Kohtulahend

2 (12)

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest so alates 30.09.2015 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistuse sisu H.Z-i süüdistatakse KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 18.03.2015 kella 15.08 paiku Põlva maakonnas Põlva linnas Kesk tn 41 xxxx poes soovides osta alkoholijoobes alkoholi rikkus tahtlikult avalikus kohas käitumise üldnõudeid ähvardades müüjat P. H. tervisekahjustamise tekitamisega. Ähvardamine seisnes P. H. hirmutamises tervisekahjustamise tekitamisega sõnadega ja noaga. Kui P. H. oli keeldunud alkoholijoobes H.Z-ile müümast alkoholi, ütles H.Z P. H. , et kas ta julgeb veel tänaval kõndida, võttis taskust noa välja ning suunas lahtise teraga noa ca 50 cm kauguselt üle müügileti P. H. ja ütles, et kas ta sellist asja on näinud. Arvestades ähvarduse sisu ja laadi, oli P. H. alust karta ähvarduse täideviimist. Ähvardamisega avalikus kohas häiriti ka xxxx poes olnud kõrvaliste isikute, s.o ostjate K. V. T. T. rahu. H.Z rikkus tahtlikult korrakaitseseaduse § 55 lg-s 1 p 2 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, s.o teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel hirmutada või ähvardada. Seega H.Z pani toime avaliku korra raske rikkumise, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Süüdistatav kohtuistungil ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kaitsja palus süüdistatava talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kannatanu P. H. ütluste (tl 57-58) kohaselt 18.03.2015 kell 15.20 sisenesid xxxx kauplusesse kaks purjus noormeest. Üks noormees oli pikem, teine lühem. Sel ajal oli kaupluses veel kolm inimest – K. V. , kannatanule nägupidi tuttav meesterahvas ning üks tundmatu tütarlaps. K. V. leti taga teise kassaaparaadi juures. Pärast teda oli üks tundmatu tütarlaps. Meesterahvas oli kondiitrileti taga. Lühem noormees küsis kannatanult, kas kanget 80 kraadist alkoholi on ja kui palju maksab. Noormehe kaaslane nõjatus vastu jäätise külmikut. Temaga kannatanu ei rääkinud. Kannatanu näitas, et riiulil on olemas ja ütles kui palju maksab. Selle peale öeldi, et kui kannatanu pool kinni maksab, siis nad võtavad pudeli ära. Kannatanu aga keeldus noormehele alkoholi müümast ning osutas leti juures olevale teatele, millel kirjas seadused, et joobes isikutele on alkoholi müük keelatud. Selle peale ütles lühem noormees kannatanule, kas tänava peal julged veel kõndida ja tõmbas parema käega taskust välja noa, hoidis kätt enda ligidal leti kõrgusel ja suunas tera kannatanu poole ning küsis kannatanult, kas ta seda (nuga) on näinud. Kannatanu asus ähvarduse ajal leti taga oma kassaaparaadi juures ning noormees noaga oli teiselpool letti, umbes 50 cm kaugusel. Nuga oli laiema teraga, otsast läks peenemaks. Ei olnud väike taskunuga, pigem pussnoa tüüpi. Nuga oli noormehel lahtiselt taskus. Kas nuga oli kokkukäiva teraga, seda kannatanu öelda ei oska. Kannatanu nägi nuga, millel oli tera väljas. Kannatanu tundis hirmu, et noormees võib tema tervist kahjustada. Kannatanu jooksis taha ruumidesse ja hõikas tagaruumis olevatele L. S. ja E. O. , et tulge ruttu, üks ähvardab noaga. P. H. oli endast väljas. Ta oli šokis, pisarad voolasid, käed värisesid. L. S. ja E. O. jooksid leti taha, kuid noormehed olid juba jalga lasknud. Tunnistaja T. T. ütluste (tl 60) kohaselt läks ta ühel päeval xxxx poodi. T. T. ees läksid kaks joobetunnustega noormeest, kes soovisid müüjalt viina osta. Müüja keeldus müümast ja ütles, et ta joobes isikutele ei müü. Üks noormeestest ütles, et ärge mulle tänaval vastu tulge. Siis läks natuke

3 (12)

aega mööda ja noormees võttis noa, mille tera käis käepidemest aeglaselt välja. Noormees müüjale midagi ei öelnud, vaatas noale peale. Müüja ehmatas ja ütles midagi sellist nagu ähvardate mind ning läks tagaruumi. Noormees pani noa ära. Teine noormees uuris samal ajal jäätiseleti kohal olevaid riiuleid, kus on kohv ja alkohol. Tunnistaja T. T. seisis ähvardaja kõrval ja oli temast umbes meetri kaugusel. T. T. ei võtnud toimunut tõsiselt võetava ähvardusena, arvas, et see on lihtsalt halb nali. Kui ta oleks tajunud, et noormees ründab, siis ta oleks tal käest kinni rabanud. Seejärel läksid noormehed rahulikult välja. T. T. tundus, et poes oli samal ajal veel üks inimene. Pärast tuli kaupluse tagaruumist üks mees ja läks noormeestele järele. Tunnistaja K. V. ütluste (tl 58) kohaselt seisis ta 18.03.2015 kella kolme ajal Põlva bussijaama xxxx poes järjekorras. Järjekorras olid kaks noormeest ( kellest vanem oli lösakil jäätiseleti peal ja teine oli kuidagi leti peal esimese kassa juures), siis üks mees teise kassa juures, seejärel K. V. pärast teda oli üks naine. K. V. pealt noormeeste ja müüja jutuajamist ning sai aru, et müüja ei tahtnud noormeestele viina müüa. Seejärel lausus üks noormeestest, et mis sa ütled, kui mustades maskides mehed tulevad. Müüja ütles, et ah tuled mind veel noaga ka ähvardama. Seepeale pööras K. V. tähelepanu. K. V. müüjalt, kas tal on probleeme. Vanem ja kogukam noormees ütles noaga ähvardanud noormehele, et lähme ära ning nad hakkasidki välja minema. Kogukam noormees hoidis teisest kinni ja nad tuigerdasid. Kui noormehed K. V. möödusid nägi ta, et nooremal mehel oli nuga käes vastu rinda. Nuga oli otsast teravam ja noa tera võis olla 10 cm pikk. Peale noormeeste äraminekut teenindas K. V. kaupluse juhataja. Toimunu mõjus K. V. väga rängalt, kuna tema poes käib ka joobes ja lärmakaid isikuid, kuid ähvardamine ja noaga vehkimine on Põlvas erakordne. Tunnistaja L. S. ütluste (tl 59) kohaselt täitis ta 2015. aasta märtsis xxxx kaupluses oma laua taga töökohustusi. Kella kahe-kolme paiku P. H. hõikas, tulge ette, keegi vehib siin noaga. L. S. läks müügisaali. Müügisaalis olid ostjad. Ähvardajaid L. S. ise ei näinud. P. H. oli müügisaalis tahapoole mineva ukse juures. P. H. ütles, et kaks noormeest olid poes ja üks vehkis noaga. P. H. oli endast väljas, paanikas, värises ja pisarad jooksid. Kaupluse omanik E. O. helistas politseisse. L. S. hakkas ise ostjaid teenindama. Tunnistaja E. O. ütluste (tl 59) kohaselt on ta OÜ xxxx kohvik juhatuse liige ja oli ühel päeval kaupluse tagaruumides, kui P. H. hõikas, et tulge keegi ette, mind ähvardati noaga. E. O. läks müügisaali, kuid ähvardajaid müügisaalis enam ei olnud. Kas müügisaalis ostjaid ka oli, seda E. O. täpselt ei mäleta. P. H. oli küllaltki erutatud ja näitas, et need kaks meest läksid Edu poe poole. E. O. läks välja, jälgis kuhu need mehed lähevad ja helistas 112. Nuga meestel ta ei näinud. Ta nägi mehi ainult selja tagant. P. H. rääkis pärast, et teda ähvardati noaga ja öeldi midagi sellist, kas julged õhtul ka veel välja tulla. Tunnistaja M. A. ütluste (tl 60 pöördel-61) kohaselt käis ta ühel päeval koos H.Z-iga xxxx kaupluses. Nad tahtsid viina osta, kuid müüja ei müünud, kuna nad olid liiga purjus. Nad olid tõesti alkoholi tarvitanud ning müüjaga tekkis tüli just põhjusel, et müüja neile viina ei müünud. M. A. oli leti ääres, kuid ei mäleta, mis poes toimus, kuna oli purjus. H.Z oli sõnavahetus müüjaga, kuid mida rääkisid, seda M. A. ei mäleta. Nuga M. A. H.Z ei näinud. Kuid ta ei jälginud H.Z-i tegevust kogu aeg. Sündmus lõppes selliselt, et nad läksid koos H.Z-iga poest välja ja ostsid Edu poest viina. Seejärel läksid nad H.Z-i isa juurde. Süüdistatava H.Z-i ütluste (tl 62) kohaselt 18.03.2015 pärastlõunal tarbis ta isa juures koos M. A. alkoholi. Koos otsustati bussijaama poodi minna viina ostma. Müüja sai aru, et nad olid joonud ning polnud nõus alkoholi müüma. Kuna müüja viina ei müünud, läks sõnavahetuseks. Poes seisis M. A. süüdistatava kõrval. Müüjaga rääkis põhiselt H.Z. H.Z ei mäleta, mida ta ütles,

4 (12)

