Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval · 12.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Kohtuasja number: 1-11-8478/114
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 12.10.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 18 196

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-11-8478

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2015.a, Pärnu Kuninga tänava kohtumaja

Kriminaalasja number

1-11-8478 (10930000167)

Kohtukoosseis

Kohtunik Teet Olvik Sekretär Anneli Kaljula

Prokurör

Vanemprokurör Elle Keeman

Kaitsjad

Adv. Paul Järve ja adv. Anu Talu

Kriminaalasi

L.S süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja § 375 lg 1 järgi ning U.F süüdistuses KarS § 3891 lg 3 järgi.

Süüdistatavad

L.S , isikukood: xxxxxxxxxxx U.F , registrikood: xxxxxxxx Kriminaalkorras karistamata.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 315, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada L.S KarS § 3891 lg 1 järgi ning karistuseks mõista (6) kuus kuud vangistust. Süüdi tunnistada L.S KarS § 375 lg 1 järgi ning karistuseks mõista (3) kolm kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, ning liitkaristuseks mõista (6) kuus kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui L.S ei pane (1) ühe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdi tunnistada U.F KarS § 3891 lg 3 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus (8 000) kaheksa tuhat eurot. Välja mõista L.S ́ilt KrMS § 310 lg 1, VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel tsiviilhagi summas (165 537.66) ükssada kuuskümmend viis tuhat viissada kolmkümmend seitse eurot ja 66 senti, millest põhinõue (85 570.24) kaheksakümmend viis tuhat viissada seitsekümmend eurot ja 24 senti ning intressid (79 967.42) seitsekümmend üheksa tuhat üheksasada kuuskümmend seitse eurot ja 42 senti, Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks. Asitõendid

1-11-8478 - XXXX läbiotsimise käigus leitud: 1) OÜ A. rekvisiitidega templid, 2) kassa väljamineku orderite blanketid ja kassa sissetuleku orderite blanketid koos kassaraamatu ja neljaks tükiks rebitud märkmepaberi lehega ja 3) arvete, arvete/saatelehtede ja kassa sissetuleku orderite blanketid, mis on pakendatud kilekotti ja suletud tõkendiga X X – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. - XXXX läbiotsimise käigus leitud alkohol on konfiskeeritud ja hävitatud Pärnu Maakohtu 30.06.2014.a määruse nr 1-11-8478 alusel. - XXXXX läbiotsimise käigus leitud maksumärgistatud metallkorgid, mis on pakendatud kilekotti ja suletud tõkendiga X – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Menetluskulud Välja mõista L.S ́ilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse menetluskulud – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu (ekspertiisiaktid nr x ja nr x) summas (590.57) viissada üheksakümmend eurot ja 57 senti ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha (585) viissada kaheksakümmend viis eurot, kokku (1175.57) üks tuhat ükssada seitsekümmend viis eurot ja 57 senti. Välja mõista U.F KrMS § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse menetluskulud – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu (ekspertiisiakt nr xx) summas (123.38) ükssada kakskümmend kolm eurot ja 38 senti, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas (117.46) ükssada seitseteist eurot ja 46 senti ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha (585) viissada kaheksakümmend viis eurot, kokku (825.84) kaheksasada kakskümmend viis eurot ja 84 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas või nr EE932200221023778606 Swedbankis kohustuslik on märkida viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas või nr EE932200221023778606 Swedbank’is kohustuslik on märkida viitenumber 4100064858. Selgistuseks märkida „nimi, kriminaalasja number, rahaline karistus“. Välja mõistetud summad tasuda 30 kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 319 sätestab, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Asjaolud L.S ́i süüdistatakse selles, et tema olles U.F juhatuse liige, kes vastutas äriühingu tegevuse eest ning kes omas õiguspädevust teha juhtimisotsuseid ning võimalust suunata juriidilise isiku tahet, lasi esitada raamatupidamist tegeva isiku teadmatust ära kasutades maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid U.F käibemaksudeklaratsioonides maksustamisperioodi 2008.a jaanuar kuni 2009.a detsember kohta,

1-11-8478 on alkohol aktsiisiga maksustatav kaup. Samuti sätestab ATKEAS § 49 ́1 lg 2, et alkohol, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi ning mis on villitud müügipakendisse mahuga alates 0,05 liitrist, peab olema maksumärgistatud. Vastavalt KarS §-le 375 lg 1 on maksumärgiga märgistamata alkoholi hoidmine kuritegu, kui teo objektiks on alkohol suures koguses. AS § 7 lg 5 järgi on käitlemiseks mittelubatud alkohol suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam ATKEAS § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära. Nimetatud aktsiisimäär oli aktsiisi maksukohustuse tekkimise päeval 222 krooni alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris, mis teeb leitud alkoholi koguse aktsiisi kogusummaks 40 032 krooni (summa kujunemist vaata süüdistusakti lk 7). Arvestades eeltoodut, on tegemist suure koguse alkoholiga, kuivõrd leitud koguse alkoholi aktsiisimäär 40 032 krooni, ületab enam kui kümnekordselt teo toimepanemise ajal kehtinud ATKEAS § 46 lg 6 nimetatud aktsiisimäära ehk 2220 krooni. Seega L.S , maksumärgiga märgistamata alkoholi hoidmisega suures koguses, pani toime KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. U.F ́i süüdistatakse selles, et tema oma juhatuse liikme L.S ́i tahtliku tegevuse läbi esitas maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid käibemaksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2008.a jaanuar kuni 2009.a detsembri kohta, kasutades selleks OÜ A. nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid, mille alusel suurendas U.F tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 1 536 834 krooni. U.F poolt maksuhaldurile käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine toimus järgnevalt: - 2008.a jaanuarikuu kohta 21.04.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 40 391 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt: jrk kuupäev number sisu kogusumma käibemaks

1-11-8478 kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. Samuti rikuti KMS § 24 lg 1, mis sätestab, et maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma KMS § 29 sätestatud korras. Seega U.F , rikkudes maksukorralduse seaduse §-s 85 lg 4 sätestatud kohustust, pani oma juhatuse liikme L.S ́i tegevuse läbi maksuhaldurile valeandmete esitamisega maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, toime KarS § 3891 lg 3 järgi kvalifitseeritava teo. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Kriminaalasja kohtulikul uurimisel L.S end kuritegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud, selgitades, et majandustehingud toimusid reaalselt ning tema elukohast leitud alkoholi ei ole ta ebaseaduslikult käidelnud. L.S ́i kaitsja leidis, et L.S ́i süü kuritegude toimepanemises ei ole tõendamist leidnud ning ta tuleb õigeks mõista. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel U.F end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, selgitades, et majandustehingud toimusid reaalselt. Kaitsja leidis, et U.F süü kuriteo toimepanemises ei ole tõendamist leidnud ning ettevõte tuleb õigeks mõista. Lisaks eeltoodule leidsid kaitsjad, et kuna kriminaalasjas kajastatud väidetavad kuriteosündmused on toimunud juba kaua aega tagasi, (aastatel 2008 ja 2009), samuti on kriminaalasja kohtulik menetlus kestnud kaua, tuleks kohtul kaaluda kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 2052 ja § 2742 alustel seoses mõistliku aja möödumisega. Prokurör kriminaalasja menetluse lõpetamist seoses mõistliku aja möödumisega ei toetanud, leides, et kuigi kriminaalasjas kajastatud kuriteosündmus on aset leidnud mitu aastat tagasi, samuti on asja kohtulik menetlus kestnud pikka aega, on menetluse venimise põhjustanud objektiivsed, menetlust takistavad asjaolud, mistõttu ei ole alust kriminaalasja lõpetamiseks eeltoodud alustel. Prokurör leidis, et süüdistatavate süü neile süüks pandud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist. Prokurör taotles L.S ́i süüdi tunnistamist KarS § 3891 lg 1 järgi ning karistamist kuuekuulise vangistusega, samuti L.S ́i süüdi tunnistamist KarS § 375 lg 1 järgi ning karistamist kolmekuulise vangistusega. Prokurör taotles KarS § 64 lg 1 alusel .S ́ile liitkaristuse mõistmist, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, ning tema karistamist kuuekuulise vangistusega, mis jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata juhul, kui L.S ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti taotles prokurör U.F süüdi tunnistamist KarS § 3891 lg 3 järgi ning ettevõtte karistamist rahalise karistusega summas 10 000 eurot. Kannatanu Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) leidis kohtuistungil, et süüdistatavad on esitanud käibedeklaratsioonis valeandmeid, mistõttu jäi riigil maksudena saamata 98 221.51 eurot. Seega on esitatud kahjunõue põhjendatud ning süüdistatavatelt tuleb välja mõista tsiviilhagi summas 165 537.66 eurot, millest põhinõue 85 570.24 eurot ja intressid 79 967.42 eurot.

