnud ülemäära pikk ning seda tuleb mingil viisil kompenseerida. Kuigi algses mahus esitatud süüdistuse tõendatuse korral ei saaks aset leidnud mõistliku menetlusaja rikkumist pidada oluliseks, tuleb siiski arvestada ka kohtuvaidluste lõpuks alles jäänud süüdistuse mahtu. Teiste kohtualustega võrreldes on see äärmiselt väike, mistõttu on mõistliku menetlusaja rikkumine tema suhtes ulatuslikum. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et lähtuvalt pooltel oleva edasikaebeõiguse kasutamise tõenäosusest, on põhjust arvata, et ka kohtumenetlus ei pruugi lähemate kuude jooksul lõpule jõuda. Lisaks ei ole Xxxile esitatud süüdistuse osas avalikku huvi, mis oleks mingilgi määral võrreldav teiste kohtualuste süütegude avaliku huvi objektiks olemisega. Kõige lõpuks ei saa tähelepanuta jätta fakti, et kõikide teiste käesolevas kriminaalasjas kahtlustatava staatuse saanud isikud, kelle süüdistuse maht kattub Xxxiga (või isegi ületab seda), on menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, valdavalt on seda tehtud juba kohtueelses menetluses. Loetletud põhjustel ja arvestades eelkõige seda, et Xxxile ei ole käesolevas kriminaalasjas põhjendatud mõista karistust üle minimaalse rahalise karistuse määra, leiab kohus, et Xxxi õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada kui kriminaalmenetluse lõpetamisega vastavalt KrMS § 2742 sätetele.

1-12-12478 alusel. 9.1 Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et nimetatud alusel tekitatud kahju väljamõistmise võimalused on äärmiselt piiratud ning üldjuhul saab tekitatud kahju mõista välja siiski vaid tsiviilhagi alusel. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-105-10 toonud välja alused, mille esinemise korral võiks kõne alla tulla kahju hüvitamine ilma tsiviilhagita: Esiteks on kannatanu nõude lahendamine KrMS § 306 lg 1 p 11 teises alternatiivis sätestatud korras ilma tsiviilhagita võimalik ja vajalik üksnes juhul, kui on põhjendatud alus arvata, et väljaspool kriminaalmenetlust jääksid kannatanu seadusest tulenevad õigused ja huvid tõhusa kaitseta. Teiseks ei tohi kuriteoga tekitatud kahju väljamõistmine isikult, kelle vastu pole tsiviilhagi esitatud, olla vastuolus kannatanu tahtega. KrMS § 306 lg 1 p 11 teine alternatiiv ei anna kohtule pädevust otsustada kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist olukorras, kus kannatanu ei soovi kriminaalmenetluses nõuet süüdistatava vastu esitada. Süüdistataval või tsiviilkostjal, kellelt KrMS § 306 lg 1 p 11 teises alternatiivis sätestatud korras kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitis välja mõistetakse, peab vaatamata tsiviilhagi puudumisele olema tõhus võimalus esitada kannatanu nõudele vastuväiteid ja neid kinnitavaid tõendeid. See omakorda eeldab seda, et süüdistatavale või tsiviilkostjale oleks tagatud aegsasti teave selle kohta, milliste asjaolude alusel milline nõue tema vastu kriminaalmenetluses võidakse rahuldada 9.2 Järgnevalt hindab kohus nende eelduste täidetust käesolevas kriminaalasjas. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus kannatanu esindaja ehk Kohtla-Järve linnapea, kes oleks pädev kannatanu nimel tsiviilhagi esitama, on ise kohtu all süüdistatuna muu hulgas kannatanu varalisi huve rikkuvate kuritegude toimepanemises. Seega on ilmne, et kannatanu seaduslik esindaja ei esita iseenda vastu tsiviilhagi. See on ka põhjuseks, miks ei ole kriminaalasja raames tsiviilhagi esitatud. Neil asjaoludel on välistatud, et kannatanu saaks esitada tsiviilkohtumenetluse raames süüdistatavate vastu tsiviilhagi linnale kuritegudega tekitatud kahjude hüvitamiseks seni kuni Solovjov täidab linnapea ülesandeid. Sellist asjade käiku kinnitab ka tõik, et linnapea ei võtnud midagi ette selleks, et nõuda alusetu rikastumise sätete alusel Xxx tagasi näilike tehingute alusel äriühingule üle antud vara. Arvestades, et Linnavalitsus linnapea isikus sai näilikest tehingutest teada hiljemalt 2009.a, on tänaseks lastud mööda TsÜS § 151 lg-st 1 tulenev kolmeaastane nõude aegumistähtaeg. Nimetatu kinnitab üheselt, et Solovjov ei kavatse ka edaspidi võtta midagi ette selleks, et linnale tekitatud kahju hüvitamist nõuda (nt kaaskohtualuselt Kollolt). Välistada ei saa ka seda, et linnapea vahetumise ajaks on omakorda aegunud nõuded süüdistatavate vastu (TsÜS § 37 lg 4). Seetõttu on ilmne, et kannatanu huvid ja õigused tekitatud kahju hüvitamiseks jäävad väljaspool kriminaalmenetlust ilma kohtu aktiivse sekkumiseta kaitseta. Kuigi antud juhul on otseseks kannatanuks Kohtla-Järve linn, tuleb kaudselt lugeda kannatanuks kõik maksumaksjad, kelle vara on Linnavalitsuse esindajad ebaseaduslikult kolmandate isikute kasuks pööranud ning kelle varaliste huvide eest ei ole need ametnikud seisnud. Arvestades siinkohal ka asjaolu, et linna vara on alati piiratud ressurss, mida võib kasutada üksnes linna ja avalikes huvides, ei saa antud juhul väita, et linnale tekitatud kahju välja nõudmine võiks mingil viisil olla vastuolus linna huvidega ja õigustega. Kriminaalmenetluse raames võimaliku kahju hüvitamise küsimuse lahendamine ei saa olla ei süüdistatavatele ega ka kaitsjatele üllatuslik. Esiteks, süüdistusakti punktis 2, mis käsitleb kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suurust, on märgitud, et faktiliselt on linnale tekitatud kahju süüdistuses märgitud ulatuses, tsiviilhagi esitatud ei ole. Seega on süüdistatavatele olnud süüdistuse esitamisest alates teada, et neile heidetakse kriminaalmenetluse raames ette kahju tekitamist ulatuses, mis on välja toodud süüdistuse faktiliste asjaolude kirjelduses. Teiseks,

