lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-1758/43

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 28.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
1-15-1758/43
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
28.10.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1253
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-1758/4Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja05.03.20151-15-1758/12Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium05.05.20151-15-1758/49Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium25.11.20151-15-1758/65Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja28.06.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-15-1758

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2015. a Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-15-1758

Kohtukoosseis

Kohtunik Raina Pärn

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Prokurör

Abiprokurör Meelis Juursoo (seisukoht esitatud kirjalikult)

Kriminaalasi

Süüdimõistetu Eerik Hundi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega

Süüdimõistetu

EERIK HUNT

elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ikukood: 38605310315; garanteeritud töökoht (vabanemisel): Kivimees OÜ

Kohtuistungi toimumise aeg

20.10.2015. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

Jätta Eerik Hunt temale Harju Maakohtu 05.03.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1758 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 05.03.2015. a otsusega tunnistati Eerik Hunt süüdi KarS § 141 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.03.2015. a ja lõppeb 03.07.2016. a. Vangla ei toeta Eerik Hundi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Elukoht aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuulub kinnipeetava isale xxxxxxxxxxxxxx. Eramu seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ja seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. Täiskasvanud pereliikmed on andnud kirjaliku nõusoleku seadme paigaldamiseks. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Eerik Hundi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Eerik Hundi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Eerik Hunt selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

1.Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Eerik Hundi, leiab, et Eerik Hundi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
2.Eerik Hunt kannab käesoleval ajal karistust tahtliku teise astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Eerik Hunt temale mõistetud karistusajast (1 aasta 4 kuud) ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Eerik Hunt andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kord § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja.

Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Eerik Hundi vabanemisjärgset elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud eramu kuulub kinnipeetava isale xxxxxxxxxxxxxx. Eluaseme seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ja seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. Eramus elavad Eerik Hundi vanemad ja õde on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul olemas formaalsed alused Eerik Hundi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

3.KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Eerik Hunti on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Reaalset vangistust kannab Eerik Hunt käesoleval ajal esmakordselt. Eerik Hundi varasem karistatus varavastase kuriteo toimepanemise eest on käesolevaks ajaks aegunud. Käesoleval ajal kannab Eerik Hunt karistust seksuaalse enesemääramise vastu suunatud süüteo toimepanemise eest. Kohtu hinnangul on Eerik Hundi poolt toimepandud kuriteo asjaolud rasked. Kohus arvestab siinkohal kuriteo iseloomu, tehiolusid, aga ka kannatanu isikut. Kohus võtab arvesse, et vägistamine on olemuselt äärmiselt raske isikuvastane süütegu, millega riivatakse raskelt isiku seksuaalset enesemääramisõigust. Samuti rünnatakse vägistamise toimepanemisega kannatanu isikuvabadust ja keha puutumatust ning see kahjustab kannatanu füüsilist, aga ka vaimset tervist. Kohus arvestab, et raske kuriteo on Eerik Hunt toime pannud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx suhtes. Eerik Hunt kasutas kannatanu suguühendusele sundimiseks tema suhtes raskelt nii füüsilist kui ka vaimset vägivalda. Toimepandud kuriteo eest mõisteti Eerik Hundile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust, millest Eerik Hunt on käesolevaks ajaks ära kandnud rohkem kui 7 kuud vangistust. Kuigi Eerik Hunt on sõnaliselt väljendanud kahetsust toimunu suhtes, ei saa kohus käesoleval ajal olla veendunud, et Eerik Hunt on siiralt ja tõsimeeli aru saanud toimepandud kuriteost ja sellest, milliseid tagajärgi põhjustas ta toimepandud kuriteoga kannatanule. 3.2 Eerik Hundile ei ole koostatud individuaalset täitmiskava. Vangistuse jooksul on Eerik Hunt korduvalt käinud psühholoogi vastuvõtul ja vestelnud psühholoogiga erinevatel teemadel lähisuhted, sh valiku tegemine, eneseanalüüs ja väärtused ning nende arvestamine abielus. Lisaks on Eerik Hunt korduvalt vestelnud vangla kaplaniga. Eerik Hunt ei ole vangistuse jooksul temast mitteolenevatel põhjustel olnud hõivatud teiste taasühiskonnastavate tegevustega. Eerik Hundil puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Eeltoodust lähtudes peab kohus Eerik Hundi käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks. 3.3 Vabanemise korral on Eerik Hundil toetavad lähedased (ema, isa ja õde, kes on edastanud kohtule pöördumised, kus kinnitatakse heade suhete olemasolu ja valmisolekut vabanemisel Eerik Hunti toetada) ja kindel elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Eerik Hundil on 1 alaealine laps, kes käesoleval ajal elab oma ema xxxxxxxxxxxxxxx. Eerik Hundi ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Vabanemise korral soovib Eerik Hunt nimetatud erimeelsused lahendada ja osaleda aktiivselt lapse kasvatamisel. Eerik Hundil kindel töökoht pereettevõttes OÜ Kivimees. Kohus on seisukohal, et Eerik Hundi vabanemisjärgsed elutingimused on valdavalt head. Eerik Hundil on vabanemise korral olemas kindel elu- ja töökoht ning suur lähedaste toetus. Samuti on oluline, et Eerik Hunt soovib vabanemise korral osaleda oma alaealise lapse kasvatamisel. Kohus peab positiivseks, et Eerik Hunt on käinud psühholoogi vastuvõtul ning väljendanud kohtule soovi

vabanemise korral elada seadusekuulekalt ja lahendada erimeelsused endise elukaaslasega lapse kasvatamise osas. Samas ei saa kohus olla veendunud, et Eerik Hundi tahe kannatanuga leppida on siiras. Esiteks ei saa kohus olla veendunud, et Eerik Hunt on lõplikult aru saanud toimepandud teost ja tagajärgedest, mis sellega seoses on kaasnenud kannatanule (mitte ainuüksi lapsele). Lisaks peab kohus oluliseks, et Eerik Hundil oli ka enne vangistust toetav lähivõrgustik, võimalus osaleda lapse kasvatamisel ja kindel töökoht, kuid vaatamata nimetatud positiivsetele asjaoludele pani Eerik Hunt lähedase isiku vastu toime raske seksuaalkuriteo.

4.Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Eerik Hundi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et Eerik Hundi puhul esineb positiivseid asjaolusid (käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need kohtu hinnangul üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (ennekõike kuriteo toimepanemise asjaolud, ärakantud karistusaja pikkus). Eerik Hunt on enda sõnul tehtud vigadest aru saanud ja soovib edaspidi elada seadusekuulekalt, kuid see ei anna kohtule alust järeldada, et Eerik Hundile mõistetud karistus on täitnud oma eesmärgi. Siinkohal peab kohus oluliseks, et Eerik Hundile mõisteti kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 4 kuud vangistust, millest Eerik Hunt on käesolevaks ajaks ära kandnud ligikaudu 8 kuud vangistust. Kohus, võttes arvesse Eerik Hundi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja mõistetud karistusaja pikkust, on seisukohal, et Eerik Hundi tingimisi ennetähtaegne vabastamine rohkem kui 8 kuud enne karistusaja lõppu ei ole proportsionaalne toimepandud kuriteoga ja seega kooskõlas ühiskonna õiglustundega. Sellest lähtuvalt tuleb Eerik Hundil jätkata karistuse kandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.