3-1-1-76-15 20. oktoober 2015 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Saale Laos Kohtuasi R. K. (K) suhtes antud jälitustoimingute lubade vaidlustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 22. aprilli 2015. a määrus kriminaalasjas nr 1-15-1383 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R. K. esindaja vandeadvokaat Tarmo Peterson, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Külli Saks pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja 23. september 2015, kirjalik menetlus viis
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 22. aprilli 2015. a määrus ja saata R. K. esindaja vandeadvokaat Tarmo Petersoni määruskaebus Tartu Maakohtu 21. märtsi ja 17. mai 2012. a määruse peale uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Mõista Eesti Vabariigilt R. K. kasuks välja 1284 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend neli) eurot valitud esindajale määruskaebemenetluses makstud tasu katteks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 21. märtsi 2012. a määrusega anti Lõuna Ringkonnaprokuratuuri taotlusel luba teha R. K. suhtes jälitustoiminguid, s.o kuulata ja vaadata salaja pealt ning helisalvestada ajavahemikus 22. märtsist 21. maini 2012 kriminaalmenetluses tõendite kogumise eesmärgil tema kasutuses olevate telefonide vahendusel edastatavat teavet. Tartu Maakohtu 17. mai 2012. a määrusega pikendati jälitustoimingute tegemise tähtaega 20. juulini 2012.
2.9. veebruaril 2015 esitas R. K. esindaja vandeadvokaat Tarmo Peterson Tartu Maakohtu 21. märtsi ja 17. mai 2012. a määruse peale kaebuse, milles taotles jälitustoimingute lubade tühistamist ning R. K. suhtes tehtud jälitustoimingute õigusvastaseks tunnistamist. Esindaja hinnangul ei järgitud jälituslubade taotlemisel ega andmisel ultima ratio-põhimõtet.
3.Tartu Ringkonnakohtu 22. aprilli 2015. a määrusega jäeti maakohtu määruste peale esitatud kaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised.
Kriminaalmenetluse
ajal
ei
ole
võimalik
jälitustoimingute
lubade
seaduslikkust
määruskaebemenetluses vaidlustada. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 2861 kohaselt otsustab tõendi vastuvõtmise (sh lubatavuse ja asjakohasuse) üle asja arutav kohus. Lahendades
jälitustoiminguks loa andmise määruse peale KrMS § 12616 lg 1 alusel esitatud kaebust, peaks ringkonnakohus kontrollima samuti jälitustoimingute seaduslikkust ja tegema maakohtu jaoks sisuliselt eelotsuse. Selline olukord ei ole aga aktsepteeritav. Kohtulikul arutamisel on üksnes maakohtu pädevuses otsustada, millised tõendid ta vastu võtab ja lubatavaks tunnistab, ning kohtumenetluse pooled saavad maakohtu hinnangut vaidlustada apellatsioonis. Määruskaebusega võib jälitustoiminguks loa andmise määrust vaidlustada juhul, kui kriminaalasja kohtueelsele menetlusele ei järgne kohtumenetlust.
3.2.R. K. suhtes on käimas mitu kriminaalmenetlust ning kontrollides Tartu Maakohtu 21. märtsi ja 17. mai 2012. a määruse seaduslikkust, teeks ringkonnakohus neis asjades jälitustoimingutega saadud tõendi lubatavuse kohta eelotsuse.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4.Tartu Ringkonnakohtu 22. aprilli 2015. a määruse peale esitas kaebuse R. K. esindaja T. Peterson, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kokkuvõtlikult märgib esindaja järgmist.
4.1.Ringkonnakohus jättis maakohtu määruste peale esitatud kaebuse alusetult läbi vaatamata. Õigus vaidlustada maakohtu antud jälitustoimingu luba määruskaebemenetluses ei sõltu sellest, kas kriminaalasja kohtueelsele menetlusele järgneb süüasja arutamine kohtus. KrMS § 12616 lg 1 kohaselt võib jälitustoiminguks loa andmise määruse peale esitada määruskaebuse kogu kriminaalmenetluse vältel. Samuti on jälitustoimingute lubade peale esitatud määruskaebuse läbi vaatamata jätmine vastuolus Riigikohtu praktikaga.
4.2.Ringkonnakohus ei sekkuks jälitustoimingu loa peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisega maakohtu menetlusse. Ringkonnakohus kontrolliks üksnes isiku suhtes jälitustoimingu tegemise õiguspärasust ega hindaks tõendi lubatavust. Tõsi, jälitustoimingu õigusvastaseks tunnistamise korral poleks prokuratuuril küll mõistlik kriminaalasja edasise menetluse käigus jälitustoiminguga saadud tõendile
tugineda,
kuid
ebaseaduslik
tõend
tulebki
kõrvaldada
võimalikult
varajases
menetlusstaadiumis.
