Kohtulahend

kooskõlastatult grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikutega, tungisid valdaja tahte vastaselt sisse kioskisse, nimelt painutanud eemale firmale TÜ Autogrill kuuluva kioski, mis asub aadressil Mahtra 36, Tallinn, kaitsežalusii ja avanud akna, mille kaudu kaupa müüakse, , võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võtsid ära akna ees olevalt letilt kompvekid Chupa chups, maksumusega 0,1 eurot tükk, kokku umbes 50 kompvekki, kogusummas 5 eurot; mündihoidja maksumusega 3,50 eurot; lõhnaõli maksumusega 6,90 eurot; pakendis kompvekid maksumusega 0,5 eurot tükk, kokku 20 tükki, kogusummas 10 eurot; kompvekid maksumusega 0,7 eurot tükk, kokku umbes 20 tükki summas 14 eurot; närimiskummid maksumusega 0,6 eurot tükk, kokku 20 tükki, kogusummas 12 eurot. Kokku tekitati vargusega kahju 51,40 eurot. isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud varguseid, pani toime võõra Seega N.A vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis ja sissetungimisega, s.o. KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud N.A andis ütlusi, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas end talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti, tõendid on lubatavad. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: I episood Kannatanu XXX ülekuulamise protokolliga, milles kannatanu on andnud ütlusi, et ta on OÜ Vektast juhatuse liige ning firmale kuuluvad boksid maaaluses tunnelis Laagna teel. 03.01.2014.a. umbes kell 01:53 oli katki löödud nr 2 kioski vitriin (kioski rentnik on XXX) ja oli toime pandud sissetungimine kioskisse. Selle sissetungimisega tekitati OÜ Vektast kahju suuruses 286 eurot. Antud summa ulatuses esitab ka tsiviilhagi. /tl 3-6, 7-10, 12-16/; Kannatanu XXX ülekuulamise protokolliga, milles kanntanu on andnud ütlusi, et ta rendib firmalt OÜ Vektast boksi nr 2 Laagna teel Mustakivi keskuse lähedal asuvas jalakäijate tunnelis. Ajavahemikus 03.01.2014.a. kella 19.00- st kuni 04.01.2014.a. kella 02.00-ni lõhkus grupp tundmatuid noormehi firmale OÜ Vektast kuuluva boksi nr 3 klaasi ja tungisid boksi ning varastasid boksist talle kuuluvad 28 käekella, maksumusega 25 eurot kell, kokku summas 700 eurot. Kellad olid nii metallkäevõrudega, kunstnahast kellarihmadega kui ka kummist kellarihmadega. Juhtumi kohta on ka videosalvestus. Talle on tekitatud kahju summas 700 eurot, mille ulatuses esitab ka tsiviilhagi. / tl 21-25/; Kannatanu XXX poolt esitatud inventuuriaktiga, millest nähtub, et varastati 28 meeste käekella kogumaksumuses 700 eurot. /tl 29-30/; Sündmuskoha vaatlusprotokolil koos lisaga, vaadeldavaks sündmuskohaks on aadressil Tallinn, Mahtra 1 asuv Mustakivi kaubanduskeskus, mille juures on sissepääsud maaalusesse Laagna tee tunnelisse. Trepist alla minnes saab tunnelisse, kus parema seina ääres asuvad reas müügikioskid. Minnes käigu lõpuni jõuab viimaseni kioskini paremat kätt, mille vitriiniklaas paremalt poolt on lõhki löödud, mille tagajärjel klaasil tekkis ava mõõtmetega 30 cm x 40 cm. Klaasi taga on metallvõrk, mis on kioski seina poolt paremalt tõmmatud vasakule. Selle võrgu taga on riiulitel asetatud lahtised puitalused kaubaga (käekellad). Vitriinklaasis löödud ava vastas asuv puitalus on tühi. Kioski juures põrandal asub kivi ja klaasikillud. Samas klaasikildude kõrval asuvad suitsukonid. /tl 31-36/;

