Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 27.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number: 1-15-6485/4
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg: 27.10.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2483

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-15-6485/11Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja21.06.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-15-6485

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.10.2015 Tallinn (Liivalaia kohtumaja)

Kriminaalasja number

1-15-6485 (14700000185)

Kohtukoosseis

kohtunik Ingrid Kullerkann

Kohtuistungi sekretär

Martina Kommel

Prokurör

Andres Ülviste

Kriminaalasi

Kahtlustatavana kinnipidamine

Pertti Käppa süüdistuses KarS § 188 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 202 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Pertti Käppa, isikukood 38305116516, elukoht XXX, viibimiskoht Vangla, Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel eesti keel 06.06.2014

Tõkend

07.06.2014 vahistamine

Karistatus

Harju Maakohtu 23.08.2012 otsusega kriminaalasjas nr 112-7686 KarS § 184 lg 2 p 2 järgi Kadi Mägi

Süüdistatav

Kaitsja

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas

RESOLUTSIOON

Pertti Käppa süüdi tunnistada KarS § 188 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Pertti Käppa süüdi tunnistada KarS § 202 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista Pertti Käppale liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Pertti Käppale mõistetud karistust (1 aasta) Harju Maakohtu 23.08.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-7686 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta ja 11 kuu võrra ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 11 (üksteist) kuud vangistust.

7.Asitõendid: 7.1 Neli pirnipesaga reflektorit - märgistatud „ I, II, III ja IV REFLEKTOR“, üks ventilaator, 5 heleda metalli värvi ventilatsioonitoru – märgistatud „1, 2, 3, 4, 5“, üks klemmiliist – märgistatud „klemm“, Kanister pruuni vedelikuga – märgistatud „1“, pudel pruuni vedelikuga – märgistatud „2“, musta värvi kile – pakitud kasti ja märgistatud „MUST KILE“, kaks ketti – pakitud kilekotti ja märgistatud „Kaks ketti“, pirniga reflektor – reflektor märgistatud „1“ ning pirn eemaldatud, märgistatud „Esimene reflektori pirn“, pirniga reflektor – reflektor märgistatud „2“ ning pirn eemaldatud, märgistatud „Teise reflektori pirn“, kokkuteibitud kaks reflektorit – märgistatud „Kaks reflektorit“, ventilatsioonitoru ventilaatoriga – märgistati „toru ventilaatoriga“, kanister tumeda vedeliku jälgedega – märgistatud „3“, roheline veeprits – märgistatud „4“, ventilaator – märgistatud „Suur ventilaator“, valge kandiline ese – märgistatud „1“, must juhe – märgistatud „1“, valge kandiline ese heledast metallist silindrikujulise esemega – märgistatud „2“, neli lahtist lambipirni – märgistatud „1, 2, 3, 4“, neli ümbrisega lambipirni – märgistatud „5, 6, 7, 8“, eraldi üks lambipirn – jäetud pakendisse, millel kirje „Pirn nr 1“, eraldi üks lambipirn – jäetud pakendisse, millel kirje „Pirn nr 2“, lillepotid – 25 tükki, neist kolmel kirjed „1 MELANA BOMB“, „2 MELANA BOMB“, „3 MELANA BOMB“ – pakendatud kotti, märgistatud „Potid 1“, lillepotid - 10 tükki, ühel potil kirje „PINEAPPLE EXPRESS“ pakendatud kotti, märgistatud „Potid 2“, lillepotid - 34 tükki, pakendatud kotti, märgistatud „Potid 3“, villakuubikute alus 150 pesaga, tühi villakuubikute alus 35 pesaga, mõlemad pakendatud kokku ning märgistatud „Kuubikud“, kaks valget värvi metallist kandilist eset, märgistatud „Sahtlist 1“ ja „Sahtlist 2“, kolm heledast metallist silindrikujulist eset märgistatud „Sahtlist 1“, „Sahtlist 2“, „Sahtlist 3“, kolm valget värvi metallist kandilist eset, märgistatud „Sahtlist 1 suurem“, „Sahtlist 2 suurem“, „Sahtlist 3 suurem“, klemmiliist, kett, lambisokkel – pakendatud kilekotti, märgistatud „Sahtlist“, valge plastikust ventilaator – märgistatud „Sahtlist ventilaator“, kolm taimerit, märgistatud – „Taimer 1“, „Taimer 2“, „Taimer 3“, kaks taimerit, märgistatud - „Taimer 4“ ja „Taimer 5“, taimer ja metallist silindrikujuline ese – märgistati „Taimer 6“ ning „Ignitor 1“, keraamiline pirnipesa – märgistati „Pesa 1“, viis silindrikujulist eset – märgistati „Ignitor 2“, „Ignitor 3“, „Ignitor 4“, „Ignitor 5“, „Ignitor 6“, plastik süstal märgistatud „Süstal“, CLONEX vedelik märgistatud „Kloonimisvedelik“, BIOGROW pudel pruuni vedelikuga märgistatud „Väetis“, mis asuvad Astro Service OÜ laos, KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 7.2 Kriminaalmenetluse käigus ära võetud narkootiline aine - kanepitaimed 345,9 grammi, mis on jäetud EKEI keemiaosakonda, KarS § 191 alusel konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel anda üle EKEI-le.

