Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
3-1-1-71-15 7. oktoober 2015 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Saale Laos ja Lea Kivi Thomas Kraali tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega Tartu Ringkonnakohtu 20. märtsi 2015. a määrus kriminaalasjas nr 1-08-9445 Thomas Kraali kaitsja vandeadvokaadi abi Gretta Oltjer, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Jaanika Kõrgmaa 16. september 2015, kirjalik menetlus
Jätta Tartu Ringkonnakohtu 20. märtsi 2015. a kohtumäärus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata.
T. Kraal tunnistati süüdi Helsingi Linnakohtu 19. detsembri 2008. a otsusega erakordselt suure koguse narkootilise aine amfetamiini omandamises ja selle salaveo organiseerimises ning talle mõisteti vangistus pikkusega 12 aastat 10 kuud. Helsingi Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2009. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Karistuse kandmist alustas süüdistatav 16. juulil 2008. Soome Vanglate Amet esitas 11. novembril 2010 Justiitsministeeriumile taotluse T. Kraali karistuse kandmise jätkamiseks Eestis. T. Kraal asus karistust kandma Viru Vanglas.
Kaitsja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamist ning T. Kraali vabastamist karistuse kandmisest. Alternatiivselt palub kaitsja rahuldada T. Kraali taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ja kohaldada talle elektroonilist valvet. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
T. Kraal on igal juhul õigustatud vabanema karistuse kandmisest samadel tingimustel, kui see oleks toimunud Soomes, sest täidetakse Soome kohtu otsust. Võrreldes ennetähtaegse vabanemise kuupäevaga Soomes, on karistuse kandmise tähtaeg Eestis pikenenud de facto vähemalt 25 kuu võrra (kui isik vabastatakse 2/3 karistusajast ärakandmisel). Lisaks on juba kantud karistus täitnud oma eesmärgi.
Esmalt käsitleb kolleegium küsimust sellest, kas Soome kohtu tehtud T. Kraali süüdimõistva otsuse täitmine Eestis on seaduslik. Kaitsja viitab kassatsioonis asjaolule, et Soome kohtuotsust, millega T. Kraal tunnistati süüdi narkootilise aine käitlemises, ei ole Eestis tunnustatud, mistõttu selle täitmine Eestis ei ole lubatav ega seaduslik.
T. Kraal loovutati Soomele Harju Maakohtu 24. juuli 2008. a määrusega Euroopa vahistamismääruse alusel. T. Kraal on Eesti kodanik, kellel on Eestis alaline elukoht, mistõttu KrMS § 492 lg-st 3 tulenevalt seati loovutamise tingimuseks T. Kraalile mõistetud karistuse täitmine Eestis. Maakohtu määrusest järeldub, et loovutamismenetluses vastava tingimuse seadmisega võttis Eesti endale ka kohustuse vangistusega karistatud isiku ülevõtmiseks ja tema karistuse täitmiseks Eestis. Kolleegium märgib, et isiku loovutamist otsustab kohus, kes kontrollib nii KrMS §-s 436 kui ka KrMS §-s 492 loetletud isiku loovutamist välistavate ja piiravate asjaolude esinemist ja annab nõusoleku selleks, et kui teine Euroopa Liidu liikmesriik teeb kriminaalmenetluses süüdimõistva otsuse Eesti kodaniku ja alalise elaniku suhtes, täidetakse karistus Eestis. Sel juhul ei rakendu kriminaalmenetluse seadustikus kirjeldatud kord välisriigis tehtud otsuse tunnustamiseks ja täitmiseks, sest kriminaalmenetluse toimetamiseks ja otsuse täitmiseks on antud nõusolek juba isiku loovutamisel.
ei
läbinud
Eestis
tunnustamismenetlust.
Harju
Maakohtu
juuli
2008.
a
loovutamismääruses on kontrollitud isikule etteheidetava teo karistatavust Eesti ja Soome
seaduste kohaselt ning võrreldud teo eest mõistetava karistuse maksimummäärasid. Kohus nentis, et Soome karistusseaduse järgi on tegu karistatav kuni kümneaastase vangistusega, samal ajal kui KarS § 184 lg 2 näeb analoogilise teo eest ette kuni viisteist aastat vangistust. Soome üleandmistaotluse kohaselt mõisteti isikule karistusena kaksteist aastat ja 10 kuud vangistust, mis ei ületa KarS § 184 lg 2 sanktsiooni ülemmäära. Samuti ei ole kolleegiumile teada muid põhjusi, mis annaksid alust pidada Soomes mõistetud karistuse täitmist Eestis lubamatuks.
2012.
a
määruses
kriminaalasjas
nr
3-1-1-6-12.
Selles
määruses
leidis
kriminaalkolleegium, et süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel järgitakse Eesti õigusaktides ettenähtud reegleid, eelkõige KarS § 76 ja vangistusseaduse asjakohaseid sätteid. Sama põhimõte tuleneb kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni artikli 9 lõikest 3, mille kohaselt rakendatakse karistuse täideviimisel elukohariigi seadust ning ainult sellel riigil on õigus võtta vastu sellekohaseid otsuseid. (Vt ka kriminaalkolleegiumi 19. detsembri 2005. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-138-05, p 13).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.