aga kõige ilusamad sõnad need ei olnud. Mingit nuga tal ei olnud. Taskust võis ta midagi muud välja võtta, see võis olla pangakaart või koduvõti. Kuna müüja tõlgendas olukorda valesti ja hõikas, et süüdistataval on nuga, siis teised poes olnud inimesed hakkasid ka mõtlema, et on nuga. Poes oli võib-olla veel kolm inimest. Kuna müüja viina ei müünud, läksid H.Z ja M. A. Edu poodi, kust ostsid viina. Seejärel läksid tagasi süüdistatava isa korterisse. Korteris jõudsid olla 10-15 minutit, kui tuli politsei tuli ja pidas H.Z-i kinni. Politsei otsis H.Z-i läbi ja kööki vaadati ka. Mingit nuga ei leitud. Kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate M. A. , K. V. ja T. T. ütlused kogumis tõendavad, et 18.03.2015 pärastlõunasel ajal külastas süüdistatav H.Z koos M. A. Põlva linnas bussijaamas paiknevat xxxx kauplust, kus kannatanu ja süüdistatava vahel tekkis müügileti ääres sõnavahetus, mille põhjuseks oli kannatanu keeldumine müüa alkoholijoobes süüdistatavale viina. Süüdistatav on kinnitanud asjaolu, et 18.03.2015 pärastlõunasel ajal ta koos M. A. xxxx poes käis. Sama on kinnitanud ka tunnistaja M. A. . Mõlemad on kinnitanud ka asjaolu, et olid juba enne xxxx poodi minekut alkoholi tarvitanud ja poodi mineku eesmärgiks oligi veel alkoholi juurde osta, kuid alkoholi müümisest müüja keeldus. H.Z on kinnitanud, et müüjaga rääkijaks oli põhiliselt tema ja ta võis müüjale ütelda mitte kõige ilusamaid sõnu. Et 18.03.2015 peale kella 15 tulid xxxx poodi kaks purjus noormeest, kellele müüja keeldus alkoholi müümast, on kinnitanud nii kannatanu kui tunnistajad K. V. T. T. . Kannatanu ütlustest nähtuvalt rääkis ta lühema noormehega ja teisega ei suhelnud. Et kannatanul oli jutuajamine just ühega noormeestest, järeldub ka tunnistajate T. T. ja K. V. ütlustest. H.Z kohtuistungil avaldas arvamust, et ta on tõenäoliselt M. A. lühem. H.Z-i väitel võib tema pikkuseks olla 1,78 m. M. A. väitel võib tema pikkuseks olla 1,89 m. Süüdistatava ja tunnistaja M. A. ütlused oma võimaliku pikkuse kohta võimaldavad teha järelduse, et H.Z on süüdistatavast mõnevõrra lühem. Kuna kannatanu väitel tekkis temal konflikt just leti taga temaga kohakuti olnud lühema noormehega, on alust arvata, et selleks noormeheks oli süüdistatav. Selliseks järelduseks annab alust ka isikute paiknemine sündmuskohal. Kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate T. T. , K. V. ja M. A. ütlused kogumis tõendavad, et vaidlusaluse sündmuse toimumise ajal oli xxxx poe müügisaalis viis inimest - kannatanu P. H. , süüdistatav, tunnistajad K. V. , T. T. , M. A. ning üks tundmatu tütarlaps, kes paiknesid järgmiselt. Kannatanu P. H. oli leti taga esimese ja teise kassaaparaadi vahel, süüdistatav oli teisel pool letti kannatanu vastas näoga kannatanu suunas, süüdistatavast paremal pool olid järjekorras T. T. , tema järel K. V. tema järel üks tundmatu tütarlaps ning süüdistatavast vasakul pool leti jäätisekülmiku poolses otsas oli M. A. . Asjaolu, et M. A. oli süüdistatava kõrval, on kinnitanud nii süüdistatav kui M. A. . Tunnistaja T. T. seisis teise kassaaparaadi juures umbes meetri kaugusel süüdistatavast. Kirjeldatud viisil inimeste paiknemine xxxx poe müügisaalis on kooskõlas ka sündmuskoha vaatlusprotokollis ja fototabelis tooduga (tl 17-19), millest nähtuvalt Põlva linnas Kesk 41 autobussijaama hoones asuvas xxxx poes paikneb külmleti ja jäätisekülmiku vahel müügilett kahe kassaaparaadiga. Jäätise külmiku taga on alkoholi riiulid. Kuigi kannatanu kinnitusel seisis süüdistatav temast umbes 50 cm kaugusel, nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist, et müügileti laius on 75 cm. Kuna kannatanu tõenäoliselt müügiletti kunagi üle mõõtnud ei ole, on mõistetav kannatanu eksimine tema ja süüdistatava vahemaa hindamisel. Ka ei ole kannatanu vahemaa määramisel eksinud väga märkimisväärselt, mis annaks alust kahelda kannatanu poolt tajutu usaldusväärsuses. Asjaolude osas, mida süüdistatav tema ja kannatanu vahelise konflikti käigus kannatanule konkreetselt ütles ja mida tegi, on tõendid aga mõnevõrra lahknevad ja mõningad tõendid teineteisele täiesti vastu käivad. Kannatanu on kinnitanud, et kui ta keeldus süüdistatavale viina müümast, ütles süüdistatav kannatanule, kas tänava peal julged veel kõndida ja tõmbas parema käega taskust välja noa, hoidis kätt enda ligidal leti kõrgusel ja suunas tera kannatanu poole ning küsis kannatanult, kas ta seda (nuga) on näinud. Kuigi süüdistatav on õigeks võtnud, et võis

5 (12)

