Kohtulahend

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et xxxxxxxxxxxx toetab kinnipeetava U.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kehtivad distsiplinaarmenetlused puuduvad, vanglas ei ole olnud hõivatud temast mitteolenevatel põhjustel mitte ühegi tegevusega. Käitumine on olnud eeskujulik. Vabanemisel asub elama isa xxxxxxxxxxxx`a juurde aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Vabanemisjärgne töökoht puudub. 10.08.2015.a TÄITIS andmetel isikul suured võlgnevused. Vabanemisfondis 2,40 eurot. Varasemast kriminaalhoolduse toimikust nähtub, et U.U on käitumuslikult mõjutatav, teda ümbritsesid kriminaalkorras karistatud sõbrad. Elukaaslane xxxxxxxxxxxxxx ja isa xxxxxxxxxxxx on samuti kriminaalkorras karistatud. Isikul on varasemalt ja on praegu probleeme alkoholiga, ka varasemad isikuvastased süüteod on pannud toime alkoholijoobes. Isiku käitumises muutusi näha ei ole ja on ainult aja küsimus, kui jälle hakkab alkoholi kuritarvitama. Isikul on diagnoositud alkoholsõltuvus. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 36 % (keskmine risk). Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 47 %. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri abi Meelis Juursoo nõustub xxxxxxxxxxxx seisukohaga. U.U avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. U.U avaldas, et soovib saada alkoholivastast ravi ja täita kriminaalhoolduse nõudeid.

KOHTU SEISUKOHT

U.U kannab käesoleval ajal karistust tahtliku teise astme kuriteo (KarS § 424) toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. U.U asus karistust kandma 23.05.2015. a. Seega on U.U kandnud talle mõistetud vangistusest käesolevaks ajaks ära üle poole karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et täidetud ei ole materiaalsed eeldused U.U`a tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. U.U on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral (3 karistust arhiveeritud). Vanglas kannab karistust teist korda. Teda on karistatud alaealise kaasatõmbamise eest kuriteo toimepanemisele, samuti isiku- ja varavastaste ja ühiskonnaohtlike kuritegude (korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis). Praegust vangistust kannab U.U mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Väärteokorras on teda karistatud 12 korda. U.U on korduvalt määratud kriminaalhooldusele. Viimasel kriminaalhooldusel ei täitnud U.U temale määratud lisakohustusi (mitte tarvitada alkoholi, otsida endale töökoht või võtta töötuna arvele, osaleda sotsiaalprogrammis) ning kohus pööras karistuse täitmisele. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 13.04.2015.a määrusest nähtub täitmiskohtuniku põhjendustest, et U.U on suhtunud temale mõistetud karistusse ääretult ükskõikselt

(tõendatud on vähemalt viiel korral alkoholi tarvitamise keelu rikkumine). Siit järeldub, et varasem kriminaalhooldus ega ka varasem reaalne vangistus ei ole andnud tulemust ning U.U on jätkanud kuritegude toimepanemist. U.U on kuriteod toime pannud alkoholijoobes. xxxxxxxxxxxx iseloomustusest nähtub, et U.U põhiliseks probleemiks ning toimetulekut takistavaks teguriks on alkoholi kuritarvitamine, mis on ühtlasi olnud määravaks põhjuseks kuritegude sooritamisel. Vangla iseloomustuses on märgitud lausa, et on ainult aja küsimus, kui U.U hakkab jälle alkoholi kuritarvitama. Isikul on diagnoositud alkoholsõltuvus. U.U pole vangistuses läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuna karistusaeg on liiga lühike. Seega pole kohtul mitte mingisugust kindlust selles, et vabaduses ei hakka isik taas alkoholi kuritarvitama ning selle mõjul uusi kuritegusid toime panema. Seda enam, et vabaduses ümbritsevad isikut alkoholi tarvitavad ning kriminaalkorras karistatud isikud – U.U soovib elama asuda isa xxxxxxxxxxxx`a juurde, kes kriminaalhooldusametniku kinnitusel on olnud kriminaalhooldusel ja kuritarvitab alkoholi. U.U elukaaslane xxxxxxxxxxxxxx on samuti kriminaalkorras karistatud. Ka kohtuistungil ei salanud U.U alkoholi kuritarvitamist, kuid leidis, et vabanemisel pöördub esimese asjana psühhiaatri poole alkoholi probleemist vabanemiseks. Kuigi süüdimõistetu väidab, et ta on teinud järeldused ja muutunud, ei kinnita seda tema varasem käitumine. Selle ilmekaks näiteks on temale varasemalt antud võimalus kanda oma karistus vabaduses kriminaalhoolduse nõudeid täites – isik ei olnud suuteline lisakohustusi täitma ning karistus pöörati 13.04.2015.a määruse alusel täitmisele. Kohtu hinnangul on eeltoodu tõttu ülimalt suur risk, et vangistusest vabanedes võivad järgneda uued alkoholist tingitud kuriteod ning seetõttu oht ühiskonnale tervikuna, sest ka kriminaalhooldus ega isikule pandud kohustus mitte tarvitada alkoholi, ei suuda tagada, et isikule ei ole alkohol kättesaadav. Risk on seda suurem, et U.U on juba 7 korda karistatud ning ta kannab teistkordset reaalset vangistust, seejuures on ta rikkunud tingimusliku vangistuse ja käitumiskontrolli nõudeid, mis iseloomustab tema suutmatust kehtestatud reeglitest ning õiguskorrast kinni pidada. Eeltoodu tõttu puudub kohtul usaldus U.U ning tema seaduskuulekuse suhtes. Lisaks eeltoodule pole kohtul kindlust ka selles, kuhu U.U vabanemisel elama asub. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel ei vasta elukoht sanitaarnõuetele ning eelmisel korral, kui kinnipeetav soovis vabanedes eelpool nimetatud elukohta elama asuda, ei elanud kinnipeetav nimetatud aadressil, põhjuseks elamiskõlbmatud tingimused. Samuti puudub U.U vabanedes töökoht, kuhu tööle asuda. Vangla iseloomustusest nähtub, et 10.08.2015.a TÄITIS andmetel on isikul suured võlgnevused; vabanemisfondis 2,40 eurot. Seega ootavad U.U vabanemisel koheselt majanduslikud raskused. Selles osas ei saa toetada ka elukaaslane, kuna kriminaalhooldusametniku kinnitusel elukaaslane samuti tööl ei käi ning sissetulek puudub. U.U-le on 14.08.2014 otsusega mõistetud karistuseks seitse kuud vangistust, mis tema varasemat karistatust arvestades pole kuigi pikk karistusaeg. Kohus leiab kõigele eelnevale tuginedes, et U.U vabastamine on ennatlik ning tal tuleb temale mõistetud karistus täies mahus ära kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.