1-15-2446/16 - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Määrata V.O kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada V.O karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.07.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.O elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 26.03.2015 otsusega nr 1-15-2446 tunnistati V.O süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 02.03.2015.a Viru Maakohtu otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistuse, s.o 7 kuud ja 22 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 11 kuud 22 päeva. Karistuse kandmise algust arvestatakse alates viimasest kinnipidamisest, s.o 24.03.2015.a. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 7-l korral ning vanglas kannab ta karistust teist korda. Käesolevat karistust kannab isik süstemaatiliselt toime pandud varguste eest. Kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasemale kriminaalsele käitumisele, kuriteod on liigiliselt jäänud samaks, raskusaste pole muutunud. Karistusaja pikkusest tulenevalt ei ole kinnipeetavale vanglas individuaalset täitmiskava koostatud. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud hea. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 6 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 5 kuud vangistust.

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Kinnipeetav on rahvastikuregistri andmetel registreeritud aadressile xxxx. Nimetatud aadressil asub isiku emale N K kuuluv 2-toaline kõigi mugavustega korter, kus elab koos emaga ka isiku vend V K. Korter on sobiv elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks, ema ja vend on andnud selleks oma kirjaliku nõusoleku. Varasemalt elas kinnipeetav xxxx koos oma elukaaslase ja ühiste lastega. 7. klassi lõpetas isik Narva Keskkoolis, peale mida avanes võimalus asuda õppima ehitust Sillamäe kutseharidusõpet pakkuvasse õppeasutusse. Kinnipeetav lõpetas Sillamäe kutsehariduskeskuse ning sai koos põhiharidusega ka ehitaja paberid. Praegu soovib isik täiendavalt õppida ainult eesti keelt, muud õppimist oma vanuses enam vajalikuks ei pea Kinnipeetav on oma sõnul kogu aeg ametlikult töötanud. Isik töötas fassaaditöölisena xxxx, lisaks tegi vabal ajal ka lisatöid (ehitas maju, tegi fassaaditöid jms). Isik oma sõnul ei karda, et jääb tööta, kuna tal on olemas vajalikud kutseoskused ja kontaktid. Varavastaste kuritegude toimepanemist põhjendab isik mitmesuguste asjaoludega, näiteks tüli elukaaslasega, korterist väljaviskamine jms, kus oli kiiresti vaja raha ja muud väljapääsu raha hankimiseks ei näinud. Kinnipeetava lähedasteks inimesteks on ema ja vend, samuti elukaaslane V D, kellega on ka ühised lapsed. Suhted lähedastega on head. Kinnipeetav ennast mõjutatavaks inimeseks ei pea, väites, et tal ei olegi sõpru, peale ühe töökaaslase. Vabaduses käis isik vaid hommikust õhtuni tööl, kellegagi ei olnud aega suhelda. Kinnipeetav eitab kriminaalsete sõprade/tuttavate olemasolu. Praegu on suhted elukaaslasega head, isik igatseb taga oma lapsi ja tunneb muret nende pärast, et kuidas nad rahaliselt hakkama saavad. Senine elustiil on olnud riskiv ja hoolimatu. Kinnipeetava oma sõnade kohaselt ei tarvita ta peaaegu üldse alkoholi. Vangla andmetel on isikul diagnoositud alkoholism, mida kinnipeetav ise ei tunnista. Kinnipeetav on narkootikumide juhutarvitaja, sõltuvust diagnoositud ei ole. NPALS alusel on isikut karistatud 1-l korral. Kinnipeetaval on head suhtlemisoskused, agressiivset käitumist ei ole esinenud. Kinnipeetav on siiani keskendunud hetke heaolule ning eelistanud kiireid ja lihtsaid lahendusi, eirates pikaajalisi probleeme. Korduvad sarnased kuriteod viitavad kehvale probleemilahendusoskusele. Risk on olemas seoses varasema vastutustundetu käitumisega. Praeguse hinnangu kohaselt on isikul siht selge ja eesmärgid realistlikud. Tulevikus loodab kinnipeetav elada seadusekuulekat elu. Kuritegelikke hoiakuid isik ei väljenda, kuid korduvad kriminaalkuriteod ja kriminaalhooldusnõuete rikkumine näitab suhtumist ühiskonna normidesse ja reeglitesse. Ametnikesse suhtumine on viisakas. Kinnipeetav on huvitatud õiguskuulekast elust, kuid tema varasem kriminaalne käitumine ei anna kindlustunnet, et ta suudaks vabaduses leida seaduskuulekaid toimetulekustrateegiaid. Ohustatud on nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Oht seisneb materiaalse kahju tekitamises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui isik vajab raha isiklike vajaduste rahuldamiseks. Kinnipeetava puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 38%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla ning teeb ettepaneku määrata V.O-le katseaeg ja käitumiskontroll kuni 17.03.2016. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata V.O-le KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise järelevalve pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata 4 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. Kriminaalhooldaja oma arvamuses märgib, et isaga ei suhtle kinnipeetav alates 1985. aastast. Elukaaslase V D on kinnipeetaval ühised lapsed – poeg M, kes on xxxx ja tütar V, kes on xxxx. Vabanemisel ei ole V.O-le garanteeritud töökohta. K riminaalhoolduse

järelevalve alla on V.O määratud ühel korral, kuid juba katseaja alguses oli ta võetud vahi alla seoses uue kuriteo toimepanemise kahtlustusega. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks V.O tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik sarnaselt vanglaga ettepaneku määrata isikule katseaeg ja käitumiskontroll kuni 17.03.2016 ning selleks ajaks kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8,9 sätestatud kohustusi, sh alluma elektroonilisele järelevalvele tähtajaga 4 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. V.O ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Garanteeritud töökohta tal ei ole, kuid tal on tutvusi ning ta usub, et töökoha leidmisega probleeme ei tule. Kinnipeetava väitel ei ole tal alkoholi- ega narkosõltuvust. Kõik läks halvasti siis, kui tal tööd ei olnud. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa V.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub nimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 15.07.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. V.O käitumine vangistuses on olnud hea, distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole, mis viitab sellele, et kinnipeetav on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada eelnimetatud süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ning elektroonilise valvega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ja elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks V.O jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuue kuu kestel. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 17.03.2016. Üksnes kuriteo tehiolud ei välista antud juhul süüdimõistetu ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja ning elektroonilise valve pikkuse kohta. Lähtudes eeltoodust ei ole prokuratuur vastu V.O tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 751 lg 3 p 1 kohaselt elektroonilise valve tähtaja võib määrata teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral ühest kuust kuni kuue kuuni. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu V.O võib nelja kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et teda on 7-l korral kriminaalkorras karistatud ja ta kannab oma teist reaalset vanglakaristust. Toimepandud kuriteod on liigiliselt jäänud samas, raskusaste ei ole samuti muutunud. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi ette heita. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud hea, tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on

suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabaduses kindel alaline elukoht oma ema juures, kus käesoleval ajal elab ka isiku vend. Isikul puudub küll vabanemisel garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka igakuine kindel sissetulek, mis aitaks isikul majanduslikult toime tulla ja hoiduda uute kuritegude toimepanemisest, kuid kutsehariduse ja varasema töökogemuse olemasolu soodustab kohtu hinnangul töökoha leidmist. Arvestades kinnipeetava karistatust on tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul panna toime uus kuritegu 38%, millise näol on tegemist keskmise riskiga. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholism, mida isik ise ei tunnista. Peamine risk seondub kinnipeetava puhul sellega, kui isik ei leia töökohta ega ole materiaalselt kindlustatud. Viru Vangla ja prokurör toetavad V.O tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve kohaldamisega. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus V.O viibib. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski, saaks kohtu hinnangul veelgi maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks V.O-le KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8,9 sätestatud kohustuste panemisega. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava V.O elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kontrollnõuete ja kohtu poolt määratud kohustuste täitmist jälgib kriminaalhooldusametnik, kes aitab isikut ühiskonda sotsialiseerida. Kohtu hinnangul tuleks V.O-le anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus nõustub prokuröriga selles, et antud juhul on ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 17.03.2016. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik