Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, määratud kaitsjale kohtulikul arutamisel makstud tasu 264 (kakssada kuuskümmend neli) eurot, kokku määratud kaitsjale makstud tasu 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot s.o kokku menetluskulu 945 (üheksasada nelikümmend viis) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „Denis Radajev, 1-15-5963, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Denis Radajevile tema poolt avaldatud elukoha aadressile. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend: CD plaat Juhtimiskeskusesse tehtud väljakutse audiosalvestusega, mis on kinnitatud kriminaaltoimiku esikaanele, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. •

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Denis Radaevit süüdistatakse selles, et tema 05.11.2013 kella 15.00 ajal sisenes omaniku XXX tahte vastaselt Tallinnas, XXX asuvasse korterisse, avades lukustamata korteriukse. XX Xpüüdis Denis Radaevi sisenemist takistada, kuid süüdistatav tõukas kannatanut, mille tagajärjel kannatanu lõi küünarnuki vastu seina ning tundis füüsilist valu. Seega pani Denis Radaev toime valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise vägivallaga ehk KarS § 266 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (vastab kehtiva KarS redaktsiooni §-le 266 lg 2 p 1, 2 ehk valdaja tahte vastaselt ruumi ebaseaduslik tungimine, kui see on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega ja vägivallaga) Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 06.10.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Ülle Jaanhold, süüdistatava Denis Radajev ja tema kaitsja Toomas Bekker vahel järgnev kokkulepe: KarS § 266 lg 2 p 2 (vastab kehtiva KarS redaktsiooni §-le 266 lg 2 p 1, 2) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 73 lg-le 1 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 73 lg 3 alusel määrata katseajaks 1 aasta. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 266 lg 2 p 2; § 73 lg-test 1 ja 3; §-st 78 asub kohus seisukohale, et Denis Radajev kuulub temale KarS §-s 266 lg 2 p 2 (alates 01.01.2015 KarS § 266 lg 2 p 1, 2) ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistataval puudub ankeetandmete kohaselt töökoht ning süüdistatav selgitas, et ta töötab lepingute alusel ja hetkel ei tööta. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale üle jõu. Lisaks ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isikute faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul ei saa seda võimalust rakendada, kuivõrd süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud, mistõttu on ta teadlik sellest, et kriminaalmenetlusega kaasnevad kulud jäävad süüdimõistetu kanda. Seetõttu kohus leiab, et menetluskulu tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest lähtuvalt ja arvestades asjaolu, et süüdistatav hetkel ei tööta, on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.