Ametialased süüteod › Aususe kohustuse rikkumine

Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohu otsustas:

1-15-7424

Vastavalt KarS § 68 lg 1 lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, s.o 10.06.20 kuni 11.06.2014, s.o 2 (kaks) päeva. Ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistu päevamäära. Seega täitmisele kuulub rahaline karistus 74 päevamäära, s.o 501,72 eurot. Vastavalt KarS § 66 lg 1, 3 kuulub mõistetud rahaline karistus kandmisele ositi kohtuotsu jõustumisele järgnevast kuust12 kuu jooksul igakuiste maksetena 41,81 eurot iga kuu ndaks kuupäevaks. Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-i või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS is - või a/a nr: EE401700017002872300 Norde Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Ees filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele isiklik viitenumber J.U 99915400011397; H.D - 99915400011407 ; L.G - 99915400011410. Selgituseks märkida: rahaline karistus, isiku nimi, kriminaalasja number.

1-15-7424

CD-plaadid ja DVD plaadid (pakendid nr 3-6 ja 8-16) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 a kriminaalasja materjalide juurde. Kalendermärkmik, müügileping japaberilehed (pakendid nr 1, 2 ja 7) KrMS§ 126 lg 3 p 4 alusel hävitada otsuse jõustumisel. KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerida I.D sõiduauto st Opel Zafira reg märgiga xxx MDF läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud sularaha summas 60 eurot. KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida I.D -le kuuluv sõiduauto xxx reg märgiga xx MDF, vin koodiga xxx. Konfiskeeritud vara valitsejaks riigi nimel on Pärnu Maavalitsus. Otsuse ärakiri edastada jõustumisel Pärnu Maavalitsusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainu kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigest kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul ala päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLU D JA MENETLUSKÄIK

I.D süüdistatakse KarS § 294 lg 2 p 1, 2 järgi, s.o korduvas altkäemaksu võtmises, altkäemaksu nõudmisega, mis seisnes selles, et I.D , olles xxx Tulevik juhatuse liige ja välitööde tööjuhendaja ning omades avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit, olles om tegevuses KarS § 288 lg 1 sätestatud ametiisik, omades järelevalvekohustust Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtuotsuste, ehk isikutele määratud üldkasuliku töö tundide täitmise üle, vastava

1-15-7424 ja A V annab hiljem, 2013.a detsembrikuus, selle eest vastutasuna I.D -le 150 eurot. Seega pani I.D toime altkäemaksu nõudmise. Samuti I.D , olles eelnevalt toime pannud KarS § 294 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja olles seega KarS § 294 lg 2 p 1 tähendatud isik, pani toime altkäemaksu korduva võtmise, mis seisne selles, et I.D , olles xxx juhatuse liige ja välitööde tööjuhendaja ning omades avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit, olles KarS 288 lg 1 sätestatud ametiisik, kellele oli pand järelevalvekohustus Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtuotsuste, ehk isikutele määratud üldkasuliku töö tundide täitmise üle, vastavalt 18.09.2013.a Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse ja xxx vahel sõlmitud üldkasuliku töö korraldamise lepingule ja järgid Justiitsministeeriumi 25.06.2004.a määruses nr 49 „Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise j järelevalve kord“ sätestatut, mille kohaselt juhendaja ülesandeks on muuhulgas juhendada, õpetada ja teostada vahetut kontrolli kriminaalhooldusaluse üle talle määratud tööülesannete täitmisel j pidada arvestust kriminaalhooldusaluse töötundide kohta, ajavahemikul 30.01.2014 kun 31.01.2014.a sõlmis telefoni teel suusõnalise kokkuleppe M P, kes tegutses J.U nimel ja kellele oli Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-13- 10112 mõistetud karistuseks 964 tundi üldkasulikku tööd ja kelle tööjuhendajaks oli määratud I.D , selle kohta, et J.U ei pea reaalselt xxx käima tegemas üldkasuliku töö tunde, vaid saab üldkasuliku töö tunnid kirja, kui Einar Kä go saab tundide märkimise eest vastutasuks sularaha. 04.02.2014 .a kohtus I.D Pärnu linnas Mai kino ja Suur- Jõe tänava vahelisel alal xxx sõidukis Citroen Jumper reg märgigaxxx K Vinniga ja lepiti kokku, et kui hiljem kriminaalhooldajal küsimusi peaks tekkima, siis J.U osutas ütleb, vedamiset ja kolimisteenust. Samas kinnitas I.D , et J.U-le on kirja pandud nädala jagu töötunde. 2014.a veebruarikuus, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, märkis I.D tagantjärele J.U-le tehtuks 64 üldkasuliku töö tundi järgnevatel kuupäevadel: 23.01.2014; 24.01.2014; 27.01.2014; 28.01.2014; 29.01.2014; 30.01.2014; 31.01.2014 03.02.2014.a. Tegelikkuses J.U antud kuupäevadel MTÜ xxx tööl ei käinud ja seeg reaalselt nendel päevadel üldkasuliku töö tunde ei sooritanud. I.D sai ajavahemikul 30.01.2014 kuni 31.01.2014.a selle eest, et märkis J.U-le tehtuks üldkasuliku töö tunde M P vastutasuna Pärnu linnas xxx juures 80 eurot sularaha, mille M P iljem J.U tööandjan viimase palgast maha arvas. 02.05.2014.a Pärnu linnas xxx sõidukis Citroen Jumper reg märgiga xxx tegi I.D Keit J.Uga kokkuleppe selle kohta, et I.D märgib J.U-le tehtuks üldkasuliku töö tunnid ning J.U annab temale selle eest hiljem 80 eurot sularaha. 2014.a maikuus eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas märkis I.D 02.05.2014.a kokkuleppe kohaselt tagantjärele J.U-le tehtuks 40 üldkasuliku töö tundi järgnevatel kuupäevadel: 25.04.2014; 26.04.2014 27.04.2014; 29.04.2014; 30.04.2014. Tegelikkuses J.U antud kuupäeva del xxx tööl e käinud ja seega reaalselt nendel päevadel üldkasuliku töö tunde ei sooritanud. Kuna J.U pärast tundide märkimist I.D juurde tööle ei läinud, siis J.U kokkulepitud raha I.D-le ei andnud. 06.06.2014.a kell 15:51 ajal helistas J.U I.D -le. I.D teatas, et kuna J.U on temale võlgu, siis ta temaga ei räägi. J.U küsis, kui palju võlg on ja kas kolme päeva eest. I.D kinnitas, et kolme päeva eest. Samuti Ütles I.D, et kui nad selle ära klaarivad, siis J.U saab jälle ÜKT tunde ja pole mingit probleemi. Samuti I.D , olles eelnevalt toime pannud KarS § 294 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja olles seega KarS § 294 lg 2 p 1 tähendatud isi k, olles xxxjuhatuse liige ja välitööde tööjuhendaja ning omades avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit, olles seega KarS 288 lg 1 sätestatud ametiisik, kellele oli pandud järelevalvekohustus Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtuotsuste, ehk isikutel määratud üldkasuliku töö tundide täitmise üle, vastavalt 18.09.2013.a xxx vahel sõlmitu üldkasuliku töö korraldamise lepingule ja järgides Justiitsministeeriumi 25.06.2004.a määruses nr 49 „Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord“ sätestatut, mille kohase juhendaja ülesandeks on muuhulgas juhendada, õpetada ja teostada vahetut kontrol kriminaalhooldusaluse üle talle määratud tööülesannete täitmisel ja pidada arvestus Lk 5 / 10

