Kohtulahend

elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata A.N kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena A.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 23.oktoobril 2015.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.

Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus A.N-i süüdistatakse selles, et tema 26.aprillil 2015a. kell 05.13 ajal Võru maakonnas Misso vallas Siksäla külas Siksäla-Kivioru tee 1.kilomeetril juhtis mootorsõidukit Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga xxxxxx olles alkoholijoobes so alkoholisisaldus A.N-i väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 0,97mg/l (-/+ 0,09 mg/l) kohta. Antud teoga rikkus A.N Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2; § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani A.N toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu Prokurör taotleb kohtus A.N-i süüditunnistamist KarS § 424 järgi ja karistamist vangistusega 10 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendades vangistuskaristust Tartu Maakohtu 11.11.2014.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa so 1 aasta ja 2 kuu vangistuse võrra, mõista A.N-ile liitkaristuseks vangistus 2 aastat. KarS § 74 lg 5, KarS § 69 alusel asendada vangistus 730 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb A.N teostada 18 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Määrata A.N üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada täitma KarS § 75 lg 1 kontrollnõuded. KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta A.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav A.N aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav A.N , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo,

selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A.N-i süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas A.N-i menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 74,40 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (alates 1. jaanuarist 2015.a on kuupalga alammäär 390 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. A.N on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning kinnitas, et saab menetluskulud tasuda kolmekümne päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist, ositi maksmist ei taotlenud. Kohus mõistab A.N-ilt välja menetluskulu kokku 659,40 eurot, mis tuleb tasuda kolmekümne päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

/ Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.