1-12-12478 süüdistatavad on osalenud kõikidel kohtuistungitel, kus on arutatud neile esitatud süüdistusse puutuvat. Samuti on kõikidel istungitel osalenud nende kaitsjad, kellele on ühtlasi teada KrMS § 306 lg 1 p-st 11 tulenev kohtu kohustus otsustada vajadusel kahju hüvitamine ka ilma tsiviilhagita. Seega on süüdistatavatel ja nende kaitsjatel olnud küllaldaselt võimalusi esitada vastuväiteid süüdistatavatele etteheidetava kahju põhjustamise osas ning selle küsimuse lahendamine ei saa olla nende jaoks üllatuslik. Eelnevat kokkuvõttes tuleb asuda seisukohale, et antud juhul esinevad kõik eeldused, mille esinemise korral peaks kohus otsustama kahju hüvitamise KrMS § 306 lg 1 p11 teise alternatiivi alusel. 9.3 Tulenevalt perioodil 2006-2009 kehtinud Linna põhimääruse § 38 p-st 1 kuulusid nii Solovjov kui ka Kollo Linnavalitsusse, mis on omakorda KOKS § 4 p 2 ja TsÜS § 34 lg 1 tähenduses juriidilise isiku juhtorgaxxx KOKS § 10 lg-st 1 tulenevalt on nii linnavalitsus kui ka linnapea linna seaduslikud esindajad. TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Kui juhtorgani liige rikub oma kohustusi ja tekitab seeläbi juriidilisele isikule kahju, on ta selle eest juriidilise isiku ees vastutav (TsÜS § 37 lg 1). Antud juhul on punktis 6 ja 7 toodud asjaoludel tuvastatud, et Kollo ja Solovjov põhjustasid omastamise ja usalduse kuritarvitamisega linnale kahju. Erinevate omastamistegudega pöörasid nad ebaseaduslikult linna vara kolmandate isikute (AS XXX ja OÜ Xxx) kasuks. Lisaks jättis Solovjov linna huve rikkudes ebaseaduslikult kolmandate isikute kasuks pööratud linna vara tagasi nõudmata. OÜ Xxx on tänaseks saadud vara tagastanud, mistõttu selles osas ei saa võimalikust kahju nõude olemasolust rääkida. Samas AS XXX vastu ei ole linn nõuet esitanud ning käesolevaks ajaks on nõudeõiguse esitamine kolmeaastase aegumistähtaja möödumise tõttu ka välistatud. Seega ei ole linnal muid võimalusi kahju hüvitise saamiseks, kui pöörata nõue juhtorganite liikmete vastu, kelle tegevuse tagajärjel linna vara alusetult kolmandale isikule üle anti ning õigeaegselt tagasi nõudmata jäeti. Seega tegemist on nõudega, mis tuleneb juriidilise isiku ja juhtorgani liikme sisesuhtest, mis on käsitletav käsundilaadse lepingusarnase lepingulise õigussuhtena. Kuna juhtorgani liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-3310), kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks peab olema tõendatud, et juhtorgani liige on oma kohustust rikkunud, et juriidiline isik on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127). 9.4 Eelnevalt tuvastas kohus, et Kollo ja Solovjov tekitasid linnale kahju seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega. Nad rikkusid TsÜS §-st 35 tulenevat lojaalsuskohustust, samuti perioodil 2006-2009 kehtinud ATS § 59 lg -st 1 ja 62 lg 1 p-st 1 tuleneva nõuet täita oma teenistuskohustusi täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest(samad nõuded näeb ette ka kehtiv ATS § 51 lg 2 ja 5). Samuti rikkusid nad Linna põhimäärusest ja Linnvara eeskirjast tulenevat kohustust valitseda linna vara heaperemehelikult ning kasutada seda vaid linna valitsemiseks ja avalikuks otstarbeks. Punktis 6 toodud põhjendustel luges kohus tuvastatuks, et nende rikkumiste tagajärjel tekitasid Kollo ja Solovjov linnale kahju – tegid näilike tehingute alusel linna vara arvelt väljamakseid kolmandale isikule teenuste ja tööde eest, mida tegelikkuses linnale ei osutatud või mida linn ei olnud tellinud. Lisaks sellele Solovjov, olles saanud teada Kollo, st teise linnavalitsuse liikme poolt toimepandud linna vara omastamisest, ei esitanud nõuet vara tagastamiseks. Nõudeõiguse teadliku realiseerimata jätmisega tekitas ta samuti linnale kahju. Ilma kõnealuste tahtlike rikkumisteta ei oleks linn teinud alusetuid varakäsutusi. Ja juhul, kui juba aset leidnud alusetutest varakäsutustest teada saades, oleks esitatud vastav tagastusnõue, saanuks linn tema vara arvelt