1-11-8478 2.Kaebaja käitumine. 3.Asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine. 4.Selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Kohtu hinnangul on käesoleva kriminaalasja puhul tegemist keskmisest keerukama kriminaalasjaga, mis kujutab endast maksukuritegu, s.o. käibedeklaratsioonides esitatud andmete tegelikkusele vastavusele hindamist, mida kohus peab keskmisest keerukamaks. Kuna menetlusosaliste, s.o. süüdistatava poole ja süüdistatavate ning nende kaitsjate seisukohad on olnud omavahel selges vastuolus, on kohus pidanud kõrvutama mõlema poole poolt esitatud tõendeid ning neid hindama. Kriminaalasja kohtulik menetlus on olnud ajaliselt mahukas, kuna selle ühekordseks arutamiseks oli kohtul planeeritud kokku seitse istungipäeva. Lisaks süüdistusele on kriminaalasjas Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud mahukas tsiviilhagi, mille maht koos lisadega moodustab kokku 202 lehekülge ning mis koosneb erinevatest nõuetest ja arvestustest kogusummas 165537.66 eurot, kusjuures tsiviilhagi koosneb käibemaksu ja käibemaksu nõuetest, mille õiguse kontrollimine eeldab ulatuslikke arvutusi. Lisaks eeltoodule ilmnesid kriminaalasja menetlemisel objektiivsed, menetlust takistanud asjaolud. Kolmel korral, s.o. 13.05.2014 a., 20.05.2014 a. ning 25.02.2015 a. on kriminaalasja arutamine edasi lükkunud seoses süüdistatava L.S ́i haigestumisega. Esmalt 15.05.-17.05.2012 a., 22.05.-23.05.2012 a. ja 06.06.2012 a. planeeritud kohtuistungeid samuti ei toimunud, kuna L.S ́i kaitsja Paul Järve viibis sellel ajal haiglaravil. 13.04.2015 a. haigestus U.F kaitsja Anu Talu. KrMS § 269 lg 1 kohaselt on süüdistatava osavõtt kohtulikust arutamisest kohustuslik ning nimetatud sättest kõrvalekaldumist lubavaid KrMS § 269 lg 2 p 1-5 ettenähtud erisusi käesolevas kriminaalasjas ei esinenud. Seega ei olnud kohtul võimalik süüdistatava puudumise tõttu kriminaalasja arutada. Samuti oli KrMS § 45 lg 4 kohaselt kohustuslik kaitsja osavõtt kriminaalasja menetlusest. Lisaks käesolevale kriminaalasjale oli prokurör samaaegselt seotud ka teise, väga mahuka maksualase kriminaalasja (xxxx.) kohtuliku menetlusega, mis kestis Pärnu Maakohtus üle aasta ning millest tulenevalt oli käesoleva kriminaalasja arutamist edasilükkumise korral raske lühikese ajavahemiku peale planeerida. Eeltoodust järeldub, et kriminaalasja arutamine on kestnud pikemat aega objektiivsetest asjaoludest (asja keerukus ja mahukus, süüdistatava ja kaitsjate haigestumine, prokuröri hõivatus) tulenevalt. Kohtul, kui riigi esindajal puudus antud juhul võimalus menetlust kiiremas korras lõpule viia. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et vaatamata kriminaalasja suhteliselt pikaajalisele menetlemisele nii kohtueelses kui ka kohtulikus menetluses, ei ole selle menetluse mõistlik aeg möödunud ning kriminaalasja lõpetamine KrMS § 2742 ja § 2052 ettenähtud alustel ei ole põhjendatud. Süüdistuse osas asus kohus järgmisele seisukohale. Kohus leiab, et süüdistatavate süü neile süüks pandud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevalt. Süüdistus KarS § 3891 lg 1 ja § 3891 lg 3 järgi KarS § 3891 objektiivne koosseis näeb ette vastutuse maksuhaldurile andmete esitamata jätmises või valeandmete esitamises, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam. Käesoleval juhul on süüdistus esitatud L.S ́ile kui OÜ juhatuse liikmele maksuhaldurile valeandmete esitamises eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat maksusummat. Samasisuline süüdistus on esitatud ka juriidilisele isikule U.F. Süüdistuse sisuks on tegelikkusele mittevastavate tehingute, kauba soetamise näitamine OÜ-lt A. eelnimetatud OÜ nimelt esitatud arvete alusel. Antud tegevuse eesmärgiks ning tagajärjeks oli olematu käibe käibemaksust kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluva käibemaksu maha arvamine. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul hinnata, kas U.F käibedeklaratsioonides ajavahemikul 2008 a. jaanuarist kuni 2009 a. detsembrini näidatud majandustehingud OÜ-ga A. taara soetamisel kokku 138-l arvel leidsid aset või mitte. Süüdistatavale L.S ́ile on esitatud süüdistus selles, et tema kui Osaühingu juhatuse liige lasi esitada maksuhaldurile valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Kohtuliku uurimisega on kindlaks tehtud, et L.S oli alates 28.11.2003 a. U.F (äriregistri kood xxx) juhatuse liikmeks (Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk I kd. t.l. 110). Olles juhatuse liikmeks, oli ta seega juriidilise isiku esindaja kõikides õigustoimingutes TsÜS § 34 lg 1 järgi. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 alusel oli tema kohustuseks juhtida ja esindada osaühingut. ÄS § 181 lg 1 kohaselt omas ta esindusõigust kõigis

1-11-8478 õigustoimingutes, korraldades sealhulgas ÄS § 183 järgi osaühingu raamatupidamist ning vastutas ÄS § 187 lg 1 alusel osaühingu juhatuse liikmena oma kohustuse rikkumisega osaühingule tekitatud kahju eest, kuivõrd ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. KarS § 3891 kui maksukuriteo puhul võib juhatuse liige täideviijana vastutada ka juhul, kui ta ise valeandmeid sisaldavaid deklaratsioone ei allkirjasta, kuid kelle kaalukas teopanus valeandmete esitamisse võib väljenduda mingis muus teos. Selline kaalukas teopanus võib seisneda ka maksudeklaratsioone koostavale raamatupidajale võltsitud arvete edastamises, kui nende arvetel kajastatud andmete alusel väheneb põhjendamatult maksukohustuslaste maksukohustus (Riigikohtu lahend 3-1-1-60-07 p. 26). Järgmisena tuleb hinnata, kas L.S juhatuse liikmena esitas raamatupidamise valeandmeid tegelikkuses mittetoimunud tehingute kohta OÜ-lt A. klaastaara soetamisel. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendamist leidnud, et tegelikkuses taolisi tehinguid toimunud ei ole. -Süüdistatav L.S kinnitas kohtule, et OÜ A. oli U.F äripartneriks, milline tõi sorteerimata taarat ning mille eest maksti vastavalt arvetele sularahas. L.S ́i ütluste kohaselt toodi OÜ-lt A. taarakoorem, mille võtsid vastu U.F töötajad L.P ja P.M või tema ise. Andmed sisestati ja edastati järgmisel korral autojuhile. Andmete põhjal koostas OÜ A. arved ning OÜ K. tasus nende põhjal sularahas andes raha taarat toonud autojuhtidele OÜ-le A. edasiandmiseks. Üleantud raha kohta koostati kassa väljaminekuorderid. L.S ́i ütluste kohaselt edastas ta kõik vastavad dokumendid iga kuu raamatupidamisele ning nimetatud andmete alusel koostati käibedeklaratsioonid. Süüdistatav eitas maksuhaldurile valeandmete esitamist. Süüdistatava ütlused on ümber lükatud järgmiste kriminaalasja kohtulikul uurimisel kindlakstehtud faktiliste asjaoludega. -OÜ A. juhatuse liikmeks ajavahemikul 05.08.2005 a. kuni 30.08.2010 a. olnud V.D L.S ́i ütlusi kohtulikul uurimisel ei kinnitanud. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole OÜ A. OÜ-le K. - kunagi midagi müünud. Tunnistaja kinnitas, et ainsad tehingud OÜ-ga K. - on olnud neilt klaasipuru ostmine. Kohtus tutvus tunnistaja ka OÜ A. nimelt koostatud arvetega ning kinnitas, et selliseid tehinguid ei ole toimunud ning märgitud summades sularaha saadud ei ole. OÜ-s A. toimus arveldamine põhiliselt arveldusarvete kaudu ning sularaha makseid ei kasutatud. Lisaks selgitas tunnistaja, et OÜ A. i poolt olid kasutuses teistsuguse kujundusega arved (näidis II kd t.l 93) ja pitsatid, kui need, mida talle kohtus näidati. -Kohtus andis ka ütlusi OÜ A. raamatupidaja J.M , kes kinnitas samuti, et tehinguid OÜ-ga K. - ei ole toimunud, v.a ost. Tunnistaja ütlused kattusid ka uuritava perioodi OÜ A. i raamatupidamise väljatrükkidega, millelt nähtus, et on toimunud ost OÜ-lt K. - , kuid viimasele ei ole midagi müüdud (III k.d t.l 183-198). Samuti selgitas tunnistaja, et suuri arveid (kümnetes tuhandetes kroonides) oli mõttetu sularahas tasuda. Tunnistajale näidati kohtus ka väidetavalt OÜ A. poolt koostatud arveid, mille kohta tunnistaja selgitas, et A. OÜ-s ei olnud kasutusel sellised arveblanketid. Kuivõrd tunnistaja J.M puhul oli tegemist OÜ A. raamatupidajaga, ei ole eluliselt usutav, et müügitehingud, pealegi veel suurtes sularaha summades OÜ A. ning U.F vahel said toimuda ilma tema teadmata. Samuti viitavad tunnistajale tundmatud arveblanketid sellele, et OÜ A. raamatupidamine neid väljastanud ei ole. -OÜ-le K. - osutas raamatupidamisteenust OÜ J. ning raamatupidaja I. J., kes andis samuti kohtus ütlusi. Tunnistaja kinnitas, et L.S tõi talle isiklikult dokumendid, millel olnud andmed kajastas ta kõik programmis X. Raamatupidaja esitas ka elektrooniliselt deklaratsioonid, mille aluseks olid programmi kantud andmed. Osaühingu pearaamat kajastab kõiki deklaratsioonide esitamise aluseks olnud andmeid ning konto 10611 kinnitab, et OÜ A. arved olid aluseks tasutud käibemaksu arvestuse tegemisel (I kd t.l 134-221). Sama kinnitavad ka 09.09.2010.a vaatlusprotokolli (III kd t.l 166-182) kantud andmed. Seega leidis kohtus tuvastamist, et kuigi deklaratsioonid esitas maksuhaldurile raamatupidaja, siis andmed selleks sai ta üksnes ja ainult L.S ́ilt, sh uuritud arved. Tunnistaja kinnitusel võttis tema kaupa lattu sisse üksnes talle toodud dokumentide alusel ning seda, kas kaup tegelikult ka OÜ-st A. toodi, ta kohapeal kontrollinud ei ole. Lisaks selgitas tunnistaja, et enne kriminaalmenetluse algust oli tal L.S ́iga vestlus, kus süüdistatav väitis talle, et OÜ A. on andnud talle pitsatid ja nad soovivad, et nende arvetele

