lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-7194/16

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 22.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-7194/16
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kiirmenetlus lihtmenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg
22.10.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
803
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-7194/4Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja05.09.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-15-7194

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2015. a.,Tallinn

Kriminaalasja number

1-15-7194

Kohtukoosseis

Meelika Aava, Pavel Gontšarov ja Urmas Reinola

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 5. septembri 2015. a otsus K.L-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav K.L (isikukood xxx)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta K.L-i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 5. septembri 2015. a otsusega lühimenetluses tunnistati K.L süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistati vangistusega 9 kuuks. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõisteud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 kuuks. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 4 päeva, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus 3. septembri 2015. a.
2.
K.L tunnistati süüdi selles, et tema isikuna, kes on varem süstemaatilisi vargusi toime pannud jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt. Nimelt pani ta 24. juulil 2015. a, 29. augustil 2015. a ja 3. septembril 2015. a toime tahtlikud teod, mis olid suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil erinevatest kauplustest ning mis jäid lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötajate poolt kinni.

Seega pani K.L toime KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav K.L, kes palub kergendada temale maakohtu poolt mõistetud karistust, kuivõrd kahju oli vaid 31 eurot ja 30 senti ning selle ta saaks lähiajal hüvitada, kuna ta sai augusti lõpus tööle. Temaga koos elab ka puudega tütarlaps VS, kes vajab järelevalvet ning süüdistatav on talle ainsaks lähedaseks inimeseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on süüdistatavale mõistetud karistusliiki ja selle määra igakülgselt põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega täielikult. KarS § 199 lg 2 näeb ette karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Maakohus mõistis K.L-ile karistuseks vangistuse alla KarS § 199 lg 2 sanktsiooni keskmist määra, karistades teda 9-kuulise vangistusega. Kohus arvestas karistust kergendava asjaoluna K.L-i puhtsüdamlikku kahetsust ning süü suurust. Kuna kriminaalasi lahendati lühimenetluses, siis vähendas kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra. Maakohtu põhjendused karistuse mõistmisel on argumenteeritud ja asjakohased. K.L on kriminaalkorras karistatud nii vangistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata (27.02.2015.a ), kui ka vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga (21.03.2015. a). Vaatamata varasematele karistustele ja nendest tingimuslikult vabastamistele ja vangistuse asendamisele, ei ole see K.L-i käitumisele mõju avaldanud ning ta jätkas kuritegude toimepanemist. Käesolevate varguste toimepanemist alustas ta üldkasuliku töö tegemiseks määratud katseajal ning sooritas mitmeid vargusi lühikese ajavahemiku jooksul.

2(3)

Maakohus on arvestanud karistust kergendava asjaoluna nii K.L-i puhtsüdamlikku kahetsust kui ka süü suurust, millele viidatakse apellatsioonis, ning sellest tulenevalt mõistnud talle karistuse alla sanktsiooni keskmist määra. Muid karistust kergendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud ning neid ei tooda välja ka apellatsioonis. Asjaolu, et süüdistatavaga koos elab puudega tütarlaps, kes vajab hooldamist, ei ole karistust kergendavaks asjaoluks.

6.Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et K.L-ile mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on süüdistatava apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 läbi vaatamata.

Meelika Aava /allkirjastatud digitaalselt/

Pavel Gontšarov /allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Reinola /allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.