15.peatüki kohaselt määruskaebekorras. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Esitatud süüdistus Pertti Käppale on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus selles, et tema, varem narkokuriteo sooritanud isikuna, pani isikute grupis koos Lauri Küttis ́e ja Erkki Jõgi ́ga ajavahemikul täpselt tuvastamata ajast kuni 06.06.2014.a. Eesti Vabariigis toime kanepi ebaseadusliku kasvatamise alljärgnevalt: Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal enne 06.06.2014.a. rajasid Pertti Käppa, Lauri Küttis ning Erkki Jõgi kokkuleppel ja koos, seega isikute grupis, XXX narkootilise aine valmistamise eesmärgil ebaseadusliku kanepikasvatuse. Selleks Lauri Küttis, Pertti Käppa ja Erkki Jõgi isikute grupis omandasid tuvastamata isikult kanepiseemned ning kanepi kasvatamiseks vajaliku varustuse (lambid, ventilaatorid, aegreleed ja lillepotid) ning külvasid ja kasvatasid kanepikasvatuse rajamiseks vajalikud kanepitaimed ette, tehes seda eeluurimisel tuvastamata kohas. Eeluurimisel täpselt kindlaks tegemata ajal enne 06.06.2014.a. toimetasid Pertti Käppa, Lauri Küttis ja Erkki Jõgi kasvama hakanud kanepitaimed XXX, kus isikute grupis kasvatasid kanepitaimi kuni 06.06.2014.a., mil kasvavad kanepitaimed talus teostatud läbiotsimise käigus Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna ametnike poolt leiti ja ära võeti. 06.06.2014.a. XXX teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära kokku 69 kasvavat kanepitaime (kuivatamisjärgse) massiga 345,9 grammi, mis sisaldasid vähemalt 1,8% narkootilist ainet tetrahüdrokannabinooli. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašis, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete I nimekirja.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 2 p 3 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine – nende ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 10 grammist marihuaanast. Oma tegevusega pani Pertti Käppa, varem narkokuriteo sooritanud isikuna, toime kanepi ebaseadusliku kasvatamise isikute grupis, s.o. KarS § 188 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Pertti Käppale on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus samuti selles, et tema, isikute grupis koos Erkki Jallai ja Tarren Vool ́uga ning Mihkel Ago kaasabil pani 2013. aasta novembris toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise alljärgnevalt: Eeluurimisel täpselt kindlaks tegemata ajal Rootsi Kuningriigis Pertti Käppa, Erkki Jallai ja Tarren Vool isikute grupis omandasid tuvastamata isikult mootorrattad Honda CBR600FA (reg nr XXX), Honda NC700X (reg nr XXX) ja Honda CB1000R (reg nr XXX), millised olid tuvastamata isiku poolt 23.11.2013.a. Rootsis varastatud ettevõttelt Breddens Motor City AB (Råbäcksvägen 1, 194 65 Upplands Väsby, Stockholm). Seejärel andsid Eesti Vabariigis viibivad Pertti Käppa ja Erkki Jallai vastavalt kokkuleppele Rootsis oleva Tarren Vool`uga viimasele telefoni teel juhiseid nimetatud mootorrataste toimetamiseks Pertti Käppa ja Erkki Jallai valdusse Eesti Vabariiki Harjumaale. Sealjuures korraldasid Pertti Käppa ja Erkki Jallai Tarren Vool`u kohtumise Rootsi Kuningriigis Enskedes Mihkel Agoga, kes pidi kõnealused varastatud mootorrattad tema kasutuses oleva veokiga Eesti Vabariiki toimetama. Pertti Käppa`lt ja Erkki Jallai`lt saadud juhiste kohaselt laadisid Tarren Vool ja Mihkel Ago varastatud mootorrattad Honda CBR600FA (reg nr XXX), Honda NC700X (reg nr XXX) ja Honda CB1000R (reg nr XXX) 25.11.2013.a. veokile (reg nr XXX), eesmärgiga alustada kõnealuste mootorrataste transportimist Eesti Vabariiki Harjumaale, kuid varastatud mootorrataste Eestisse toimetamine jäi lõpule viimata, kuna Tarren Vool ja Mihkel Ago peeti 25.11.2013.a. Rootsi Kuningriigis Norrtälje kommuunis Kapellskäri sadamas Rootsi kriminaalpolitsei ametnike poolt kuriteos kahtlustatavatena kinni ning varastatud mootorrattad võeti nende valdusest ära. Oma tegevusega pani Pertti Käppa isikute grupis toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise, s.o. KarS § 202 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Riigiprokurör Andres Ülviste, süüdistatav Pertti Käppa ja tema kaitsja Kadi Mägi sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 188 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Pertti Käppa`le karistuseks 1 /üks/ aasta vangistust. KarS § 202 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Pertti Käppa`le karistuseks 6 /kuus/ kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistused kaetuks raskema karistusega ja mõista Pertti Käppa`le liitkaristuseks 1 /üks/ aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Harju Maakohtu 23.08.2012.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 /kaks/ aastat ja 11 /üksteist/ kuud vangistust – võrra ja mõista Pertti Käppa`le lõplikuks liitkaristuseks 3 /kolm/ aastat ja 11 /üksteist/ kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda Pertti Käppa kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o. 06.06.2014.a. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Pertti Käppa kuulub KarS § 188 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 202 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9 kohaselt menetluskulud on: määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; käesoleva seadustiku § 224 lõike 1 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud riigilõivuseaduse § 61 lõikes 1 sätestatud määras; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Asjas on teostatud järgmised ekspertiisid: 1) Narkootilise aine ekspertiis, mille kohta on koostatud ekspertiisiakt maksumusega 84.00 eurot. 06.06.2014 Otsa talu territooriumil leitud ja ära võetud 69 kanepitaimedes narkootilise ainete sisalduse, selle protsendi ja massi kindlakstegemiseks.

