Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg
01. oktoober 2015 (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-14-8220
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 7. septembri 2015 määrus karistuse täitmisele pööramises
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Sergei Dmitrijev, määruskaebus
Viru Maakohtu 7. septembri 2015 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
aprillil 2015 alkoholijoove. Lisaks ei ilmunud S. Dmitrijev 14. aprillil ja 28. mail 2015 kohtumistele sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, millega rikkus talle määratud kohustust. Kohus leidis, et S. Dmitrijev rikkus karistuse kandmisest vabastamise tingimusi. Ta ei ole näidanud üles soovi kanda talle mõistetud karistust vabaduses, mistõttu ei ole kriminaalhooldus tema suhtes õigustatud. Katseaja pikendamine ega lisakohustuste määramine ei ole otstarbekas, kuna mingit mõju see isikule ei avalda. Süüdimõistetu on nõustunud rikkumiste asetleidmisega. Ta on oma käitumisega näidanud, et ei ole võimeline katseaja tingimusi täitma ega kandma temale mõistetud karistust.
kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, 2) pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või 3) pöörata karistuse täitmisele. 6.5 Loetletud meetmete valikul peab kohus arvestama konkreetse rikkumise raskust ja süüdlase suhtumist sellesse. Kohtupraktikas on leitud, et käitumiskontrolliga pandud kohustuse täitmata jätmine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKK 3-1-3-24-97). 6.6 Antud juhul on S. Dmitrijev põhjendanud ametniku juurde 26. märtsil, 28. mail, 30. juunil ja 7. juulil registreerimistele mitteilmumist isikliku elu probleemidega. Samuti on ta välja toonud, et sai 25. aprillil peatrauma. Muid rikkumisi (alkoholikeelu rikkumist ja sotsiaalprogrammi mitteilmumist) põhjendatud ei ole. Ringkonnakohus märgib, et isikliku elu probleemid ja peatrauma, mis (lisatud tõendeid arvestades) ei takista S. Dmitrijevil oma igapäevatööd tegemast, ei ole käsitletavad kohtupraktikas mõjuva põhjusena kohtu poolt määratud käitumiskontrolli tingimuste rikkumiseks. Pigem näitab S. Dmitrijevi suhtumine ükskõiksust kriminaalhooldusesse üldiselt. S. Dmitrijevile juba anti kord võimalus läbida sotsiaalprogramm ja näidata, et ta on asunud paranemise teele, ent ta jättis selle kasutamata. Alkoholikeelu rikkumist katseajal tuleb hinnata jämedaks rikkumiseks ja seda eriti olukorras, kus isik kannab tingimisi karistust mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. 6.7 Tingimisi vangistuse kohaldamisel antakse isikule võimalus hea käitumisega vältida vangistuse täideviimist. S. Dmitrijev on korduvalt mõjuva põhjuseta rikkunud talle Viru Maakohtu 22. detsembri 2014 otsusega pandud kontrollnõudeid ja -kohustusi. S. Dmitrijev oli teadlik talle kehtestatud kontrollnõuetest ning tagajärgedest, mis saabuvad nõuete mittetäitmisel. Sellegipoolest oli S. Dmitrijev talle kehtestatud kohustuste täitmise osas äärmiselt hoolimatu, mistõttu on maakohtu järeldus süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud. 6.8 S. Dmitrijev on esitanud taotluse paigutada ta Tartu Vangla sektsiooni, kus kannavad karistust endised õiguskaitse ametnikud, sest näeb avavanglas ohtu oma julgeolekule. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt KrMS § 414 lg-le 1 olukorras, kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Seega millisesse vanglasse ja millal süüdimõistetu ilmuma peab, otsustab otsust täitmisele pöörav kohus justiitsministri 25.03.2008 nr 9 määruse Täitmisplaan alusel. Määruse § 5 sätestab kinnipeetava paigutamise üldjuhud. Kinnipeetava paigutamise erandjuhud on sätestatud määruse paragrahvis 6. Taotluse kinnipeetava paigutamiseks võib esitada selle vangla direktor, kuhu kinnipeetav on vahistatuna paigutatud. Seega puudub ringkonnakohtul pädevus S. Dmitrijevi paigutamiseks tema poolt eelistatud vanglasse soovitud sektsiooni. 6.9 Ringkonnakohtus ei saa kustutada S. Dmitrijevi trahvivõlgasid karistuse kandmise päevade eest, sest seadus sellist võimalust ette ei näe.
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.