1-11-8478 pandaks pitsatid. Tunnistajale jäi selline soov arusaamatuks, kuivõrd selline kohustus puudus. Tunnistaja ja L.S otsisid siiski kaustadest välja arved, millel pitsatit ei olnud ning süüdistatav võttis need endaga kaasa. Samas kinnitas tunnistaja, et kuulis seda üksnes L.S ́ilt, et OÜ A. soovib, et nende arvetele pandaks pitsatid. Sarnaselt OÜ A. raamatupidaja J.M kinnitas ka I.J., et suuri tehinguid äripartneritega sularahas siis ei toimunud ning sularahas tasuti üksnes eraisikutele taara kokkuostupunktidesse toodud taara eest. Eelnimetatu on aga vastuolus L.S ́i ütlustega, kes kinnitas kohtus, et tehingud OÜ-ga A. toimusid sularahas. Tunnistaja I.J.i eeltoodud ütlused ei kinnita L.S ́i kohtus antud ütlusi tehingute tegelikku toimumist OÜga A. . -08.03.2010.a aadressil XXXX toimunud läbiotsimise protokollist (I kd t.l 120-129) nähtub, et läbiotsimisel leiti pappkast, milles olevate esemete peal oli kilekott kirjaga „knopka“. Nimetatud kilekoti kohta avaldas L.S läbiotsimist läbiviinud politseiametnikele, et selles on tühi karp ning tahtis koti koos selle sisuga kasti pealt kõrvale tõsta. Kott aga võeti süüdistatava käest ära ning selle sisu kontrolliti. Kotist leiti kaks pitsatit OÜ A. kirjadega. Nimetatud pitsatitest tehtud pitsatijäljendist on tuvastatav, et sama pitsatijäljendit kannavad ka süüdistuses välja toodud näilised arved. Tegemist on samade pitsatitega, mille osas I. J. selgitas, et L.S rääkis talle, et OÜ A. oli temale toonud pitsatid ja soovitakse, et nende arvetele oleks pandud pitsat. Seejärel viis L.S arved endaga kaasa. Tunnistajad, OÜ A. töötajad V. D ja J. M kinnitasid samas kohtule, et tegemist ei ole OÜ A. pitsatitega ja kindlasti ei ole neid antud autojuhtidele, kes osutasid veoteenust. Tunnistajate väiteid kinnitab ka 08.03.2010.a A. OÜ kontoriruumides toimunud läbiotsimine. Läbiotsimisprotokollist (II kd t.l 6-8) nähtub, et muuhulgas võeti kaasa arve, millelt nähtub ettevõtte ladudes kasutatava pitsati kujundus ja viide piirkonnale. Läbiotsimisprotokollile lisatud pitsati kujundus erineb OÜ A. arvetele jäetud pitsati kujundusest (III kd. t.l. 1-135). Nimetatu kinnitab, et süüdistatava valduses olnud pitsat ei kuulunud OÜ-le A. . Asjaolu, et L.S püüdis 08.03.2010.a toimunud läbiotsimise käigus väidetavaid OÜ A. pitsateid varjata, viitab selgelt sellele, et süüdistatav oli see, kes pani pitsatid arvetele ja hoidis oma valduses. Eelnev kinnitab aga veelkord seda, et L.S oli seotud näiliste arvete koostamisega pitsatid pandi eelkõige eesmärgil tõsta n.-ö. dokumentide (arvete) usaldusväärsust. Selgitused selle kohta, et ettevõte oli need andnud oma väidetavale partnerile arvete tagantjärele tembeldamiseks ja need võiks kuidagi olla seotud autojuhtide või O-nimelise isikuga või A.Tiga, ei ole eluliselt usutavad. Riigikohus on oma 18.02.2013.a lahendi p-s 14 märkinud, et ütluste usaldusväärsuse üks olulisi kriteeriume on nende ütluste eluline usutavus, sest vaid nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu üldiste loogikareeglitega. Eelmärgitud süüdistava selgituste puhul on tegemist üksnes ennast õigustavate ja tagantjärele otsitud paljasõnaliste väidetega. Kohtus uuritud tõendid kinnitavad selgelt, et pitsatitega oli seotud ainult L.S . 08.03.2010.a koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (III kd t.l 222-223) nähtub, et süüdistatava kinnipidamisel võeti talt ära mobiiltelefon X (IMEI-kood xxxxx). Nimetatud mobiiltelefoni vaadeldi 01.07.2010.a vaatlusprotokolliga (III kd t.l 143). Teostatud vaatluse käigus ei tuvastatud L.S ́ilt ära võetud telefonist OÜ A. juhatuse liikme V.D ega ka raamatupidaja J.M nimesid ega kontaktnumbreid. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, mille kohaselt ei ole eluliselt usutav, et kui äriühing teeb tehinguid ettevõttega, kellelt on soetatud 70% kogu kaubast (III kd t.l 190), siis puuduvad isikul igasugused äripartneri kontaktid, seda enam, et A. OÜ-le tehtud sularaha väljamaksete kogusumma moodustab kogu U.F kassast väljamakstud sularahast 60.71% (III kd t.l 191). -Maksu ja tolliameti poolt 11.06.2010.a koostatud vaatlusprotokollist (III kd t.l 148-151) nähtub, et U.F poolt renditud laohoone aadressil xxxxx läbiotsimisel 08.03.2010.a ära võetud arvutist ei tuvastatud OÜga A. seotud kirjeid, sh hankijate nimekirjast. Sama kinnitab ka 30.07.2010.a vaatlusprotokoll (III kd t.l 152-154). Seda, et A. OÜ ei olnud OÜ-le K. - hankijaks kinnitab ka 21.02.2011.a vaatlusprotokolliga tuvastatu (III kd t.l 178-182). Nimetatud asjaolu on vastuolus ning lükkab ümber L.S ́i väited selle kohta, et OÜ A. oli U.F äripartneriks ning müüs neile klaastaarat, kuivõrd sellisel juhul oleks pidanud OÜ A. olema hankijaks ning kajastuma ka hankijate nimekirjas.

1-11-8478 -08.03.2010.a aadressil XXXX toimunud läbiotsimise käigus (I kd t.l 121) leiti laua alt prügikastist neli rebitud servadega paberitükki, mis võeti kaasa. Nimetatud paberitükke vaadeldi 16.08.2010.a vaatlusprotokolliga (III kd t.l 156-160). Vaatlusprotokollist nähtub, et paberitükkide kokkupanemisel rebimisjoonte järgi on lehelt loetav käsikirjaline tekst kuuel real ning need on järgmised: nr 107 7.12.2009 (esimene rida) 81041.30 (teine rida) nr 108 18.12 (kolmas rida) 72921.60 (neljas rida) nr 109 30.12 (viies rida) 68204.20 (kuues rida). Nimetatud andmed kattuvad täielikult kohtus uuritud arvetega, mistõttu võib järeldada, et nende märkmete järgi on koostatud ka kolm kohtus uuritud arvet kuupäevadest 07.12.2009, 18.12.2009 ja 30.12.2009. Eeltoodu kinnitab eelnimetatud arvete tegelikkusele mittevastavust. -Süüdistatava kohtus antud ütluste kohaselt toodi A. OÜ taara sorteerimata, mistõttu toimus tasumine selle eest järgmisel korral. Väidetavalt jõuti selleks ajaks taara ära lugeda, andmed esitada ja seejärel OÜ-le K. - esitatud andmete alusel arved esitada. L.S ́i selgituste kohaselt tasus ta kauba eest sularahas autojuhile, kelle isikut ta aga ei kontrollinud ning kes hiljem tõi orderi raha kättesaamise kohta. Ekspertiisiaktist nr xxxx (III kd t.l 199-212) nähtub, et samaliigiliste värvainete (kirjutusvahendite) paari muutumatus pikema perioodi vältel viitab erinevate kuupäevadega orderite kirjutamisele samaaegselt. Nimetatud ekspertiisiakt lükkab aga ümber L.S ́i väited kauba eest tasumise kohta. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et kokku 9,8 miljoni krooni sularaha välja maksmine kassast võõrale isikule ilma tema isikut tuvastamata ja raha üleandmise fakti fikseerimata, on ebaharilik ja vastuolus tervemõistusliku ettevõtlustegevusega. Selliselt vormistatud tehingute majanduslik ebamõistlikkus ning täitmine tavapraktikast erineval viisil on kahtlemata asjaoluks, mis viitab selgelt sellele, et vormistatud tehinguid ei ole reaalselt toimunud. Lisaks selgus L.S ́i ütlustest, et OÜ A. ei saatnud koos kaubaga saatedokumente ning aktsepteeris alati L.S ́i poolt tehtud arvestusi, mis olid ühtlasi ka arvete koostamise aluseks. Kohtumenetluse käigus ei leidnud tuvastamist, et OÜ A. ja U.F oleks olnud pikaajalise koostöö tulemusena usalduslikes ärisuhetes, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et ilma igasuguse läbirääkimiste ja kohtumisteta müüja, kes tegelikult oli samal alal konkurent, andis kogu kauba koguse ja hindamise täielikult ja üksnes L.S ́i kontrolli alla. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-11-07 p-s 28 kohaselt maksukuritegu lahendaval kohtul õigus anda kriminaalasjas kogutud tõenditele hinnang, mis erineb halduskohtu poolt samadele tõenditele halduskohtumenetluses antud hinnangust. Samas peab kriminaalkohus konkreetselt põhjendama, miks ta halduskohtu otsuse järeldustega ei nõustu. Selline vastuoluline tulemus poleks kooskõlas kohtulahendi põhjendatuse ja veenvuse nõudega ning kahjustaks õigusemõistmise ja kohtu usaldusväärsust. Seega omavad käesolevas asjas tähtsust ka uuritud ja OÜ-ga K. - seotud maksuotsus koos kohtulahenditega (IIX kd t.l 205-220). Nimelt tuvastas ka haldus- ja ringkonnakohus, et vaidlusalusel perioodil ei ole A. U.F OÜ-le arvetel kajastatud kaupa müünud, st väidetavaid majandustehinguid ei ole reaalselt toimunud. -L.S väitis kohtus, et tema soetas taara OÜ-st A. ning sellel teemal suhtles ta O-nimelise isiku ja T ́ga. Samas kinnitas ta ka seda, et teadis ja tundis ettevõtte juhatuse liiget V.D ning väitis, et nad istusid ühe laua taga ja suhtlesid pidevalt. Samas kinnitas süüdistatav seda, et ta mitte kunagi ei rääkinud sellest kaubast, mis kajastub vaidlusalustel deklaratsioonidel. V.D kinnitas kohtule, et nad teadsid L.S ́iga üksteist hästi. Sellisel juhul on aga kummaline ja eluliselt ebausutav, et L.S võttis vastu taarat suures koguses, 9 840 244.95 krooni eest ning saatis OÜ-le A. sellises suuruses sularaha autojuhtide kaudu, suhtlemata sellel teemal äripartneriga. Samas ei teadnud sellest ka midagi kaitsja tunnistajaid. -E.K kinnitas kohtule, et ta on kuulnud OÜ A. nime ja seda, et OÜ A. oli taara toojaks, kusjuures tõi taarat keegi vene keelt rääkinud mees. Samas teadis ta seda läbi teiste U.F töötajate. Nii olevat talle P (P.M ) öelnud, et suur kaupa toonud furgoonauto on A. ist. Tunnistaja kinnitas, et ise ta seda kindlalt väita ei saa, et taara toojaks oli justnimelt OÜ A. . Samas selgus kohtulikul uurimisel, et tunnistaja asus OÜ-sse K. - tööle alles 2009.a novembris ning sellesse aega jääb üksnes 10 viimast uuritavat arvet 138st.

1-11-8478 Lisaks selgus tunnistaja ülekuulamisel, et varasemalt (kohtueelse menetluse ajal) ei teadnud ta midagi OÜ A. poolt taara toomisest. Seda, et kaupa võis tuua OÜ A. , olevat tunnistaja teada saanud alles pärast maksuhalduri poolt teostatud ülekuulamist. -Kaitsja tunnistajaks oli ka J.J , kes asus OÜ-sse K. - tööle 2009.a maist. Ka tema oli kuulnud OÜ-st A. ning seostas selle nimega „prappor“(olevat olnud kõva häälega vene keelt rääkinud mees). Seda, et nn. „prappor“ on A. ist olid talle öelnud teised isikud. Tunnistaja ütlustel rääkisid talle A. ist E.K ja ka L.S . Ilmselgelt ei ole tunnistajad selles osas ausad või möödunud aja tõttu ei mäleta enam täpselt, sest kui E. K sai nendest nimedest teadlikuks pärast vestlust Maksu- ja Tolliametiga ning asus tööle pool aastat hiljem, kui J.J , ei saanud ta kuidagi tunnistaja J. J kurssi viia „prappori“ ja „A. iga“. Tundus, et sellest ebakõlast sai J. J ka ise aru ning selgitas seepeale, et sellisel juhul pidi ta neid asju teada saama L.S ́ilt, kes ütles talle, et see on OÜ A. taara ning „prappor“ käis. Seega nimetatud kaks tunnistajat ei kinnita, et kaup pärines OÜ-lt A. , vaid selline teadmine tulenes neile eelkõige L.S ́i vahendusel. Sellise teadmise tekitamise eesmärgiks sai üksnes olla kohtule tõendite loomine, mis kinnitaks tema, st L.S ́i ausust. Käesoleval juhul on leidnud tuvastamist hoopis vastupidine ning selline käitumine kinnitab veelkord L.S ́i pahausksust, üritades veenda isikuid, kes pole näinud ei „A. i“ ega „prappori“ selles, et kaup on soetatud just A. OÜ-st ning mida siis tunnistajad ka kohtus kinnitama peaks. -Kohtus andis ütlusi ka tunnistaja L.P . Tegemist oli L.S ́i alluvaga, kes tegeles taara vastuvõtmise ja selle jaotamisega taarapunktide vahel. Samuti oli tema ülesandeks taara üle arvestuse pidamine ning andmete sisestamine programmi autojuhi toodud saatelehtede alusel. Tunnistaja ütluste kohaselt andis talle andmed süüdistatav, kes olevat koostanud ka paberid, millistel kajastatud taarat tunnistaja ise ei näinud. Samas tunnistaja selgitas, et saatelehti OÜ A. nimelt ei olnud ning L.S ́i antud andmed sisestas ta programmi X alla, kuigi seda ei kasutatud. Tunnistaja ütluste kohaselt ta numbreid ei kontrollinud, sest ta usaldas oma tööandjat L.S ́i. OÜ-d A. teadis tunnistaja üksnes kui taara vastuvõtjat. Tunnistaja L.P eeltoodud ütlused ei kinnita L.S ́i avaldatut, mille kohaselt toodi taarat OÜ-st A. , kuivõrd antud firma nimi oli L.P le tundmatu. Samuti ei kinnita tunnistaja ütlused seda, et taarat ka tegelikult OÜ-st A. toodi, kuna kõik talle edastatud andmed pärinesid üksnes L.S ́ilt. Tunnistaja ütlused haakuvad ka sellega, et ühtegi OÜ A. arvet ei ole võimalik seostada ühegi konkreetse laoarvestuskandega. Asjaolu, et soetatud kaup on edasi müüdud ka laoarvestuse kohaselt, mida kinnitab ka audiitor (IX kd t.l 196-199), ei tõenda seda, et kaup oleks soetatud OÜ-st A. . Usutav ja tõenäoline on, et U.F laoarvestuses sisse ostetud kaubana kajastatud kaup oli reaalselt olemas, kuid puuduvad tõendid selle kohta, mis lubaks seda kuidagi siduda OÜ A. arvetega. -Tunnistaja J.J i ütluste kohaselt töötas ta OÜ-s K. - taaraautomaadi operaatorina ning tegeles taara sorteerimisega. Tunnistaja kinnitas seda, et taarat tõi ka vene keelt kõnelenud mees, keda kutsuti „prapporiks“. OÜ-ga A. seostas tunnistaja aga „prapporit“ E.K ja L.S ́i käest kuuldu kaudu, kes olevat öelnud, et „prappor“ on A. ist. Kohtu hinnangul ei kinnita tunnistaja ütlused taara toomist OÜ-st A. , kuna ta on seostanud nimetatud firmalt kauba toomist üksnes kontrollimata kuulduste kaudu. -Kaitsja tunnistaja A.T, keda tunti OÜ-s K. - nn. „prapporina“ selgitas kohtus korduvalt, et 2008.a kuni 2010.a vedas tema OÜ-sse K. - ainult tühje kaste ja kotte ning vastu võttis need L.S , kes sai enda valdusesse ka saatelehed, mille alusel kontrollis vastuvõetud kauba vastavust. Samuti kinnitas tunnistaja, et tema ei ole kunagi L.S ́ilt saanud ümbrikku, mis oleks meenutanud sularaha. Eeltoodu lükkab ümber L.S ́i väited selle kohta, et V.T vedas OÜ-st A. OÜ-le K. - korduvalt ja suurtes kogustes klaastaarat. Süüdistatava L.S ́i kaitsja hinnangul tuleks tunnistaja V.T ́i kohtus antud ütlustesse suhtuda kriitiliselt, kuna viimane on kriminaal ning maksumenetluse käigus andnud erinevaid ütlusi. Kaitsja hinnangul võisid tunnistaja ütlusi mõjutada tema kõrge iga ning kohtus tekkinud erutusseisund. Kohus kaitsja eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Tunnistaja kinnitas kohtus kindlalt ning korduvalt, et ta taarat pudelite või purkidena OÜ-st A. OÜ-le K. - vedanud ei ole ning ta tõi üksnes tühje kaste ning kotte. Kaitsja seisukoht tunnistaja ütluste ebausaldusväärsuse kohta seoses tema kõrge ea ning erutusseisundi kohta on paljasõnaline ning oletuslik. Samas ei näe ka kohus antud juhul kardinaalset vastuolu V.T ́i eelnevalt antud ütluste puhul, kui ta on rääkinud „taarast“, kuivõrd taolise sõna all nimetatakse vene keeles nii klaastaarat kui ka kaste ja pakendeid. Lisaks eeltoodule lähevad V.T ́i kohtus antud ütlused kokku teiste

1-11-8478 kohtulikul uurimisel tuvastatud faktiliste asjaoludega, mille kohaselt ei ole tõendatud kaubana taara ost OÜ-st A. OÜ-le K. - : -Kohtus ütlusi andnud kaitsja tunnistaja R.P kinnitas, et ta on ühe korra vedanud taarat Tallinnast Pärnusse. Samas ei lükka tunnistaja ütlused ümber esitatud süüdistust OÜ A. arvete näilisusest, kuivõrd tunnistaja ei osanud anda selgitusi, kellelt koorem pärines, väites üksnes, et veoki koos taaraga andis talle üle vene keelt kõnelenud mees, kes pakkus talle tööd ka edasiseks. Seost nimetatud isiku ning OÜ A. vahel kohtulikul uurimisel ei tuvastatud. Samuti selgitas tunnistaja, et firmast U.F sai ta teadlikuks alles siis, kui ta kutsuti uurija juurde ütlusi andma. Süüdistatavat L.S ta ei tunne ning ei ole temaga varem kokku puutunud. -Kaitsja tunnistaja P.M kinnitas, et OÜ-s K. - töötamise ajal 2006.a – 2010.a kuulis ta nime OÜ A. seoses võtme andmisega ning teadis ettevõtet kui lähedal asuvat taara kokkuostjat. Tunnistaja ütlustel olevat koorma toonud sõiduki ekspediitor küsinud lao võtit ning nimetanud nime „A. “. Samas ei osanud tunnistaja täpsustada aega, võtme saanud isikut, koormat, kaupa ja selle kogust ega muud. Maksu- ja Tolliameti esindaja küsimusele vastas tunnistaja, et ta nägi vaid seda, kui andis võtme ja võttis võtme tagasi. Tunnistaja kinnitas, et teadmise selle kohta, et kauba toojaks oli väidetavalt A. OÜ, sai ta oma tööandjalt L.S ́ilt. Toodud kauba arveldamise ning arvele võtmisega olevat tegelenud üksnes L.P . Hinnates tunnistajate ütlusi kogumis koos teiste uuritud tõenditega järeldub, et L.S ́i puhul ei saa rääkida isikut, kes heauskselt on eeldanud, et kauba müüjaks on tõesti arvel märgitud isik. L.S ́i käitumine annab kinnitust hoopis sellele, et ta ise on teadlikult loonud süsteemi maksupettuse toimepanemiseks, kaasates sinna ka oma töötajad ning kasutades arvete usaldusväärsuse tõstmiseks suurettevõtte võltsitud pitsatit, millist püüdis ta 08.03.2010 a. oma elukohas toimunud läbiotsimisel varjata püüdes kotti karbiga, milles oli pitsat, kõrvale tõsta ning väites politseitöötajatele, et kotis olev karp on tühi. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, mille kohaselt on ilmne, et arve esitanud ettevõttel, kellele on kauba eest varasemalt sularahas tasutud, ei ole tagantjärele mingit huvi, kas neil arvetel on pitsatid peal või mitte. Ettevõtte jaoks on oluline, et kauba eest oleks tasutud. Seega ei oleks isegi teoreetiliselt OÜ A. nimel tegutsenud isikutel olnud mingit põhjust neid pitsateid süüdistatavale saata. Pitsatite leidmine L.S ́i valdusest kinnitab üksnes seda, et vaidlusalused kohtus uuritud arved on koostatud L.S ́i initsiatiivil ja tema korraldamisel, mistõttu on tuvastatav ka tema osalemine talle süüks pandud maksupettuses. Riigikohus on oma 02.10.2003.a lahendis nr 3-3-1-50-03 märkinud, et kui arvel näidatud müüja pole tegelikult kaupa või teenust müünud ja põhjendatud on kahtlus, et ostja osaleb käibemaksupettuses ning ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks täiendavaid tõendeid, siis puudub ostjal käibemaksu mahaarvamise õigus. 17.12.2013.a lahendis nr 3-3-1-49-13 on Riigikohus asunud seisukohale, et kui käibemaksuarvestuses on kajastatud tehinguid, kus pole selge, kes on kauba või teenuse tegelik müüja ja ostja teadis või pidi sellest teadma, siis on selliste tehingute kajastamine õigusvastane ja alusetu. Seega on kohtus leidnud tuvastamist, et OÜ A. ei ole OÜ-le K. - mitte midagi müünud ning vastavad müügiarved on näilised. Seega on süüdistatav alati olnud teadlik, olles ise nende koostajaks, OÜ A. nimel koostatud näilistest arvetest. Nimetatud arveid kasutati selleks, et OÜ-l K. - oleks võimalik soetamistehingutelt maha arvata alusetult sisendkäibemaks. Riigikohus on oma 24.01.2011.a lahendi nr 3-3-1-73-10 p-s 15 märkinud, et olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski oma maksudeklaratsioonis maksukohustust vähendavana, on tegemist ostja pahausksusega või osalemisega maksupettuses. Eelnevast tuleneb üheselt, et U.F ja L.S ́i tegevus sai olla vaid tahtlik ning suunatud maksupettuse toimepanemisele. Näiliste tehingute kohta arvete koostamise põhjuseks saab ilmselt olla üksnes see, et taara soetati kelleltki tuvastamata kolmandalt isikult, kes ei olnud käibemaksukohuslane, mistõttu tegelikult toimunud tehingute näitamise puhul ei oleks U.F saanud sisendkäibemaksu maha arvata, ning eelneva tõttu oli vajalik koostada näilised arved. Kohtumenetluses on leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et reaalselt OÜ A. OÜ-le K. - kaupa ei müünud, mistõttu puudus OÜ-l K. - seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade eest tasumisele kuuluvat käibemaksu. Eelnevaga rikuti aga käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides

1-11-8478 -L.S ́i kaitsja leidis, et käesoleva kriminaalasja kohtueelne menetlus on alusetult süüstanud üksnes U.F ning L.S ́i tegevust jättes kontrollimata OÜ A. tegevuse, milline olevat samuti olnud aastatel 2008 ja 2009 a. n.ö. laiali minemas. Samuti tuleks kriitiliselt suhtuda OÜ A. esindaja V.D ütlustesse. Kohtu hinnangul on eeltoodud seisukohad oletuslikud ja paljasõnalised ning ei ole kriminaalasja kohtuliku uurimisega kinnitust leidnud. Nii ei ole kinnitust leidnud asjaolu miks pidanuks OÜ A. varjama tehingute toimumist OÜ-ga K. - juhul, kui nimetatud tehingud tegelikult oleks toimunud. Samuti jäi kohtule selgusetuks, miks tuleks pidada kahtlaseks V.D ütlusi, kelle ütlused lähevad kokku muude kriminaalasja menetluses kogutud tõendite ning ka teiste tunnistajate nagu I. J., J.M , I. J., L.P, A.T jt. ütlustega. -Kaitsja leidis samuti seda, et L.S ei ole peitnud OÜ A. pitsateid. Samuti ei ole ta neid kasutanud kuriteo toimepanemiseks. Kohus kaitsja antud seisukohaga ei nõustu. Kriminaalasja menetlus ning läbiotsimise protokollist (I kd. t.l. 120-129) nähtub, et pitsatid asusid papist kastis asuvas karbis, mida L.S püüdis läbiotsijate eest varjata ning seda kõrvale tõsta avaldades neile, et karp on tühi. Samas selgus pakendi avamisel, et selles asusid pitsatid, millega sai jätta jäljendi kujutisega OÜ A. . Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et OÜ A. taolisi pitsateid ei kasutanud. Kuriteo toimepanek nimetatud pitsatitega väljendus selles, et jättes arvetele pitsati jäljend, jäeti sellega mulje, nagu oleks ka tegelikkuses toimunud klaastaara soetamine OÜ-lt A. OÜ-le K. - . Seega on kohtulikul uurimisel leidnud vastuvaidlematut tõendamist, et 21.04.2008.a kuni 02.02.2010.a pani U.F juhatuse liige L.S toime KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valeandmete esitamise U.F maksudeklaratsioonides, mille tulemusel oli tasumisele kuuluv maksusumma väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ja mistõttu jäi maksudena laekumata kokku 1 536 828 krooni, s.o 98 221.21 eurot, ületades sellega KarS § 3891 lg-s 1 sätestatud koosseisulise tunnuse suure kahju määra. Kuritegude toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 sätestas, et suur on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 2008.a ja 2009.a oli palga alammäär 4350 krooni, s.o 278.02 eurot. Käesoleval ajal näeb KarS § 121 p 2 ette, et suureks varaliseks kahjuks või süüteo ulatuseks on kahju, mille summa ületab 40000 eurot. Seega ületab ka käesoleval ajal maksudena laekumata jäänud summa suure kahju määra. L.S ise valeandmetega käibedeklaratsioone ei allkirjastanud, kuid kohtuliku uurimisega on leidnud tõendamist, et tema U.F juhatuse liikmena edastas kõik käibedeklaratsioonide koostamiseks vajalikud võltsitud arved deklaratsioone koostanud raamatupidajale, millest järeldub, et tema teopanus maksupettuse toimepanemiseks oli kaalukas ning mille eest vastutab ta kuriteo täideviijana. Subjektiivsest küljest on kuritegu toime pandud KarS § 16 lg 2 kohaselt kavatsetult. L.S edastas teadlikult maksudeklaratsiooni koostavale raamatupidajale tegelikkusele mittevastavaid arveid maksuhaldurile valeandmete esitamiseks. L.S ́i eesmärgiks oli sellise tegevusega varjata maksukohustust. Seega on maksupettus toime pandud kavatsetult, kuivõrd ta oma tegevusega seadis eesmärgiks süüteokoosseisulise asjaolu teostamise ning teadis, et see saabub. Seega hinnates tõendeid kogumis on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle KarS § 3891 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemine. Lisaks L.Sile, kui füüsilisele isikule, on esitatud süüdistus ka juriidilisele isikule U.F samuti maksusüüteos KarS § 3891 lg 3 järgi. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. Nimetatud arusaam väljendub ka KarS § 14 lg-s 1. Juriidilise isiku vastutus põhineb tuletatud ehk derivaatse vastutuse põhimõttel, mis eeldab kõigi karistavuseelduste tuvastamist teo vahetult toime pannud füüsilise isiku käitumises. Juriidilise isiku vastutuse tuletatus tähendab, et see ei ole autonoomne, st paralleelselt füüsiliseisiku omaga esinev spetsiifiline vastutuse liik, vaid derivatiivsel teel füüsilise isiku süülisest käitumises pärinev vastutus, mille puhul on ühe subjekti (füüsiline isik) tegevus teise subjekti (juriidiline isik) vastutuse eelduseks (RKKK 3-1-1-137-04, 3-11-30-11 p 15.1). Seega on juriidilise isiku vastutus füüsilise isiku süüteole lisanduv, mitte aga ilma selleta eksisteeriv õiguslik nähtus.