kannatanule halvasti öelda, eitab ta kannatanu ähvardamist ja noa olemasolu üldse. Süüdistatava arvates võis taskust väljavõetavaks esemeks olla pangakaart või koduvõti. Ka süüdistatavaga kaasas olnud M. A. on kinnitanud, et süüdistataval mingit nuga kaasas ei olnud. Samas on ähvardamist kuulnud ja noa olemasolu süüdistataval näinud kaks teist tunnistajat. Tunnistaja T. T. on kinnitanud, et süüdistatav ütles kannatanule, et ärge mulle tänaval vastu tulge ning natukese aja pärast võttis süüdistatav noa välja. Tunnistaja K. V. kinnitusel ütles süüdistatav kannatanule, et mis sa ütled, kui mustades maskides mehed tulevad ning pärast seda kuulis ta P. H. ütlemist, ah tuled mind noaga ka veel ähvardama. Nuga nägi K. V. , kui noormehed hakkasid ära minema ja noaga noormees temast möödus. Kohtu hinnangul on kannatanu ja tunnistajad T. T. ja K. V. erinevalt kirjeldanud, mida süüdistatav kannatanule ütles. Kohus leiab, et erinevate isikute poolt kuuldu sõnaline mittekattuvus ei anna alust kahelda nende isikute ütluste usaldusväärsuses. Erinevad isikud on kuulnud küll mõnevõrra erinevaid väljendeid, kuid need on kõik olnud oma sisult ähvardavad ja küllaltki samatähenduslikud – kannatanut on hoiatatud tänaval liikumise eest. Et kannatanu ja tunnistajad T. T. ja K. V. süüdistatava poolt kannatanule öeldut mõnevõrra erinevalt, võib olla tingitud asjaolust, et kannatanu, tunnistaja T. T. ja K. V. süüdistatavast erinevatel kaugustel ja pöörasid sündmusele tähelepanu erinevatel ajahetkedel. Kannatanu ja tunnistajate ütluste mõningane erinevus võib kohtu hinnangul olla tingitud ka asjaolust, et kohtuistungi ajaks oli toimunust möödas üle kuue kuu, mistõttu ei pruugi neil nähtu ja kuuldu enam nii täpselt meeles olla. Kuigi tunnistajad T. T. ja K. V. ole suulist ähvardust kirjeldanud kannatanuga sõnasõnalt ühtemoodi kirjeldanud, suurendavad nende tunnistajate ütlused kannatanu väidete usaldusväärsust asjaolu osas, et süüdistatav kannatanule midagi ähvardavat ütles. Kannatanu suhtles süüdistatavaga vahetult, mistõttu kannatanu ütlused asjaolu kohta, mida süüdistatav temale konkreetselt ütles, on kohtu arvates kõige usaldusväärsemad. Lisaks sellele, et kannatanu ja tunnistajad T. T. ja K. V. kannatanu suulist ähvardamist, nägid nad ka süüdistatava käes nuga. Kannatanu kinnitusel oli tegemist pigem pussnoa tüüpi noaga, mille tera oli lai, kuid otsast läks peenemaks. Kas nuga oli kokkukäiva teraga, seda kannatanu öelda ei osanud, kuid kannatanu arvates oli nuga süüdistataval lahtiselt taskus. Tunnistaja T. T. kinnitusel nägi ta süüdistatava käes nuga, mille tera käis käepidemest aeglaselt välja ja ta nägi ise, kuidas tera välja tuli. Tunnistaja K. V. ütluste kohaselt oli nuga otsast teravam ja noa tera võis olla 10 cm pikk. Süüdistatava väitel võis ta taskust võtta hoopis koduvõtmed või pangakaardi, mida kannatanu ekslikult noaks pidas. Kannatanu ütluste kohaselt, mida kinnitavad ka tunnistajate L. S. ja E. O. ütlused, jooksis kannatanu vahetult peale juhtunut kaupluse tagaruumi ja avaldas seal viibinud L. S. ja E. O. , et teda ähvardati noaga. Et kannatanu jooksis tagaruumi vahetult peale juhtunut, oli ta ilmselgelt veel juhtunu mõju all. Kannatanu enda kinnitusel oli ta šokis. Et kannatanu oli silmnähtavalt erutatud, on kinnitanud ka tunnistajad L. S. ja E. O. . Asjaolu, et kannatanu vahetult peale juhtunut, olles veel juhtunu mõju all, on oma töökaaslastele samuti avaldanud, et teda ähvardati noaga, suurendab samuti kannatanu ütluste usaldusväärsust noa olemasolu osas. Kohus leiab, et kuna nuga süüdistatava käes nägid kolm erinevat isikut, lükkavad kannatanu ning tunnistajate T. T. ja K. V. ütlused ümber süüdistatava väite, et nuga tal kindlasti ei olnud. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kolm erinevat isikut oleksid noaks pidanud mingit muud eset. Kannatanu ja tunnistajad T. T. ja K. V. näinud nuga suhteliselt lähedalt ja on osanud seda kirjeldada. Nende kirjeldused on noale iseloomulikud ega anna alust järelduseks, et nad võisid näha mingit muud eset. Kuigi kannatanu ja tunnistajad T. T. ja K. V. süüdistatava käes nähtud nuga kirjeldanud mõnevõrra erinevalt, ei anna see alust kahelda nende isikute ütluste

6 (12)

usaldusväärsuses. Ka asjaolu, et kannatanu ja tunnistajad T. T. ja K. V. nuga kirjeldanud mõnevõrra erinevalt, võib olla tingitud sellest, et nad asusid süüdistatavast erinevatel kaugustel ja nägid nuga erinevast asukohast. Asjaolu, et noa olemasolu on lisaks süüdistatavale endale eitanud ka tunnistaja M. A. , ei lükka käesoleval juhul ümber kannatanu ja tunnistajate T. T. ja K. V. ütlusi selle kohta, et süüdistatav xxxx poes noa välja võttis. Kohus leiab, et M. A. võis nuga mitte näha juba asjaolu tõttu, et tema tähelepanu ei olnud kogu aeg suunatud süüdistatava ja kannatanu vahel toimuvale. Et M. A. nõjatus vastu jäätiseletti, on kinnitanud kannatanu ja tunnistajad K. V. T. T. . Tunnistaja T. T. kinnitusel oli tunnistaja M. A. näoga alkoholi- ja kohvitoodete riiulite suunas ega teinud toimunust väljagi. Ka M. A. ise on kinnitanud, et ta kogu aeg süüdistatava tegevust ei jälginud. Ka oli M. A. alkoholijoobes. Juba joobes oleku tõttu võis M. A. toimunut adekvaatselt mitte tajuda. Ka süüdistatav oli teo toimepanemise ajal alkoholijoobes. Et süüdistatav oli silmnähtavalt joobes, on kinnitanud nii kannatanu kui tunnistajad K. V. T. T. . Ka on tunnistaja M. A. ja süüdistatav ise kinnitanud, et mõlemad olid enne xxxx poodi minekut alkoholi tarvitanud. Et H.Z oli 18.03.2015 alkoholijoobes, tõendab ka joobeseisundi tuvastamise saatekiri koos uuringuakti ja fototabeliga (tl 20-21). Viimases nähtuvalt H.Z-ilt 18.03.2015 kell 16.30 võetud vereproovis oli etanooli 2,56 +/- 0,07 mg/g. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt ei jõudnud nad koos M. A. Edu poest ostetud viina jooma hakata, kui politsei ta juba kinni pidas. Seega võib asuda seisukohale, et süüdistatav oli alkoholijoobes juba xxxx poes käimise ajal. Ka süüdistatava alkoholijoove on asjaolu, mis äratab kahtlust tema enda ütluste usaldusväärsuses asjaolu osas, kas tal võis nuga kaasa olla või mitte. Süüdistatava väitel, mida tõendab ka H.Z-i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 23-25), peeti H.Z 18.03.2015 kell 15.35 kahtlustatavana kinni. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt ei ole H.Z-ilt kinnipidamisel midagi ära võetud. Kuigi süüdistatava kinnipidamisel süüdistatavalt nuga ei leitud, ei lükka see ümber kannatanu ja tunnistajate T. T. ja K. V. ütlusi sellest, et xxxx poes oli süüdistataval nuga käes. Üksnes asjaolu, et kinnipidamise hetkel süüdistatava käes nuga ei olnud, ei välista noa olemasolu varem. Süüdistatava ja ka tunnistaja M. A. ütluste kohaselt läksid nad xxxx poest lahkudes veel Edu kauplusse, kus ostsid viina ja alles seejärel süüdistatava isa juurde, kus H.Z kinni peeti. xxxx poes toimunu ja süüdistatava kinnipidamise vahele jääv ajavahemik ei ole küll eriti pikk, kuid piisav selleks, et noast kui asitõendist soovi korral vabaneda. Ka ei ole aadressil Kesk 40-33 läbiotsimist tehtud. Kuna nuga ei ole kohtueelse uurimise käigus otsitud, puuduvad tegelikult usaldusväärsed tõendid asjaolu kohta, kas nuga oli või ei olnud H.Z-i viibimiskohas. Kuid see puudus kohtu hinnangul ei välista lugemaks tõendatuks asjaolu, et H.Z oli nuga xxxx poes käimise hetkel. Süüdistusakti kohaselt on süüdistatavale etteheidetav tegu toime pandud 18.03.2015 kella 15.08 paiku. Kannatanu ütluste kohaselt sisenesid noormehed xxxx poodi kell 15.20. Tunnistaja K. V. ütluste kohaselt leidis juhtum aset kella kolme ajal. Tunnistaja L. S. ütluste kohaselt teatas kannatanu toimunust kella kahe-kolme paiku. Patrullilehelt (tl 15-16) nähtub, et 18.03.2015 kell 15.15 teatas välijuht patrullile, et Põlva linnas xxxx kohvikus kaks nooremat meest ähvardasid müüjat noaga. Tunnistaja E. O. ütluste kohaselt helistas ta hädaabinumbrile lühikese aja jooksul peale juhtunut. Kohtu hinnangul patrullileht kogumis kannatanu ja tunnistajate ütlustega võimaldab teha järelduse, et vaidlusalune sündmus võis toimuda 18.03.2015 ajavahemikul 15.0015.15. Hiljemalt kella 15.15 oli väljakutse politseile juba tehtud. Seega ei saanud sündmus toimuda 15.20 ajal, nagu on väitnud kannatanu. Kuna enamik isikuid on rääkinud kella 15-st, on kohtu hinnangul põhjendanud määratleda kuriteo toimepanemise ajana 18.03.2015 ajavahemik 15.0015.15, millesse jääb ka süüdistuses märgitud kellaaeg.

7 (12)

Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et 18.05.2015 kella 15.00-15.15 vahelisel ajal Põlva linnas Kesk tn 41 bussijaamas asuvas xxxx poes ähvardas alkoholijoobes H.Z

P. H. .

Ähvardamine seisnes järgnevas. Kui P. H. oli keeldunud alkoholijoobes H.Z-ile müümast alkoholi, ütles H.Z P. H. , et kas ta julgeb veel tänaval kõndida, võttis taskust noa välja ning suunas lahtise teraga noa umbes 75 cm kauguselt üle müügileti P. H. suunas ja ütles, et kas ta sellist asja on näinud. Kannatanu kinnitusel tundis ta hirmu, kui süüdistatav teda ähvardas. Kannatanu väitel kartis ta, et süüdistatav võib tema tervist kahjustada. Kannatanu ütluste kohaselt oli ta šokis, pisarad voolasid, käed värisesid ja ta oli veel mitu päeva hirmul ja kartis, et H.Z või ta sõber tuleb uuesti poodi. Kannatanu kutsus järgmised nädal aega mehe hommikuti töö juurde vastu, sest ei julgenud üksi koju minna. Asjaolu, et kannatanu oli vahetult peale juhtunut silmnähtavalt endast väljas, on kinnitanud ka tunnistajad E. O. ja L. S. . L. S. on kinnitanud, et kannatanu oli pärast toimunut endast väljas, ta värises ja pisarad jooksid. Tunnistaja E. O. on kinnitanud, et P. H. oli erutatud. Kohtu hinnangul viitab kannatanu seisund juhtunu järgselt, et kannatanu võttis H.Z-i ähvardust tõsiselt ja kartis ähvarduse täideviimist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.10.2011 otsuses asjas 3-1-1-59-11 (punktides 9.1 ja 9.2) on selgitatud järgmist. KarS § 120 järgi on tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine karistatav siis, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Võttes arvesse, et KarS §-ga 120 kaitstakse inimese vaimset tervist, on ähvardamine karistatav põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Seega kujutab ähvardamine endast psüühilise vägivalla kasutamist. Järelikult saab süüdlase karistamine ähvardamise eest kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu, tervist või vara ohustatuks. Vastupidisel juhul puudub alus heita ähvardajale ette KarS § 120 objektiivse koosseisu realiseerimist. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemas praktikas on ähvardamisena käsitatud kahju tekitamise väljendamist sellisel viisil, mis on adressaadi silmis veenev (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.05.2007 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-07 p 13). Asjaolud, millel ähvardatu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada. Seega ei saa kannatanu hirmutunne tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Viimatimärgitu tõttu peab ähvardus reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et süüdlane täidab KarS § 120 objektiivse koosseisu siis, kui ta paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi ja tekitaks hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale. Süüdistuse kohaselt seisnes kannatanu ähvardamine sõnade ja noaga hirmutamises tekitada tervisekahjustus. Nagu kohus eespool leidis, pärast seda, kui kannatanu oli keeldunud alkoholijoobes H.Z-ile müümast alkoholi, ütles H.Z kannatanule, et kas ta julgeb veel tänaval kõndida, võttis taskust noa välja ning suunas lahtise teraga noa 75 cm kauguselt üle müügileti kannatanule ja ütles, et kas ta sellist asja on näinud. Kohus leiab, et süüdistatava poolt suuliselt väljendatu ühes noa väljavõtmisega on vaadeldav teise isiku ähvardamisega tekitada vähemalt tervisekahjustus. Kannatanul ja süüdistataval oli tekkinud konflikt alkoholi mittemüümise tõttu. H.Z hoiatas kannatanut tänaval kõndimise eest. Süüdistatav võttis noa välja kannatanu vahetus läheduses ja suunas kannatanu tähelepanu noale. Ähvarduse sisu ja laadi arvestades loeb kohus kannatanu hirmu ja kartust oma tervise pärast eluliselt usutavaks. Seda enam asjaolu valguses, et H.Z oli alkoholijoobes. Üldiselt teadaolev on asjaolu, et alkoholijoobes isikud võivad käituda ettearvamatult. Kohtu arvates tekitaks selline ähvardus reeglina hirmu ka objektiivsele kõrvalseisjale. Seda

8 (12)

vaatamata asjaolule, et tunnistaja T. T. kinnitusel tema H.Z-i poolt toimepandut reaalseks ähvarduseks ei pidanud, vaid pidas seda hoopis halvaks naljaks. Samas tunnistaja K. V. ütlustest nähtub, et xxxx poes toimunu mõjus temale kui samuti kaupluses töötavale teenindajale rängalt. Seega on erinevad isikud H.Z-i poolt toimepandule reageerinud erinevalt. T. T. kui meesterahvas ei ole hirmu tundnud, kuid samas naissoost teenindustöötajad on juhtunust olnud tõsiselt häritud. Kohtu arvates on selline reageerimine adekvaatne keskmise mõistliku kõrvalseisja vaatevinklist. Süüdistuse kohaselt on H.Z kannatanu ähvardamisega ühtlasi rikkunud raskelt ka avalikku korda. Vastutus avaliku korra raske rikkumise eest KarS § 263 järgi (nagu ka avaliku korra rikkumise eest KarS § 262 järgi) eeldab avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumist. Riigikohus on 21.05.2007 otsuses asja nr 3-1-1-7-07 p-s 10 asunud seisukohale, et „KarS §-d 262 ja 263 vastavalt süüteo põhikoosseisu ja kvalifitseeritud koosseisu vahekorras. Sellest tulenevalt võib tegu täita KarS §-s 263 märgitud kuriteo objektiivse koosseisu vaid juhul, kui see vastab ka ilma kvalifitseeriva tunnuseta avaliku korra rikkumise põhikoosseisule, s.o rikub avalikus kohas teiste isikute rahu või avalikku korda.“ Seega selleks, et süüdistatava tegu saaks kvalifitseerida avaliku korra rikkumisena KarS § 263 lg 1 p 2 tähenduses, peab toimepandud tegu vastama esmalt KarS §-s 262 sisalduvale süüteokoosseisule. Käesoleval ajal on avalikus kohas käitumise üldnõuded sätestatud korrakaitseseaduses (KorS). Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine eeldab kõigepealt teo toimepanemist avalikus kohas. Avalik koht KorS § 54 kohaselt on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. H.Z pani kannatanu ähvardamise toime kaupluse müügisaalis, mis on vaadeldav avaliku kohana . Et kaupluse müügisaal on avalik koht, kuivõrd sinna on ligipääs kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud, on asutud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.12.2014 otsuses asjas nr 3-1-1-88-14 p-s 6.2. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 04.02.2015 otsuses asja nr 3-1-1-93-14 p-s 8 märkinud, et „KarS § 262 alusel karistamine eeldab lisaks avalikus kohas toimepanemisele selle tuvastamist, kuidas objektiivselt avalikku korda rikuti. Pelgalt fakt, et tegu pandi toime avalikus kohas, ei saa endaga kaasa tuua menetlusaluse isiku teo kvalifitseerimist avaliku korra rikkumisena (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2014 otsus väärteoasjas nr 3-1-1-88-14, p 6.2; 30. aprilli 2010 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-29-10, p 7.1 ja 21. mai 2007 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-07, p 7.2).“ Süüdistuse kohaselt on H.Z rikkunud KorS § 55 lg 1 p-i 2, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Nagu kohus eespool tuvastas, ähvardas süüdistatav avalikus kohas kannatanut nii sõnaliselt kui ka noaga. Kohtu hinnangul on selline tegevus vaadeldav KorS § 55 lg 1 p-i 2 rikkumisena. Riigikohtu pikaajalise kohtupraktika kohaselt eeldab avaliku korra rikkumisest rääkimine piisavalt intensiivset juhuslike, asjasse mitte puutuvate isikute rahu häirimist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2007 otsus asjas nr 3-1-1-24-07, p 6.1; 30.04.2010 otsus asjas nr 31-1-29-10 p 7.1 , 22. septembri 2010 otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 14 ja 4. veebruari 2015 otsus asjas nr 3-1-1-93-14, p 10). Seega tuleb ka käesoleval juhul H.Z-i poolt toimepandu kvalifitseerimiseks raske avaliku korra rikkumisena lisaks vaimse vägivalla tarvitamisele tuvastada, et sellega häiriti juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute rahu. Nagu kohus eespool tuvastas, viibis xxxx kaupluses 18.03.2015 kella 15.00-15.15 vahelisel ajal peale kannatanu ja süüdistatava veel mitu isikut (M. A. , K. V. , T. T. ja veel keegi tuvastamata

9 (12)

isik). Tunnistaja M. A. kinnitusel tema mingit ähvardamist ja noa väljavõtmist ei näinud. Tunnistajad T. T. ja K. V. kinnitanud, et kuulsid H.Z-i sõnavahetust kannatanuga ja mõlemad nägid ka nuga. T. T. on aga kinnitanud ka seda, et tema ei võtnud süüdistatava tegu ähvardusena ja pidas seda halvaks naljaks. Arvestades asjaolusid, et M. A. enda kinnitusel mingit ähvardamist ei kuulnud ega näinud ja T. T. kuuldut –nähtut reaalseks ähvardamiseks ei pidanud, ei saa nende isikute puhul rääkida nende rahu häirimisest. Küll on aga tunnistaja K. V. kinnitanud, et toimunu mõjus talle väga rängalt, kuna tema poes käib ka joobes ja lärmakaid isikuid, kuid ähvardamine ja noaga vehkimine on Põlvas erakordne. Kohus ei nõustu kaitsja kohtuvaidluse käigus avaldatud seisukohaga, et K. V. on toimunud ähvardamisest teada saanud üksnes kannatanu vahendusel. Lisaks sellele, et K. V. kannatanu ja süüdistatava vahelist sõnavahetust, on K. V. vahetult näinud ka süüdistatava käes nuga. Tunnistaja K. V. ütlused kohtu hinnangul tõendavad, et H.Z-i poolt toimepandu häiris vähemalt ühe kõrvalise isiku so ostjana kaupluses viibinud K. V. rahu. Seetõttu kohus leiab, et H.Z-i poolt toimepandut saab vaadelda avaliku korra rikkumisena. Nagu kohus eespool tuvastas, kasutas H.Z kannatanu ähvardamisel lisaks sõnalisele ähvardamisele ka nuga. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.01.1998 otsuses asjas 3-1-1-10-98 on selgitatud, et relvana kasutatava muu esemena saab mõista spetsiaalselt kehavigastuste tekitamiseks valmistatud või kohandatud eset ning teisi esemeid, millega on võimalik kannatanu elu või tervist reaalselt kahjustada (nt tööriistad ja -vahendid, nagu kirves, saag, vasar, kruvikeeraja ja peitel; spordivahendid - pesapalli kurikas, golfikepp, kuul, oda jne; muud esemed - kivi, metallitükk, kaigas jne). Määrav on, et esemel on objektiivselt sellised omadused, et teda saab relvana kasutada niisuguse vägivalla mõttes, millega süüdlane ähvardas. Kuna H.Z kasutas kannatanu ähvardamisel lisaks sõnalisele ähvardamisele ka nuga, on tegemist avaliku korra rikkumisega relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Nagu kohus eespool tuvastas, ähvardas H.Z kannatanut kaupluse müügisaalis, kus samal ajal viibis ka mitmeid teisi ostjaid. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.05.2007 otsuses p-s 14 on selgitatud, et isikud peavad vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks, et nende käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu KarS § 16. peatüki tähenduses ning sellisest teadmisest lähtudes valitakse isikliku konflikti lahendamiseks koht ja viis, mis võib kaasata ja kaasabki tahtevastaselt konflikti rohkem või vähem määratletud kõrvaliste isikute ringi. Kohtu hinnangul on H.Z avaliku korra raske rikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Tegu on toime pandud avalikus kohas - kaupluse müügisaalis, kus samal ajal viibis ka mitmeid teisi ostjaid. Asudes sellises situatsioonis kannatanut ähvardama, pidas H.Z kohtu arvates võimalikuks, et rikub ühtlasi ka avalikku korda. Eeltoodu alusel kohus leiab, et H.Z 18.03.2015 kella 15.00-15.15 vahelisel ajal Põlva maakonnas Põlva linnas Kesk tn 41 xxxx poes rikkus tahtlikult avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis seisnes müüja P. H. sõnadega ja noaga ähvardamises tekitada vähemalt tervisekahjustus. Arvestades ähvarduse sisu ja laadi, oli P. H. alust karta ähvarduse täideviimist. Ähvardamisega avalikus kohas häiriti ka vähemalt ühe xxxx poes olnud kõrvalise isiku, s.o ostja K. V. . H.Z rikkus korrakaitseseaduse §-s 55 lg 1 p 2 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, s.o. teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel hirmutada või ähvardada. H.Z-i süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib H.Z-i poolt toimepandu avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisena, mis on toime pandud relvana kasutatava muu esemega ähvardades, s.o avaliku korra raske rikkumisena KarS § 263 lg 1 p 2 järgi. Otsuse põhjendused karistuse mõistmise osas

10 (12)

Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel kohus arvestab H.Z-i süüd, mida kohus loeb küllaltki suureks. H.Z-i süüd suurendab kohtu arvates teo toimepanemise aeg ja koht ning viis. H.Z pani kuriteo toime päevasel ajal kaupluse ruumides, kasutades nuga. Seega valis H.Z kuriteo toimepanemiseks aja ja koha, kus eelduslikult liigub palju inimesi. Sellises kohas teist inimest noaga ähvardades väljendas H.Z kohtu hinnangul oma äärmiselt küünilist suhtumist avalikku korda. Samas vähendab H.Z-i süüd asjaolu, et toimepandul ei ole olnud siiski ras keid tagajärgi. Kuriteo toimepanemise ajal ei olnud kaupluses väga palju inimesi. Kuigi kannatanu ja üks tunnistajatest tõsiselt ehmusid, ei ole üleelatu neile siiski kestvaid kannatusi kaasa toonud. H.Z-i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri teatisest ja Tartu Maakohtu 30.10.2014 otsusest nähtuvalt (tl 28-30, 36-39) on H.Z-i varem korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste karistustega (sh rahalise karistusega). Uue kuriteo pani H.Z toime ajal, mil kandis eelmise otsusega mõistetud karistust – üldkasulikku tööd. Uue kuriteo toimepanemine osutab asjaolule, et H.Z ei ole varasematest karistustest teinud vajalikke järeldusi. H.Z-i on varem (Viru Maakohtu 11.10.2011 otsusega) karistatud rahalise karistusega. Kuigi prokuröri esitatud Riigi Tugiteenuste Keskuse 25.03.2015 teatise kohaselt (tl 49) oli Viru Maakohtu 11.10.2011 otsusega mõistetud rahaline karistus 127,82 eurot tasumata, tasus H.Z selle karistuse ära alles veidi aega enne kohtuistungit. Viimast asjaolu kinnitab 17.09.2015 kviitung (tl 50). Samas nähtub karistusregistri teatisest, et H.Z on arvukalt väärteokaristusi rahatrahvide näol, mis on tasumata. Arvestades H.Z-i varasemat elukäiku (korduv kuritegude toimepanemine) a raskusi rahaliste nõuete täitmisel leiab kohus, et rahaline karistus ilmselgelt ei täida H.Z-i isikut arvestades oma eesmärke. Seetõttu tuleb H.Z-i karistada KarS § 263 lg 1 sanktsioonis ettenähtud raskemaliigilise kar istuse, s.o vangistusega. Kuna H.Z-i poolt toimepandul ei ole olnud raskeid tagajärgi, puuduvad raskendavad asjaolud, ei pea vangistus olema eriti pikk. Kohus peab põhjendatuks mõista karistuse sanktsiooni keskmisest väiksemas ulatuses. Kuna ei esine ühtegi kergendavat asjaolu, ei saa vangistus olla ka väga lühike. Arvestades asjaolu, et H.Z-i poolt toimepandul ei ole olnud raskeid tagajärgi, ei pea kohus vajalikuks koheselt pöörata täitmisele kogu H.Z-ile mõistetavat vangistust, vaid üksnes osa sellest, jättes suurema osa tingimisi täitmisele pööramata, allutades H.Z-i katseajaks käitumiskontrollile. H.Z-i iseloomustab positiivselt, et ta on eelmise otsusega mõistetud üldkasuliku töö tunnid ära teinud kohtu poolt antud tähtajast märksa kiiremini. Seda tõendab Tartu Vangla KrHO Põlva esinduse 25.09.2015 ettekanne (tl 42). Samas on H.Z karistuse kandmisel ajal korduvalt rikkunud kohtu poolt talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Nagu kohus juba eespool tuvastas, oli H.Z alkoholijoobes kuriteo toimepanemise ajal 18.03.2015. Lisaks on H.Z alkoholi tarvitanud ka 09.09.2015, mida tõendab indikaatorvahendi kasutamise protokoll ( tl 46). Mõlema alkoholitarvitamise juhuga seonduvalt on kriminaalhooldusametnik teinud H.Z-ile hoiatuse (tl 45, 47). Hoidmaks ära uute õiguserikkumiste toimepanemist, peab kohus põhjendatuks käitumiskontrolli ajaks H.Z-ile panna kohustuse alkoholi mitte tarvitada. Otsuse põhjendused menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

11 (12)

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt alates 01.01.2015 töötasu alamäär kuus on 390 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 390, s.o 585 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks kutsete saatmise kulu. Vastavalt Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemreferendi õiendile (tl 34) on kutsete saatmise kulu 21,49 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri (tl 48) tõendab, et H.Z-i joobe tuvastamisega seonduvad kulud on 14 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks süüdistatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud (tl 33, 35, 50-51) kokku summas 787,20 (102+48+637,20) eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõistab kohus H.Z-ilt kõik menetluskulud riigituludesse välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

12 (12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.