Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 08.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number: 1-12-5928/81
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 08.10.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1051

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-12-5928/36Tartu Ringkonnakohus04.04.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-12-5928

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

08.10.2015.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-12-5928

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi

Vangla esitatud materjalid R.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

R.L (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg,

01.10.2015.a Tallinn kaugkohtuistung

koht

Liivalaia

kohtumaja,

avalik

RESOLUTSIOON

1.Vabastada R.L karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2.KarS § 76 lg 5 alusel allutada R.L katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5.R.L vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele ja R.L-ile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 07.08.2015.a Harju Maakohtule kinnipeetava R.L-i kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tartu Maakohtu 30.08.2012.a kohtuotsusega tunnistati R.L süüdi KarS § 424 ja § 209 lg 2 p 1,3 järgi ja mõisteti talle KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 ja § 74 lg 1,3 alusel karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga. Tartu Maakohtu 20.03.2014.a määrusega tühistati KarS § 74 lg 4 alusel R.L-i suhtes vangistuse tingimuslik mittekohaldamine ja pöörati R.L-i suhtes täitmisele talle 30.08.2012.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse algus oli 13.05.2014 ja karistuse lõpp on 10.11.2015. R.L-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, millest 1 on arhiveeritud. Vangistuse ajal osales sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ja Õige hetk, töötab, distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist. R.L-i kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on säilinud suhted oma emaga, kes elab kooselukaaslasega Kasepää külas Peipsiääre vallas Tartumaal. Kinnipeetava ema on nõus kinnipeetavale vabanemisel andma elamispinna. Ametniku kodukülastuse ajal näitas kinnipeetava ema kahte maja, mis väidetavalt mõlemad kuuluvad talle, mõlemad majad asuvad Pikal tänaval Kasepää külas Peipsiääre vallas, kuid majade numeratsiooniga olevat segadus, mistõttu kinnipeetava ema maja numbreid öelda ei

osanud. Kinnipeetava ema sõnul hakkaks poeg elama mõlemas majas, kuid eelkõige näeb ta, et poeg teeb tühjana seisvas majas remondi ja asub sinna omaette elama. Kriminaalhooldusametnikul puuduvad andmed, et kinnipeetaval oleks ennetähtaegse vabanemise korral olemas töökoht. Kinnipeetava ema on valmis andma pojale esialgu – kuni töö leidmiseni – toidu ja peavarju. R.L taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Natalja Kutepova esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla poolt toodud seisukohtade ja põhjendustega. Isikut on karistatud 2-st raskuseastmest kuriteo eest, isikul puudub karistuse kandmisel kehtivad distsiplinaarkaristused, uue kuriteo toimepanemise tõenäosus ei ole suur, mistõttu toetab vangla isiku vabastamist. Vabanemisel on isikul kindel elukoht. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud R.L-i arvamuse, leiab, et R.L-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.L-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu aasta ja 5 kuud vangistust ning karistusaja lõpp on ligikaudu 1 kuu pärast. Kuna aga vastavalt KarS § 76 lg 5 määratakse ennetähtaegsel vabastamisel isikule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud, on kinnipeetav kriminaalhooldusel veel kuus kuud pärast käeoleva määruse jõustumist. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Lisaks eelnevale arvestab kohus ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud valmisolekuga pöörduda alkoholismivastasele ravile. Nimetatu on oluline, kuna vangla iseloomustuse kohaselt on kriminaalhooldusametniku hinnangul alkoholi tarvitamine üks olulisi kinnipeetava käitumise mõjutajaid, viimase katseaja lõpus oli isik nõus pöörduma alkoholismi ravile, kuid karistuse täitmisele pööramise tõttu jäi ravi läbimata. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal, samuti korrektne käitumine. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.