1-15-7424 kriminaalhooldusaluse töötundide kohta, sõlmis 06.05.2014.a Pärnus Riia mnt 110C asuvas Neste automaattanklas I.D kasutada olevas sõidukis Citroen Jumper reg märgiga 7xxx kokkuleppe A L, kellele oli 12.03.2014.a Pärnu Maakohtu otsusega nr 1 -14-1095 määratud 114 tundi üldkasulikku tööd ja kelle tööjuhendajaks oli määratud I.D . Kohtumise käigus leppisid A L ja I.D kokku, et I.D märgib A L tehtuks üldkasuliku töö tunde. A L lubas temale üldkasuliku töö tundide märkimise eest vastutasuna anda I.D -le 300 eurot. Kuna A L I.D -le raha ei andnud, siis I.D kokkulepitud töötunde ei märkinud. Samuti I.D , olles eelnevalt toime pannud KarS § 294 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja olles seega KarS § 294 lg 2 p 1 tähendatud isik, olles xxx ja välitööde tööjuhendaja ning omades avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit,olles seega KarS 288 lg 1 sätestatud ametiisik, kellele o pandud järelevalvekohustus Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtuotsuste, ehk isikutele määratu üldkasuliku töö tundide täitmise üle, vastavalt 18.09.2013.a xxx vahel sõlmitud üldkasuliku t korraldamise lepingule ja järgides Justiitsministeeriumi 25.06.2004.a määruses nr 49 „Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord“ sätestatut, mille kohaselt juhendaja ülesandeks on muuhulgas juhendada, õpetada ja teostada vahetut kontrolli kriminaalhooldusaluse üle tall määratud tööülesannete täitmisel ja pidada arvestust kriminaalhooldusaluse töötundide kohta sõlmis 10.03.2014.a kella 16:16 paiku Pärnumaal Sauga alevis Sauga bussipeatuses oma sõiduauto Opel Zafira reg xx märgiga kokkuleppe L.G-ga , kellele oli Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-13-9990 määratud 236 tundi üldkasulikku tööd ja kelle tööjuhendajaks oli määratud I.D, selle kohta, et I.D märgib L.G-le tehtuks üldkasuliku töö tunnid ja L.G annab temale selle eest sularaha. Kokkuleppe kohaselt pidi I.D märkima L.G-le iga kuu tehtuks nädala jagu üldkasuliku töö tunde, mille eest L.G pidi andma I.D -le iga kord sularahas 2 eurot ühe üldkasuliku töö tunni eest. 10.03.2014.a kohtumisel andis L.G I.D -le 80 eurot sularaha ja I.D lubas selle eest märkida tehtuks 40 üldkasuliku töö tund i.2014.a märtsikuus eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas märkis I.D 10.03.2014.a kokkuleppe kohaselt tagantjärele L.G-le tehtuks 40 üldkasuliku töö tundi järgnevatel kuupäevadel: 07.03.2014; 08.03.2014; 09.03.2014; 10.03.201 11.03.2014. Tegelikkuses L. G antud kuupäevadel MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik tööl ei käinud ja seega reaalselt nendel päevadel üldkasuliku töö tunde ei sooritanud. 05.05.2014.a kella 13:13 paiku kohtus I.D Pärnu linnas Savi 36 juures enda kasutuses olevas sõidukis Citroen Jumper reg xx märgiga L. G-ga . Kokkusaamisel andis Margus L.G I.D -le 100 eurot sularaha. I.D lubas selle eest märkida tehtuks 50 üldkasuliku töö tundi. 2014.a maikuus eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas märkis I.D antjärele L. G-le tehtuks 80 üldkasuliku töö tundi järgnevatel kuupäevadel: 21.04.2014; 22.04.2014; 23.04.2014; 25.04.2014; 26.04.2014; 27.04.2014; 28.04.2014; 28.04.201 29.04.2014 ja 30.04.2014. Tege likkuses L.G antud kuupäevadel MTÜ ei käinud xxx ja seega reaalselt nendel päevadel üldkasuliku töö tunde ei sooritanud. 10.06.2014 kohtus I.D temale kuuluvas sõidukis Opel Zafira reg märgiga Pärnu lin nas Savi xx juures L.G-ga . Koos sõideti Pärnu linnas xxx juurest xx asuva Statoili tankla juurde, kus L.G võttis kella 10:59 ajal Swedbank sularahaautomaadist xxx enda kontolt välja sularaha 60 eurot. Pärast sularaha väljavõtmist istus L. G tagasi I.D -le kuuluvasse sõidukisse ning andis kogu väljavõetud sularaha I.D -le , kes pani selle sõiduki juhipoolse ukse kindalaekasse. Sularaha andmise eesmärgiks oli, et I.D märgiks vastavalt 10.03.2014 ja 10.06.2014.a kokkuleppele, antud sularaha eest L.G-le tehtuks 40 üldkasuliku töö tundi, mida viimane reaalselt ei soorita. Samuti I.D , olles eelnevalt toime pannud KarS § 294 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja olles seega KarS § 294 lg 2 p 1 tähendatud isik, olles xxx juhatuse liige ja välitööde tööjuhendaja ning omades avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit, olles seega KarS 288 lg 1 sätestatud ametiisik, kellele oli pandud järelevalvekohustus Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtuotsuste, ehk isikute määratud üldkasuliku töö tundide täitmise üle, vastavalt 14.01.2013.a Lääne prefektuuri Lk 6 / 10

1-15-7424 xxxvahel sõlmitud üldkasuliku töö korraldamise kokkuleppele ja järgides Siseministeerium 22.11.2011 määrusega nr 1 1/27 kehtestatud „Väärteoasjades üldkasuliku töö ettevalmistamis täitmise ja järelevalve kord“ nõudeid, mille kohaselt juhendaja ülesandeks on muuhulg juhendada, õpetada ja teostada vahetut kontrolli süüdlase üle talle määratud tööülesannete täitmisel ja pidada süüdlase tehtud üldkasuliku tööaja arvestust, sõlmis 10.06.2014.a kella 09:16 ajal Pärnu linnas Papiniidu 19 asuva „Säästumarketi juures“ S S, kellele oli Pärnu Maakohtu 26.05.201 otsusega nr 4-14-3149 määratud 30 tundi üldkasulikku tööd ja kelle tööjuhendajaks oli määratud I.D, sõiduautoas BMW reg märgiga 744MEE H.D -ga kokkuleppe selle kohta, et I.D märgib S Se tehtuks üldkasuliku töö tunnid ning S S annab temale selle eest sularaha. Kokkuleppe kohaselt pidi I.D märkima S S tehtuks 30 üldkasuliku töö tundi, mille eest H.D andis sealsamas Pärnu linnas P apiniidu 19 asuva „Säästumarketi“ parkimisplatsil enda sõiduautos BMW reg märgiga xxx I.D -le vastutasuna tundide märkimise eest 70 eurot sularaha. Kuna I.D peeti 10.06.2014.a kahtlustatavana kinni, siis üldkasuliku töö tunde ta S S märkida ei saanud. Seega I.D , ametiisiku poolt vara lubamisega nõustumisega ja vara vastuvõtmisega vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud ja on al arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega mittelubatud teo, isiku poolt kes on varem to pannud altkäemaksu võtmise ja altkäemaksu nõudmisega ja p ani toime KarS § 294 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. J.U (J.U) süüdistatakse KarS § 298 lg 1, s.o altkäemaksu andmine, järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles isikuks, kellele oli Pärnu maako otsusega nr 1-13-10112 mõistetud karistuseks 964 tundi üldkasulikku tööd ja kelle tööjuhendajaks oli määratud I.D , kes oli Tallinna Vangla Pärnu kriminaahooldusosakonna lepingupartneriks oleva xxx juhatuse liige ja tööjuhendaja ning omades avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit ja sellest tulenevat järelevalvekohustust Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtuotsuste, ehk isikutele määratud üldkasuliku töö tundide täitmise üle ning olles seega KarS § 288 l sätestatud ametiisikuks, nõustus J.U tööandja M P ettepanekuga, et viimane organiseerib nii, et J.U saab xx tööd jätkata ning üldkasuliku töö tunnid saab J.U kirja, ilma et ta peaks 2014 aasta jaanuaris ja veebruari alguses MTÜ Tulevikku üldkasuliku töö tunde reaals tegema minema. M P maksis 31.01.2014. a Pärnusxxx sularahas I.D -le 80 eurot selle eest, et viimane märgiks J.U-le tehtuks 64 üldkasuliku töö tundi. I.D märkis 04.02.2014 Pärnu linnas J.U-le tehtuks 8 tundi üldkasulikku tööd järgnevatel kuupäevadel: 23.01.2014; 24.01.2014; 27.01.2014; 28.01.2014; 29.01.2014; 30.01.2014; 31.01.2014; 03.02.2014. Sa päeva, s.o 04.02.2014 a, hommikul kella 10.00 paiku kohtus J.U I.D -ga Pärnus xxx asuva Mai Kino ees parklas MTÜ Tulevikule kuuluvas sõidukis Citroen Jumper reg märgiga xxx kus I.D ütles J.U-le, et kui keegi uurib J.U käest, mis tööd ta tegi, siis vastaks viimane, et osutas xxxautoga vedamis- ja kolimisteenust. Tegelikkuses J.U neid üldkasuliku töö tunde aga ei teinud. Pja J.U M vahelise kokkuleppe kohaselt arvestas M P I.D -le makstud 80 eurot J.U xx saadud töötasust hiljem maha. Samuti kohtus J.U 02.05.2014 a kella 07:40 ajal Pärnus Väike -Posti tänaval MTÜ Tulevikule kuuluvas sõiduautos Citroen Jumper reg märgiga xxx I.D -ga. Kohtumise käigus leppisid J.U ja I.D kokku, et I.D märgib J.U-le tehtuks nädala jagu üldkasuliku töö tunde ning J.U maksab I.D -le selle eest hiljem 80 eurot. I.D märkis J.U-le tehtuks 8 tundi üldkasulikku tööd järgnevatel kuupäevadel: 25.04.2014 26.04.2014; 27.04.2014; 29.04.2014; 30.04.2014. Tegelikkuses J.U neid tunde aga ei teinud Kuna J.U pärast seda I.D juurde tööle ei läinud, ei maksnud J.U kokkulepitud raha - I.D le . 06.06.2014 a kella 15:51 ajal helistas J.U I.D -le . Kõnes ütles Lk 7 / 10

1-15-7424 I.D , et kuna J.U on temale võlgu, siis tema J.U-ga enne ei räägi, kui võlg on tasutud. J.U küsis seejärel, kui suur võlg on ja kas kolme päeva eest, mille kohta I.D kinnitas, et jah kolme päeva eest. Samuti kinnitas I.D telefonis, et kui nad selle ära klaarivad, siis saab J.U jälle ÜKT tunde ja pole mingit probleemi. Seega J.U , altkäemaksu andmisega nõustumisega, s o ametiisikule vara lubamisega nõustumisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb edaspi toime seadusega mittelubatud teo , , pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. H.D (H.D) süüdistatakse KarS § 298 lg 1, s.o altkäemaksu andmine, järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles isikuks, kellele oli Pärnu Maakohtu 26.05.2014 a otsusega nr 4-14-3149 mõistetud karistuseks 30 tundi üldkasulikku tööd j kelle tööjuhendajaks oli määratud I.D, kes oli xxx juhatuse liige ja tööjuhendaja ning omades avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit ja sellest tulenevat järelevalvekohustust Ees Vabariigi nimel tehtud kohtuotsuste, ehk isikutele määratud üldkasuliku töö tundide täitmise üle vastavalt 14.01.2013.a Lääne prefektuuri ja MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik vahel sõlmit üldkasuliku töö korraldamise kokkuleppele ja järgides Siseministeeriumi 22.11.2011 määrusega nr 1-1/27 kehtestatud „Väärteoasjades üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord“ nõudeid, mille kohaselt juhendaja ülesandeks on muuhulgas juhendada, õpetada ja teostada vahetut kontrolli süüdlase üle talle määratud tööülesannete täitmisel ja pidada süüdlase tehtud üldkasuliku tööaja arvestust ning olles seega KarS § 288 lg 1 sätestatud ametiisikuks, sõlmis S S 10.06.20 kella 09:16 ajal Pärnu linnas Papiniidu 19 asuva “Säästumarketi“ juures endale kuuluvas sõiduautos BMW reg märgiga xxx kokkuleppe I.D -ga selle kohta, et S S ei pea reaalselt MTÜ xxx käima tegemas üldkasuliku töö tunde, vaid saab üldkasuliku töö tunnid kirja kui I.D saab tundide märkimise eest vastutasuks sularaha. Kokkuleppe kohaselt pidi I.D märkima S Se tehtuks 30 üldkasuliku töö tundi, mille eest S S andis sealsamas Pärnu l innas xxx as “Säästumarketi“ parkimisplatsil enda sõiduautos BMW reg märgiga xx I.D -le vastutasuna tundide märkimise eest 70 eurot sularaha. Seega S S, altkäemaksu andmisega, s o ametiisikule vara üleandmisega vastutasuna selle eest, ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo , , pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. L. G (I.B) süüdistatakse KarS § 298 lg 1, s.o altkäemaksu andmine, järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles isikuks, kellele oli Pärnu Maakohtu 16.12.2013.a otsusega nr 1-13-9990 määratud 236 tundi üldkasulikku tööd, sõlm 10.03.2014.a kella 16:16 paiku Pärnumaal xxx I.D -ga , kes oli xxx Pärnu kriminaalhooldusosakonna lepingupartneriks oleva xxx juhatuse liige ja tööjuhendaja ning om avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit ja sellest tulenevalt järelevalvekohustust Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtuotsuste, ehk isikutele määratud üldkasuliku töö tundide täitmise üle ja oli seega ametiisikuks ning kes oli määratud L.G tööjuhendajaks, sõiduautos xxx reg märgiga xxx kokkuleppe selle kohta, et L. G ei pea reaalselt MTÜ Aktiviseerimiskeskuses Tulevik käima tegemas üldkasuliku töö tunde, vaid saab üldkasuliku töö tunnid kirja kui I.D saab tundide märkimise eest vastutasuks sularaha. Kokkuleppe kohaselt pidi I.D märkima L.G-le iga kuu tehtuks nädala jagu üldkasuliku töö tunde, mille eest L.G pidi andma I.D-le iga kord sularahas 2 eurot ühe üldkasuliku töö tunni eest. 10.03.2014.a kohtumisel kohe peale suusõnalise kokkuleppe sõlmimist andis L.G I.D -le 80 eurot sularaha ja I.D lubas selle eest märkida tehtuks 40 üldkasuliku töö tundi. 2014.a Lk 8 / 10