Asitõendi vaatlusprotokolli koos lisaga, vaadeldavaks objektiks on CD plaat, millel on 03.01.2014.a. ajavahemikul kella 01:51 –st kuni 01:56-ni Laagna teel Mustakivi keskuse juures jalakäijate tunnelis tehtud videosalvestus. Salvestuselt nähtub, et tunnelisse tulid 5 noormeest, kes katsid näod kapuutsiga. N.A ́il jalas lampassidega dressipüksid, seljas musta värvi jope, peas valget värvi kapuuts. Noormehed peatusid ühe tunneli lõpus asuva kioski juures ning N.A lõhkus vitriiniklaasi ning kaks noormeest jooksid minema. N.A võttis miskit kioski riiulit ja seejärel jooksis tunnelist välja. /tl 37-41/; Tunnistaja XXXülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 2014 aasta jaanuari alguses kuupäevi ei mäleta ta koos oma sõbra N.A-ga jalutasid Lasnamäel. Vene Lütseumi juures kohtasid kolme noormeest ja said tuttavaks. Koos läksid Mustakivi Keskuse juures asuva tunneli juurde. Kõik noormehed katsid näod kapuutsiga. N.A ́il olid jalas lampassidega dressipüksid. Kõik koos läksid tunnelisse ja läksid pikuti seal asuvate kioskitega. Noormehed peatusid ühe tunneli lõpus asuva kioski juures. N.A ́i käes oli munakivi ning ta lõhkus sellega vitriiniklaasi. Kaks noormeest jooksid minema. N.A koos noormeestega hakkas võtma kioski riiulilt kellasid. Peale kellade võtmist jooksid kõik Laagna teele. Ta ei te kuhu N.A need kellad pärast pani. Peale seda kõndisid Mahtra tänaval ja ühest kioskist möödudes tuli kellelgi mõte tungida kioskisse. Noormehed tõstsid või lükkasid ülesse kaitseribikardinad ja tungisid sisse. Noormehed võtsid kioskist kommi ja veel midagi. Pärast jooksid kõik laiali. /tl 43-50 ja 55-63/; N.A kahtlustatavana ülekuulamise protokolliga, milles ta tunnistab oma süüd ja andis ütlusi, et 03.01.2014.a öösel kella 02:00 paiku jalutas ta koos oma sõbraga XXX Mustakivi Keskuse lähedal ning Mustakivi Keskuse peatuse juures kohtasid kolme noormeest. Algul jalutasid kõik koos ja pärast läksid tunneli juurde, mis on Mustakivi Keskuse lähedal. Läinud mööda tunnelit nägid, et ühes tunnelis paiknevas kioskis lebasid vitriinis kellad. Neil tuli mõte kellad varastada. Kioski juurde minnes nad katsid näod kapuutside ja rätikutega. Tal oli sel päeval seljas spordipüksid Adidas ja seljas hall jope. Enne tunnelisse minekut leidis ta kivi, millega ta lõi kioski klaasi katki ja võttis vitriinilt karbi kelladega. Kioskisse sisse ta ei läinud. Ta jagas kõikidele kellasid. Kellad müüs tundmatutele isikutele maha ja sai 50 eurot kella eest. /tl 69-76/; II episood Kannatanu XXXülekuulamise protokolliga, milles kannatanu on andnud ütlusi, et TÜ Autogrillile kuulub kiosk aadressil Mahtra 36, Tallinn. Ajavahemikul 02.01.2014 kella 20.05 –st kuni 03.01.2014 kella 06:50 –ni painutati eemale turvakardin ning avati aken, mille kaudu müüakse ja varastati akna ees olevalt letilt kommid Chupa Chups maksumusega 0,1 eurot kokku umbes 50 kommi, kogusummas 5 eurot, mündihoidja maksumusega 3,50 eurot, lõhnaõli 6,90 eurot, pakendis kompvekid maksumusega 0,5 eurot tükk kokku 20 tükki kogusummas 10 eurot, kompvekid maksumusega 0,7 eurot tükk kokku umbes 20 tükki summas 14 eurot, närimiskummid maksumusega 0,6 eurot tükk kokku 20 tk kogusummas 12 eurot. Kokku tekitati vargusega kahju 51,40 eurot. Kiosk on kindlustatud, kuid omavastutus on 500 eurot. Kuna vargusega tekitatud kahju on tühine siis tsiviilhagi ei esita. /tl 90-98/; Tunnistaja XXXülekuulamise protokolliga, milles tunnisaja on andnud ütlusi, et ta töötab müüjana Mahtra 36 Tallinnas asuvas kioskis. 02.01.2014 kella 20:05 ajal pani kioski kinni, lülitas sisse signalisatsiooni ja läks koju. 03.01.2014.a. kella 06:50 paiku tööle minnes avas kioski ja avastas, et üks aken, mille kaudu müüb kaupa on avatud. Varastatud oli kõik akna ees olnud asjad: lõhnaõlid, erinevad maiustused, münditaskud/mündihoidjad. Kahju ei olnud üle 50 euro. Signalisatsioon ei käivitanud. Kioskil videokaamerad puuduvad. /tl 100-103/; Sündmuskoha vaatlusprotokolli koos lisaga, vaadeldavaks sündmuskohaks on Mahtra 36 maja vastas asuv kiosk. Vaatluse ajal kioski liugaknad kinnises asendis ning nendel nähtavad vigastused