KrMS § 180 lg 2 tulenevalt võib kohus ekspertiisikulude kindlaksmääramisel mitut süüdi mõistetavat isikut kohelda erinevalt mitte lähtuvalt sellest, kas ja kui suures ulatuses leiti ekspertiisi käigus konkreetsete isikute süüle viitavaid asjaolusid, vaid üksnes tulenevalt sellest, kui suur on isikute süü KarS § 56 tähenduses ja milline on süüdi mõistetavate varaline seis. Kanepitaimede kasvatamises esitati süüdistus Pertti Käpale (Käpp), Lauri Küttisele ja Erkki Jõgile. Harju Maakohtu 03.12.2014 otsusega mõisteti narkootilise aine ekspertiisi nr 14EAN0638 kuludest Lauri Küttiselt ja Erkki Jõgilt välja ühe kolmandiku, s.o mõlemalt 28,00 eurot. Seega mõistab kohus Pertti Käpalt välja nimetatud ekspertiisi kulu 1/3 ulatuses summas 28.00 eurot. 2) Kohtupsühhiaatriaekspertiis nr 14E-KPS0007 maksumusega 255.00 eurot. 3) Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis nr 6/12 maksumusega 1267.80 eurot. Kohus mõistab KrMS § 180 lg 1 ja lg 2 alusel süüdistatavalt välja menetluskuluna: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 1332.96 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu 1550.80 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 975.00 eurot; - KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1,00 euro. Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks. Prokurör oli nõus ajatamisega. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. Kohus rahuldab menetluskulude ajatamise taotluse. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Eeltoodust johtuvalt tuleb menetluskulud summas 3859.76 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda iga kuu 321.00 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 328.76 eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine.