Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
30. september 2015, Tallinn
Kriminaalasja number
1-15-4893
Kohtukoosseis
Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Orvi Tali
Kriminaalasi
Sergei Sorokin’i süüdistuses KarS § 4231 järgi Harju Maakohtu 15.06.2015 aasta otsus lühimenetluses (kiirmenetluse korras)
Vaidlustatud kohtulahend
Prokurör
Kaitsja Sergei Sorokin isikukood: 37611010247, kehtivaid kriminaalkaristusi 3 ja väärteokaristusi 5, kinni peetud 13.06.2015 Abiprokurör Urmo Paal
Kaitsja
Vandeadvokaat Leelo Viil
Apellatsiooni esitaja Süüdistatav
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
kahetsust toimepandud juhtimisõiguseta juhtimise osas nii kahtlustatavana ülekuulamisel kui ka kohtuistungil (tl 22, 37 pöördel). Kohtul ei olnud alust kahelda Sergei Sorokin’i poolt avaldatud kahetsuse siiruses. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes Sergei Sorokin’i teos ei esine. Sergei Sorokin’i käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtuistungil annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud, süüdistatav on kahetsust ka sõnaliselt väljendanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Kohus märkis õigesti, et karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes Sergei Sorokin’i teos ei esine. Kuigi käesolevas asjas karistuse mõistmisel maakohus ei ole viidanud ühelegi karistust raskendavale asjaolule ja karistust kergendava asjaolu esinemine on tuvastatud, asus kohus seisukohale, et kergemaliigiline karistus ei täidaks oma eesmärki. Maakohtu otsuses on karistusliigi valiku põhjendamisel osundatud Sergei Sorokin’i varasemale karistatusele ja on kirjeldatud ka Sergei Sorokin’i materiaalset olukorda, millest tulenevalt ei ole võimalikuks peetud rahalise karistuse kohaldamist. Kohus märkis, et kui isik ei ole seni suutnud tasuda 36-120 euro suuruseid rahatrahve ajal, mil tal oli olemas sama töökoht, siis ole ta võimeline kandma ka rahalist karistust. Seejuures ei ole arvesse võetud, et Sergei Sorokin on leidnud endale ametliku töökoha alles kuu aega tagasi, kuigi töötas mitteametlikult kaks aastat. Muid suuremaid rahalisi kohustusi (laene, liisinguid vms) süüdistataval ei ole. Sergei Sorokin’i töökoha olemasolu ja materiaalset olukorda arvestades peaks olema võimalik kaaluda rahalise karistuse kohaldamist, kuna ilmselt on selline karistus täidetav. Samuti on Sergei Sorokin kinnitanud valmisolekut seda tasuda. Samuti on tähelepanuta jäetud, et KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päeva-määra. Seega on võimalik Sergei Sorokin’i vahi all viibitud aega arvestades lugeda mõistetav rahaline karistus kantuks. Karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS §-s 56 toodud alustest ning süüdistatava varaline seis ei ole asjaolu, millest oleneks kergemaliigilise karistuse kohaldamine. Kohus ei ole lähtunud põhimõttest, et vastavalt KarS §-le 56 lg 2 peaks alternatiivse sanktsiooni korral olema eelistatud rahaline karistus, kui sellega on saavutatavad karistuse eesmärgid. Käesolevas asjas on tähelepanuväärne, et süüdistatav on karistatud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, kuid on lõpetanud narkootiliste ainete tarvitamise. Sergei Sorokin on kriminaalkorras karistatud, kuid uusi narkokuritegusid ei ole ta toime pannud, süüteod on läinud kergemaks. Seega süüdistatava käitumise põhjal võib järeldada, et süüdistatava väited uutest kuritegudest hoidumise ning tema eluviiside muutumise kohta ei ole paljasõnalised. Süüdistatava hoiakute ja käitumismalli muutumine on ilmne ning võib eeldada, et ta on võimeline vastutustundlikult ning distsiplineeritult käituma ja täitma kontrollnõudeid. Jätkuv suhtlemine kriminaalhooldajaga võib süüdistatava hoiakuid muuta, suunates teda ka edaspidi õiguskuulekalt käituma.
Käesoleval juhul ei ole reaalse vangistuse kohaldamine vajalik ka positiivset üldpreventsiooni ja eripreventiivseid eesmärke silmas pidades, kuna süüdistatav on juba alates 13.06.2015. a viibinud vahi all. Ligi 5 kuud kinnipidamiskohas on KarS § 4231 karistusraame arvestades piisav aeg, et anda õiguse adressaatidele selge signaal riigipoolsest reaktsioonist liiklusõigusrikkumistele ja nende ohtlikkusest ning suunata süüdistatav oma käitumist muutma. Maakohus märkis, et üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates ei ole antud juhul vajalik karistada Sergei Sorokin’it suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks talle piisavat eripreventiivset mõju. Kohtu hinnangul täidab käesoleval hetkel üldpreventiivseid eesmärke juba asjaolu, et süstemaatiline juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on alates 01.01.2015. a karistatav kriminaalkorras kuriteona. Maakohtu otsuse kohaselt arvestades süüd mõjutavaid asjaolusid, ühe karistust kergendava asjaolu esinemist ning raskendavate asjaolude puudumist on Sergei Sorokin’i süü keskmise suurusega, mistõttu võiks talle karistuseks mõista vangistuse sanktsiooni keskmises määras. Kohus võttis karistuse määra mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmise ehk 1/2 KarS §-s 4231 sätestatud vangistuse sanktsiooni määrast, milleks on ca 6 kuud vangistust. 5 kuu pikkune vangistus (arvestades, et süüdistatav on alates 13.06.2015. a viibinud vahi all) vastab KarS §-s 4231 ettenähtud kuriteo puhul keskmisele süüle, seega ei oleks rahaline karistus ja varasemalt määratud ÜKT tegemine Sergei Sorokin’i liiga leebe karistusõiguslik kohtlemine. Eeltoodu alusel ei nõustu kohtu seisukohaga, et Sergei Sorokin’i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale reaalse vangistuse. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistus ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. KrMS § 338 p 4 kohaselt on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks mõistetud karistuse mittevastavus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 4; 340 lg 2 p 4 palub tühistada Harju Maakohtu 15. juuni 2015. a otsus Sergei Sorokin’ile karistuse mõistmise osas. Teha uus otsus, millega mõista Sergei Sorokin’ile kergem - rahaline karistus.
Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Ringkonnakohus peab vajalikuks osutada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui süüdimõistetu suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu poolt S.Sorokinile mõistetud karistuse muutmiseks puudub alus ning mõistetud karistus karistuspraktikast ei hälbi.
liiklusalaste süütegude toimepanemiste kohta kolleegium leiab, et S.Sorokinile mõistetud karistus on äärmiselt leebe. Asjaolu, et S.Sorokin pani kuriteo toime Harju Maakohtu 31.03.2015 aasta mõistetud karistuse kandmise ajal, on seaduslikult kaasa toonud KarS § 65 kohaldamise.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.