1-15-7668
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. oktoober 2015. a Haapsalu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-7668 (15257000084)
Kohtukoosseis
Kohtunik Piia Jaaksoo
Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi
Gerda Raidla
Prokurör
Agnes Ollema-Barndõk
Kaitsja Süüdistatav
Advokaat Kristjan Nõges
A. L. süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses
A. L. – isikukood *, elukoht *, tel *, * kodanik, haridust *, emakeel * keel, * , kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 17.03.2015 Lääne prefektuuri Haapsalu PJ poolt KarS § 262 lg 1 alusel rahatrahviga 36 eurot. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.
1-15-7668
1-15-7668 – parempoolse külje piirkonda roiete alla, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanu K. O. füüsilist valu. Sellise tahtliku tegevusega A. L., kahjustades teise inimese tervist löömise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise isikuna, kes on varem kehalise väärkohtlemise toime pannud, s.o kuni 31.12.2014 kehtinud karistusseadustiku kohaselt KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning alates 01.01.2015 kehtiva karistusseadustiku kohaselt KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele süüdistatakse A. L. selles, et tema, olles varem korduvalt toime pannud kehalise väärkohtlemise ja viibides 13.01.2015 kella 10.30-11.15 ajal ehk pärast kolmanda koolitunni lõppemist vahetunni ajal * maakonnas * vallas * külas asuva * Kooli teise korruse koridoris, kus pani mööda koridori mänguhoos jooksvale sama kooli õpilasele 11-aastasele R. P. tahtlikult jala ette, mille tagajärjel R. P. komistas ja kukkus käpuli põrandale maha nii, et lõi ära oma parema käe küünarnuki, misjärel mahakukkunud R. P. kukkus omakorda otsa tema selja taga jooksnud sama kooli õpilane 10aastane B.-L. L., kes kukkudes lõi enda mõlema käe sõrmenukid veriseks, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanu R. P. füüsilist valu ning kannatanu B.-L. L. füüsilist valu ja mitteeluohtliku lühemaajalise vähem kui 4 nädalat kestva tervisekahjustuse – naha marrastuse mõlema käe sõrmenukkidel. Sellise tahtliku tegevusega A. L., tekitades teistele inimestele füüsilist valu, pani toime kehalise väärkohtlemise isikuna, kes on varem kehalise väärkohtlemise toime pannud, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele süüdistatakse A. L. selles, et tema, olles korduvalt toime pannud kehalise väärkohtlemise ja viibides 14.01.2015 enne koolitundide algust kella 08.40 ajal * maakonnas * vallas * külas asuva * Kooli teise korruse koridoris, kus tungis kallale sama kooli õpilasele 8-aastasele J. B., keda kõigepealt lükkas oma kehaga nügides koridori nurka, misjärel keeras ennast kannatanu poole seljaga ja tõukas kannatanut enda tuharatega keha piirkonda nii, et J. B. paiskus peaga vastu seina, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanu J. B. füüsilist valu. Sellise tahtliku tegevusega A. L., tekitades teisele inimesele füüsilist valu, pani toime kehalise väärkohtlemise isikuna, kes on varem kehalise väärkohtlemise toime pannud, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele süüdistatakse A. L. selles, et tema, olles korduvalt toime pannud kehalise väärkohtlemise ja viibides 16.01.2015 kella 17.00-17.20 ajal * maakonnas * vallas * külas asuva * Kooli õpilaskodu teisel korrusel asuvas noortekeskuses, kus tungis isiklike suhete pinnal tekkinud sõnavahetuse käigus kallale alaealisele 11-aastasele R. P., keda lõi selja tagant lähenedes ühe korra jalaga vastu selga – vasaku külje piirkonda, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanu R. P. füüsilist valu. Sellise tahtliku tegevusega A. L., tekitades teisele inimesele löömisega füüsilist valu, pani toime kehalise väärkohtlemise isikuna, kes on varem kehalise väärkohtlemise toime pannud, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele süüdistatakse A. L. selles, et tema, olles korduvalt toime pannud kehalise väärkohtlemise ja viibides ajavahemikus 16.02.2015–21.02.2015 kriminaalmenetluse käigus täpselt kindlakstegemata kuupäeval kella 14.30-15.00 ajal * maakonnas * vallas * külas asuva * Kooli koolihoone ja sama kooli õpilaskodu vahelisel teelõigul, kus tungis kallale sama kooli õpilasele 8-aastasele J. B., keda lõi kannatanust möödudes ühe korra rusikas käega kõhu piirkonda, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanu J. B. füüsilist valu. Sellise tahtliku tegevusega A. L., tekitades teisele inimesele löömisega füüsilist valu, pani toime kehalise väärkohtlemise isikuna, kes on varem kehalise väärkohtlemise toime pannud, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele süüdistatakse A. L. selles, et tema, olles korduvalt toime pannud kehalise väärkohtlemise ja viibides 26.03.2015 kella 16.00 ajal * maakonnas * vallas * külas asuva * Kooli õpilaskodus, kus K. K. toa ukseava ees seistes lõi ühe korra jalaga enda selja taga seisnud sama kooli õpilase 11-aastase J. J. suunas nii, et tabas uksest siseneda soovinud kannatanut jalaga alakõhu piirkonda, tekitades oma
