1-14-2774
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
09.10.2015. a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1
Kriminaalasja number
1-14-2774
Kohtunik
Madis Kägu
Istungisekretär
Elen Heidok
Prokurör
Kirjaliku arvamusega abiprokurör Meelis Juursoo
Kriminaalasi
N.M tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine N.M Elukoht: XXXX; isikukood: XXX; XXXX kodanik
Kinnipeetav
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 kohus määras:
jätta vabastamata N.M (isikukood: XXX) Tartu Maakohtu 28.05.2014. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisele järgnevast päevast arvates. Põhjendused N.M tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 28.05.2014. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. Lisaks tunnistati N.M süüdi KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, § 120 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati eelvangistuses viibitud 3 kuud 14 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 16 päeva vangistust. KarS
§ 65 lg 1, 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust N.M-ile Tartu Maakohtu 26.02.2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu 29 päeva vangistuse võrra ja mõisteti N.M-ile liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud 15 päeva vangistust. Kandmise algus 26.02.2014. a. Tartu Maakohtu 12.02.2015. a määrusega loeti N.M poolt alates 26.02.2014. a kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 2 kuud 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 26.02.2014. a ja lõpp on 11.05.2016. a. Tartu Maakohtu 06.03.2015. a määrusega jäeti N.M tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Määrus jõustus 20.03.2015. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist katseajaga tekkis 20.09.2015. a. N.M on kriminaalkorras karistatud: 1) 12.11.1999. a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 1 aasta pikkuse katseajaga; 2) 03.06.2002. a KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi KrK § 41 alusel liitkaristusega 7 kuud vangistust; 3) 05.02.2004. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 alusel arvati eelvangistuses viibitud 7 päeva karistusaja hulka ja mõisteti lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud 23 päeva vangistust; 4) 13.12.2007. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu vangistust; 5) 09.06.2008. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega; KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 13.12.2007. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega N.M-ile mõistetud 1 aasta ja 1 kuu pikkune vangistus ning mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust, millest määrati arvata maha N.M poolt osaliselt ärakantud karistus, lugedes karistuse kandmise aja alguseks 24.09.2007. a; 6) 11.03.2010. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 25 lg 1,2 – 199 lg 2 p 4 järgi 4 kuud vangistust, mis asendati KarS § 74 lg 5, 69 alusel 240 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 8 kuud; 7) 03.12.2010. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1, 64 lg 1 alusel mõisteti N.M-ile liitkaristus, suurendades mõistetud karistust N.M-ile Tartu Maakohtu 11.03.2010. a kohtuotsusega mõistetud ära kandmata karistuse, s.o 4 kuu vangistuse võrra, liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvati mõistetud liitkaristusest maha Tartu Maakohtu 11.03.2010. a kohtuotsusega mõistetud ja täielikult ära kantud karistus ning mõisteti lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui N.M ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid; 8) 03.04.2012. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, kandmisele kuuluv karistus 8 kuud vangiostust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu
Maakohtu 03.12.2010. a otsusega mõistetud 2 kuu pikkune vangistus, loeti see kaetuks mõistetud 8 kuu pikkuse vangistusega ning mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 8 kuud vangistust. Eelmise kohtuotsuse järgi ära kantud 1 kuu 18 päeva vangistust loeti kantuks ja mõisteti ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud 12 päeva vangistust. 9) 26.02.2014. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 1 päev karistusaja hulka ja mõisteti ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud 29 päeva vangistust. Tartu Vangla 25.08.2015. a iseloomustuse kohaselt 8 korda kriminaalkorras karistatud, kannab