1-15-7424 märtsikuus märkis I.D 10.03.2014.a kokkuleppe kohaselt tagantjärele L.G-le tehtuks 40 üldkasuliku töö tundi järgnevatel kuupäevadel: 07.03.2014; 08.03.2014; 09.03.20 10.03.2014; 11.03.2014. Tegelikkuses L. G antud kuupäevadel MTÜ xxx tööl ei käinud ja seega reaalselt nendel päevadel üldkasuliku töö tunde ei sooritanud. 05.05.2014.a kella 13:13 paiku kohtus L. G Pärnu linnas xx juures MTÜ xx kuuluvas, kuid I.D kasutuses olevas sõidukis Citroen Jumper reg märgiga xx I.D -ga . Kokkusaamisel andis L. G I.D -le 100 eurot sularaha. I.D lubas selle eest märkida tehtuks 50 üldkasuliku töö tundi. 2014.a maikuus märkiski I.D 10.03.2014.a ja 05.05.2014.a kokkuleppe kohaselt tagantjärele L. G-le tehtuks üldkasuliku töö tunnid. I.D märkis L.G-le kokku 80 üldkasuliku töö tundi järgnevatel kuupäevadel: 21.04.2014; 22.04.2014; 23.04.2014; 25.04.2014; 26.04.2014; 27.04.2014; 28.04.2014; 28.04.201 29.04.2014 ja 30.04.2014. Tegelikkuses L. G antud kuupäevadel MTÜ Aktiviseerimiskeskuses Tulevik tööl ei käinud ja seega reaalselt nendel päevadel üldkasuliku töö tunde ei sooritanud. 10.06.2014 a kella 10:59 paiku kohtus L. G Pärnu linnas xx juures I.D -le kuuluvas sõidukis Opel Zafira reg märgiga xx I.D -ga . Koos sõideti Pärnu linnas Savi 36 juurest Ehitajate tee 4 asuva Statoili tankla juurde, kus L. G võttis Swedbank sularahaautomaadist HAN00237 enda kontolt välja sularaha 60 eurot. Pärast sularaha väljavõtmist istus L.G tagasi I.D -le kuuluvasse sõidukisse ning andis kogu väljavõetud sularaha I.D -le , kes pani selle sõiduki juhipoolse ukse kindalaekasse. Sularaha andmise eesmärk oli, et I.D märgiks vastavalt 10.03.2014 ja 10.06.2014.a kokkuleppele, antud sularaha eest L. G-le tehtuks 40 üldkasuliku töö tundi, mida viimane reaalselt ei soorita. Kuna I.D peeti 10.06.2014.a kahtlustatavana kinni, siis üldkasuliku töö tunde ta L.G-le kirja märkida ei jõudnud. Seega L.G , altkäemaksu andmisega, s o ametiisikule vara üleandmisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades pani toime ja paneb edaspidi toime seaduseg mittelubatud teo , , pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör ja süüdistatav I.D kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: KarS § 294 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusek vangistuse 2 (kaks) aastat. Vastavalt KarS § 73 lg 1, 3 jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui I.D ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 lg 1 kohaselt lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, s o ajavahemik 10.06.201 kuni 12.06.2014, s o 3 päeva. Prokurör ja süüdistatav J.U kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohasel prokurör nõudis kohtus: KarS § 298 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse 80 päevamäära ulatuses (1 päevamäär on 3.20 €), s o 256 eurot. Prokurör ja süüdistatav S Skaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurö nõudis kohtus: KarS § 298 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse 100 päevamäära ulatuses (1 päevamäär on 3.20 €), s o 320 eurot. Vastavalt KarS § 66 lg kuulub mõistetud rahaline karistus kandmisele ositi 10 kuu jooksul igakuiste maksetena 32 euro iga kuu 15- ndaks kuupäevaks. Prokurör ja süüdistatav L. G kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: KarS § 298 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse 80 päevamäära ulatuses (1 päevamäär on 6.78 €), s o 542.40 eurot. Vastavalt KarS § 6 Lk 9 / 10

1-15-7424 lg 1 lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, s o ajavahemik 10.06.2014 k 11.06.2014, s o 2 päeva. Ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse 3 päevamäära. Seega kandmisele kuulub rahaline karistus 74 päevamäära, s o 501,72 eurot. Vastavalt KarS § 66 lg 1, kuulub mõistetud rahaline karistus kandmisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena 41,81 euro iga kuu 12- ndaks kuupäevaks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus koh us, et süüdistatavad o kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav ad jäi d kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitu kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava te tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitu kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav adon ennast süüdi tunnistanud. Nendekäitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitad süüdi tunnistada I.D KarS § 294 lg 2 p 1, 2 järgi ning J.U , H.D ja L.G KarS § 298 lg 1 järgi ning mõista karistus ning kohaldada konfiskeerimist vastavalt kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud is menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 1,2, § 175 ja § 180 lg alusel riigituludesse sundraha- I.D lt 975 eurot, J.U-lt , H.D -lt ja Margus Mäestelt 585 eurot ja tasu riigi õigusabi eest I.D -lt 120 eurot, H.D-lt192 eurot ning J.U-lt 264 eurot. KrMS § 180 lg3 alusel ja arvestades isikute majanduslikku seisundit võimaldada I.D , J.U, H.D ja L.G tasuda menetluskulud ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Tõkendit ei ole kohaldatud. CDplaadid ja DVD plaadid jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 a kriminaalasja materjalide juurde. Kalendermärkmik, müügileping ja paberilehed (pakendid nr 1, 2 ja

7) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida I.D sõiduautsto Opel Zafira st reg märgiga xxx läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud sularaha summas 60 eurot KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida I.D -le kuuluv sõiduauto Opel Zafira reg märgiga xxx MDF, vin koodiga xxx . Konfiskeeritud vara valitsejaks riigi nimel on PärnuMaavalitsus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik

Lk 10 / 10

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.