1-15-7668 tahtliku tegevusega kannatanu J. J. füüsilist valu ja mitteeluohtliku lühemaajalise vähem kui 4 nädalat kestva tervisekahjustuse - kõhuseina kontusiooni. Sellise tahtliku tegevusega A. L., kahjustades teise inimese tervist löömise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise isikuna, kes on varem kehalise väärkohtlemise toime pannud, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele süüdistatakse A. L. selles, et tema, olles korduvalt toime pannud kehalise väärkohtlemise ja viibides 21.05.2015 kella 21.00-21.30 ajal * maakonnas * vallas * külas asuva * Kooli koolihoone taga asuval jalgpalliplatsil, kus tungis isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus kallale sama kooli õpilasele 11-aastasele R. P., keda lõi selja tagant lähenedes ühe korra jalaga vastu paremat jalga pahkluu piirkonda, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanu R. P. füüsilist valu. Sellise tahtliku tegevusega A. L., tekitades teisele inimesele löömisega füüsilist valu, pani toime kehalise väärkohtlemise isikuna, kes on varem kehalise väärkohtlemise toime pannud, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Märge kriminaalhooldaja määramisest: Kriminaalasjas on A. L. kohta kohtueelse ettekande koostanud Viru Vangla III üksuse Tallinna piirkonna kriminaalhooldusametnik E. L. /tl 217-222 I kd/. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /tl 28, 60, 77, 90, 105, 229230 I kd/. Prokuröri poolt kohtus A. L. nõutud karistus: KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 87 lg 1 p 2 alusel vabastada süüdistatav karistusest ning allutada käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätestatule 12 kuuks. Määrata, et A. L. on allutatud käitumiskontrollile Viru Vangla kolmanda üksuse Tallinna piirkonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata, et A. L. on kohustatud põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid ja täitma koolikohustust. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Käitumiskontrolli iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab A. L. süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse ja vabastab A. L. KarS § 87 lg 1 p 2 alusel karistusest ja allutab A. L. käitumiskontrollile. Tsiviilhagi – ei ole esitatud. Eesti Haigekassa on A. L. poolt J. J. tekitatud tervisekahjustuste tõttu tasunud osutatud raviteenuste eest tervishoiuteenuse osutajale kannatanu ravikulusid arve seeria * nr * alusel 24,80 eurot /tl 15 I kd/. Tõkend – A. L. suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 179 I kd/, mis tuleb tühistada. Asitõendid – puuduvad. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb A. L. vanemalt E. L.'lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 585 eurot (1,5 * 390). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale K. Nõges A. L. kaitsmise eest makstud tasu ja kulud 224,88
1-15-7668 eurot /tl 163-165 I kd/, 224,88 eurot /tl 166-168 I kd/, 172,44 eurot /tl 180-182 I kd/, 291,84 eurot /tl 240-243 I kd/ ja kohtuistungi tasu 243,84 eurot, kokku 1157,88 eurot. KrMS § 188 kohaselt kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, mida kohus käeoleval juhul ka teeb ja menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele A. L. vanemalt E. L.'lt. A. L. kaitsja taotles kohtuistungil, et kohus jätaks kaitsja sõidukulud riigi kanda, kuna isik ei saa valida, et talle on kaitsja määratud teisest piirkonnast. Samuti palus kaitsja kohtul kaaluda väljamõistetavate menetluskulude suuruse vähendamist, kuna A.L. isa kasvatab kahte alaealist last üksinda, nad on saanud linnaosavalitsuselt sotsiaaltoetusi, sealjuures ka toiduabi, mis näitab, et kõikide menetluskulude tasumine ilmselgelt käib üle jõu. Samuti taotles kaitsja, et väljamõistetavate menetluskulude tasumine ajatataks 1 aasta peale, kuna korraga pole võimalik kulusid tasuda. Prokuröril ei olnud vastuväiteid kaitsja taotlustele. Prokurör leidis, et arvestades pere majanduslikku olukorda, ütleks jätta riigi kanda kogu kaitsjale makstud tasu ja kulud ja sundrahast tuleb välja mõista pool. Kohus rahuldab menetluskulude vähendamise ja ajatamise taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel. Kohus leiab, et arvestades pere majanduslikku olukorda, tuleb kaitsjatasu ja kulud jätta riigi kanda ja sundrahast tuleb välja mõista pool, sest suuremate menetluskulude väljamõistmine võib mõjutada ka A.L. resotsialiseerumist. Kohus ajatab väljamõistetavate menetluskulude tasumise seadusees maksimaalselt lubatud 1 aasta peale. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.