lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-9809/46

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 16.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-9809/46
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
16.10.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1137
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-9809/41Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja16.09.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-9809

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 16. septembri 2015 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Nikolai Tõštšuk, määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 16. septembri 2015 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 23.12.2014 otsusega tunnistati Nikolai Tõštšuk süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades mõisteti tema karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti karistusele Harju Maakohtu 28.03.2014 otsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks kujunes 3 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistusaeg algas 03.04.2013 ja lõpeb 30.09.2016.
2.Viru Maakohtu 16.09.2015 määrusega jäeti N. Tõštšuk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on järgmised. 2.1 Maakohus tuvastas ja märkis N. Tõštšuki varasema elukäigu, vangistusaegse käitumise ning teda vabaduses ootavate elutingimuste osas järgmist. Kriminaalkorras on N. Tõštšukki karistatud korduvalt. Vangistuses on ta teistkordselt. Viimane karistus mõisteti varguse eest ning ta kannab liitkaristust muuhulgas narkokuriteo eest. Vaatamata varasematele arvukatele karistustele ei ole N. Tõštšuk paranemise teele asunud, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja

narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida tuleb pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. N. Tõštšukil puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused ja ta osaleb tööhõives, mida tuleb hinnata positiivsena. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendab uute kuritegude riski. Vabanemisjärgselt MTÜ Teekonna poolt pakutav elukoht on ajutine, mis omakorda seab küsimuse alla kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete täitmise. 2.2 Eeltoodud asjaoludel järeldas kohus, et tingimuslik karistus ei paneks N. Tõštšukki hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning tema puhul on tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk. Seetõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Samuti leidis kohus, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üles tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning uue kuriteo asjaolusid. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumist puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et N. Tõštšuk suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Vanglas viibides on süüdimõistetul võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

3.Kohtumääruse peale esitas kaebuse N. Tõštšuk, kes taotleb selle tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist ühes tema suunamisega MTÜ programmi. Süüdimõistetu põhjendused on järgmised. 3.1 N. Tõštšuk toonitab enda elama asumist MTÜ Teekond keskusesse ning leiab, et selline võimalus ühes kriminaalhoolduse kohaldamisega aitaks tõhusalt kaasa tema resotsialiseerumisele ning motiveeriks teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanemisest. Eluline loogika ütleb üheselt – tõenäosus, et ta paneb toime uued kuriteod pärast karistuse täielikku ärakandmist, on tunduvalt suurem kui see, et ta teeks seda pärast aastast kriminaalhooldaja poolset aitamist ning MTÜ Teekond programmi läbimist. Kriminaalhooldaja on kohtule antud hinnangus tabavalt märkinud, et uue kuriteo riski vähendavad MTÜ Teekond pakutav sotsiaalse ja psühholoogilise nõustamise programm ning abi elu- ja töökoha saamisel. Kõik asjas antud arvamused ja hinnangud näitavad seda, et teda on võimalik vabadusse lasta ainult riigipoolse järelevalve alla. Just see valve viib miinimumini kohtu kartused, et ta hakkab vabaduses eirama kõige olulisemaid ühiselu reegleid. 3.2 N. Tõštšuk märgib ka, et vangistuse jooksul on ta läbinud suitsetamisest loobumise nõustamise, viha juhtimise programmi, tervise- ja sõltuvusrühma ning sotsiaalsete oskuste treeningu. Samuti puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused, mis on Riigikohtu hinnangul üheks esmaseks faktoriks ennetähtaegse vabastamise puhul. Eeltoodu põhjal saab järeldada seda, et reaalne vangistusaeg on täitnud oma eesmärgi ning ta on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Ta palub anda ringkonnakohtul endale võimaluse näidata, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult teisenenud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. 3.3 N. Tõštšuk ei nõustu maakohtuga, et tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine riivaks ühiskonna õiglustunnet. Kui kinnipeetav on paranenud, mida näitab tema käitumine karistuse kandmise ajal, siis on seni kantud karistus oma eesmärgi saavutanud. Kui selgub, et karistuse eesmärk on saavutatud enne selle kandmise lõpptähtaja saabumist, siis ei saa sellise isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine riivata ühiskonna õiglustunnet. Karistuse eesmärk ei ole tingimata karistuse lõpuni ärakandmine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaalunud kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, asub seisukohale, et N. Tõštšuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kolleegium nõustub kõigi kaevatavas määruses esitatud seisukohtadega ning vastab määruskaebusele vaid järgmist.
5.Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-91-06 p-s 8.1 toonitanud, et kinnipeetava õiguspärane käitumine kinnipidamisasutuses on vanglast ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Nimetatud nõue on N. Tõštšuki puhul praeguseks ajahetkeks ka täidetud, s.o natuke rohkem kui aastase perioodi jooksul ei ole ta distsipliinirikkumisi toime pannud. Samas ei saa süüdimõistetut vabastada ega karistuse eesmärke täidetuiks lugeda vaid selle põhjal, et ta vanglatingimustes (s.o vangla piiratud tingimustes ja ametnike valve all) on käitunud seadust ja kinnipidamisasutuse sisekorda austavalt. N. Tõštšuki puhul on nimelt vajalik tähelepanu pöörata tema varasemale elukäigule, mida negatiivselt ilmestab teave sellest, et kriminaalkorras on teda karistatud koguni üheksal korral ja ka reaalses vangistuses viibib ta juba teistkordselt. Seega ei ole eelnevad eriliigilised karistused N. Tõštšukile oodatud eripreventiivset (s.o tema kuritegeliku käitumise jätkumist ärahoidvat) mõju avaldanud ning puudub ka igasugune alus eeldada, et käesolev karistus oleks olnud varasematest mõjusam. Sellist seisukohta kinnitab samuti Viru Vanglas koostatud kinnipeetava iseloomustus, mille kohaselt hinnatakse N. Tõštšukist lähtuvat uute kuritegude ohtu suhteliselt kõrgeks, s.o üldise korduva kuriteo puhul 61%-le ja vägivaldse kuriteo puhul 47%-le. Iseloomustuse kohaselt on ohustatud avalikkus. Oht seisneb rahvatervise ohustamises ja on kõige tõenäolisem, kui süüdlane jätkab narkootikumide ning alkoholi tarvitamist. Soodusteguriks on impulsiivsus, mõjutatavus, samuti puudulikud sotsiaalsed ja probleemide lahendamise oskused. N. Tõštšuk oma määruskaebuses on enda edasise käitumise kujundamisel olulist rolli näinud võimalusel elada MTÜ Teekond keskuses, läbida sealne rehabilitatsiooniprogramm ja saada vajadusel abi kriminaalhooldajalt. Ringkonnakohus N. Tõštšuki varasemat karistatust silmas pidades kinnipeetava nimetatud asjaoludele määravat tähendust ei omista. Samuti ei too isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist kaasa edasikaebuse väide, mille kohaselt on tõenäosus süüdimõistetu edasises seaduskuulekas käitumises väiksem siis, kui ta karistuse vanglas lõpuni kannab ning ilma kriminaalhooldusele allutamiseta vabadusse naaseb. Apellatsioonikohus rõhutab, et enne karistusaja lõppu ei saa vanglast välja lasta isikut, kes kohtute hinnangul suure tõenäosusega jätkab kuritegude toimepanemist.
6.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.