1-11-8478 KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Riigikohus on oma 28.09.2004.a lahendi 3-1-1-82-04 p-s 11 märkinud, et kuna KarS § 2 lg 2 kohaselt on karistatav üksnes tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi, vastutab juriidiline isik vaid juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik eelnimetatud deliktistruktuuri elemendid. Juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Lisaks eelnevale tuleb ka tuvastada, et vastav organ või juhtivtöötaja tegutses juriidilise isiku huvides. Sama seisukohta on Riigikohus korranud ka oma lahendis nr 3-1-1-2506. Käesoleval juhul on leidnud tuvastamist, et L.S oli U.F juhatuse liige (juhtivtöötaja). Seega oli ta isik, kes ilmselgelt tegutses juriidilise isiku huvides, ning omas pädevust teha juhtimisotsuseid ja suunata juriidilise isiku tahet. Antud juhul on L.S ́i tegevuses tuvastatud süüteokoosseisule vastav tegu – juriidilise isiku nimel maksuhaldurile valeandmete esitamine eesmärgil vähendada maksukohustust. Eelneva tõttu on tõendamist leidnud ka U.F poolt KarS § 3891 lg-s 3 sätestatud kuriteo toime panemine. Süüdistus KarS § 375 lg 1 järgi Teo toime panemise ajal kehtinud KarS § 375 lg 1 sätestas, et maksumärgiga märgistamata alkoholi hoidmine on kuritegu, kui teo objektiks oli alkohol suures koguses. Teo toime panemise ajal kehtinud alkoholi seaduse § 7 lg 5 sätestas, et käitlemiseks mittelubatud alkohol on suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 46 lg-s 6 sätestatud aktsiisimäära. Kehtinud ATKEAS § 46 lg 6 sätestas, et muu alkoholi aktsiisimäär on 222 krooni muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Käesoleval juhul on L.S ́ile esitatud süüdistus selles, et ta omandades eeluurimisel tuvastamata isikult maksumärgiga märgistamata alkoholi, hoidis seda aadressil xxxx, kust see 08.03.2010.a toimunud läbiotsimise käigus leiti. Süüdistatav selgitas kohus, et tema ei ole alkoholi ebaseaduslikult käidelnud ning leitud alkohol oli mõeldud isiklikuks otstarbeks. Seega tuleb kohtul hinnata, kas on toimunud ebaseaduslik alkoholi käitlemine või mitte. 08.03.2010.a koostatud läbiotsimisprotokollist (I kd t.l 120-129) nähtub, et L.S ́i elukohas aadressil XXXX toimunud läbiotsimisel leiti ja võeti kaasa maksumärgistamata suletud korkidega pudelid järgmiselt: 1) üks 0,25-liitrine pudel kirjadega "Valge Viin“, 2) kolm 0,5-liitrist pudelit, s.o kokku 1,5 liitrit kirjadega "Eesti Piiritus" 3) üks 0,5-liitrine pudel, s.o kokku 0,5 liitrit kirjadega „Saare Džinn"), 4) üks 0,2-liitrine pudel, s.o kokku 0,2 liitrit kirjadega "Jamaica Rum Verschnitt" 5) kaks 0,2-liitrist pudelit, s.o kokku 0,4 liitrit kirjadega "Viin Norland", 6) üks 0,5-liitrine pudel, s.o kokku 0,5 liitrit kirjadega "Konjak Ahtamar" 7) üks 0,35-liitrine pudel, s.o kokku 0,35 liitrit kirjadega "Metaxa", 8) üks 0,5-liitrine pudel, s.o kokku 0,5 kirjadega "Marss Brendijs", 9) kolm 0,5-liitrist pudelit, s.o kokku 1,5 liitrit kirjadega "Valge Viin", 10) kolm 0,35-liitrist pudelit, s.o kokku 1,05 liitrit kirjadega "Canadian Cold", 11) 14 0,35-liitrist pudelit, s.o kokku 4,9 liitrit kirjadega "Viin Norland", 12) 600 0,5-liitrist pudelit, s.o kokku 300 liitrit kirjadega "Mahtra Viin“, 13) 260 0,5-liitrist pudelit, s.o kokku 130 liitrit kirjadega "Viin Liiwi Vodka", 14) 41 0,1-liitrist pudelit, s.o kokku 4,1 liitrit kirjadega "Napoleon", 15) 60 0,1liitrist pudelit, s.o kokku 6 liitrit kirjadega "Kedrovka" ja 16) 26 0,1-liitrist pudelit, s.o kokku 2,6 liitrit kirjadega "Starka Old Vodka". Seega kokku leiti 16 erineva nimega (liiki) pudeleid. Ekspertiisiaktist nr x (III kd t.l 213-214) nähtub, et teostatud on ekspertiis aadressil XXXX läbiotsimise käigus leitud maksumärgistamata alkoholile. Ekspertiis on teostatud 16 pudelile, st igast leitud n.-ö alkoholi liigist on teostatud ekspertiis ühele n.-ö. proovile. Ekspertarvamuse kohaselt leidis tuvastamist, et 1) pudel „Valge Viin“ 250 ml sisaldab 39.60% etanooli, 2) pudel „Eesti Piiritus“ 500ml sisaldab 96.51% etanooli, 3) pudel "Saare Džinn" 500 ml sisaldab 39.83% etanooli, 4) pudel "Jamaica Rum Verschnitt" 200 ml sisaldab 37.76% etanooli, 5) pudel „Viin Norland“ 200 ml sisaldab 39.32% etanooli, 6) "Konjak Ahtamar" 500 ml sisaldab 40.95% etanooli, 7) pudel "Metaxa" 350 ml sisaldab 38.03% etanooli, 8) pudel „Marss Brendijs" 500 ml sisaldab 38.03% etanooli, 9) pudel "Valge Viin" 500ml sisaldab 40.02% etanooli, 10) pudel "Canadian Cold" 350 ml sisaldab 40.21% etanooli, 11) pudel "Viin Norland" 350 ml sisaldab 39.3% etanooli, 12) pudel "Mahtra Viin" 500 ml sisaldab 39.41% etanooli, 13) pudel "Viin Liiwi Vodka" 500 ml sisaldab 39.66% etanooli, 14) pudel "Napoleon" 100 ml sisaldab 40%

1-11-8478 etanooli, 15) pudel "Kedrovka" 100 ml sisaldab 40% etanooli ja 16) pudel "Starka Old Vodka" 100 ml sisaldab 40%etanooli. Seega oli tegemist alkoholiga. Süüdistatava kaitsja leidis, et kuna alkoholi kanguse määramiseks ei võetud proove kõikidest pudelitest, siis ei saa kindlalt väita, et kõigis garaažist leitud alkoholipudelites oli alkohol. Kohus ei pea kaitsja eeltoodud seisukohta põhjendatuks. Ekspertiisiaktist nähtub, et alkoholikangust mahu protsendist on mõõdetud kokku 16-l erineval alkoholipudelil, kusjuures mõõdetud on alkoholisisaldust kõikidelt erinevate siltidega erinevatelt alkoholi markidelt. Kõikide pudelite puhul tuvastati, et tegemist on kange alkoholiga mahu protsendiga 37,76 % („Jamaika rum verchnitt“) kuni 96,51 % („Eesti piiritus“). Kõikidel alkoholipudelitel kajastatud alkoholikangus on leidnud ekspertiisiga ka kinnitust. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et ülejäänud L.S ́i elukohast leitud pudelid ei sisaldanud alkohoolseid jooke. Seega on käesoleval juhul leidnud ümberlükkamatult tõendamist, et L.S hoidis oma elukohas maksumärgistamata alkoholi. Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS 375 lg-st, AS § 7 lg-st 5 ja ATKEAS § 46 lg-st 6 tulenes, et tegemist on kuriteoga juhul, kui hoiti alkoholi, mille eeldatav aktsiis kokku oli vähemalt 2220 krooni. L.S hoidis enda elukohas alkoholi, mille aktsiisi kogusumma oli 40 032 krooni. Nimetatud summa on kujunenud järgmiselt: 1) üks 0,25-liitrine pudel, s.o kokku 0,25 liitrit 39,6-protsendilise etanoolisisaldusega alkohol "Valge Viin", mille arvestuslik aktsiis ([0.25/100]x39.6x222) on 22 krooni, 2) kolm 0,5-liitrist pudelit, s.o kokku 1,5 liitrit 96,51-protsendilise etanoolisisaldusega alkoholi "Eesti Piiritus", mille arvestuslik aktsiis ([1.5/100]x96.51x222) on 321 krooni, 3) üks 0,5-liitrinr pudel, s.o kokku 0,5 liitrit 39,83-protsendilise etanoolisisaldusega alkoholi "Saare Džinn", mille arvestuslik aktsiis ([0.5/100]x39.83x222) on 44 krooni, 4) üks 0,2-liitrine pudel, s.o kokku 0,2 liitrit 37,76-protsendilise etanoolisisaldusega alkoholi "Jamaica Rum Verschnitt", mille arvestuslik aktsiis ([0.2/100]x37.76x222) on 17 krooni, 5) kaks 0,2-liitrist pudelit, s.o kokku 0,4 liitrit 39,32-protsendilise etanoolisisaldusega alkoholi "Viin Norland", mille arvestuslik aktsiis ([0.4/100]x39.32x222) on 35 krooni, 6) üks 0,5-liitrine pudel, s.o kokku 0,5 liitrit 40,95-protsendilise etanoolisisaldusega alkoholi "Konjak Ahtamar", mille arvestuslik aktsiis ([0.5/100]x40.95x222) on 45 krooni, 7) üks 0,35-liitrine pudel, s.o kokku 0,35 liitrit 38,03-protsendilise etanoolisisaldusega alkoholi "Metaxa", mille arvestuslik aktsiis ([0.35/100]x38.03x222) on 30 krooni, 8) üks 0,5-liitrine pudel, s.o kokku 0,5 liitrit 38,03-protsendilise etanoolisisaldusega alkoholi "Marss Brendijs", mille arvestuslik aktsiis ([0.5/100]x38.03x222) on 42 krooni, 9) kolm 0,5-liitrist pudelit, s.o kokku 1,5 liitrit 40,02-protsendilise etanoolisisaldusega alkoholi "Valge Viin", mille arvestuslik aktsiis ([1.5/100]x40.02x222) on 133 krooni, 10) kolm 0,35-liitrist pudelit, s.o kokku 1,05 liitrit 40,21-protsendilise etanoolisisaldusega alkoholi "Canadian Cold", mille arvestuslik aktsiis ([1.05/100]x40.21x222) on 94 krooni, 11) 14 0,35-liitrist pudelit, s.o kokku 4,9 liitrit 39,3-protsendilise etanoolisisaldusega alkoholi "Viin Norland", mille arvestuslik aktsiis ([4.9/100]x39.3x222) on 428 krooni, 12) 600 0,5-liitrist pudelit, s.o kokku 300 liitrit 39,41-protsendilise etanoolisisaldusega alkoholi "Mahtra Viin", mille arvestuslik aktsiis ([300/100]x39.41x222) on 26247 krooni, 13) 260 0,5-liitrist pudelit, s.o kokku 130 liitrit 39,66-protsendilise etanoolisisaldusega alkoholi "Viin Liiwi Vodka", mille arvestuslik aktsiis ([130/100]x39.66x222) on 11446 krooni, 14) 41 0,1-liitrist pudelit, s.o kokku 4,1 liitrit 40-protsendilise etanoolisisaldusega alkoholi "Napoleon", mille arvestuslik aktsiis ([4.1/100]x40x222) on 364 krooni, 15) 60 0,1-liitrist pudelit, s.o kokku 6 liitrit 40-protsendilise etanoolisisaldusega alkoholi "Kedrovka", mille arvestuslik aktsiis ([6/100]x40x222) on 533 krooni ja 16) 26 0,1-liitrist pudelit, s.o kokku 2,6 liitrit 40-protsendilise etanoolisisaldusega alkoholi "Starka Old Vodka", mille arvestuslik aktsiis ([2.6/100]x40x222) on 231 krooni. Seega kokku on aktsiisisummaks 40 032 krooni. Kohus märgib, et ei ole eluliselt usutav, et leitud ja ära võetud alkohol oli L.S enda tarbeks, sest alkoholi võeti kokku ära üle 400 liitri. Samuti oli Pärnus üldteada, et vaidlusalusel ajal tegeles U.F Pärnus alkoholi müügiga. L.S hoidis teadlikult oma kodus KarS § 375 lg 1 mõttes suures koguses alkoholi täites sellega KarS § 375 ettenähtud objektiivse koosseisu. Tema eesmärgiks oli alkoholi pealt riigile aktsiisi mitte maksta. Seega on alkoholi käitlemine toime pandud kavatsetult, kuna L.S seadis oma tegevusega eesmärgiks süüteokoosseisulise asjaolu teostamise ning teadis, et see saabub.