moel, mis muudaks ta seaduskuulekamaks, on risk vabanedes uusi kuritegusid toime panna väga suur. Juhul, kui kohus peab võimalikuks N.M tingimisi ennetähtaegselt vabastada, palub kriminaalhooldusametnik panna talle karistusaja lõpuni kestvaks katseajaks (11.05.2016. a) järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsida endale töökoht või võtta ennast arvele töötukassas 2 nädala jooksul; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Prokurör nõustub oma kirjalikus arvamuses Tartu Vanglaga ja ei toeta N.M tingimisi ennetähtaegset vabastamist. N.M avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist ja tal on väidetavalt ka võimalik töökoht olemas Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud esitatud materjalid ja prokuröri kirjaliku arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et N.M vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendamatu. N.M on korduvalt kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Varasemalt on teda karistatud peamiselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Käesolevat karistust kannab ta lisaks varavastaste kuritegude toimepanemisele ka isikuvastase kuriteo eest. Positiivseks tuleb pidada vangistuse ajal sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ individuaalkorras läbimist ja töötamist majandustöödel. Lisaks sellele puuduvad N.M kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta on alates 10.06.2015. a paigutatud avavanglasse. N.M on vabanemisel olemas kindel elukoht emale kuuluvas korteris, kuid puudub kindel töökoht. Enne vangistust töötas ta mitteametlikult, mistõttu puudus regulaarne sissetulek. Kuigi lähedased on kinnipeetava vabanemisel pidanud võimalikuks teda kuni iseseisva sissetuleku saamiseni hädavajalikuga kindlustada, suurendab püsiva tööharjumuse puudumine uute kuritegude toimepanemise riski. Seda enam, et eelnevalt vabaduses olles ja kindla töö tegemist vältides on N.M pannud toime varavastaseid kuritegusid. Kohus ei saa jätta tähelepanuta, et vangla iseloomustuse kohaselt ei aktsepteeri N.M seda, et ühiskonna liikmeks olemine kätkeb endas nii õigusi kui ka kohustusi. Ta ei mõista toimepandud kuritegude tagajärgi ning minevikus toimunud vägivallaakte põhjendab ohvri enda käitumisega. Viimane katseaeg ebaõnnestus, tema karistus pöörati täitmisele. Varem kriminaalhooldusel olles näitas ta üles vähest huvi koostöö tegemiseks. Tema tutvusringkonnas on varem olnud palju kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega ta käesoleval ajal väidetavalt ei suhtle. Samas ei saa välistada, et N.M , kes on varasemalt grupis kuritegusid toime pannud ning on oma lähedaste sõnul kaaslaste poolt mõjutatav, asub vabanedes uuesti varasema sõpruskonnaga lävima. N.M enda sõnul on ta suuteline olema pikka aega ilma alkoholi tarvitamata. Samas on ta osa kuritegusid pannud toime alkoholijoobes ning ilmunud ka kriminaalhooldaja vastuvõtule joobes. Minevikus on ta alkoholijoobes olles käitunud agressiivselt. Lisaks alkoholi tarvitamisele tarvitas ta vabaduses narkootikume- esmakordselt proovis 17-aastaselt ning hiljem tarvitas hooti, s.t, et pikad tarvitamisvabad perioodid vaheldusid perioodidega, kus tarvitas mitme päeva vältel. Kohus ei saa jätta tähelepanuta ka riskihindamise tulemust. Vangla, kes ei toeta tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on hinnanud uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 77% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 33%, s.t väga kõrgeks.
Aastaid kestnud kuritegeliku elu taustal on kohtu hinnangul küsitav, kas N.M on käesoleva suhteliselt lühikese vangistuse jooksul toimunud sellised positiivsed muutused, mis aitaks garanteerida katseaja edukat läbimist. Seda enam, et N.M ei ole käesoleva ajani mõistnud enda vastutust, oma kuritegude tagajärgi ning seda, et ühiskonna liikmeks olemine ei tähenda ainult õigusi, vaid ka kohustusi. Nendel asjaoludel jääb kohtu hinnangul väheks seni ilmnenud positiivsetest sammudest ja lubadustest N.M ennetähtaegseks vabastamiseks. Seega tuleb N.M jätta vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.