puuduvad. Kioskis parempoolse liugakna juures on erinevad esemed. Kioskil videovalve puudub. /tl 104-106/; N.A kahtlustatavana ülekuulamise protokolliga, milles ta tunnistab oma süüd ja andis ütlusi, et peale Mustakivi keskuse juures asuvas tunnelis toime pandud vargust läksid nad kõik mööda Mahtra tänavat. Neil tuli mõte tõsta üles turvakardina ja tungida kioskisse ning varastada sealt sigarette. Nad tõstsid ülesse kioski vitriini turvakardina ning siis keeras ta lahti kruvi aknal, mille kaudu kaupa müüakse ja avas selle (lükkas eemale, seejuures midagi ära lõhkumata). Sigarette ei leidnud. Võtsid kompvekke, nätsusid, lõhnaõli ja veel midagi, mis oli akna ees letil. Peale seda jooksid kõik laiali, /tl 107-113/; Muud tõendid 30.09.2014 Harju Maakohtu otsus, mis tõendab süstemaatiliste varguste toimepanemist N.A poolt. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud teod on aset leidnud, selle pani toime süüdistatav ning arvestades süüdistatava selgitusi teo toimepanemise asjaolude ja põhjuste kohta on tegemist kavatsetusega toimepandud süüteoga. Süüdistatava tegevuses õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Süüdistatav tuleb süüdi mõista võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandudgrupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt so KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteos. Karistus Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada neid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise alus tuleneb KarS § -st 56, kuid mõistetavalt tuleb karistuse kohaldamisel järgida karistusseadustiku IV peatüki esimese jao kõigis paragrahvis sätestatut. KarS § 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Põhiliselt tuleb keskenduda teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Süüdistataval N.A ́il on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud 11.02.2014.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 121, § 199 lg 2 p 7,8,9, § 266 lg 2 p 1,3, § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 järgi liitkaristusega 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust tingimisi KarS § 74 alusel 2- aastase katseajaga ning samuti karistati N.A ́it 30.09.2014.a. Harju Maakohtu 30.09.2014 Harju Maakohtu poolt mõisteti KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1, § 121, § 120, § 64 lg 1, § 63 lg 2, KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2, 68 lg 1 alusel lõplik liitkaristus vangistus 1 aasta 7 kuud 27 päeva, mis 25.02.2015 määrusega muudetud Harju Maakohtu 30.09.2014 otsusega nr 1-14-6015 N.A’ile mõistetud liitkaristust seoses Harju Maakohtu 11.02.2014 otsusega nr 1-14128 mõistetud karistuse vähendamisega (2 kuu võrra, mis KrMS § 238 lg.2 alusel vähendatud 1/3 võrra – 1 kuu 10 päeva võrra). N.A-le Harju Maakohtu 30.09.2014 otsusega nr 1-146015 mõistetud liitkaristus saab kantud 09.10.2015. Samuti on N.A ́il üks kehtiv väärteokaristus KarS § 218 lg 1 alusel, millega mõisteti talle karistuseks rahatrahv 16 eurot, mis on tasumata. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega, sh võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese

hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast tuleb arvestada ka süüdlase isikut. Kuna N.A ́il on kaks kehtivat kriminaalkaristust, mis on teda iseloomustava asjaoluna kohtule ka teada, tuleb karistuse mõistmisel lähtuda eelkõige isiku süüst , kergendavast ja raskendavast asjaoludest, võimalust mõjutada N.A ́il edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitse huvidest. Kohus on seisukohal, et N.A ́it ei ole mõttekas ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see ei kannaks oma eesmärki. N.A ́it süüdistatakse teise astme kuritegude toimepanemises. N.A ́il puudub kindel sissetulek, samuti on tal tasumata väärteokorras määratud trahv ja tal tuleb tasuda ka tsiviilhagid. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et N.A ́ile tuleb karistuseks mõista reaalne vangistus. Samuti ei näe kohus N.A ́i näol tegemist isikuga, kelle suhtes oleks võimalik rakendada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga. Kohtul puudub usaldus, et N.A suudaks vabaduses viibides hoiduda uute süütegude toimepanemist. KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 keskmise määrana ette näinud 2,5 aastat vangistust. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast ning seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohus on seisukohal, et süüdistatavat on võimalik toime pandud kuritegude eest karistada alla sanktsiooni keskmise määra, seda põhjendusel, et isik kahetseb toime pandud tegusid ning raskeid tagajärgi tegude ei kaasnenud. Kergendavaks asjaoluks on kohtu hinnangul isiku puhtsüdamlik kahetsus ja karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhistatud karistada N.A ́it KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistust 6 kuud, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS § 238 lg 2 maha arvata üks kolmandik, seega on N.A ́ile mõistetavaks karistuseks 4 kuud vangistust. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevad süüteod on toimepandud enne 30.09.2014 Harju Maakohtu otsust tuleb liitkaristus moodustada vastavalt KarS § 65 lg 1. Tsiviilhagi Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanute omandit. Kuivõrd vargusega on kahjustatud kannatanute omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on N.A ́i süü kannatanutele kuulunud asjade suhtes tõendamist leidnud. Kohus leiab, et tsiviilhagid ja selle suurus on täielikult tõendatud teiste käesolevas kriminaalasjas kogutud ning eelpool kohtuotsuses käsitletud tõenditega, samuti süüdistatav tunnistas tsiviilhagisid. Tsiviilhagid on esitanud järgmised kannatanud: OÜ Vektast summas 286 eurot ja FIE XXX summas 700 eurot, mis on kõik põhjendatud ja kuulub välja mõistmisele N.A ́ilt VÕS § 1043 alusel. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et N.A ́il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema

kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega tuleb süüdistatavalt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel advokaadi õigusabikulud summas 192 eurot. Sundraha on V.Sitovilt välja mõistetud 30.09.204.a. kohtuotsusega. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavale anda mõistliku aja, mis on 12 kuud (maksimumaeg). Asitõendid CD – plaat videosalvestusega, mis on pitseeritud ümbrikus ning lisatud kriminaalasja materjalide juurde – peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Kioski juurest põrandalt avastatud suitsukonid (2 tk), mis on paigutatud hoiule Põhja prefektuuri hoiuruumi – peale kohtuotsuse jõustumist konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315, VÕS 1043; o t s u s t a s: Süüdi tunnistada N.A KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 kuud. Vastavalt KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus vangistus 4 kuud lugeda kaetuks 30.09.2014 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega vangistusega 1 aasta 6 kuud ja 17 päeva, liitkaristuseks mõista vangistus 1 aasta 6 kuud ja 17 päeva, karistuse kandmise alguseks lugeda 23.03.2014.a. Tsiviilhagid Välja mõista N.A ́ilt järgmised tsiviilhagid: OÜ Vektast kasuks 286 eurot. Raha kanda a/a XXXXXXXX. FIE XXX kasuks 700 eurot. Raha kanda a/a XXXXXXXXX. Menetluskulud Välja mõista N.A ́ilt kaitsjatasu summas 192 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse N.A ́ile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid CD – plaat videosalvestusega, mis on pitseeritud ümbrikus ning lisatud kriminaalasja materjalide juurde – peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Kioski juurest põrandalt avastatud suitsukonid (2 tk), mis on paigutatud hoiule Põhja prefektuuri hoiuruumi – peale kohtuotsuse jõustumist konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel;

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.