1-11-8478 Hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle KarS § 375 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemine. Tsiviilhagi Käesolevas kriminaalasjas esitas Maksu- ja Tolliamet tsiviilhagi. Maksukorralduse seaduse (MKS) kohaselt on Maksu- ja Tolliamet riiklike maksude maksuhaldur. MKS § 10 lg 2 p 3 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks nõuda sisse maksuvõlad ehk riigile tekitatud kahju. Kahju hüvitamiseks on Maksu- ja Tolliameti poolt KrMS § 38 lg 1 p 2 kohaselt esitatud käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi. 04.09.2015.a toimunud kohtuistungil täpsustas Maksu- ja Tolliamet esitatud tsiviilhagi ning nende lõplikuks nõudeks kujunes 165 537.66 eurot, millest põhinõue on 85 570.24 eurot ning intressid 79 967.42 eurot. Kuivõrd käesoleval juhul on leidnud tuvastamist maksukuriteo toime panemine, mistõttu jäi riigil maksudena laekumata kokku 1 536 828 krooni, s.o 98 221.21 eurot, siis on tsiviilhagi esitamine põhjendatud. Järgnevalt tuleb hinnata, kas Maksu- ja Tolliameti hagi summas 165 537.66 eurot L.S ́i vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käesoleval juhul on leidnud tuvastamist, et L.S oli K. - OÜ juhatuse liige ning seega juriidilise isiku esindaja kõikides õigustoimingutes tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi. Samuti on juhatuse liikme kohustus äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt juhtida ja esindada osaühingut, omades vastavalt äriseadustiku § 181 lg 1 esindusõigust kõigis õigustoimingutes, sh korraldades äriseadustiku § 183 järgi osaühingu raamatupidamist ning vastutades äriseadustiku § 187 lg 1 alusel osaühingu juhatuse liikmena oma kohustuse rikkumisega osaühingule tekitanud kahju eest. MKS § 8 lg 1 alusel on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et ajavahemikul 10.02.2008.a kuni 22.01.2010.a lasi L.S K. OÜ juhatuse liikmena tahtlikult esitada maksuhaldurile valeandmeid K. OÜ 2008.a jaanuari kuni 2009.a detsembri käibedeklaratsioonides (vorm KMD), mille tulemusel jäi Eesti Vabariigile laekumata 1 536 828 krooni (98 221,21 eurot) käibemaksu. L.S rikkus oma tegevusega KMS § 24 lg 1 ja § 38 lg 1. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kohtumenetluses on leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et reaalselt OÜ A. OÜ-le K. OÜ kaupa ei müünud, mistõttu puudus OÜ-l K. OÜ seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade eest tasumisele kuuluvat käibemaksu. Eelnevaga rikuti aga KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega on käesoleval juhul rikutud MKS § 85 lg 4 sätestatud kohustust esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadolevalt õigeid andmeid. Samas U.F ja L.S olid deklaratsioonide esitamisel teadlikud, et U.F ei ole tegelikult mitte midagi OÜ-lt A. ostnud. L.S edastas teadlikult maksudeklaratsiooni koostavale raamatupidajale tegelikkusele mittevastavaid arveid maksuhaldurile valeandmete esitamiseks. L.S ́i eesmärgiks oli sellise tegevusega varjata äriühingu maksukohustust. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-60-07 p-s 47 asunud seisukohale, et saamata jäänud tulu kui kahju liigi suuruse kindlakstegemisel peab olema tuvastatud, et saamata jäänud tulu nõue oleks olnud tõenäoliselt tasutav. Sellise hinnangu andmiseks tuleb hinnata tõendeid, mis kajastavad võlgniku majanduslikku ja varalist seisu. Maksu- ja Tolliamet, kasutades maksukohustuslaste registri, Äriregistri, Kinnistusraamatu ja Maanteeameti andmeid seisuga 30.10.2012.a ning ettevõtte pearaamatu konto x Kassa andmeid perioodil 01.01.2008 kuni 31.12.2009.a, on asunud seisukohale, et ajavahemikus jaanuar 2008.a kuni detsember 2009.a oli K. OÜ tegutsev ettevõte, deklareeris käivet 2008.aastal keskmiselt 972 014 krooni ja 2009.aastal 809 918 krooni kuus. Äriühingus töötas 11-13 töötajat, kellele maksti keskmiselt kuus

1-11-8478 4370 krooni töötasu. Ettevõtte kassasse laekus kahe aasta jooksul 15 884 132 krooni, mis on keskmiselt 661 838 krooni kuus. K. OÜ tegevjuhi poolt allkirjastatud ning esitatud 2008.a ja 2009.a majandusaasta aruande andmetel oli ettevõttel seisuga 31.12.2008.a põhivara jääkmaksumuses 2 146 844 krooni ja seisuga 31.12.2009.a põhivara jääkmaksumuses 2 648 290 krooni. Ettevõte omas kuni 20.12.2010.a kolme kinnistut - 2,8 ha maatulundusmaad xxxxxxxx; ärimaad, millel asus vastuvõtupunkt ja kuur xxxx ja kaubandushoonet asukohaga xxxxx. Samuti kuulus Maanteeameti autoregistri e-päringu andmetel K. - OÜ-le paadiveok x registreerimismärgiga x, ehitusaasta x. Seega maksuhalduri hinnangul omas K. OÜ 2008-2009. aastal piisavalt vahendeid maksukohustuste täitmiseks. Kohus nõustub eelmärgitud maksuhalduri seisukohaga ning tuginedes eelpoolnimetatud andmetele leiab, et K. - OÜ-l oli 2008-2009. aastal piisavalt vahendeid maksukohustuste täitmiseks. Samuti on Riigikohus 28.01.2008.a otsuse nr 3-1-1-60-07 p-s 54 selgitanud, et otsustamaks riigi kahjunõude põhjendatuse üle, tuleb muuhulgas tuvastada nii varjatud maksukohustuse sissenõutavus selle tekkimise ajal kui ka see, et maksunõude täitmine ei ole maksunõude ilmsikstulekul enam täielikult või osaliselt võimalik (nt maksumaksja maksevõimetus jms). Enne kui on selgunud, et riigil ei õnnestu maksuvõlga (sh intressivõlga) äriühingust maksumaksjalt täielikult või osaliselt sisse nõuda, puudub alus rääkida riigil tekkinud kahjust. Seega L.S ́ilt tsiviilhagi välja mõistmiseks on vaja tuvastada, et maksumaksja, s.o U.F , ei ole võimeline maksunõuet täitma. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu sai K. OÜ maksunõudest teada selle tuvastamisel maksumenetluses s.o 16.11.2010.a, kuid pärast varjatud maksukohustusest teadasaamist oli maksuhalduril mõistlikult tegutsedes võimalik maksumaksjat siduvalt kohustada oma maksuvõlga tasuma peaaegu kaks aastat hiljem alates 08.10.2012.a. Maksuhaldurile teadaolevalt kuulub käesoleval ajal K. OÜ-le varana vaid paadiveok x registreerimismärgiga x ehitusaasta x. Analoogse haagise väärtus www.varad.ee andmetel on vahemikus 550 kuni 50 eurot. Kohtutäitur Õ.P on 10.02.2015.a e-kirjaga maksuhaldurile teada andnud, et haagis ei ole komplektne, pealt puuduvad kelgud ja samuti puuduvad rattad. Eeltoodust tuleneb, et haagise müümine enampakkumisel ei ole otstarbekas, tekitab vaid kulusid ning sissenõudjale müügist saadust ei jätku. Äriregistrile esitatud 2011. majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõttel U.F -l põhivara 121 423 euro väärtuses, millest ehitise ja maa maksumus (müüdi 2012 aastal täitemenetluse käigus) oli 83 522 eurot. Seega peale kinnisvara müüki on põhivara vaid 37 901 euro väärtuses, mis võrreldes 2009.a detsembri seisuga on vaid 22%. Seega on K. OÜ vara väärtus vähenenud 78 %. Aruandeaasta kahjum on 2011. aastal 76 220 eurot. 2012 aastal deklareeris K. OÜ käivet keskmiselt 4440,33 eurot kuus ning töötasu väljamakseid on tehtud 8 kuu jooksul 2 töötajale keskmiselt 353,93 eurot kuus. Maksuhalduri poolt 09.10.2012.a kaheteistkümnele Eestis tegutsevale pangale saadetud arestikorraldustele saabunud vastuste kohaselt omab K. OÜ arvet X Pank AS-is, millel 09.10.2012.a seisuga rahalised vahendid puuduvad. Olemasolevate andmete alusel võib väita, et äriühing on maksejõuetu – puuduvad rahalised vahendid maksukohustuse täitmiseks ning kohustuste maht ületab kordades tema vara. Nimetatud järeldust ilmestab ka asjaolu, et mitme aasta vältel on Maksu- ja Tolliametil õnnestunud nõude kattaks sisse nõuda üksnes umbes 13 000 eurot, kuivõrd algne maksunõue oli 98 221.21 ning 04.06.2015.a kohtuistungil vähendati põhinõude summa 85 570.24 euroni. 7 979.81 eurot laekus Maksu- ja Tolliametile seoses U.F suhtes toimunud täiemenetlusega, samuti on summa veidi vähenenud seoses OÜ-le K. - kohtumenetluse kulude hüvitamisega ning L.S ́i ettemaksu kontole laekunud vahenditega. Eelnevast nähtub, et U.F ei ole otseselt Maksu- ja Tolliameti nõuet kordagi iseseisvalt tasunud Seega eelpooltoodust tuleneb, et tsiviilhagi esitamine L.S i vastu on lubatav ja põhjendatud. L.S on oma tegevusega tekitanud õigusvastaselt Eesti Vabariigile kahju ning on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel kohustatud selle hüvitama. Kohus leiab, et tsiviilhagi summas 165 537.66 eurot, millest põhinõue 85 570.24 eurot ning intressid 79 967.42 eurot, on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Põhinõue summas 85 570.24 eurot tuleneb riigil saamata jäänud käibemaksust. OÜ A. nimelt L.S ́i poolt koostatud arvetelt riigil käibemaksuna saamata jäänud summade arvestus on toodud alljärgnevas tabelis

1-11-8478 Lisaks põhinõudele taotleb Maksu- ja Tolliamet intresside välja mõistmist summas 79 967.42 eurot. Kohus leiab, et eelmärgitud ulatuses intresside nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. MKS § 115 lg 1 sätestab, et juhul, kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata summalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidid toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. MKS § 119 lg 1 p 5 kohaselt peatub intressi arvestamine, kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude. Vastavalt MKS § 117 lg 1 arvestatakse tasumisele kuuluvalt maksusummalt intressi 0,06 % päevas. Riigikohus on 28.01.2008.a otsuse nr 3-1-1-60-07 p-s 50 selgitanud, et MKS §-des 115 ja 117 ette nähtud kindlas määras maksuintressi tasumise kohustus on kehtestatud riigile maksusumma hilisema laekumise tõttu sellelt teenimata jäänud finantstulu hüvitamiseks ning tegemist on kindlas suuruses kahjuhüvitisega. Sama lahendi p-s 51 on Riigikohus märkinud, et kui riigil jääb äriühingu juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu teenimata finantstulu õigeaegselt laekumata maksusummalt ning seda ei ole maksuintressina võimalik sisse nõuda maksumaksjalt, saab kõnealuselt maksusummalt arvestatud maksuintresse käsitada juhatuse liikme poolt riigile tekitatud kahjuna. Eelnevalt jõudis kohus järeldusele, et kuna maksumaksja, s.o U.F , on maksevõimetu, siis on põhjendatud ja lubatav ka intresside nõude esitamine L.S ́i vastu. Maksu- ja Tolliamet taotleb intresside sissenõudmist seisuga 31.10.2012, kuna hagi esitati nende poolt 02.11.2012 a. Intresside arvestus on toodud alljärgnevas tabelis arvutuskäigu alusel: alusetult suuremas summas näidatud sisendkäibemaks kuus x0.0006xpäevade arv=intress. Intressi arvutuskäik on antud juhul järgmine näitena 2008 a. märtsikuu eest. 21.04.2008 a., s.o. eelmise, märtsikuu deklaratsiooni esitamise kuupäeva seisuga moodustas põhivõlg 2729.22 eurot. Sellest 0,06 % on 1.637532 eurot. Nimetatud summa tuleb korrutada päevade arvuga võla tekkimise päevast kuni hagi esitamise eelneva kuu viimase päevani. Kuna päevade arv on antud juhul 1654 päeva, moodustub intressisumma järgmiselt 1.637532 X 1654 = 2708,4779 ehk ümardatult 2708.48 eurot. Analoogilisel viisil on intressisumma väljaarvutatud ka kõigi ülejäänud arvete puhul, kusjuures 2008 a. jaanuari ja veebruarikuu puhul on arvestatud seda, et intressisumma ei ületaks põhivõla summat. KMD Võla Võla Intress Maksustamise esitamise suurus suurus Intressi arvestamise päevas Päevade periood tähtaeg kroonides eurodes periood eurodes arv Intress 21.02.2008jaan.08 20.02.2008 40 391 2581,46 12.09.2012 1,55 1 666 2580,42 21.03.2008veebr.08 20.03.2008 40 491 2587,85 11.10.2012 1,55 1 666 2586,81 22.04.2008märts.08 21.04.2008 42 703 2729,22 31.10.2012 1,64 1 654 2708,48 21.05.2008apr.08 20.05.2008 42 305 2703,78 31.10.2012 1,62 1 625 2636,19 21.06.2008mai.08 20.06.2008 73 123 4673,41 31.10.2012 2,80 1 594 4469,65 22.07.2008juuni.08 21.07.2008 87 117 5567,79 31.10.2012 3,34 1 563 5221,47 22.08.2008juuli.08 21.08.2008 89 646 5729,42 31.10.2012 3,44 1 532 5266,49 23.09.2008aug.07 22.09.2008 79 635 5089,60 31.10.2012 3,05 1 500 4580,64 21.10.2008sept.08 20.10.2008 76 085 4862,72 31.10.2012 2,92 1 472 4294,75 21.11.2008okt.08 20.11.2008 78 885 5041,67 31.10.2012 3,03 1 441 4359,03

1-11-8478 Süüdistatav on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Samas kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole L.S ́ile võimalik määrata rahalist karistust. Käesoleval juhul on toime pandud maksukuritegu ulatuses, mis mitmekordselt ületab nii kehtivas kui ka kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seaduses sätestatud suure kahju määra. Samuti, arvestades kuriteo eripära (maksukuritegu), ei kannaks kohtu hinnangul rahalise karistuse määramine eesmärki. Süüdistatav on kavatsetult toime pannud maksukuriteo, mistõttu L.S ́i süüd antud kuriteos tuleb kohtu hinnangul pidada sedavõrd suureks, et see välistab rahalise karistuse kohaldamise. Samas leiab kohus, et kuna süüdlane on varasemalt kriminaalkorras karistamata, samuti on kriminaalasja menetlus kestnud pikka aega (kaitsjad tõstatasid kohtule küsimuse kriminaalasja mõistliku menetlusaja möödumisest), siis on isikule võimalik mõista miinimummäära lähedane vangistus. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus L.S ́i tuleb KarS § 3891 lg-s 1 sätestatud kuriteo toime panemise eest karistada kuuekuulise vangistusega. Lisaks eelnevale hoidis L.S teadlikult oma kodus KarS § 375 lg 1 mõttes suures koguses alkoholi. Tema eesmärgiks oli alkoholi pealt riigile aktsiisi mitte maksta. Käesoleval juhul on alkoholi hoiustatud koguses, mis mitmekordselt ületab nii kehtiva kui ka kuriteo toimepanemise ajal kehtinud alkoholi suure koguse. Samuti, arvestades kuriteo eripära (ebaseaduslik majandustegevus), ei kannaks kohtu hinnangul rahalise karistuse määramine eesmärki. Süüdistatav on kavatsetult hoiustanud ebaseaduslikult alkoholi, mistõttu L.S ́i süüd antud kuriteos tuleb kohtu hinnangul pidada sedavõrd suureks, et ka see välistab rahalise karistuse kohaldamise. Samas leiab kohus, et kuna süüdlane on varasemalt kriminaalkorras karistamata, siis on isikule võimalik mõista miinimummäära lähedane vangistus. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus L.S ́i tuleb KarS § 375 lg-s 1 sätestatud kuriteo toime panemise eest karistada kolmekuulise vangistusega. Kohus leiab, et KarS § 64 lg 1 alusel tuleb L.S ́ile mõista liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks tuleb mõista kuus kuud vangistust. Samas leiab kohus, et kuna tegemist on varasemalt kriminaalkorras karistamata isikuga, siis on võimalik vangistus KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõista tingimisi lühemaajalise, s.o. üheaastase katseajaga. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetluses U.F puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes. KarS § 44 lg 8 kohaselt võib kohus juriidilisele isikule mõista rahalise karistuse 4 000 kuni 16 miljonit eurot. Äriühing on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Samuti äriühing käesoleval ajal sisuliselt ei tegutse, mistõttu on kohtu hinnangul uue kuriteo toime panemise oht väike. Seega leiab kohus, et OÜ-le K. - on võimalik määrata rahaline karistus miinimummäära lähedases summas. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et U.F ́i tuleb KarS § 3891 lg 3 sätestatud kuriteo toime panemise eest karistada rahalise karistusega summas 8 000 eurot. Asitõendid - XXXX läbiotsimise käigus on leitud ja ära võetud: 1) OÜ A. rekvisiitidega templid, 2) kassa väljamineku orderite blanketid ja kassa sissetuleku orderite blanketid koos kassaraamatu ja neljaks tükiks rebitud märkmepaberi lehega ja 3) arvete, arvete/saatelehtede ja kassa sissetuleku orderite blanketid, mis on pakendatud kilekotti ja suletud tõkendiga x – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. - XXXX läbiotsimise käigus leitud alkohol on konfiskeeritud ja hävitatud Pärnu Maakohtu 30.06.2014.a määruse nr 1-11-8478 alusel. - XXXX läbiotsimise käigus leitud maksumärgistatud metallkorgid, mis on pakendatud kilekotti ja suletud tõkendiga x – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada, kuna nad ei oma ei varalist ega praktilist väärtust. Menetluskulud Välja tuleb mõista L.S ́ilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse järgmised menetluskulud – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu (ekspertiisiaktid nr x ja nr x) summas 590.57 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 viis eurot seoses tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisega. Kokku kuulub L.S ́ilt menetluskuludena väljamõistmisele 1175.57 eurot. Välja mõista U.F -lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse menetluskuludena – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu (ekspertiisiakt nr x) summas 123.38 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopa tegemise kulud summas 117.46 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot, kokku seega 825.84 eurot.