Kohtulahend

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Tallinna

Vangla

Ida-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXXVangla esitas 22.09.2015. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Štšennikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Harju Maakohtu 11.06.2014. a kohtuotsusega tunnistati Aleksandr Štšennikov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2; § 344 lg 1 - § 22 lg1; § 349; § 392 lg 2 p 2 - § 22 lg 1 järgi ja karistati teda KarS § 63 lg 1 alusel 3 aasta ja 8-kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 21.11.2013. a ja lõpp on 21.07.2017. a. Aleksandr Štšennikovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses on töötanud ja läbis sotsiaalprogrammi „Igapäevane valik“. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 1. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga Tallinnas, kuid puudub kindel garanteeritud töökoht, plaanib taotleda pensioni. Toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste

näol puudub. XXXVangla elektroonilise valve alla.

toetab

kinnipeetava

tingimisi

ennetähtaegset

vabastamist

Aleksandr Štšennikovi kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga tuttava juures, korteriomanik andis nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks korterisse. Vabanemisjärgne töökoht isikul puudub. Aleksandr Štšennikov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Natalja Kutepova esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, nõustudes vangla poolt toodud seisukohtade- ja põhjendustega. Vangla toetab isiku vabastamist, uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on väike, isik kannab vanglakaristust esimest korda. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Aleksandr Štšennikovi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksandr Štšennikovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 2-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 1. korda. Isiku poolt toimepandud kuriteod on olnud sarnased, varasemalt on teda süüdi mõistetud dokumendi, pitsati ja plangi võltsimise, tegevusloata ja keelatud majandustegevuse, narkootilise ja psühhotroopsete aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Praegune süüdimõistmine on narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku vahendamise, dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õiguseid võltsimisele kaasaaitamise, eriluba nõudva kauba väljaviimisele kaasaaitamises grupi poolt ja teisele isikule enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi, eesmärgiga omandada õigusi kasutamiseks andmise eest. Toimepandud kuritegude eesmärgiks oli rahalise kasu saamine. Vangistuses on Aleksandr Štšennikov töötanud veidi üle 1 kuu majandustöödel, läbis edukalt sotsiaalprogrammi „Igapäevane valik“. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 1. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga Tallinnas, kuid puudub kindel garanteeritud töökoht, plaanib taotleda pensioni. Vanglamaterjalide kohaselt isik enda sõnul narkootikume ei tarbi, kuid samas on teda 2010. a karistatud mootorsõiduki juhtimise eest olles psühhotroopsest ainest põhjustatud joobes. Isikut on korduvalt karistatud ka narkootikumide vahendamise – ravimiretseptide ebaseadusliku väljastamise – eest. Kinnipeetav ei samasta enda kriminaalse subkultuuriga, samas on teda korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Isik võib oma heaolu nimel eirata üldiselt kehtivaid reegleid ja norme. Ta ei teadvusta oma kuritegude olemust, mistõttu võib jääda oht uute samalaadsete kuritegude sooritamiseks. Kinnipeetav on seadnud endale eesmärgiks lõpetada kuritegelik käitumine, kuna näeb, et ta suudab toime tulla ka legaalseid vahendeid kasutades. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks ning riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 9 %.

Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – 1 aasta ja 10 kuud on pannud Aleksandr Štšennikovi mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Aleksandr Štšennikovil on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht tuttav korteris, kuhu on võimalik paigutada ka elektrooniline järelevalve seade. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Aleksandr Štšennikovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Aleksandr Štšennikovile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka Aleksandr Štšennikov, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise valve alla toetavad nii vangla kui ka prokurör.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.