4.3.Ringkonnakohtuga nõustumise korral peaks jälitustoimingu loa vaidlustamisega ootama seni, kuni selgub, kas kriminaalasi saadetakse kohtusse. Selliselt toimides poleks aga võimalik seaduses sätestatud kaebetähtaega järgida. KrMS § 387 lg 2 kohaselt esitatakse jälitustoiminguks loa andmise määruse peale määruskaebus kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
5.Määruskaebusele esitas vastuse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Külli Saks, kelle hinnangul on ringkonnakohtu määrus seaduslik ja nõuetekohaselt põhjendatud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6.Riigikohtu kriminaalkolleegium on jälitustoimingu loa vaidlustamise küsimustel peatudes
selgitanud, et grammatilise tõlgenduse järgi lubab KrMS § 12616 lg 1 esitada kriminaalmenetluse seadustikus nimetatud alusel kohtu poolt jälitustoiminguks antud loa andmise määruse peale määruskaebuse sama seadustiku 15. peatükis sätestatud korras. Edasi leidis kolleegium, et grammatilisest tõlgendusest KrMS § 12616 lg 1 sisu avamiseks siiski ei piisa, ja märkis, et kõnealuse sätte kehtestamisega soovis seadusandja võimaldada jälitustoiminguga saadud teabe ja selle kogumise aluseks oleva kohtuloa seaduslikkuse vaidlustamist kriminaalmenetlusvälises olukorras, s.o juhul,
kui
jälitustoiminguga
puudutatud
isikul
puudub
igasugune
võimalus
vaidlustada
jälitustoiminguga saadud teabe ja selle kogumise aluseks oleva kohtuloa seaduslikkust kriminaalmenetluses. Lähtudes eelnevast, jõudis kolleegium järeldusele, et kriminaalasja sisulise kohtuliku arutamise ajal pole jälitustoiminguks antud kohtu loa seaduslikkuse vaidlustamine määruskaebe korras võimalik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. juuni 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-48-15, p-d 6, 9, 12 ja 20).
7.Jäädes ülaltoodu juurde, nõustub kolleegium R. K. esindajaga selles, et praegusel juhul jättis ringkonnakohus jälitustoimingu lubade peale esitatud määruskaebuse alusetult läbi vaatamata. R. K. suhtes on käimas küll mitu kriminaalmenetlust, kuid puuduvad andmed, et mõni neist oleks saadetud kohtusse sisuliseks arutamiseks. Kohtueelse menetluse ajal pole aga veel teada, kas ja millised kriminaalasjad kohtusse saadetakse ning millistele tõenditele neis tuginetakse. Seega pole erinevalt lahendis nr 3-1-1-48-15 käsitletud olukorrast praegusel juhul selge, kas jälitustoimingule allutatud isikul avaneb edasises kriminaalmenetluses võimalus oma õiguste kaitsmiseks kohtu poole pöörduda. Olukorras, kus isikul ei ole tõhusat võimalust muul viisil oma kaebeõigust realiseerida, pole määruskaebuse läbi vaatamata jätmine põhjendatud.
8.Kolleegiumi hinnangul märgib esindaja õigustatult sedagi, et kohtueelse menetluse tulemuste äraootamisega võib isik kaotada võimaluse tema suhtes tehtud jälitustoimingute seaduslikkust vaidlustada. KrMS § 387 lg 2 kohaselt tuleb jälitustoiminguks loa andmise määruse peale esitada määruskaebus kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
9.Loobudes alusetult maakohtu määruste peale esitatud kaebuse läbivaatamisest, rikkus ringkonnakohus kolleegiumi hinnangul oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. See viga toob kaasa ringkonnakohtu määruse tühistamise. Kuna Riigikohtul pole võimalik ringkonnakohtu eksimust kõrvaldada ja maakohtu määruste peale esitatud kaebust läbi vaadata, tuleb kriminaalasi ringkonnakohtule tagastada.
10.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 362 p-st 2, § 339 lg-st 2, § 361 lg 1 p-st 6 ja lg-st 2 ning § 341 lg-st 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 22. aprilli 2015. a määruse ning saadab R. K. esindaja vandeadvokaat T. Petersoni määruskaebuse Tartu Maakohtu 21. märtsi ja 17. mai 2012. a määruse peale uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Riigikohus rahuldab esindaja määruskaebuse.
11.R. K. esindaja T. Peterson esitas Riigikohtule taotluse hüvitada R. K.-le seoses Riigikohtu menetlusega valitud esindajale makstud tasu 1284 eurot (sh käibemaks 214 eurot). Arve kohaselt
kulutas esindaja ringkonnakohtu määruse analüüsimiseks 25 minutit, asjakohase kohtupraktika analüüsimiseks 3 tundi ning määruskaebuse koostamiseks 5 tundi ja 30 minutit. Kokku osutas esindaja R. K.-le õigusabi 8 tunni ja 55 minuti vältel. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Kolleegiumi hinnangul on esindaja tehtud toimingud R. K. huvide kaitsmiseks Riigikohtu menetluses vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Samuti on esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kuna Riigikohus rahuldab esindaja määruskaebuse, tuleb nimetatud menetluskulu KrMS § 187 lg 1 alusel R. K.-le hüvitada. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.