1-12-12478 Simsonile ja Raul Palmarule makstud tasu. Ülejäänud osas tuleb kaitsjatele makstud tasu jätta Solovjovi enda kanda. Samuti jääb täies ulatuses Solovjovi enda kanda kaitsja Leon Glikmanile makstud tasu, kuivõrd kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on need kulutused tehtud määruskaebuse esitamiseks, mis aga osutus põhjendamatuks. Seega riigi eelarvelistest vahenditest tuleb Jevgeni Solovjovile hüvitada 4964,60 eurot (sh km) kaitsja Andres Simsonile ja Raul Palmarule makstud õigusabitasude katteks. Seoses süüdistusest loobumisega tuleb riigi kanda jätta ehitustehnilise ekspertiisi (teostas OÜ Ehitusekspert) tasu summas 41 111 krooni (so 2627,47). Samuti tuleb riigi kanda jätta raamatupidamisekspertiisi (EKEI ekspertiisiakt nr DR-K018-10/2557) tasu summas 24 799,86 krooni (so 1585 eurot), kuna tegemist ei ole kohtukõlbliku tõendiga. 11.2 KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub Jüri Kollolt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 585 eurot. Lisaks tuleb KrMS §-dest 175 ja 180 lähtudes mõista Jüri Kollolt välja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 0,45 eurot; Tallinna Tehnikaülikooli teostatud teedeehitusliku ekspertiisi kulu 4162,57 eurot. Prokurör loobus Kollole esitatud süüdistusest, mis seondus Raudi kalmistuga. Kohtu hinnangul moodustas see ligikaudu viis protsenti kogu Kollole esitatud süüdistuse mahust. Seega tuleb nimetatud ulatuses hüvitada Kollole tema poolt lepingulisele kaitsjale Arvo Suubanile makstud tasu. Ülejäänud osas tuleb kaitsjale makstud tasu jätta Kollo enda kanda. Seega riigi eelarvelistest vahenditest tuleb Jüri Kollole hüvitada 675 eurot (sh km) kaitsja Arvo Suubanile makstud õigusabitasude katteks. 11.3 Seonduvalt OÜ Xxx ja Xxxi menetluskuludega tuleb märkida järgnevat. Määratud kaitsja Rõžov on esitanud nimetatud isikutele õigusabi osutamise kulude hüvitamise taotlusi kokku summas 16 166,42 eurot. Sellest 10 502,42 euro osas on taotlused rahuldatud. Kohtuvaidlustes palus kaitsja mõista süüdi nii Xxxi kui ka OÜ-gu Xxx leides, et nende süü on tõendatud. Xxx ise ei tunnistanud ei enda ega ka OÜ Xxx süüd. Hoolimata kaitsja taotlusest tuvastas kohus siiski, et OÜ-le Xxx esitatud süüdistus ei vasta kuriteo tunnustele. Xxxile esitatud süüdistuse osas jõudis kohus järeldusele, et tema suhtes tuleb menetlus lõpetada seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Seejuures kaitsja vastavasisulist taotlust oma kaitsealuse huvides ei esitanud. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaitsja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohase hoolsusega ning jättis kasutama seadusest tulenevad võimalused taotleda oma kaitsealuste huvides soodsamate või õigeksmõistvate lahendite tegemist. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes Eesti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015. a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ punktist 12, mis sätestab, et kohus võib riigi õigusabi osutanud advokaadile väljamaksmisele kuuluvat riigi õigusabi tasu vähendada, kui advokaat ei ole oma kohustusi riigi õigusabi osutamisel täitnud nõuetekohase hoolsusega, jätab kohus rahuldamata kaitsja 25.05.2015 taotluse hüvitada tema poolt osutatud õigusabi tasu summas 5664 eurot. Ülejäänud osas jäävad OÜ Xxx ja Xxxi menetluskulud vastavalt KrMS §-le 181 ja 183 riigi kanda. St kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 0,90 eurot ning õigusabi kulud summas 10 502,42 eurot.

Kohtulahend

Lahendi andmed

Sama asja menetluskäik

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA